Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
APRIL 1-7, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 KHORINTE 7–9
“Kuhlala Ungakashadi—Kusipho”
(1 Khorinte 7:32) Ecinisweni angifuni kutsi nikhatsateke. Indvodza lengakashadi ikhatsateka ngetintfo teNkhosi, kutsi ingemukeleka njani eNkhosini.
Kusebentise Kahle Kungashadi Kwakho
3 Etikhatsini letinyenti, umuntfu longakashadi uba nesikhatsi kanye nenkhululeko leyengetiwe kunemuntfu loshadile. (1 Khor. 7:32-35) Leti tinzuzo letikhetsekile letingamenta akwati kwandzisa umsebenti wakhe, akhule ekutsandzeni labanye, futsi asondzelane naJehova. Ngaleso sizatfu, emaKhristu lamanyenti aye aticaphela tinzuzo tekungashadi futsi akhetsa ‘kukutfolela indzawo,’ mhlawumbe sikhashana lesitsite. Kungenteka kutsi labanye bebangakahleli kutsi bahlale bangakashadi, kodvwa tatsi natishintja timo tabo, batihlolisisa ngemthandazo futsi bacaphela kutsi ngelusito lwaJehova nabo basengayitfola injabulo. Ngako-ke, batemukela timo tabo letishintjile futsi bakutfolela indzawo kungashadi.—1 Khor. 7:37, 38.
(1 Khorinte 7:33, 34) Kepha indvodza leshadile ikhatsateka ngetintfo talelive, kutsi ingemukeleka njani kumkayo, 34 futsi yehlukene ekhatsi. Ngetulu kwaloko, lomsikati longakashadi nobe intfombi ntfo, ikhatsateka ngetintfo teNkhosi kutsi ibe ngcwele emtimbeni nasemoyeni wayo. Kodvwa umfati loshadile ukhatsateka ngetintfo talelive, kutsi angemukeleka njani kumyeni wakhe.
w08 7/15 27 ¶1
Emaphuzu Lagcamile Etincwadzi Lebetibhalelwe BaseKhorinte
7:33, 34—Ngutiphi “tintfo letingakabaluleki kulelive” indvodza nobe umfati labakhatsateka ngato? Pawulu bekakhuluma ngetintfo letidzingekako kute siphile, emaKhristu lashadile lokufanele akhatsateke ngato. Letintfo tifaka ekhatsi kudla, kwekugcoka nendzawo yekuhlala, kodvwa hhayi tintfo letimbi letikulelive, emaKhristu lokufanele atibalekele.—1 Johane 2:15-17.
(1 Khorinte 7:37, 38) Kodvwa nangabe lotsite atimisele enhlitiyweni yakhe futsi angasiboni sidzingo, kepha akwati kutilawula kuloko lakutsandzako, futsi sekente nesincumo enhlitiyweni yakhe sekuhlala angakashadi, utawube wenta kahle. 38 Ngako-ke, loyo loshadako wenta ncono, kodvwa loyo longashadi utawukwenta kancono kakhulu.
w96 10/15 12-13 ¶14
Kungashadi—Kuvula Ematfuba Ekwenta Lokunyenti Emsebentini WeNkhosi
14 EmaKhristu lashadile “ancono” kunemKhristu longakashadi losebentisa sikhatsi sakhe kute afeze tifiso takhe tebugovu. Akashadi “ngenca yeMbuso welizulu” kodvwa ngenca yetizatfu takhe. (Mathewu 19:12) Umzalwane longakashadi nobe dzadze kufanele ‘bakhatsateke ngetintfo teNkhosi’, bakhatsateke ngekutsi ‘bangemukeleka njani eNkhosini’, nekutsi ‘bangatinikela njani eNkhosini ngaphandle kwekuphatamiseka.’ Loku kusho kutinikela ngalokuphelele ekukhonteni Jehova nakuKhristu Jesu. Umzalwane longakashadi nobe dzadze wenta ‘kancono’ kunemaKhristu lashadile uma alandzela leteluleko.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(1 Khorinte 7:11) kodvwa nangabe ehlukana nayo, akahlale angakashadi nobe aphindze abuyisane nayo; nendvodza akukafaneli imshiye umkayo.
lvs 251
Kwatiswa Lokusekugcineni
Ngaletinye tikhatsi, lamanye emaKhristu ancume kuhlukana nebalingani babo bemshado ngisho nobe kute lotiphetse kabi. (1 Khorinte 7:11) Kuletimo letilandzelako, umKhristu angancuma kuhlala ngekwehlukana naloyo lashade naye.
• Kungodli ngemabomu: Indvodza nayingafuni kondla umndeni wayo, kangangekutsi umndeni usale ute imali nobe kudla.—1 Thimothi 5:8.
• Kuphatfwa kabi nguloshade naye: Kuhlukumeteka lokungamenta eve shengatsi kuphila kwakhe kusengotini.—Galathiya 5:19-21.
• Kuphikisa lokumatima lokungenta buhlobo bemuntfu naJehova bube sengotini: Nangabe indvodza nobe umfati wenta kube matima kutsi loyo lashade naye akhonte lwJehova.—Imisebenti 5:29.
(1 Khorinte 7:36) Nangabe lotsite acabanga kutsi uyehluleka kutibamba ekungashadini kwakhe, futsi asendlulile ekuchumeni kwenkhanuko yebusha, nguloku lokufanele akwente: Akente loko lakufunako, utawube angoni. Akashade.
w00 7/15 31 ¶2
Ungahlala Wetsembekile Kulelive Lelinebantfu Labatiphatsa Kabi
Ngako-ke, bantfu labasha akukafaneli bajake kushada ngesizatfu sekutsi bashiswa yinkhanuko. Umshado udzinga kutinikela, futsi loko kudzinga umuntfu avutfwe engcondweni. (Genesisi 2:24) Kukahle kutsi ulindze kuze ‘kwendlule kuchuma kwenkhanuko yebusha’ lokusikhatsi lapho inkhanuko iba nemandla kakhulu khona futsi ingaphatamisa indlela lowahlulela ngayo tintfo. (1 Khorinte 7:36) Akusiko kuhlakanipha futsi kusono lesikhulu nangabe umuntfu lomdzala lofisa kushada atiphatsa kabi ngesizatfu sekutsi akamtfoli umuntfu lokahle latawushada naye!
Kufundvwa KweliBhayibheli
(1 Khorinte 8:1-13) Siyati kutsi sonkhe sinalo lwati mayelana nekudla lokunikelelwe titfombe. Lwati luyakhukhumeta, kodvwa lutsandvo luyakha. 2 Ngisho nobe umuntfu acabanga kutsi uyayati intfo letsite, usuke asengakayati ngendlela lokufanele ayati ngayo. 3 Kodvwa nangabe umuntfu atsandza Nkulunkulu, yena watiwa nguNkulunkulu. 4 Mayelana nekudla kudla lokunikelelwe titfombe, siyati kutsi sitfombe asisilutfo, nekutsi Nkulunkulu munye, kute lomunye. 5 Ngisho nobe bakhona labo lababitwa ngekutsi “bonkulunkulu,” ezulwini nobe emhlabeni, njengobe nje babanyenti “bonkulunkulu” futsi amanyenti “nemakhosi,” 6 kodvwa kitsi kunaNkulunkulu munye, longuBabe, lokuvela kuye tonkhe tintfo, natsi lesivela kuye; futsi kuneNkhosi yinye, lenguJesu Khristu, lokwavela ngayo tonkhe tintfo, natsi lesavela ngayo. 7 Kodvwa-ke akusibo bonkhe labanalolwati; labanye ngenca yekutsi bebake batihlanganisa netitfombe, badla kudla lokunikelelwe sitfombe, bese nembeza wabo lobutsakatsaka uyonakala. 8 Kudla ngeke kusisondzete kuNkulunkulu; nangabe singadli kute lesikweswelako, nanasidla kute lesikuzuzako. 9 Kodvwa-ke caphelani kutsi ngandlela tsite lelilungelo lenu lekukhetsa lingabi sikhubekiso kulabo lababutsakatsaka. 10 Ngobe nangabe umuntfu akubona wena lonelwati udla ethempelini lesitfombe, ngeke yini nembeza wakhe lobutsakatsaka ukhutsateke kuze kube sezingeni lekutsi adle kudla lokunikelelwe titfombe? 11 Ecinisweni, ngelwati lwakho lomuntfu lobutsakatsaka, lokungumzalwane wakho lowafelwa nguKhristu, uyalimala. 12 Ngako nangabe nine nona bazalwane benu futsi nilimata bonembeza babo lababutsakatsaka, nisuke nona Khristu. 13 Ngenca yaloko, nangabe kudla kumkhuba umzalwane wami, ngeke ngiphindze ngiyidle inyama, khona ngingetumkhuba.
APRIL 8-14, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 KHORINTE 10–13
“Jehova Wetsembekile”
(1 Khorinte 10:13) Kute silingo lesinehlele lesingakake sabehlela nalabanye bantfu. Kodvwa Nkulunkulu wetsembekile futsi ngeke avume kutsi nilingwe ngalokungetulu kwaloko leningakhona kukwetfwala, kepha nanilingwa utawukwenta nendlela yekuphuma kuze nikwati kubeketela.
Imibuto Levela Kubafundzi
Umphostoli Pawula wabhala kutsi Jehova “ngeke avume kutsi nilingwe ngalokungetulu kwaloko leningakhona kukwetfwala.” (1 Khor. 10:13) Loku ngabe kusho kutsi Jehova ucale akubuke yini loko lesingakhona kukwetfwala, bese sewuyakhetsa kutsi ngukuphi lesingalingwa ngako?
▪ Cabanga ngetimo letenta labanye bacabange ngalendlela. Lomunye umzalwane lobekanendvodzana leyatibulala wabuta nayi imibuto watsi: ‘Jehova ukuhlele kusengaphambili yini kutsi mine nemkami sitawukhona kukwetfwala lokutibulala kwendvodzana yetfu? Loku ngabe kwenteke ngoba Jehova abone kutsi sitawukhona yini kukukhutsatelela?’ Kunengcondvo yini kukholelwa kutsi ngandlela tsite, Jehova uyatikala tintfo letisehlelako?
Kucabangisisa ngemavi aPawula labhalwe ku-1 Khorinte 10:13 kusiletsa kulesiphetfo lesitsi: Kute sizatfu lesiseBhayibhelini lesikhombisa kutsi Jehova utikala kusengaphambili tintfo lesingatetfwala, bese uyakhetsa kutsi ngutiphi tilingo letingasehlela. Asesicoce ngetizatfu letine letisenta siphetse kanjalo.
Kwekucala, Jehova waniketa bantfu inkhululeko yekutikhetsela. Ufuna sitikhetsele indlela lesiphila ngayo. (Dut. 30:19, 20; Josh. 24:15) Nangabe sikhetsa indlela lekahle, singalindzela kutsi Jehova acondzise tinyatselo lesititsatsako. (Taga 16:9) Kodvwa nangabe sikhetsa indlela lembi, sitawubhekana nemiphumela yaloko. (Gal. 6:7) Kube Jehova bekasikhetsela tilingo lesingalingwa ngato, loku bekungeke yini kuphikisane nesipho lasiphe sona sekutikhetsela?
Kwesibili, Jehova akasivimbeli kutsi sihlangane ‘nesikhatsi nematfuba.’ (Shu. 9:11) Tingoti tingasehlela ngenca yekutsi sisendzaweni lekabi ngesikhatsi lesikabi. Jesu wakhuluma ngesehlakalo lesabulala bantfu labangu-18 ngesikhatsi umbhoshongo uwela etikwabo, futsi wachaza kutsi leyo ngoti beyingasiyo intsandvo yaNkulunkulu. (Luk. 13:1-5) Kunengcondvo yini kucabanga kutsi Nkulunkulu angahlela kusengaphambili kutsi umuntfu lotsite utakufa ngesehlakalo lesitsite?
Kwesitsatfu, sonkhe kufanele sikhombise kutsi setsembekile yini. Khumbula kutsi Sathane watibekela insayeya tikhonti taJehova, wagomela ngekutsi ngeke sihlale setsembekile kuJehova nangabe sibhekene nebumatima. (Jobe 1:9-11; 2:4; Semb. 12:10) Nangabe Jehova angasivikela kutsi singabhekani netinkinga letitsite ngoba nje abona kutsi ngeke sikhone kutetfwala, loko bekungawenta abe liciniso emavi aSathane latsi sikhonta Jehova nangabe kukhona lesitakutfola.
Kwesine, akusho kutsi Jehova kufanele ati kusengaphambili konkhe lokutakwenteka kitsi. Lomcondvo wekutsi Nkulunkulu usikhetsela kusengaphambili kutsi ngutiphi tilingo lesitawubhekana nato, ungasho kutsi ukwati konkhe lokutakwenteka kitsi esikhatsini lesitako. Kodvwa umbono lonjengalona awukho eBhayibhelini. Kuliciniso kutsi Nkulunkulu angakhona kwati loko lokutakwenteka. (Isa. 46:10) Nome kunjalo, liBhayibheli lisitjela kutsi uyakukhetsa loko lafuna kukwati ngelikusasa. (Gen. 18:20, 21; 22:12) Ngako, emandla akhe ekwati ngelikusasa uwasebentisa kahle futsi uyayihlonipha inkhululeko yetfu yekutikhetsela. Akusiko yini loko lesingakulindzela kuNkulunkulu loyihloniphako inkhululeko yetfu yekutikhetsela futsi lohlala awasebentisa kahle emandla akhe?—Dut. 32:4; 2 Khor. 3:17.
Ngako kufanele siwacondze njani lamavi aPawula latsi: “Nkulunkulu . . . ngeke avume kutsi nilingwe ngalokungetulu kwaloko leningakhona kukwetfwala”? Kulelivesi Pawula uchaza kutsi yini Jehova layentako nangabe silingwa, hhayi loko lakwentako nasisengakalingwa. Emavi alomphostoli ayasicinisekisa kutsi noma ngabe ngutiphi tilingo letisehlelako ekuphileni kwetfu, Jehova utawusisekela yingci nje nasetsembele kuye. (Hla. 55:22) Lamavi ladvudvutako aPawula akuchaza kahle loko lokushiwo liBhayibheli ngetindlela letimbili.
Kwekucala, letilingo tiyabehlela “nalabanye bantfu.” Ngako tilingo letisehlelako tivamile kubehlela nalabanye. Tilingo letinjengaleti singakhona kutetfwala, yingci nje nasetsembele kuNkulunkulu. (1 Phet. 5:8, 9) Ku-1 Khorinte 10:13, Pawula ukhuluma ngetilingo ema-Israyeli lahlangabetana nato nakasehlane. (1 Khor. 10:6-11) Leto tilingo betingeke tibe ngetulu kwemandla ema-Israyeli letsembekile. Tikhatsi letine, Pawula usho emavi latsi “nalabanye bantfu” abalalelanga. Kuyadzabukisa kutsi lamanye ema-Israyeli atinikela etifisweni letimbi ngenca yekutsi ehluleka kwetsembela kuNkulunkulu.
Kwesibili, “Nkulunkulu wetsembekile.” Indlela Nkulunkulu labaphatsa ngayo bantfu bakhe ikhombisa kutsi wetsembekile kulabo “labamtsandzako bagcine imiyalo yakhe.” (Dut. 7:9) Lamavi aphindze akhombise kutsi Nkulunkulu uhlale atigcina tetsembiso takhe. (Josh. 23:14) Nasibuka umlandvo wekwetsembeka kwakhe, siyabona kutsi bonkhe labo labamtsandzako futsi bamlalele bangetsemba kutsi utawutigcina nati tetsembiso takhe letimbili letimayelana netilingo lesingahle sibhekane nato: (1) Ngeke avumele noma ngusiphi silingo kutsi sibe ngetulu kwemandla etfu, futsi (2) “utawukwenta nendlela yekuphuma” kuze sikwati kutibeketelela.
Jehova ubentela njani indlela yekuphuma labo labatsembele kuye nababhekene netilingo? Kuliciniso kutsi nakatsandza angasisusa leso silingo. Nobe kunjalo khumbula emavi aPawula latsi: “[Jehova] utawukwenta nendlela yekuphuma kuze nikwati kubeketela.” Ngako etikhatsini letinyenti, usentela indlela yekuphuma ngekutsi asinikete loko lesikudzingako kuze sikwati kubeketelela leto tilingo. Asesicoce ngaletinye tindlela Jehova lasisita ngato kuze sikwati kubeketelela leto tilingo:
▪ Nkulunkulu usidvudvuta “kuko konkhe kuhlupheka kwetfu.” (2 Khor. 1:3, 4) Jehova angasinika kuthula kwengcondvo, simo lesihle senhlitiyo futsi asente sikwati kulawula imiva yetfu asebentisa liVi lakhe, umoya wakhe longcwele kanye netincwadzi letisekelwe eBhayibhelini lesitilungiselelwa sisebenti lesetsembekile.—Mat. 24:45; Joh. 14:16; Rom. 15:4.
▪ Nkulunkulu angasicondzisa asebentisa umoya longcwele. (Joh. 14:26) Nangabe kuvela tilingo, umoya longcwele ungasisita sikhumbule loko lesikufundze eBhayibhelini kanye netimiso letikulo, lokungasisita kute sente tincumo letihlakaniphile.
▪ Nkulunkulu angasebentisa tingilosi kute tisisite.—Heb. 1:14.
▪ Nkulunkulu angasisita ngekusebentisa emaKhristu lesikanye nawo kute ‘asidvudvute’ ngemavi nangetento tawo.—Khol. 4:11.
Ngako, yini lesingaphetsa ngayo mayelana nalamavi aPawula labhalwe ku-1 Khorinte 10:13? Jehova akasikhetseli tilingo lesibhekana nato. Kodvwa nangabe kuvela tilingo ekuphileni kwetfu, naku lesingaciniseka ngako: Nangabe simetsemba Jehova ngeke avumele kutsi letilingo lesibhekene nato tibe ngetulu kwaloko lesingakwetfwala; utawusentela nendlela yekuphuma kute sitokhona kutibeketelela. Kwati loku kusidvudvuta kakhulu!
(1 Khorinte 10:13) Kute silingo lesinehlele lesingakake sabehlela nalabanye bantfu. Kodvwa Nkulunkulu wetsembekile futsi ngeke avume kutsi nilingwe ngalokungetulu kwaloko leningakhona kukwetfwala, kepha nanilingwa utawukwenta nendlela yekuphuma kuze nikwati kubeketela.
(1 Khorinte 10:13) Kute silingo lesinehlele lesingakake sabehlela nalabanye bantfu. Kodvwa Nkulunkulu wetsembekile futsi ngeke avume kutsi nilingwe ngalokungetulu kwaloko leningakhona kukwetfwala, kepha nanilingwa utawukwenta nendlela yekuphuma kuze nikwati kubeketela.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(1 Khorinte 10:8) Asingenti budlundlulu njengobe labanye babo babenta, kwaphumela ekufeni kwebantfu labatinkhulungwane letingemashumi lamabili nakutsatfu ngelilanga linye.
w04 4/1 29
Imibuto Levela Kubafundzi
Kungani umBhalo wa-1 Khorinte 10:8 utsi kwafa emaIsrayeli langu-23,000 ngelilanga linye ngenca yekutsi baphinga, kodvwa waNumeri 25:9 wona utsi kwafa 24,000? Kunetizatfu letinyenti letenta lamavesi lamabili angakhulumi ngenombolo lefanako. Sizatfu lesilula nje kungaba kutsi inombolo lengiyona sibili isemkhatsini wa-23 000 na-24 000.
Cabanga ngalesinye sizatfu. Kute anikete sibonelo lesisecwayiso kumaKhristu aseKhorinte asendvulo, umphostoli Pawula wasebentisa umlandvo wema-Israyeli eShithimi, lidolobha lebelinebantfu lebebatiphatsa kabi. Wabhala watsi: “Asingenti budlundlulu njengobe labanye babo babenta, kwaphumela ekufeni kwebantfu labatinkhulungwane letingemashumi lamabili nakutsatfu ngelilanga linye.” Nakabala labo nje kuphela lababulawa nguJehova ngenca yebudlundlulu, Pawulu watsi bebangu-23 000.—1 Korinte 10:8.
Nanobe kunjalo, incwadzi yaNumeri sehluko 25 isitjela kutsi “sive sema-Israyeli sahlanganyela ekukhonteni Bhali wasePheyori. Lulaka lwaSimakadze lwabavutsela.” Ngako-ke, Jehova wayala Mosi kutsi abulale “bonkhe baholi balesive.” Mosi yena wayala baholi kutsi bente loko lebebatfunywe kona. Ekugcineni, masinyane nje ngesikhatsi Finehasi atsatsa sinyatselo sekubulala umIsrayeli lobekete newesifazane wakaMidiyani ekamu, “lesishayo sakhawula.” Lendzaba iphetsa ngekutsi: “Labesebafile ngaso bese bati-24 000.”—Numeri 25:1-9.
Kuyakhanya kutsi inombolo lesencwadzini yaNumeri ifaka ekhatsi “bonkhe baholi balesive” lababulawa bahluleli kanye nalabo lababulawa nguJehova. Kungenteka baba banyenti kakhulu baholi besive lababulawa bahluleli, lokwenta kutsi lenombolo igcine ingu-24 000. Nobe ngabe labaholi batiphatsa kabi, baya emicimbini letsite, nobe babavumela labo labayentako lemicimbi, kodvwa bebanelicala ‘lekuhlanganyela ekukhonteni Bhali wasePheyori.’
Mayelana naleligama lelitsi “kuhlanganyela” lelinye lihumusho leliBhayibheli litsi leligama lingasho “kuhlanganisa bantfu lababili.” Ema-Israyeli bekusive lesitinikele kuJehova, kodvwa ngesikhatsi ‘bahlanganyela ekukhonteni Bhali wasePheyori,’ babephula buhlobo babo naNkulunkulu. Ngemuva kweminyaka lengu-700, Jehova asebentisa umphrofethi Hoseya washo naku ngema-Israyeli: “Kodvwa kwatsi nabefika eBhali Pheyori, batehlukanisela leso sithico lesilihlazo, nabo baze benyanyeka njengalentfo bebayitsandza.” (Hoseya 9:10) Bonkhe labo labenta loku bebafanelwa sehlulelo lesimatima lesivela kuNkulunkulu. Ngako, Mose wakhumbuta emadvodzana akaIsrayeli watsi: “Natibonela ngemehlo enu loko lokwentiwa nguSimakadze eBhali Pheyori. Simakadze Nkulunkulu wenu wababhubhisa bonkhe labo bantfu bakini lababelandzela Bhali wasePheyori.”—Dutheronomi 4:3.
(1 Khorinte 11:5, 6) kodvwa nobe ngumuphi umfati lothantaza nome aphrofethe angakambonyi enhloko, uhlazisa inhloko yakhe, ngobe kufana nekutsi ungumfati losingile enhloko. 6 Nangabe umfati angambonyi, akahhule; kodvwa nangabe kulihlazo ngemfati kuhhula nobe kusinga, akambonye enhloko.
(1 Khorinte 11:10) Kungako umfati kufanele abe neluphawu lwenhlonipho enhloko yakhe ngenca yetingilosi.
Imibuto Levela Kubafundzi
Sikhona yini sidzingo sekutsi dzadze ambonye enhloko nakafundza liBhayibheli nalotsite kube kunemzalwane longummemeteli?
▪ Ku-Sicongosekulindza saJuly 15, 2002 ngephansi kwencenye letsi “Imibuto Levela Kubafundzi,” kwavetwa kutsi dzadze kufanele ambonye enhloko nakafundza nalotsite liBhayibheli kube kunemzalwane lobhajatisiwe noma longakabhajatiswa. Nobe kunjalo, ngekucabangela timo letitsite talendzaba, kwasikiselwa kutsi sishintjwe lesicondziso.
Nangabe umzalwane longummemeteli aphekeletela dzadze nakayofundza nalotsite liBhayibheli, lodzadze kufanele ambonye enhloko. Loko kukhombisa kutsi uyalihlonipha lilungiselelo laJehova lebunhloko ebandleni lebuKhristu, ngobe usuke enta intfo ngalokuvamile lengumtfwalo wemzalwane. (1 Khor. 11:5, 6, 10) Ngaletinye tikhatsi, angacela lomzalwane kutsi kube nguye lofundza nalomuntfu, nangabe lomzalwane afaneleka futsi akhona kwenta njalo.
Ngakulolunye, nangabe dzadze aphekeletelwe ngumzalwane longakabhajatiswa nobe longasiyo indvodza yakhe kutsi ayofundza nemuntfu liBhayibheli, ngekuvumelana nemiBhalo akakabopheki kutsi ambonye enhloko. Nobe kunjalo, nembeza walabanye bodzadze ungabenta kutsi bambonye enhloko ngisho nasetimeni letinje.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(1 Khorinte 10:1-17) Ngako ngifuna nati bazalwane, kutsi bokhokho betfu baba ngaphansi kwelifu, bonkhe balwewela lwandle, 2 futsi bonkhe babhajatiselwa kuMosi ngelifu nangelwandle. 3 Bonkhe badla kudla lokufanako lokuvela kuNkulunkulu, 4 futsi bonkhe banatsa sinatfo lesifanako lesivela kuNkulunkulu. Ngobe bebavame kunatsa kulelidvwala laNkulunkulu lebelibalandzela, futsi lelo dvwala belimelela Khristu. 5 Nanobe kunjalo, Nkulunkulu akazange abemukele labanyenti babo, ngako babulawa ehlane. 6 Letintfo taba sibonelo kitsi kuze singatifisi tintfo letimbi, njengobe bona batifisa. 7 Asingakhonti titfombe njengalabanye babo; njengobe kubhaliwe kutsi: “Bantfu bahlala phansi kuze badle futsi banatse, base bayasukuma kuze batijabulise.” 8 Asingenti budlundlulu njengobe labanye babo babenta, kwaphumela ekufeni kwebantfu labatinkhulungwane letingemashumi lamabili nakutsatfu ngelilanga linye. 9 Asingamlingi Jehova njengobe labanye babo bamlinga, kwaphumela ekubulaweni kwabo tinyoka. 10 Asingakhononi njengobe labanye babo bakhonona, kwaphumela ekubhujisweni kwabo ngumbhubhisi. 11 Letintfo letenteka kubo tisibonelo, futsi tabhalelwa kutsi tibe sicwayiso kitsi tsine lesesifikelwe kuphela kwalelive. 12 Ngako loyo locabanga kutsi umile akacaphele angawi. 13 Kute silingo lesinehlele lesingakake sabehlela nalabanye bantfu. Kodvwa Nkulunkulu wetsembekile futsi ngeke avume kutsi nilingwe ngalokungetulu kwaloko leningakhona kukwetfwala, kepha nanilingwa utawukwenta nendlela yekuphuma kuze nikwati kubeketela. 14 Ngako-ke bazalwane bami labatsandzekako, kubalekeleni kukhonta titfombe. 15 Ngikhuluma nani njengebantfu labanekucondza; tihloleleni nine loku lengikushoko. 16 Lendzebe yesibusiso lesibonga Nkulunkulu ngayo ayisiko yini kuhlanganyela engatini yaKhristu? Lesinkhwa lesisihlephulako asisiko yini kuhlanganyela emtimbeni waKhristu? 17 Njengobe kunesinkhwa sinye, tsine nanobe sibanyenti singumtimba munye, ngobe sonkhe sidla sinkhwa sinye.
APRIL 22-28, 2013
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 KHORINTE 14–16
“Nkulunkulu Utawuba Nguko Konkhe Kubo Bonkhe”
(1 Khorinte 15:24, 25) Ngemuva kwaloko, kutawufika kuphela, lapho atawubuyisela khona uMbuso kuNkulunkulu wakhe longuYise futsi utawube asabente lite bonkhe bohulumende nawo onkhe emagunya kanye nemandla. 25 Ngobe kufanele abuse njengenkhosi kuze kube ngulapho Nkulunkulu asatibeke ngephansi kwetinyawo takhe tonkhe titsa takhe.
w98 7/1 21 ¶10
“Kufa Kutawukwentiwa Lite”
10 “Kuphela,” kusho kuphela Kwekubusa KwaKhristu Kweminyaka Leyinkhulungwane, lapho Jesu ngekutitfoba atawubuyisela uMbuso kuBabe wakhe. (Sembulo 20:4) Injongo yaNkulunkulu ‘yekubutsela ndzawonye tonkhe tintfo kuKhristu’ beyitawufezeka. (Efesu 1:9, 10) Kodvwa kwekucala, Khristu utawubhubhisa “bonkhe bohulumende nawo onkhe emagunya kanye nemandla” lamelene nekubusa kwaNkulunkulu. Loku kungetulu kwembhubhiso ye-Amagedoni. (Sembulo 16:16; 19:11-21) Pawula watsi: “Ngobe kufanele abuse njengenkhosi kuze kube ngulapho Nkulunkulu asatibeke ngephansi kwetinyawo takhe tonkhe titsa takhe. Njengesitsa sekugcina, kufa kutawukwentiwa lite.” (1 Khorinte 15:25, 26) Imiphumela yesono sa-Adamu iyobe seyisusiwe. Lokumcoka nakakhulu, kutsi Nkulunkulu utawubese uvusa labafile labasemathuneni baphindze baphile.—Johane 5:28.
(1 Khorinte 15:26) Njengesitsa sekugcina, kufa kutawukwentiwa lite.
UMbuso Wenta Intsandvo YaNkulunkulu Emhlabeni
21 Kutsiwani ngemphumela lovamile wekugula, lokungumphumela wesono longeke uwuvimbe—kufa? Lesi ‘sitsa sekugcina’ setfu wonkhe umuntfu lonesono lotawugcine ancotjwe ngiso. (1 Khor. 15:26) Kodvwa kufa kusitsa lesinemandla yini nakuJehova? Naka loko lokwabiketelwa ngu-Isaya: “Amite kufa phakadze naphakadze. Somandla longuSimakadze uyawukwesula tinyembeti kubo bonkhe buso.” (Isa. 25:8) Uyasibona yini ngeliso lengcondvo leso sikhatsi? Kutawube sekute imingcwabo, emathuna kanye netinyembeti tekulila. Ngalokwehlukile kuloko, kutawuba netinyembeti tenjabulo njengobe Jehova atawugcwalisa setsembiso sakhe lesimangalisako sekuvusa labafile. (Fundza Isaya 26:19.) Ekugcineni, bonkhe buhlungu lobebubangelwe kufa butawuphela.
(1 Khorinte 15:27, 28) Ngobe Nkulunkulu “wabeka tonkhe tintfo ngephansi kwetinyawo takhe.” Kodvwa emavi latsi ‘tonkhe tintfo tabekwa,’ abufakazi bekutsi loko akufaki ekhatsi loyo lowabeka tonkhe tintfo ngephansi kwakhe. 28 Kodvwa ngesikhatsi tonkhe tintfo setibekwe ngephansi kwayo, iNdvodzana nayo itawutibeka ngephansi kwaLoyo lowabeka tonkhe tintfo ngephansi kwayo, kute Nkulunkulu abe nguko konkhe kubo bonkhe.
Kuthula Kweminyaka Leyinkhulungwane Nekwaphakadze!
17 Ayikho lenye indlela yekuchaza kutsi kuphila kutawuba njani ekupheleni kweminyaka leyinkhulungwane, ngaphandle kwalamavi latsi “kuze Nkulunkulu abe nguko konkhe kuko konkhe.” Asho kutsini lamavi? Cabanga ngalesikhatsi e-Edeni bantfu labete sono bo-Adamu na-Eva bayincenye yemndeni waJehova lonebunye nekuthula. Jehova, uMbusi Wendzawo Yonkhe, abebusa konkhe lakudalile lokufaka ekhatsi tingilosi nebantfu. Bebakhona kucocisana naye, kumkhonta futsi batfole tibusiso letivela kuye. “Abenguko konkhe kuko konkhe.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(1 Khorinte 14:34, 35) bafati ababindze emabandleni, ngobe abakavumeleki kutsi bakhulume. Kodvwa abatitfobe, njengobe neMtsetfo usho. 35 Kepha nangabe bafuna kwati lokutsite, kufanele babute emadvodza abo emakhaya, ngobe kulihlazo kutsi umuntfu lomsikati akhulume ebandleni.
w12 9/1 9, libhokisi
Umphostoli Pawula wabavala yini bantfu besifazane kutsi bakhulume?
Umphostoli Pawula watsi: “Bafati ababindze emabandleni.” (1 Khorinte 14:34) Bekasho kutsini? Ngabe bekakungabata kuhlakanipha kwabo? Cha! Ecinisweni, bekavamile kukhuluma ngendlela bantfu besifazane lebebafundzisa ngayo. (2 Thimothi 1:5; Thithusi 2:3-5) Encwadzini yakhe layibhalela baseKhorinte, Pawula akazange ecwayise bantfu besifazane kuphela kodvwa wecwayisa nalabo lebebanetipho tekuphrofetha kutsi bekufanele ‘babindze’ nangabe kunalomunye lokhulumako. (1 Khorinte 14:26-30, 33) Kungenteka kutsi labanye besifazane labangemakhristu bebajabule kakhulu ngekukholwa lebebasandza kuba nako, kangangekutsi baze baphazamisa sikhulumi ngekubuta imibuto, njengobe bekulisiko labo ngaleto tikhatsi. Kute kugwenywe loko, Pawula wabakhutsata kutsi “babute emadvodza abo emakhaya.”—1 Khorinte 14:35.
(1 Khorinte 15:53) Ngobe loku lokonakalako kufanele kwembatse kungonakali, naloku lokufako kufanele kwembatse kungafi.
it-1 1197-1198
Kungonakali
Indlela Jesu lavuswa ngayo, netindlalifa letikanye naye nato tivuswa kanjalo hhayi nje kutsi tivuswa kutsi tiyophila phakadze tingumoya ezulwini kodvwa tivuswa tinemtimba longafi nalongonakali. Nabasaphila, bakhonta ngekwetsembeka futsi bafa banemtimba wekonakala kodvwa nabavuswa batfola umtimba longumoya nalongonakali njengobe Pawula akusho ngendlela lekhanyako ku1 Khorinte 15:42-54. Ngako-ke, kuyacaca kutsi kungafi kusho kujabulela imphilo lengapheli nalehlala njalo, kantsi kungonakali kusho umtimba labawunikwa nguNkulunkulu lokungumtimba longonakali nalongaboli. Loko kukhombisa kutsi Nkulunkulu ubaniketa emandla ekutsi bakhone kuphila ngaphandle kwekutsi batsembele emandleni emoyamphilo njengoba kwenta letinye tidalwa letinemtimba wenyama naletiphefumulako. Loku kubufakazi bekutsi Nkulunkulu uyabetsemba. Kukhona kwabo kutiphilela, akubenti bangasalawulwa nguJehova kodvwa njengeNkhosi yabo lenguJesu Khristu nabo bayachubeka nekwetsembeka kuJehova futsi abanikete ticondziso.—1 Khor. 15:23-28.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(1 Khorinte 14:20-40) Bazalwane, ningabi bantfwana labancane ekucabangeni kwenu, esikhundleni saloko banini bantfwana kulokubi, kodvwa nibe ngulabavutsiwe ekucabangeni. 21 EMtsetfweni kubhaliwe kutsi: “Jehova utsi: ‘Ngitawukhuluma nalabantfu ngetilwimi tebantfu baletinye tive nangetindzebe tetihambi, kepha ngisho nalapho ngeke bangilalele.’” 22 Ngako tilwimi atisiso sibonakaliso kulabakholwako, kodvwa tisibonakaliso kulabangakholwa, kantsi siphrofetho asisiso sebantfu labangakholwa, kodvwa salabakholwako. 23 Nangabe lonkhe libandla lihlangana ndzawonye futsi bonkhe bakhuluma ngetilwimi, bese kungena labanye bantfu nobe labo labangakholwa, ngeke yini batsi niyahlanya? 24 Kodvwa nangabe nonkhe niphrofetha bese kungena longakholwa nobe lomunye umuntfu, utawuhlabeka futsi ahlolisiswe ngibo bonkhe. 25 Timfihlo tenhlitiyo yakhe tiyabonakala, aze awe phansi ngebuso akhatimulise Nkulunkulu, atsi: “Nembala Nkulunkulu unani.” 26 Kutawukwentiwa njani-ke bazalwane? Nanihlangene ndzawonye, lomunye usuke anesihlabelelo, lomunye anemfundziso, lomunye anesembulo, lomunye akhuluma ngetilwimi, kantsi lomunye anenchazelo. Tonkhe tintfo atenteke kute nakhane. 27 Nangabe kunalabakhuluma ngetilwimi, abangendluli kulababili nobe kulabatsatfu, futsi abakhulume ngekushintjana; kube nalotsite lotawuhumusha. 28 Kepha nakute umhumushi, ababindze ebandleni, batikhulumele naNkulunkulu etinhlitiyweni tabo. 29 Ngetulu kwaloko, akukhulume baphrofethi lababili nobe labatsatfu, labanye bona bafune inchazelo. 30 Kodvwa nangabe lotsite embulelwa asehleti phansi, sikhulumi sekucala asibindze. 31 Ngobe nonkhe ningaphrofetha ngekushintjana, kuze bonkhe bafundze futsi bakhutsateke. 32 Tiphiwo temoya letinikwe baphrofethi kufanele ticondziswe ngibo labaphrofethi. 33 Ngobe Nkulunkulu akasiye Nkulunkulu wesiphitsiphitsi, kodvwa unguNkulunkulu wekuthula. Njengobe kunjalo kuwo onkhe emabandla alabangcwele, 34 bafati ababindze emabandleni, ngobe abakavumeleki kutsi bakhulume. Kodvwa abatitfobe, njengobe neMtsetfo usho. 35 Kepha nangabe bafuna kwati lokutsite, kufanele babute emadvodza abo emakhaya, ngobe kulihlazo kutsi umuntfu lomsikati akhulume ebandleni. 36 Livi laNkulunkulu lavela kini yini, nobe lefika kini kuphela? 37 Nangabe lotsite acabanga kutsi ungumphrofethi nobe kutsi unesiphiwo semoya, kufanele avume kutsi letintfo lenginibhalela tona tingumyalo weNkhosi. 38 Kodvwa nangabe lotsite ehluleka kucondza, utawuchubeka ete lwati. 39 Ngako bazalwane bami, chubekani nilwela kuphrofetha, kodvwa ningakuvimbeli kukhuluma ngetilwimi. 40 Kepha tonkhe tintfo atenteke ngendlela lefanele nangekuhleleka.
APRIL 29–MAY 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 KHORINTE 1–3
Jehova—‘Nkulunkulu Wayo Yonkhe Indvudvuto’
(2 Khorinte 1:3) Akadvunyiswe Nkulunkulu, uYise weNkhosi yetfu Jesu Khristu, longuYise wemusa, naNkulunkulu wayo yonkhe indvudvuto,
‘Khalani Nalabakhalako’
4 Babe wetfu lonemusa naye wake wafelwa bantfu labatsandzako, labanjenga-Abrahama, Isaka, Jakobe, Mosi kanye neNkhosi Davide. (Num. 12:6-8; Mat. 22:31, 32; Imis. 13:22) LiVi laNkulunkulu lisicinisekisa ngekutsi Jehova uyakulangatelela futsi unesifiso lesikhulu sekubavusa. (Jobe 14:14, 15) Batawuvuka baphilile futsi baphile saka. Cabanga nangeNdvodzana yaNkulunkulu lebekayitsandza futsi ‘anentfokoto lenkhulu’ ngayo, kodvwa yafa kabuhlungu. (Taga 8:22, 30) Site emagama lesingawasebentisa kute sichaze indlela Jehova leva buhlungu ngayo nakafelwa nguleNdvodzana yakhe.—Joh. 5:20; 10:17.
(2 Khorinte 1:4) losidvudvuta kuko konkhe kuhlupheka kwetfu, kuze ngendvudvuto lesiyemukela kuye natsi sikwati kudvudvuta labanye kunobe ngukuphi kuhlupheka.
‘Khalani Nalabakhalako’
14 Liciniso, ngaletinye tikhatsi ungase ungati kutsi utawutsini kuloyo lofelwe kute umdvudvute. Nobe kunjalo, liBhayibheli litsi: “emavi lakhulumeke ngekuhlakanipha ayaphilisa.” (Taga 12:18) Labanye bakutfole kulula kusebentisa incwajana letsi Lapho Ufelwa Othandekayo, (letfolakala ngesiZulu.), kute badvudvute labanye. Intfo lebaluleke kakhulu lokufanele sihlale siyenta, kutsi ‘sikhale nalabakhalako.’ (Rom. 12:15) Gaby, lowafelwa yindvodza yakhe utsi: “Kuhushula tinyembeti kuba yindlela lelula yekuveta loko lokusenhlitiyweni. Kungako ngidvudvuteka nangibona bangani bami bakhala kanye nami. Etimeni letinjalo, angitikhandzi ngiselusizini ngedvwana.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(2 Khorinte 1:22) Ubeke neluphawu lwakhe etikwetfu futsi ngemoya losetinhlitiyweni tetfu usinike sicinisekiso saloko lokuseta.
Imibuto Levela Kubafundzi
Siyini “sicinisekiso” kanye “neluphawu” lolutfolwa ngemaKhristu lagcotjiwe kuNkulunkulu?—2 Khor. 1:21, 22.
▪ Sicinisekiso: Ngekusho kwalomunye umtfombo, ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “sicinisekiso” ku-2 Khorinte 1:22, bekuligama lebelisetjentiswa nakukhulunywa ngetindzaba tebhizinisi, lelisho ‘kubhadala kancane kancane, kukhipha i-deposit, lobekusicinisekiso lesisemtsetfweni sekutsi vele lentfo utayitsenga.’ Endzabeni yalabagcotjiwe, umvuzo wabo uchazwe kahle ku-2 Khorinte 5:1-5, ufaka ekhatsi kutfola umtimba longonakali wekuphila ezulwini. Lomvuzo uphindze ufake ekhatsi kutfola sipho sekungafi.—1 Khor. 15:48-54.
NgesiGriki, leligama lelitsi sicinisekiso, lisetjentiswa nakukhulunywa ngendandatho yekwetsembisana umshado. Lomfanekiso uyafaneleka kulabo labatawuba yincenye yamakoti waKhristu longumfanekiso.—2 Khor. 11:2; Semb. 21:2, 9.
▪ Luphawu: Endvulo, luphawu belisetjentiswa kute kube sicinisekiso sekutsi intfo yabani nobe nakwentiwa sivumelwano. Endzabeni yalabagcotjiwe, nabo babekwa luphawu lolungokomfanekiso ngemoya longcwele kute babe ngemadvodzana aNkulunkulu. (Ef. 1:13, 14) Nobe kunjalo, loluphawu alusiyo intfo lehlala siphelane, ngaphandle nangabe lomuntfu afa atsembekile nobe atsembeke kuze kube ngaphambi kwekutsi kufike kuhlupheka lokukhulu.—Ef. 4:30; Semb. 7:2-4.
(2 Khorinte 2:14-16) Akabongwe Nkulunkulu lohlale asihola eludvwendvweni lwekuncoba sikanye naKhristu, nalosebentisa tsine kuze ente liphunga lelwati ngaye livakale kuto tonkhe tindzawo. 15 Ngobe kuNkulunkulu siliphunga laKhristu lelimnandzi kulabasindziswako nakulababhubhako; 16 kulababhubhako, siliphunga lekufa leliyisa ekufeni, kantsi kulabasindziswako, siliphunga lekuphila leliyisa ekuphileni. Bobani letibafanela kahle letintfo?
Bewati Yini?
Umphostoli Pawula bekacabanga ini nakakhuluma ‘ngeludvwendvwe lwekuncoba’?
▪ Pawulu wabhala: ‘Nkulunkulu . . . usihola eludvwendvweni lwekuncoba sikanye naKhristu, nalosebentisa tsine kuze ente liphunga lelwati ngaye livakale kuto tonkhe tindzawo! Ngobe kuNkulunkulu siliphunga laKhristu lelimnandzi kulabasindziswako nakulababhubhako; kulababhubhako, siliphunga lekufa leliyisa ekufeni, kantsi kulabasindziswako, siliphunga lekuphila leliyisa ekuphileni.’—2 Khorinte 2:14-16.
Lomphostoli bekakhuluma ngemkhuba wemaRoma wekwenta ludvwendvwe lwekubonga umholi wemphi ngekuncoba titsa teMbuso. Kuleyo mikhosi, tiboshwa kanye nalabatfunjiwe emphini bebabekwa endzaweni lesebaleni kute kuhlekiswe ngabo futsi tinkunzi betichutjwa kute kwentiwe umnikelo ngato, ngalesikhatsi baholi nelibutfo lemphi badvunyiswa bantfu. Nasewuphela lomkhosi, bekubese kuyanikelwa ngaletinkunzi futsi linyenti lalabo lebebaboshiwe belibulawa.
Sinongo senkhulumo lesitsi ‘liphunga laKhristu lelimnandzi’ simelela kuphila kwalabanye nekufa kwalabanye futsi I-International Standard Bible Encyclopedia itsi “kungenteka sasisuselwa emkhubeni wemaRoma wekushisa imphepho nakusenteka loludvwendvwe.” ‘Liphunga lelimnandzi lelimelela kuncoba kulabo labebasemphini, lalikhumbuta labo labatfunjwa kutsi bebatawubulawa.’
Kufundvwa KweliBhayibheli
(2 Khorinte 3:1-18) Sesiyatincoma yini futsi? Nobe njengalabanye natsi sidzinga tincwadzi tekusincoma letiya kini nobe letisuka kini? 2 Nine ngekwenu niyincwadzi yetfu, lebhalwe etinhlitiyweni tetfu naleyatiwako, futsi lefundvwa ngibo bonkhe bantfu. 3 Ngobe nine nikhombisa kutsi niyincwadzi yaKhristu lebhalwe ngitsi tsine tikhonti, lengakabhalwa nge-inki kodvwa lebhalwe ngemoya waNkulunkulu lophilako, hhayi etibhelekeceni tematje, kodvwa etibhelekeceni tenyama, lokutinhlitiyo. 4 NgaKhristu, sinalelitsemba kuNkulunkulu. 5 Hhayi kutsi tsine kusifanela kahle kutsatsa nobe yini njengalevela kitsi, kepha kufaneleka kwetfu kuvela kuNkulunkulu, 6 losente sakufanela kahle kuba tikhonti tesivumelwane lesisha, hhayi sivumelwane semtsetfo lobhalwe phansi, kodvwa sivumelwane semoya; ngobe umtsetfo lobhalwe phansi uletsa kufa, kodvwa umoya wona uyaphilisa. 7 Ngetulu kwaloko, nangabe lomtsetfo loletsa kufa nalowawubhalwe ematjeni weta nalenkhatimulo, kangangekutsi bantfwana baka-Israyeli abazange bakwati ngisho nekubuka buso baMosi ngenca yenkhatimulo leyayisebusweni bakhe, lokuyinkhatimulo lebeyitawususwa, 8 ngeke yini kukhishwa kwemoya kube nenkhatimulo lenkhulu kunalena? 9 Ngobe nangabe lomtsetfo loletsa sehlulelo bewunenkhatimulo, kutawukhatimula kakhulu kangakanani-ke kukhishwa kwekulunga? 10 Ecinisweni, naloko lokwake kwaba nenkhatimulo sekwemukiwe leyo nkhatimulo, ngenca yenkhatimulo lenkhulu kunako. 11 Nangabe loko lebekutawususwa kweta nenkhatimulo, itawuba yinkhulu kangakanani-ke inkhatimulo yaloko lokusele? 12 Ngako njengobe sinalelitsemba, sikhuluma ngekukhululeka lokukhulu, 13 futsi asenti loko Mosi lakwenta ngesikhatsi ambonya buso bakhe ngendvwangu kuze bantfwana baka-Israyeli bangatewugolotela umphumela waloko lebekutawususwa. 14 Kodvwa tingcondvo tabo tentiwe taba lukhuni. Kudzimate kube ngulamuhla, lendvwangu solo ayisuswa nakufundvwa sivumelwane lesidzala, ngobe isuswa ngaKhristu kuphela. 15 Ecinisweni, kuze kube ngulamuhla, nobe nini nakufundvwa emavi aMosi, kuba nendvwangu lembonya tinhlitiyo tabo. 16 Kodvwa nabaphendvukela kuJehova, lendvwangu iyasuswa. 17 Jehova unguMoya, futsi lapho umoya waJehova ukhona khona, kuba nenkhululeko. 18 Sonkhe nanobe sinebuso lobungakambonywa, siveta inkhatimulo yaJehova njengetibuko, futsi siyaguculwa sibe ngumfanekiso munye, sisuke ezingeni lelitsite lenkhatimulo siye kulelinye, ngendlela Jehova longuMoya lakwenta ngayo.