Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
NOVEMBER 7-13
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 5-6
“Banyenti Labanatsi Kunalabo Labanabo”
it-1-E 716 ¶4
Elisha
Ema-Israyeli Akhululwa KumaSiriya. Ngesikhatsi kubusa iNkhosi Jehoramu ka-Israyeli, iSiriya yenta lisu lekuhlasela ema-Israyeli angakagadzi. Tikhatsi letinyenti libutfo laBheni-hadadi II belikhatsatwa ngu-Elisha, lobekaveta onkhe emachinga emaSiriya eNkhosini Jehoramu. Ekucaleni Bheni-hadadi bekacabanga kutsi kukhona losekela iNkhosi yaka-Israyeli kubantfu bakhe. Kodvwa ngesikhatsi atfola sizatfu lebesimenta kutsi angaphumeleli, watfumela libutfo lemphi lelinemahhashi netincola temphi eDothani lelafike latungeletela lelidolobha kute libambe Elisha. (SITFOMBE, Vol. 1, likh. 950) Inceku ya-Elisha yafikelwa kwesaba lokukhulu, kodvwa Elisha wathantaza kuNkulunkulu wamcela kutsi avule emehlo alenceku, “futsi yabona lesifundza lesinetintsaba, sigcwele emahhashi netincola temphi temlilo kutungelete Elisha.” Atsi emaSiriya nakehla eta kuye, Elisha wathantaza wacela kutsi kwenteke lokuhlukile kunaloko lakucelele inceku yakhe, watsi: “Ngicela, wente lesive singaboni emehlweni.” Elisha watsi kumaSiriya, “Ngilandzeleni,” kodvwa bekangahambi nabo ababambe ngesandla, lokufakazela kutsi bebangakavaleki emehlo, kunaloko bekuvaleke tingcondvo tabo. Abazange bambone Elisha, lebebete kutombamba futsi bebangati nekutsi ubayisaphi.—2Ks 6:8-19.
Elisha Wabona Incola Yemlilo—Uyayibona Yini Wena?
Nanobe abetungeletwe titsa eDothani, Elisha aketfukanga. Kungani? Kungobe abenekukholwa lokucinile kuJehova. Natsi sidzinga kukholwa lokunjalo. Ngako-ke, asithantazele umoya longcwele waNkulunkulu kute sikhombise kukholwa naletinye titselo temoya.—Luk. 11:13; Gal. 5:22, 23.
it-1-E 343 ¶1
Kungaboni Emehlweni
Kungaboni lokwenteka kulelibutfo lemphi laseSiriya lokwentiwa ngu-Elisha bekukuvaleka kwengcondvo. Kube lelibutfo lemphi belivaleke emehlo, bekutawudzingeka lonkhe libanjwe ngetandla. Kodvwa kulandzisa kusitjela kutsi Elisha watsi kulo: “Lena akusiyo lendlela leniyifunako futsi akusilo nalelidolobha lenilifunako. Ngilandzeleni.” Encwadzini yakhe letsi Principles of Psychology (1981, Vol. 1, likh. 59) William James wabhala watsi: “Kugula kwengcondvo lokutsiwa yi-cortical disorder kungumphumela wekuvaleka kwengcondvo. Loku kusho kutsi awuticondzi kahle tintfo letentekako, lokuveta kutsi ingcondvo ayisasebenti ngendlela lokufanele isebente ngayo.” Lolu nguloluhlobo lwekungaboni Jehova lalisusa kulelibutfo lemaSiriya ngesikhatsi lifika eSamariya. (2Ks 6:18-20) Lokuvaleka kwengcondvo kungaba nguloko lokwenteka emadvodzeni aseSodoma, njengobe kulandzisa kusho kutsi esikhundleni sekutsi akhatsateke ngekutsi awasaboni emehlweni, achubeka nekufuna umnyango wendlu yaLoti.—Gen 19:11.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 8/1 9 ¶2
Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili
5:15, 16—Kungani u-Elisha engasamukelanga isipho sikaNahamani? U-Elisha wasenqaba lesi sipho ngoba wayazi ukuthi isimangaliso sokuphulukiswa kukaNahamani sasingenziwanga ngamandla akhe, kodwa ngamandla kaJehova. Wayengenakulokotha azizuzise ngalo msebenzi ayewunikwe uNkulunkulu. Abakhulekeli beqiniso namuhla abasebenzisi inkonzo kaJehova ukuze kuzuze bona. Balalela umyalo kaJesu: “Namukelé ngesihle, yiphani ngesihle.”—Mathewu 10:8.
NOVEMBER 14-20
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 7-8
“Jehova Wenta Kutsi Kwenteke Intfo Lengakalindzeleki”
it-1-E 716-717
Elisha
Ngekuhamba kwesikhatsi, Bheni-hadadi wavimbetela iSamariya. Lokuvinjetelwa kwaba matima kakhulu kangangekutsi kwabikelwa inkhosi kutsi kunemfati losadle indvodzana yakhe. Njengentalelwane ya-Ahabi, ‘indvodzana yembulali,’ iNkhosi Jehoramu yafunga kutsi itawubulala Elisha. Kodvwa akazange asifeze lesifungo. Ngesikhatsi Jehoramu aya endlini yemphrofethi akanye neliphini lemlawuli wemphi, watsi sewute litsemba lekutsi Jehova utobasita. Elisha wacinisekisa lenkhosi kutsi kudla bekutawuba kunyenti kakhulu ngelilanga lelilandzelako. Leliphini lemlawuli wemphi belikungabata loko lebekushiwo ngu-Elisha futsi loko kwabangela kutsi Elisha atsi kulo: “Utakubona ngemehlo akho, kodvwa angeke ukudle.” Jehova wabangela kutsi ema-Asiriya eve umsindvo wetincola, newemahhashi emphi nemsindvo welibutfo lelikhulu lokwawenta acabanga kutsi ahlaselwa libutfo lelikhulu, futsi abese ayabaleka, ashiya emathende awo nekudla. Ngesikhatsi inkhosi iva ngekubaleka kwemaSiriya, yabese ikhetsa liphini lemlawuli wemphi lebeyiletsemba kutsi ligadze egedeni laseSamariya, kodvwa labantfu baka-Israyeli lebebalambile baligcobagcoba laze lafa kuleligede. Leliphini lakubona lokudla kodvwa alizange likudle.—2Ks 6:24–7:20.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 195 ¶7
Sibane
Emakhosi Laseluhlwini LwaDavide. Jehova wabeka iNkhosi Davide esihlalweni sebukhosi saka-Israyeli. Ngaphansi kwekucondziswa nguNkulunkulu, Davide wativeta angumholi nemcondzisi lohlakaniphile walesive. Kungako abitwa ngekutsi “sibane saka-Israyeli.” (2Sa 21:17) Mayelana nesivumelwane seMbuso lasenta naDavide, Jehova wametsembisa watsi: “Sihlalo sakho sebukhosi sitawumiswa sicine kuze kube phakadze.” (2Sa 7:11-16) Luhla lwemndeni wemakhosi, kusukela kuDavide kuya endvodzaneni yakhe Solomoni ‘belunjengesibane’ kuma-Israyeli.—1Ks 11:36; 15:4; 2Ks 8:19; 2Tk 21:7.
NOVEMBER 21-27
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 9-10
“Wakhombisa Sibindzi, Kutimisela Kanye Nenshiseko”
Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile
Jehu waniketwa umsebenti ngesikhatsi sive saka-Israyeli sisengotini. Lelo live belingaphansi kwemandla lamabi aJezebeli, umfelokati wa-Ahabi futsi lobekangumake wenkhosi lebeyibusa, Joramu. Bekagcugcutela bantfu kutsi bakhonte Bhali kunekutsi bakhonte Jehova, wabulala baphrofethi baNkulunkulu waphindze wahungela bantfu ebugwadleni ‘nasebutsakatsini.’ (2 Khos. 9:22; 1 Khos. 18:4, 13) Jehova wakhipha umyalo wekutsi bonkhe bantfu bendlu ya-Ahabi babulawe, lokufaka ekhatsi Joramu kanye naJezebeli. Jehu bekufanele kube nguye loholako kulesinyatselo.
Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile
Ngemuva kwekungavumi kukhuluma netitfunywa letimbili lebetite kuye, Jehu wahlangana neNkhosi Joramu kanye nemngani wayo Ahaziya, inkhosi yakaJuda, futsi bobabili bebagibele tincola tabo. Umbuto waJoramu lotsi: “Ute ngekuthula yini, Jehu?” wawuphendvula ngelulaka Jehu, watsi: “Kuthula kungaba khona kanjani, nangabe solomane kusekhona tithico nebutsakatsi benyoko Jezebeli?” Etfuswa ngulemphendvulo yaJehu, Joramu wabaleka. Kodvwa Jehu wamkhandza. Wakhipha butjoki bakhe wase umgwaza ngabo enhlitiyweni, futsi lenkhosi yafela encoleni yayo. Nanobe Ahaziya akwati kubaleka, ngekuhamba kwesikhatsi Jehu wamtfola wase uyambulala.—2 Khos. 9:22-24, 27.
Lilunga lesibili lemndeni wa-Ahabi lelabulawa, yindlovukazi lembi, Jezebeli. Jehu wambita kahle nakatsi ‘ungulocalekisiwe.’ Ngesikhatsi Jehu afika eJezreyeli, wambona eme efasitelweni lesigodlo. Ngekushesha, Jehu watjela tindvuna kutsi tiphonse Jezebeli ngelifasitelo. Ngemuva kwaloko, emahhashi aJehu agidzagidza kulomuntfu lobekonakalise onkhe ema-Israyeli. Ngemuva kwaloko, wabulala emalunga lamanyenti endlu ya-Ahabi lobekamubi.—2 Khos. 9:30-34; 10:1-14.
Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile
Kuliciniso kutsi Jehu wabulala bantfu labanyenti. Nanobe kunjalo, imiBhalo imchaza njengendvodza lenesibindzi leyakhulula ema-Israyeli ekucindzetelweni nguJezebeli kanye nemndeni wakhe. Kute umholi waka-Israyeli akwati kwenta loku, bekufanele abenesibindzi, atimisele futsi abe nenshisekelo. Lesinye sichazamagama seliBhayibheli sitsi: “Lona bekungumsebenti lomatima futsi lobekufanele wentiwe ngenkhutsalo. Kuba nemusa bekungase kwente umuntfu ehluleke kucedza kukhontwa kwaBhali ka-Israyeli.”
Akungabateki kutsi nawe uyabona kutsi timo emaKhristu lahlangabetana nato lamuhla tidzinga abe netimfanelo letifanana naleto Jehu bekanato. Nasi sibonelo: Sitawukwenta njani nangabe silingelwa kutsi sihlanganyele etintfweni Jehova latilahlako? Kufanele sitsatse sinyatselo ngekushesha, sibe nesibindzi kanye nemdlandla wekutibalekela. Nakutiwa ekutinikeleni kuNkulunkulu, akukafaneli sibeketelele nobe ngukuphi kuhlubuka kuJehova.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile
Kungenteka kutsi Jehu abekholelwa kutsi kuze umbuso waka-Israyeli lotimele ukwati kwehluka embusweni wakaJuda, bekudzingeka ube nenkholo yawo leyehlukile. Ngako-ke, njengemakhosi aka-Israyeli langembikwakhe, wafuna kuwehlukanisa ngekutsi agcugcutele kukhontwa kwelitfole. Kodvwa loku bekutawuveta kutsi bekete kukholwa kuJehova, lobekamente inkhosi.
Jehova wancoma Jehu ngesizatfu sekutsi ‘bekente lokuhle, waphumelelisa loko lokuhle emehlweni aNkulunkulu.’ Nanobe kunjalo, Jehu “akazange acaphele kunakekela umtsetfo waSimakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, ngayo yonkhe inhlitiyo yakhe.” (2 Khos. 10:30, 31) Nawucabanga ngako konkhe Jehu lakwenta ekucaleni, kungase kukumangalise loku futsi kukuphatse kabi. Nanobe kunjalo, loku kusiniketa sifundvo. Akukafaneli sibutsatsele phansi buhlobo betfu naJehova. Malanga onkhe, kufanele sitfutfukise kwetsembeka kwetfu kuNkulunkulu ngekutadisha liVi lakhe, sizindle ngalo, siphindze sithandaze ngalokusuka enhlitiyweni kuBabe wetfu wasezulwini. Ngako-ke, asente konkhe lokusemandleni etfu kute sichubeke sihamba emtsetfweni waJehova ngenhlitiyo yetfu yonkhe.—1 Khor. 10:12.
NOVEMBER 28–DECEMBER 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 11-12
“Umfati Lokhohlakele Nalobekatimisele Kwenta Lokubi Uyajeziswa”
it-1-E 209
Athaliya
Njengamake wakhe Jezebeli, Athaliya waphocelela indvodza yakhe Jehoramu, kutsi yente lokubi emehlweni aJehova kuleminyaka lengu-8 yekubusa kwayo. (1Ks 21:25; 2Tk 21:4-6) Njengamake wakhe, Athaliya wabulala bantfu labangenacala. Ngesikhatsi indvodzana yakhe lembi Ahaziya ifa ngemuva kwekubusa umyaka munye, Athaliya wabulala bonkhe lebebaseluhlwini lwebukhosi, ngaphandle kwaJehowashi lobekaluswane, lowafihlwa ngumphristi lophakeme kanye nemkakhe lobekangu-anti waJehowashi. Ngemuva kwaloko Athaliya watibeka kutsi abe yindlovukazi futsi wabusa iminyaka lesitfupha kusukela nga-905-899 B.C.E. (2Tk 22:11, 12) Emadvodzana akhe agcekeza indlu yaJehova futsi asebentisa tonkhe tintfo letingcwele tendlu yaJehova ekukhonteni boBhali.—2Tk 24:7.
it-1-E 209
Athaliya
Ngesikhatsi Jehowashi sekaneminyaka lengu-7, uMphristi Lophakeme lowesaba Nkulunkulu Jehoyada wamkhipha lapho bekamfihle khona futsi wambeka kutsi abe yinkhosi. Nakeva lomsindvo, Athaliya wagijima waya ethempelini, nakabona loko bekwenteka wamemeta watsi: “Ngemavukelambuso! Ngemavukelambuso!” Umphristi Lophakeme Jehoyada watsi abamkhiphele ngaphandle kwelithempeli kuze bayombulalela esangweni lelihhashi lebelisendlini yenkhosi; besekunguye wekugcina losele kulomndeni wa-Ahabi lomubi. (2Ks 11:1-20; 2Tk 22:1–23:21) Loku kuwaveta aliciniso lamavi latsi: “Kute ngisho nalinye livi laJehova lelo Jehova lalikhuluma ngendlu ya-Ahabi lelingeke lihlale lingagcwaliseki”!—2Ks 10:10, 11; 1Ks 21:20-24.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 1265-1266
Jehowashi
Ngesikhatsi uMpristi Lophakeme Jehoyada asaphila futsi adlala indzima yekuba ngubabe aphindze abe ngumeluleki kuJehowashi, lenkhosi leseyincane beyiphumelela. Washada ngesikhatsi aneminyaka lengu-21, futsi bekanebafati lababili, munye wabo bekunguJehoyadini, ngemva kwalokho waba nemadvodzana nemadvodzakati. Ngaleyondlela luhla lwaDavide lebeliholela kuMesiya, lelaphose lacotfulwa, laphindze labuyela laba nemandla.—2Ks 12:1-3; 2Tk 24:1-3; 25:1.
DECEMBER 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 13-15
“Kwenta Imetamo Ngenhlitiyo Yonkhe Kuletsa Tibusiso Letinyenti”
Umlandzela Ngenkhutsalo Yini Khristu?
11 Kute sikhombise kubaluleka kwekuba nenkhutsalo enkonzweni yaNkulunkulu, asewubuke nasi sentakalo lesenteka eNkhosini yaka-Israyeli Jehoyashi. Akhatsateke ngekubona kutsi emaSiriya atawehlula ema-Israyeli, Jehoyashi waya ku-Elisha wafike wamtsela ngetinyembeti. Umphrofethi Elisha wamtjela kutsi adubule umcibisholo awubhekise ngaseSiriya, lokwakuyawukhombisa kutsi lesive sitawuphumelela kulemphi sisitwa nguJehova. Loku kwakufanele kuyijabulise kakhulu inkhosi. Elisha waphindze watsi kuJehoyashi akatsatse imicibisholo adubule ngayo emhlabatsini. Jehoyashi wadubula nje katsatfu. Loko kwamtfukutselisa Elisha ngobe kudubula umhlaba emahlandla lasihlanu nobe lasitfupha bekutawusho kutsi “uyehlulile-ke iSiriya, wayibhubhisa yaphela.” Ngako-ke Jehoyashi abetawuyehlula tikhatsi letintsatfu nje kuphela. Ngesizatfu sekutsi abete inkhutsalo, imiphumela yaJehoyashi yaba mincane kakhulu. (2 Khos. 13:14-19) Ngusiphi sifundvo lesisitfola kulendzaba? Jehova utasibusisa nangabe senta umsebenti wakhe ngenhlitiyo yonkhe nangenkhutsalo.
w13-ZU 11/1 11 ¶5-6
“Umvuzi Walabo Abamfuna Ngobuqotho”
Obani abavuzwa uJehova? UPawulu uthi: ‘Yilabo abamfuna ngobuqotho.’ Incwadi ethile yabahumushi beBhayibheli ithi igama lesiGreki elisho “ukufuna ngobuqotho” alisho “ukuphuma uyofuna,” kunalokho, lisikisela ukuza kuNkulunkulu ngenhloso “yokumkhulekela.” Enye incwadi ichaza ukuthi lesi senzo sesiGreki sisikisela umzamo ojulile nokuzikhandla. Yebo, uJehova uvuza labo abanokholo olubashukumisela ukuba bamkhulekele ngothando nangentshiseko ngenhliziyo yonke.—Mathewu 22:37.
UJehova ubavuza kanjani abakhulekeli bakhe abathembekile? Uthembisa ukubavuza ngekusasa elingenakuqhathaniswa okubonisa ukujula komoya wokupha nothando lwakhe—ukuphila phakade emhlabeni oyiPharadesi. (IsAmbulo 21:3, 4) Ngisho kwamanje, labo abamfuna ngobuqotho uJehova bajabulela izibusiso ezicebile. Ngosizo lomoya wakhe ongcwele nokuhlakanipha okutholakala eZwini lakhe, bajabulela ukuphila okunenjongo nokwanelisayo.—IHubo 144:15; Mathewu 5:3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 8/1 11 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili
13:20, 21—Ingabe lesi simangaliso sisekela ukuhlonishwa kwezinsalela zezinto izinkolo ezizibheka njengezingcwele? Cha. IBhayibheli alibonisi ukuthi amathambo ka-Elisha ake ahlonishwa. Lesi simangaliso senzeka ngenxa yamandla kaNkulunkulu njengoba kwakunjalo nangazo zonke izimangaliso u-Elisha azenza ngesikhathi esaphila.
DECEMBER 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 16-17
“Kubeketela KwaJehova Kunemincele”
it-2-E 908 ¶5
Shalmaneseri
Kubusa Kwema-Israyeli. Ngesikhatsi kubusa iNkhosi Hosheya yaka-Israyeli (c. 758-740 B.C.E.), Shalmaneseri V waya ePalestine, Hosheya wase uba yinceku yakhe futsi wacala nekuletsa tetfulo kuye. (2Ks 17:1-3) Nobe kunjalo, ngekuhamba kwesikhatsi Hosheya bekangasatiletsi tetfulo, futsi akanye neNkhosi yaseGibhithe So batfolakala kutsi bebakha licebo lekubulala inkhosi Shalmaneseri. (Buka SO.) Ngenca yaloko, Shalmaneseri wabopha Hosheya futsi wamvalela ejele wabese uvimbetela lidolobha laseSamariya iminyaka lemitsatfu, futsi walincoba wabese utfumba ema-Israyeli.—2Ks 17:4-6; 18:9-12; catsanisa naHos 7:11; Hez 23:4-10.
it-1-E 414-415
Kutfunjwa
Sizatfu lesiyinhloko lesenta tive letingu-10 taka-Israyeli kanye netive letimbili takaJuda kutsi titfunjwe besifana: besikutsi talahla kukhonta kweliciniso kwaJehova kute tisekele kukhonta kwemanga. (Dut 28:15, 62-68; 2Ks 17:7-18; 21:10-15) Jehova wachubeka atfumela baphrofethi bakhe kuze becwayise letive, kodvwa atizange tilalele. (2Ks 17:13) Kute ngisho nayinye inkhosi yetive letingu-10 taka-Israyeli leyakucedza ngalokuphelele kukhonta kwemanga lokwacaliswa yinkhosi yekucala Jerobowamu. Juda longusisi wembuso waka-Israyeli, wehluleka kulalela tecwayiso leticondzile taJehova kanye nekufundza esibonelweni sekutfunjwa kwema-Israyeli. (Jer 3:6-10) Takhamuti talemibuso lemibili tayiswa ekutfunjweni, futsi sive ngasinye satfunjwa etindzaweni letehlukahlukene.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 847
EmaSamariya
Leligama lelitsi “emaSamariya” lacala kuvela emBhalweni ngemuva kwekuncotjwa kwembuso wetive letingu-10 taseSamariya nga-740 B.C.E. Belisentjentiswa kulabo bebahlala ngaphansi kwembuso wetive letingu-10 ngaphambi kwekutsi tincotjwe, kuze batehlukanise kubantfu bekuhamba lababese bayiswa kuletinye tindzawo tase-Asiriya ngekuhamba kwesikhatsi. (2Ks 17:29) Kubonakala ngatsi ema-Asiriya awazange awasuse onkhe ema-Israyeli, ngoba kulandzisa lokuku-2 Tikhronike 34:6-9 (catsanisa na-2Ks 23:19, 20) kuveta kutsi ngesikhatsi kubusa iNkhosi Josaya bekunema-Israyeli lebekasolo akulendzawo. Ngekuhamba kwesikhatsi, leligama lelitsi “emaSamariya” labese libhekisela kubantfu lebebasele eSamariya kanye nalabo lebebaletfwe ngema-Asiriya. Labanye baba ngemaSamariya ngenca yekutsi umtali munye longumSamariya washada nalomunye wakulesinye sive. Ngekuhamba kwesikhatsi leligama labese libhekisela kubantfu labangemalunga elicembu lenkholo, futsi beselite umcondvo welubandlululo nobe wepolitiki. “EmaSamariya” bewasho emalunga enkholo lebeseyandzile eShekhemu naseSamariya yasendvulo futsi lebewakholelwa etintfweni letehluke kakhulu kumaJuda.—Joh 4:9.
DECEMBER 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 18-19
“Indlela Bantfu Labasiphikisako Labetama Ngayo Kusicedza Emandla”
w05-ZU 8/1 11 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili
18:19-21, 25—Ingabe uHezekiya wayenze isivumelwano neGibhithe? Cha. Amazwi kaRabishake ayengelona iqiniso, njengoba nje ayengakhulumi iqiniso nalapho ethi ‘ugunyazwe nguJehova.’ Inkosi ethembekile uHezekiya yayithembele kuJehova kuphela.
w10-ZU 7/15 13 ¶3
“Ungesabi. Ngizokusiza Mina Mathupha”
URabishake wasebenzisa ubuqili ukuze azame ukutshala ukungabaza. Wathi: “Akuyena yini [uJehova] ozindawo zakhe eziphakeme futhi oma-altare akhe uHezekiya akususile? . . . UJehova ngokwakhe uthé kimi, ‘Khuphuka ulwe naleli zwe, ulichithe.’” (2 AmaKh. 18:22, 25) Ngakho, uRabishake wagomela ngokuthi uJehova wayengeke abalwele abantu baKhe ngoba wayengajabule ngabo. Kodwa lokho kwakungamanga aluhlaza cwe. UJehova wayejabule ngoHezekiya namaJuda ayephendukele ekukhulekeleni kweqiniso.—2 AmaKh. 18:3-7.
Baholi Betfu Labanemandla Kakhulu—Loko Labakumelelako Lamuhla
14 Inkhosi yase-Asiriya yakanekisa eLakhishi, eningizimu-nshonalanga yeJerusalema. Yase itfumela titfunywa letintsatfu kutsi tiyewutjela bantfu bakhona kutsi bayekele kulwa. Umkhulumeli wayo, lobekabitwa ngekutsi nguRabishake wasebentisa emachinga lehlukehlukene. Akhuluma ngelulwimi lwesiHebheru, wancenga bantfu kutsi bangayilaleli inkhosi yabo kodvwa balalele ema-Asiriya, wase ucala nemanga abetsembisa kutsi utababuyisela endzaweni yakubo kute baphile imphilo lentofontofo. (Fundza 2 Emakhosi 18:31, 32.) Ngemuva kwaloko, Rabishake wabatjela kutsi bonkulunkulu baletinye tive abakakhoni kuvikela tikhonti tabo, ngako naJehova ngeke awasindzise emaJuda kuma-Asiriya. Ngekuhlakanipha, bantfu bakhetsa kungakunaki lokunyundzela, lokuyindlela levame kulandzelwa tinceku taJehova lamuhla.—Fundza 2 Emakhosi 18:35, 36.
yb74-E 177 ¶1
Incenye 2—Germany
Kuyamangalisa kutsi emasotja bekasebentisa emachinga, kuze ente labantfu basayine kutsi abasasibo BoFakazi, kodvwa bebatsi bangasayina babajikele ngekutsi babaphatse kabi kakhulu kunakucala basengakasayini. Karl Kirscht utsi: “BoFakazi BaJehova bebakhohliswa kakhulu kunalabanye bantfu kuletinkambu tekuhlushwa. Bebacabanga kutsi kwenta njalo kutabaphocelela kutsi basayine. Bebasicela ngalokuphindzaphindziwe kutsi sisayine. Labanye basayina, kodvwa, etimeni letinyenti, bekudzingeka kutsi bahlale sikhatsi lesingetulu kwemnyaka ngaphambi kwekutsi bakhululwe. Ngaleso sikhatsi lamasotja bekababita ngekutsi magwala nangekutsi tihlubuki embikwabo bonkhe bantfu futsi bebaphindze babaphocelele kutsi bente i-honor walk lokukuhamba embikwebazalwane ngaphambi kwekutsi bakhululwe kulenkambu.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 155 ¶4
Bavukubuli
Sibonelo nje, liBhayibheli lisitjela kutsi iNkhosi Senaheribi yase-Asiriya yabulawa ngemadvodzana ayo lamabili, lokungu-Adrameleki naShareseri, futsi indvodzana yayo Esahadoni yaba yinkhosi ngemva kwayo. (2Ks 19:36, 37) Nobe kunjalo, umlandvo waseBhabhulona usitjela kutsi ngelilanga lesi-20 enyangeni yaThebethi, Senaheribi wabulawa yindvodzana yakhe leyamvukela. Berossus, umphristi waseBhabhulona wangelikhulu lesitsatfu B.C.E., kanye naNabonidus, inkhosi yaseBhabhulona yangelikhulu lesitfupha B.C.E., nabo baveta kutsi Senaheribi wabulawa nguyinye yemadvodzana akhe. Nobe kunjalo, kamuva kutfolakele loko lokwabhalwa ngu-Esahadoni, indvodzana yaSenaheribi leyaba yinkhosi ngemva kwakhe, Esahadoni uyachaza kutsi bomnakabo (ebunyentini) bamvukela babe wabo futsi bambulala ngemva kwaloko babese bayabaleka. Encwadzini yakhe letsi, Universal Jewish History (1948, Vol. I, likh. 27), Philip Biberfeld uyachaza utsi: “Umlandvo waseBhabhulona, Nabonid, naBerossus bebaneliphutsa; kodvwa kulandzisa lokuseBhayibhelini kuphela lokwabonakala kuliciniso. Loko kwabonakala kuliciniso ngenca yemininingwane leyashiwo ngu-Esahadoni futsi kubonakala kunembile mayelana nalokwenteka emlandvweni waseBhabhulona newase-Asiriya, kunaloko lokwashiwo ngumlandvo waseBhabhulona. Leli liciniso lelibaluleke kakhulu nakuhlolisiswa bufakazi lobungahambisani neliBhayibheli.”
DECEMBER 26–JANUARY 1
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 EMAKHOSI 20-21
“Umthantazo Wenta Jehova Wangenela”
ip-1-ZU 394 ¶23
Ukholo LweNkosi Luyavuzwa
23 Ngesikhathi uSaneheribi ehlasela uJuda okokuqala, uHezekiya uhlatshwa ukugula okubi. U-Isaya umtshela ukuthi uzokufa. (Isaya 38:1) Le nkosi eneminyaka engu-39 ikhungathekile. Ayikhathazekele nje inhlalakahle yayo kuphela kodwa nekusasa lesizwe. IJerusalema noJuda kusengozini yokuhlaselwa abase-Asiriya. Uma uHezekiya efa, ubani ozohola impi? Okwamanje, uHezekiya akanayo indodana engathatha izintambo. Ngomthandazo oqotho, uHezekiya uncenga uJehova ukuba ambonise isihe.—Isaya 38:2, 3.
Khonta Jehova Ngenhlitiyo Yakho Yonkhe!
16 Kamuva, Hezekiya wagula waphose wafa. Wancenga Jehova kutsi akhumbule kutsi bekacotfo kangakanani kuye. (Fundza 2 Emakhosi 20:1-3.) ImiBhalo isenta sibone kutsi asiphili esikhatsini lapho singalindzela khona kutsi Nkulunkulu asiphulukise ngalokusimangaliso nome asengetele emalanga ekuphila. Noma kunjalo, singamlingisa Hezekiya ngekutsi ngamunye wetfu athantaze kuJehova atsi: “Bengihamba ngekwetsembeka lokunjani embikwakho, nekutsi bengitinikele kangakanani embikwakho, ngayo yonkhe inhlitiyo yami.” Uyakholelwa yini kutsi Jehova angakhona kukusita ngisho nalapho ugula kakhulu?—Hla. 41:3.
g01-ZU 7/22 13 ¶4
Ungangisiza Kanjani Umthandazo?
Ezikhathini zeBhayibheli amanye amadoda okholo athola izimpendulo eziqondile—ngisho nangendlela eyisimangaliso—zemithandazo yawo. Ngokwesibonelo, lapho iNkosi uHezekiya izwa ukuthi inesifo esibulalayo, yanxusa uJehova ukuba ayikhulule. UNkulunkulu waphendula: “Ngizwile umkhuleko wakho, ngibonile izinyembezi zakho; bheka, ngiyakukuphilisa.” (2 AmaKhosi 20:1-6) Abanye besilisa nabesifazane abesaba uNkulunkulu nabo babona ukungenela kukaNkulunkulu ezindabeni zabo.—1 Samuweli 1:1-20; Daniyeli 10:2-12; IzEnzo 4:24-31; 10:1-7.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 240 ¶1
Lithulusi Lekucondzisa
Lithulusi lekucondzisa lingasentjentiswa kuze kwakhiwe kahle sakhiwo nobe sihlolwe kutsi sicine kanganani. Jehova wabiketela kutsi eJerusalema utawubeka “intsambo yekukala, leyasetjentiswa naseSamariya,” asebentise “nelithulusi lekucondzisa lelasetjentiswa endlini ya-Ahabi.” Nkulunkulu wayikala iSamariya kanye nendlu yeNkhosi Ahabi watfola kutsi yimbi futsi ikhohlakele, lokwenta kutsi ibhujiswe. Ngendlela lefanako, Nkulunkulu abetayehlulela iJerusalema kanye nebabusi bayo, abuvete ebaleni bubi bayo futsi abhubhise nalelidolobha. Loku kwenteka nga-607 B.C.E. (2Ks 21:10-13; 10:11) Asebentisa Isaya Jehova watjela bantfu lababi labatikhukhumetako kanye nebabusi baseJerusalema ngaloko bekutabehlela kanye naloko latakwenta: “Ngitawenta kwehlulela kahle kube yintsambo yekukala ngente kulunga kube yintsambo yekucondzisa.” Timiso letimayelana nekulunga sibili betitawuveta kutsi bobani tikhonti taNkulunkulu mbamba kanye nalabo labangasito, futsi umphumela bewutawuba kutsi batawusindza yini nobe batawubhujiswa.—Isa 28:14-19.