Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
SEPTEMBER 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 29
Gwema Timfundziso Kanye Nemasiko Langamjabulisi Jehova
Imibono Lemayelana Nalabahlala Emazulwini
Njengebantfu lababoshwe ngetinketane, tigidzi tebantfu tigcilatwa kwesaba imimoya lemibi kanye nekukholelwa etintfweni letingekho. Labanye bagaba tiphambano, tiphandla kanye naletinye tintfo tekwenta imilingo, kute bativikele. Kute sidzingo sekutsi wena ukwente loko. LiBhayibheli lisidvudvuta ngekusicinisekisa kutsi: “Emehlo aSimakadze abuka emhlabeni wonkhe kucinisa labo labatinhlitiyo tabo titinikele kuye ngalokuphelele.” (2 Tikhronike 16:9) Nkulunkulu weliciniso Jehova, unemandla lamakhulu kunaSathane futsi utakuvikela nangabe nje umetsemba.
Kute sivikelwe nguJehova, kufanele sifundze ngaloko lokumjabulisako futsi sikwente. Cabanga nje ngaloko lokwentiwa ngemaKhristu ase-Efesu ngelikhulu lekucala leminyaka, abutsela ndzawonye tonkhe tincwadzi tawo temilingo ase ayatishisa. (Imisebenti 19:19, 20) Nawe ungenta lokufanako, kufanele ulahle tonkhe tintfo letihlobene nekusebentisa emadimoni, lokufaka ekhatsi tiphambano, titfombe letibatiwe, tiphandla kanye netincwadzi temilingo.
Liciniso Ngebantfu Labafile
13 Nawungaciniseki ngelisiko noma umkhuba lotsite, thantaza kuJehova umcele akuphe kuhlakanipha. (Fundza Jakobe 1:5.) Yenta lucwaningo etincwadzini tetfu. Nakudzingekile, ungacela lusito kulabadzala belibandla. Angeke bakutjele lokufanele ukwente, kepha batakukhombisa timiso letiseBhayibhelini letihambisana nalofuna kukwati, njengaleti lesesicoce ngato. Nangabe utsatsa letinyatselo, usuke ucecesha “imicondvo” yakho, kute ukhone ‘kwehlukanisa lokulungile nalokungakalungi.’—Heb. 5:14.
“Ngiyawuhamba Ecinisweni Lakho”
12 Emasiko kanye nemikhuba lengamjabulisi Nkulunkulu. Emalunga emndeni, lesisebenta nabo kanye nalesifundza nabo bangahle betame kusenta kutsi sihlanganyele nabo nabagubha imikhosi letsite. Yini lengasisita sincobe silingo sekugubha imikhosi nemaholidi langamjabulisi Jehova? Singasitwa kuhlale sikhumbula kutsi lemikhuba ayimjabulisi Jehova. Kufanele siphindze sifundze tincwadzi tetfu letichaza ngemsuka wemaholidi bantfu labavame kuwagubha. Kutikhumbuta ngetizatfu letiseBhayibhelini letenta singawagubhi lamaholidi, kusenta siciniseke kutsi sihamba endleleni “leyemukelekako eNkhosini.” (Ef. 5:10) Angeke ‘sibesabe bantfu’ nangabe setsembela kuJehova kanye naseVini lakhe leliliciniso.—Taga 29:25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-E “Kuhhalatisa” ¶1
“Kuhhalatisa”
Kuhhalatisa kusho kujabulisa umuntfu ngekumncoma ngalokwecile futsi kube kungasuki enhlitiyweni. Loku kwentiwa kuze kudvwaliswe lona lohhalatiswako, futsi kumente atibone amkhulu kakhulu kunaloko langiko, kantsi ekugcineni kutomlimata. Sizatfu sekwenta loku, kwenta lomunye umuntfu kutsi akutsandze noma akuphe lokutsite. Lomuntfu lonconywako wentiwa ative shengatsi kufanele entele lona lomncomako lokutsite. Kuncoma lokufana naloku ngalokuvamile kwentiwa kuze kutsiywe lona lonconywako. (Tag 29:5) Kuhhalatisa akukhombisi kutsi sinekuhlakanipha lokuvela ezulwini, kodvwa kukhombisa kuhlakanipha kwalelive, lokuhambisana nekuticabangela kanye nekutentisa. (Jak 3:17) Kukhohlisa, kukhuluma emanga, kuncoma noma kudvumisa bantfu, kanye nekudlala ngemiva yabo sibente batikhukhumete, kwenta konkhe loku akumjabulisi Nkulunkulu.—2Kt 1:12; Gal 1:10; Efe 4:25; Kho 3:9; Sem 21:8.
SEPTEMBER 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 30
“Ungangenti Kutsi Ngeswele Nobe Nginjinge”
Nguluphi Lutsandvo Lolusiniketa Injabulo Sibili?
10 Kuliciniso kutsi sonkhe siyayidzinga imali ngoba ingasinika sivikelo. (Shu. 7:12) Umuntfu angaba nenjabulo sibili yini nangabe anemali lenela tidzingo takhe kuphela? Yebo angajabula! (Fundza Umshumayeli 5:12.) Aguri, umsa waJakhe wabhala watsi: “Buphuya nebunjinga ungangiphi, kodvwa umane ungiphe lengikudzingako.” Singasicondza sizatfu sakhe sekutsi angafuni kuphuya kakhulu. Wachubeka wachaza watsi ngobe akafuni kulingeka kutsi ebe ngobe kweba kuhlazisa Nkulunkulu. Kungani athantaza wacela kutsi anganjingi? Wabhala watsi: “Ngingahle ngicabange kutsi wena angisakudzingi, ngidzimate ngitsi: ‘Ngubani yena loSimakadze?’” (Taga 30:8, 9) Kungenteka kukhona bantfu lobatiko labetsembele emcebeni kunekutsi betsembele kuJehova.
11 Bantfu labatsandza imali angeke bakhone kujabulisa Nkulunkulu. Jesu watsi: “Kute umuntfu longasebentela emakhosi lamabili, ngobe utawutondza lenye atsandze lelenye, nobe ahloniphe lenye edzelele lelenye. Ngeke nikhonte Nkulunkulu kanye nemcebo.” Ngaphambi kwekutsi asho loku watsi: “Ningatibekeli umcebo emhlabeni, lapho umvunya nekutfomba kungawudla khona, nalapho emasela angagcekeza khona awebe. Kodvwa tibekeleni umcebo ezulwini, lapho umvunya nekutfomba kungeke kuwudle khona, nalapho emasela angeke agcekeze khona awebe.”—Mat. 6:19, 20, 24.
12 Bantfu labanyenti batfole kutsi kuphila imphilo lemelula akubenti bajabule kuphela kepha kuphindze kubente bacitse sikhatsi lesinyenti bakhonta Jehova. Jack, lohlala eMelika, watsengisa indlu yakhe lenkhulu kanye nelibhizinisi lakhe ngoba bekati kutsi kwenta kanjalo bekutomenta akhone kuba lihlahlandlela kanye nemkakhe. Utsi: “Bekulukhuni kutsengisa likhaya letfu lelihle kanye netintfo lebesinato. Kepha iminyaka leminyenti, bengihlala ngibuya ekhaya ngikhatsatekile ngetinkinga temsebenti. Umkami lolihlahlandlela bekahlale ajabulile. Bekatsi: ‘Mine nginemphatsi lokahle kakhulu!’ Nyalo njengobe nami sengilihlahlandlela, sesisebentela umphatsi munye, Jehova.”
w87-ZU 5/15 30 ¶8
Yesaba UJehova Uyojabula
◆ 30:15, 16—Liyini iphuzu lalezizibonelo?
Zibonisa ukunganelisi kokuhaha. Iminyundu izitika ngegazi njengoba abantu abahahayo befuna njalo imali eyengeziwe namandla. Ngokufanayo, iSheol alaneliswa, kunalokho lihlala livulekele ukwamukela izisulu zokufa ezengeziwe. Isizalo esiyinyumba ‘sikhalela’ abantwana. (Genesise 30:1) Umhlabathi owomile uphuza amanzi emvula ubuye futhi masinyane ubonakale womile, futhi umlilo oshisa konke oku phonswa kuwo uthumela amalangabi ahangule nezinye izinto eziseduze. Kunjalo ngabantu abahahayo. Kodwa labo abaqondiswa ukuhlakanipha kokwesaba uNkulunkulu abaqhutshwa njalo ubugovu obunjalo.
w11-ZU 6/1 10 ¶4
Indlela Yokuphila Ngokwamandla Akho
Yonga imali ngaphambi kokuthenga. Nakuba kungase kubonakale kuyisidala, empeleni ukonga imali ngaphambi kokuthenga kuyindlela ehlakaniphe kakhulu yokuzigcina ukude nezinkinga zemali. Ukwenza kanjalo kuphephisa abaningi ezikweletini nasezinsizini ezihambisana nazo, ezinjengokukhokha izintela eziphakeme, nazo ezenezeleka kuzo zonke izinto umuntu azithengayo. IBhayibheli lichaza intuthwane ‘njengehlakaniphile’ ngoba “ibutha ukudla kwayo ngesikhathi sokuvuna” ukuze ibekelele ikusasa.—IzAga 6:6-8; 30:24, 25.
Chubeka Usivakashi SaJehova Kuze Kube Phakadze!
18 Kubalulekile kutsi sitihlole kutsi sinamuphi umbono ngemali. Tibute: ‘Ngivame kucabanga ngemali yini netintfo lengingatitsenga ngayo? Nangiboleka imali, ngiyephuta yini kuyibhadala, ngititjele kutsi lomuntfu akayidzingi? Kuba nemali kungenta ngitive ngibalulekile yini kodvwa kube matima kutsi ngiyiphe labanye? Nangabe umzalwane nobe dzadze anemali, ngivame kucabanga kutsi utsandza imali yini? Ngakha bungani nebantfu labanjingile yini futsi ngingabanaki kangako labeswele?’ Sinikwe litfuba lelihle lekuba tivakashi taJehova. Kufanele sikhombise kutsi liligugu kitsi ngekutsi indlela lesiphila ngayo ihlale ikhombisa kutsi asiyitsandzi imali. Nasenta njalo, Jehova akayuze asishiye!—Fundza KumaHebheru 13:5.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w09-ZU 4/15 17 ¶11-13
Ukuhlakanipha KukaJehova Kubonakala Endalweni
11 Imbila ingesinye isidalwa esincane uma iqhathaniswa nezinye esingafunda kuso izifundo ezibalulekile. (Funda izAga 30:26.) Icishe ifane nonogwaja omkhulu kodwa inamadlebe amancane ayizindilingana nezigqamfana zemilenze. Lesi silwanyana sihlala ematsheni. Amehlo embila abukhali awusizo kakhulu kuyo, futhi imigodi nemifantu esemadwaleni ehlala kuyo iyindawo ephephile ebalekela kuyo uma ibona izilwane eziyingozi. Izimbila ziklanyelwe ukuba ziphile ndawonye, futhi lokho kuba yisivikelo, kuzisize nokuba zifudumale ebusika.
12 Yini esingayifunda embileni? Okokuqala, phawula ukuthi lesi silwanyana asizichayi engozini. Kunalokho, sisebenzisa amehlo aso abukhali ukuze sizibone zisekude izilwane eziyingozi, futhi sihlala siseduze kwemigodi nemifantu esingabalekela kuyo. Nathi kudingeka sibe namehlo abukhali ngokomoya ukuze sikwazi ukubona izingozi ezikuleli zwe likaSathane. Umphostoli uPetru weluleka amaKristu: “Hlalani nisangulukile, qaphani. Isitha senu, uDeveli, sihambahamba njengengonyama ebhongayo, efuna engamshwabadela.” (1 Pet. 5:8) Lapho esemhlabeni, uJesu wahlala esangulukile, eqaphe yonke imizamo kaSathane yokwephula ubuqotho bakhe. (Math. 4:1-11) Wabekela abalandeli bakhe isibonelo esihle!
13 Enye indlela esingaqapha ngayo iwukusebenzisa isivikelo esingokomoya esisilungiselelwa uJehova. Akufanele sikudebeselele ukutadisha iZwi likaNkulunkulu nokuya emihlanganweni yobuKristu. (Luka 4:4; Heb. 10:24, 25) Ngaphezu kwalokho, njengoba nje imbila iphila kahle uma ihlala nezinye, nathi kudingeka sisondelane namanye amaKristu ukuze sikwazi “ukukhuthazana.” (Roma 1:12) Ngokusebenzisa lesi sivikelo esivela kuJehova, sibonisa ukuthi siyavumelana nomhubi uDavide, owabhala: “UJehova uyidwala lami nesiphephelo sami noMenzi wendlela yami yokuphunyuka. UNkulunkulu wami uyidwala lami. Ngizophephela kuye.”—IHu. 18:2.
SEPTEMBER 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 31
Lesingakufundza Kumake Loweluleka Indvodzana Yakhe
Namatsisela Timiso Tekutiphatsa Kubantfwana Bakho
Bafundzise lonkhe liciniso mayelana nekuya ecasini. Tecwayiso tibalulekile. (1 Khorinte 6:18; Jakobe 1:14, 15) Nanobe kunjalo, liBhayibheli livame kuchaza kuya ecasini njengalokusipho lesivela kuNkulunkulu, hhayi njengesicupho saSathane. (Taga 5:18, 19; Ingoma Yetingoma 1:2) Kutjela bantfwana bakho ngetingoti tekuya ecasini kuphela kungabenta babe nembono loliphutsa ngako, futsi longavumelani nemibhalo. Lenye intfombatane yaseFrance, libito layo lokungu-Corrina itsi: “Batali bami bakhuluma kakhulu ngekungatiphatsi kabi ngekwelicasi, futsi loko kungenta ngibe nembono longasimuhle ngekuya ecasini.”
Ciniseka kutsi bantfwana bakho bati lonkhe liciniso mayelana nekuya ecasini. Lomunye make waseMexico libito lakhe lokungu-Nadia utsi: “Intfo lebengiloku ngilwela kuyifaka etinhlitiyweni tebantfwana bami kutsi kuya ecasini kuyintfo lenhle futsi lengekwemvelo, Nkulunkulu Jehova layinikete bantfu kute bajabule. Nanobe kunjalo, bengibatjela kutsi indzawo yako lefanele kusemshadweni. Kuya ecasini kungasijabulisa nobe kusilimate, kuye ngekutsi sikusebentisa njani.”
ijwhf-ZU sihloko 4 ¶11-13
Ukukhuluma Nezingane Ngotshwala
Ungalindi kuze kube yingane yakho ekubuzayo. UMark ohlala eBrithani, uthi: “Izingane zingase zingazi ukuthi utshwala kufanele busetshenziswe kanjani. Ngabuza indodana yami eneminyaka engu-8 ukuthi kubi yini ukuphuza utshwala. Ngenza isimo saba esikhululekile, okwenza kwaba lula ngayo ukuba iveze lokho ekucabangayo.”
Uma ukhuluma ngotshwala izikhathi eziningana nezingane zakho, uyozisiza zibe nombono ofanele ngabo. Lapho ukhuluma nengane yakho ngotshwala, khuluma nangezinye izinto ezibalulekile njengocansi nokuphepha emgwaqweni, kuye ngokuthi ikhule kangakanani.
Yiba yisibonelo. Izingane zifana neziponji, zimunca lokho okuzizungezile futhi ucwaningo lubonisa ukuthi abazali bazithonya kakhulu izingane zabo. Lokhu kusho ukuthi uma uphuza utshwala njalo lapho ukhathazekile, izingane zakho zizofunda ukuthi into engazisiza lapho zicindezelekile, ukuphuza utshwala. Ngakho yiba isibonelo esihle. Qiniseka ukuthi wena ubusebenzisa ngendlela efanele utshwala.
g17.6-ZU 9 ¶5
Ukufundisa Izingane Ukuthobeka
Yifundise ukupha. Bonisa ingane yakho ukuthi “kukhona injabulo eyengeziwe ekupheni kunasekwamukeleni.” (IzEnzo 20:35) Kanjani? Yenza nayo uhlu lwabantu eningabasiza ngokubayela ezitolo, ukubahambisa ngemoto noma ukubalungisela okuthile. Yibe usuhamba nayo lapho nenza ezinye zalezi zinto. Mayibone ukuthi kukujabulisa kangakanani ukwenzela abanye izinto. Indlela ezedlula zonke yokufundisa ingane yakho ukuthobeka, ukuba wena ube isibonelo.—Okushiwo iBhayibheli: Luka 6:38.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w92-ZU 11/1 11 ¶7-8
Imfundvo Ngetikhatsi TeliBhayibheli
7 Ka-Israyeli, bantfwana bebafundziswa batali babo kusukela basesebancane kakhulu. (Dutheronomi 11:18, 19; Taga 1:8; 31:26) Encwadzini yesiFrench letsi Dictionnaire de la Bible, E. Mangenot losati seliBhayibheli wabhala watsi: “Umntfwana nakacala kukhuluma, bekafundziswa imisho lembalwa lesemiBhalweni. Make walomntfwana bekafundzisa lomntfwana livesi linye tikhatsi letinyenti aze alati, ngemuva kwaloko bekabese umfundzisa lelinye. Ngemuva kwesikhatsi, labantfwana bebabese baniketwa lamavesi labawabambe ngenhloko sewabhalwe phansi. Ngaleyondlela, bebafundziswa kutsi bakwati kufundza. Nasebakhulile bebangabese bayakhona kuchubeka batifundzela ngetintfo letiphatselene naJehova futsi bacabangisise nangemitsetfo yakhe.”
8 Loku kusitjela kutsi indlela yekufundzisa lebeyisetjentiswa kakhulu, bekukubamba tintfo ngengcondvo. Letintfo lebebatifundza lebetiphatselene nemitsetfo yaJehova kanye nendlela Nkulunkulu bekasebentelana ngayo nebantfu bakhe, bekufanele bakugcine etinhlitiyweni tabo. (Dutheronomi 6:6, 7) Bekufanele bacabangisise ngato letintfo. (Tihlabelelo 77:11, 12) Tinyenti tintfo lebetisetjentiswa kuze kusitwe bantfwana kanye nebantfu labadzala kutsi bakhumbule tintfo. Loku bekufaka ekhatsi kubhala tinkhondlo letinetivumelwano-sicalo lotsi nawutihlanganisa takhe ligama, umlayeto lotsite nobe ticale ngemsindvo lofanako. Bebacamba tingoma tekudvumisa Jehova letatihlatjelwa ngekulandzelana kwema-alphabet (alphabtical order). Livesi ngalinye lengoma belicala nge-alphabet leyehlukile, kuye ngekulandzelana kwema-alphabet (njengakuTaga 31:10-31); Bekuphindze kusetjentiswe netinombolo, njengaleto letisencenyeni yekugcina yeTaga sehluko 30.
SEPTEMBER 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 1-2
Chubeka Ucecesha Situkulwane Lesilandzelako
“Letintfo Tiphatsise Emadvodza Letsembekile”
3 Sonkhe siyawutsandza umsebenti lesiwentako futsi singajabula kuchubeka siwenta kuze kube phakadze. Noma kunjalo, kuyadzabukisa kutsi kusukela emalangeni a-Adamu, situkulwane siyefika sendlule bese kuta lesinye. (Shu. 1:4) Muva nje lolushintjo lwetitukulwane luletsele emaKhristu eliciniso tinkinga letingakavami. Umsebenti webantfu baJehova ukhule ngelizinga lelikhulu futsi kunyenti lokwentekako kuwo. Njengoba kwentiwa imisebenti lemisha, kuba netindlela letinsha tekwenta tintfo letifaka ekhatsi kusetjentiswa kwetebucwephesha letitfutfuka njalo. Labanye bantfu lasebakhulile kuba matima ngabo kuhambisana nalentfutfuko. (Luk. 5:39) Ngakulolunye luhlangotsi, bantfu labasha basenemandla ekwenta letintfo kunebantfu labadzala. (Taga 20:29) Ngako, nangabe bantfu labadzala bacecesha labasebasha kutsi bente imisebenti leyengetiwe, basuke bakhombisa lutsandvo kanye nesibonelo lesihle.—Fundza Tihlabelelo 71:18.
4 Labo labasetikhundleni letiphakeme kuba matima ngabo kuniketa labasebasha tabelo. Labanye besaba kulahlekelwa nguleto tikhundla labatitsandzako. Labanye bakhatsateka ngekutsi ngeke bakhone kubalawula futsi bacabanga kutsi lalabasha ngeke bente tintfo ngendlela bona labatenta ngayo. Kantsi labanye bangase batsi bete sikhatsi sekucecesha lomunye umuntfu. Ngakulokunye, labasha kufanele babeketele nangabe banganiketwa letinye tabelo.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-E “Umshumayeli” ¶1
“Umshumayeli”
Ligama lesiHebheru lelitsi Qo·heʹleth (lisho “Umfundzisi; Loyo lohlanganisa bantfu, abaletse ndzawonye”) liwuchaza kahle umsebenti lobowentiwa yinkhosi yaka-Israyeli. (Shu 1:1, 12) Bekungumsebenti wenkhosi kuhlanganisa bantfu ndzawonye kuze batokhonta Nkulunkulu weliciniso. (1Ks 8:1-5, 41-43, 66) Ngaleso sizatfu, kutsi inkhosi beyingumbusi lokahle nobe lokabi, beyibonakala ngekutsi iyasihola yini sive ekukhonteni Jehova nobe cha. (2Ks 16:1-4; 18:1-6) Njengobe Solomoni bekangumfundzisi, bekahlanganisa ema-Israyeli, tive lebetitihlanganise nawo, kanye netakhamuti tesikhashana ethempelini. Kulencwadzi, lomfundzisi wahlanganisa bantfu baNkulunkulu kuze abasite bakhweshe etintfweni letimbi talelive naletingenamsebenti, futsi banake tintfo letiphatselene naJehova, loyo lebebatinikele kuye.
SEPTEMBER 29–OCTOBER 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 3-4
Cinisani Intsambo Yenu Lenemicu Lemitsatfu
ijwhf-ZU sihloko 10 ¶2-8
Indlela Yokugcina Ezobuchwepheshe Zisendaweni Yazo
● Ukuzisebenzisa ngokuhlakanipha ezobuchwepheshe kungawuzuzisa umshado wakho. Ngokwesibonelo, abanye abayeni namakhosikazi bazisebenzisela ukuxhumana phakathi nosuku.
“Umyalezo nje olula othi ‘Ngiyakuthanda’ noma ‘Ngikukhumbule’ ungasho lukhulu.”—UJonathan.
● Ukuzisebenzisa ngokungahlakaniphi ezobuchwepheshe kungawulimaza umshado. Ngokwesibonelo, abanye abantu balibala imishini yabo yezobuchwepheshe, okunciphisa isikhathi abangasichitha nomuntu abashade naye.
“Ngiyaqiniseka ukuthi ngezinye izikhathi umyeni wami ubengathanda ukukhuluma nami ukube bengingasebenzisi ifoni yami.”—UJulissa.
● Abanye abantu bathi bayakwazi ukuba nengxoxo enengqondo nabashade nabo kuyilapho besebenzisa ifoni yabo ngesikhathi esifanayo. Ngokusho kwesazi sezokuhlalisana kwabantu uSherry Turkle “awukwazi ukwenza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa.” Ngokucacile, lokho okuthiwa ikhono lokwenza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa akukuhle. Uthi empeleni, “izinga lethu lokwenza umsebenzi liyehla lapho siwenza kanyekanye nomunye umsebenzi.”
“Ukuba nengxoxo nomyeni wami kuyazuzisa, kodwa hhayi lapho enza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa. Ukwenza imisebenzi eminingi ngesikhathi esisodwa kubonisa ukuthi ubezojabula ukuba uqhubeke nefoni yakhe kuphela.”—USarah.
Iphuzu elibalulekile: Indlela osebenzisa ngayo ezobuchwepheshe ingawusiza noma iwulimaze umshado wakho.
Ligcine Livutsa “Lilangabi LaJehova”
12 Labashadene bangamlingisa njani Akhwila naPhrisila? Cabanga ngetintfo letinyenti wena naloshade naye lokudzingeka nitente. Letintfo ningatenta yini ninobabili kunekutsi utente uwedvwa? Sibonelo nje, Akhwila naPhrisila bebashumayela ndzawonye. Nivamile yini kushumayela ndzawonye? Bo-Akhwila naPhrisila bebaphindze basebente kanyekanye. Kungenteka ninemisebenti lengafani yekutiphilisa, kodvwa ningayenta yini imisebenti yasekhaya ndzawonye? (Shu. 4:9) Nangabe nisitana kuze nente imisebenti letsite, niyabona kutsi nibambisene futsi niba nelitfuba lekucoca. BoRobert naLinda baneminyaka lengetulu kwalengu-50 bashadile. Robert utsi: “Sincane sikhatsi lesinaso lesingasicitsa sitijabulisa. Kodvwa nangiwasha titja futsi umkami atesule, nobe nangisengadzeni futsi ete atongisita, ngiyajabula. Kwenta tintfo ndzawonye kusenta sisondzelane. Lutsandvo lwetfu luchubeka lukhula.”
13 Kodvwa khumbula kutsi kuba ndzawonye angeke kuhlale kusho kutsi nitosondzelana. Lomunye dzadze waseBrazil utsi: “Sesahlale simatasatasa, ngako kumelula kucabanga kutsi sicitsa sikhatsi ndzawonye ngenca nje yekutsi sihlala kanyekanye. Ngibonile kutsi kudzingeka lokungetulu kwekuba ndzawonye. Kudzingeka ngimnake loyo lengishade naye.” Naka kutsi yini Bruno nemkakhe Tays labayentako kuze baciniseke kutsi bayanakana. Bruno utsi: “Nasicitsa sikhatsi ndzawonye, sibeka phansi tincingo futsi sijabulele lesikhatsi sekuba kanyekanye.”
14 Kodvwa yini labashadene labangayenta nangabe bangatsandzi kucitsa sikhatsi ndzawonye? Mhlawumbe anitsandzi tintfo letifanako, nobe niyadzinana. Yini leningayenta? Cabanga ngalomfanekiso wemlilo lesiwente ekucaleni. Lomlilo awusuki emalangabi usawubasa. Kunaloko, kudzingeka uchubeke ufaka tinkhuni kancane kancane. Ngendlela lefanako, ningacala ngekucitsa sikhashana ndzawonye njalo ngelilanga. Cinisekani kutsi nenta tintfo lenititsandza nobabili, hhayi tintfo letinganicabanisa. (Jak. 3:18) Nanicala kancane kancane, ningaluvusetela lutsandvo lwenu.
Ligcine Livutsa “Lilangabi LaJehova”
3 Kuze bagcine “lilangabi laJehova” livutsa, indvodza nemfati kufanele bente lokusemandleni kuze babe nebuhlobo lobucinile naJehova. Loko kungawucinisa njani umshado wabo? Nangabe labashadene batsatsa buhlobo babo naJehova njengalobubalulekile, batakulungela kusebentisa seluleko sakhe, lokutabasita kutsi bagweme tinkinga letingenta kutsi lutsandvo lwabo lunciphe baphindze batincobe. (Fundza Umshumayeli 4:12.) Labo labanebuhlobo lobuhle naJehova betama kumlingisa futsi betama kuveta buntfu bakhe lobunjengemusa, kubeketela nekucolela. (Ef. 4:32–5:1) Nangabe labashadene bakhombisa lobuntfu, kuba melula kutsi lutsandvo lwabo lukhule. Lomunye dzadze lokutsiwa nguLena, lesekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-25 ashadile, utsi: “Kumelula kutsandza umuntfu lonebuhlobo lobuhle naNkulunkulu futsi umhloniphe.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-E “Lutsandvo” ¶39
Lutsandvo
“Sikhatsi Sekutsandza.” Jehova akabakhombisi lutsandvo lwakhe labo lolungabafaneli nobe labo labenta tintfo letimbi. Jehova utsandza bonkhe bantfu, kuze kube ngulapho bona benta tintfo letikhombisa kutsi abamtsandzi. Ngemuva kwaloko, kubese kufika sikhatsi lapho Nkulunkulu ayekela kubakhombisa lutsandvo lwakhe. Jehova naJesu bayakutsandza kulunga kodvwa bayakwenyanya lokubi. (Hl 45:7; Heb 1:9) Bantfu labenyanya Nkulunkulu akukafaneli bakhonjiswe lutsandvo. Ngetulu kwaloko, ngeke kusite ngalutfo kukhombisa bantfu labanjalo lutsandvo, ngoba labo labenyanya Jehova, ngisho bangakhonjiswa lutsandvo, ngeke baze bashintje. (Hl 139:21, 22; Isa 26:10) Ngako Jehova uyabenyanya, futsi ubabekele sikhatsi sekubabhubhisa.—Hl 21:8, 9; Shu 3:1, 8.
OCTOBER 6-12
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 5-6
Sikhombisa Njani Kutsi Simhlonipha Ngalokujulile Jehova?
w08-ZU 8/15 15-16 ¶17-18
Dumisa UJehova Ngokuziphatha Ngendlela Enesithunzi
17 Kufanele siqikelele ngokukhethekile ukuthi siziphatha ngendlela enesithunzi lapho sikhulekela uJehova. UmShumayeli 5:1 uthi: “Qapha izinyawo zakho noma nini lapho uya endlini kaNkulunkulu weqiniso.” UMose noJoshuwa bayalwa ukuba bakhumule izimbadada zabo lapho besendaweni engcwele. (Eks. 3:5; Josh. 5:15) Lokhu kwakumelwe bakwenze njengophawu lwenhlonipho ejulile. Abapristi abangama-Israyeli babebophekile ukuba bagqoke izikhindi zangaphansi zelineni “ukuze bamboze ubunqunu babo.” (Eks. 28:42, 43) Lokhu kwakuvimbela ukuba kungenzeki kwembuleke ubunqunu babo lapho bekhonza e-altare. Wonke amalungu omkhaya wompristi kwakufanele anamathele endinganisweni kaNkulunkulu yokuhlonipheka.
18 Isithunzi ekukhulekeleni kwethu sihilela ukubonisana udumo nenhlonipho. Ukuze sifanelekele udumo nokuhlonishwa, kumelwe siziphathe ngendlela ehloniphekile. Inhlonipho esiyibonisayo kumelwe ingabi ukuzenzisa noma ukubonakala nje kwangaphandle. Kufanele isuke ngaphakathi lapho kungaboni muntu khona kodwa lapho kubona khona uNkulunkulu—enhliziyweni yethu. (1 Sam. 16:7; IzAga 21:2) Inhlonipho kufanele ibe ingxenye yokuphila kwethu futhi ithinte ukuziphatha kwethu, isimo sengqondo nobuhlobo bethu nabanye, ithinte ngisho nendlela thina esizibheka futhi sizizwe ngayo. Ngempela, kufanele sibonise inhlonipho ngazo zonke izikhathi nakuzo zonke izinto esizishoyo nesizenzayo. Endabeni yokuziphatha, yokugqoka nokuzilungisa, silalela amazwi omphostoli uPawulu: “Asinikezi sizathu sokukhubeka nangayiphi indlela, ukuze inkonzo yethu ingatholakali inephutha; kodwa ngazo zonke izindlela sizitusa njengezikhonzi zikaNkulunkulu.” (2 Kor. 6:3, 4) ‘Sihlobisa imfundiso yoMsindisi wethu, uNkulunkulu, ezintweni zonke.’—Thithu 2:10.
w09-ZU 11/15 11 ¶21
Thuthukisa Imithandazo Yakho Ngokutadisha IBhayibheli
21 UJesu wathandaza ngenhlonipho, enokholo olugcwele. Ngokwesibonelo, ngaphambi kokuba avuse uLazaru, “uJesu waphakamisela amehlo akhe ezulwini wathi: ‘Baba, ngiyakubonga ngoba ungizwile. Yiqiniso, bengazi ukuthi uyangizwa ngaso sonke isikhathi.’” (Joh. 11:41, 42) Ingabe imithandazo yakho ibonisa inhlonipho nokholo olunjalo? Funda ngokucophelela umthandazo kaJesu oyisibonelo obonisa inhlonipho, futhi uyobona ukuthi izici eziphawuleka ngokukhethekile kuwo ziwukungcweliswa kwegama likaJehova, ukuza koMbuso wakhe nokwenziwa kwentando yakhe. (Math. 6:9, 10) Cabanga ngemithandazo yakho. Ingabe ibonisa ukuthi unesithakazelo esijulile eMbusweni kaJehova, ekwenzeni intando yakhe nasekungcwelisweni kwegama lakhe elingcwele? Kufanele ibe njalo.
“Sifungo Sakho Sifeze”
12 Nanobe kunjalo, kubhajatiswa kumane kusicalo. Ngemuva kwaloko, kufanele sichubeke siphila ngendlela lekhombisa kutsi sitinekele enkonzweni yetfu lesiyentela Nkulunkulu ngekwetsembeka. Ngaleso sizatfu, kufanele sitibute: ‘Kusukela ngabhajatiswa intfutfuko yami iyabonakala yini? Ngisachubeka ngimkhonta ngenhlitiyo yami yonkhe yini Jehova? (Khol. 3:23) Ngithandaza njalo yini, ngilifundza onkhe malanga yini liVi laNkulunkulu, ngiba khona njalo yini emihlanganweni yelibandla futsi ngihlanganyela ngaso sonkhe sikhatsi yini emsebentini wekushumayela? Selehlile yini lizinga lesengiyenta ngayo imisebenti yebukhristu?’ Umphostoli Phetro wachaza kutsi singakugwema kwehlisa lizinga emisebentini yebukhristu nangabe ekukholweni kwetfu sengeta lwati, sikhutsatele, futsi sitinikele kuNkulunkulu.—Fundza 2 Phetro 1:5-8.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Imibuto Levela Kubafundzi
Umshumayeli 5:8 ukhuluma ngembusi locindzetela labaphuyile futsi longabaphatsi ngekulunga. Lombusi kufanele ngabe uyakhumbula kutsi kunemuntfu losesigabeni lesisetulu lombukile nobe lonesikhundla lesiphakeme kunesakhe. Ecinisweni, kungenteka kunalabanye labasetikhundleni letisetulu kakhulu kunesakhe. Lokubuhlungu kutsi kubohulumende bebantfu, cishe bonkhe babusi bakhohlakele futsi bantfu bayahlupheka ngenca yekutsi ababuswa ngekulunga.
Ngisho nobe tintfo tingabonakala shengatsi ngeke tilunge, singadvudvuteka ngekwati kutsi Jehova ‘ubabuke bonkhe labaphetse’ kubohulumende bebantfu. Singacela Nkulunkulu kutsi asisite futsi singalahlela yonkhe imitfwalo yetfu kuye. (Hla. 55:22; Fil. 4:6, 7) Siyati kutsi “emehlo aSimakadze abuka emhlabeni wonkhe kucinisa labo labatinhlitiyo tabo titinikele kuye ngalokuphelele.”—2 Khr. 16:9.
Ngako Umshumayeli 5:8 usikhumbuta ngesimo salelive lesiphila kulo; kutsi kuhlale kunemuntfu losesigabeni lesisetulu kunalomunye. Ngetulu kwaloko, lelivesi lisikhumbuta kutsi Jehova uneligunya leliphakeme kakhulu kunawo onkhe. Nyalo umelelwe yiNdvodzana yakhe Jesu Khristu, iNkhosi yeMbuso. Somandla, lobuke tonkhe tintfo wenta tintfo ngekulunga, futsi neNdvodzana yakhe ilingisa yena.
OCTOBER 13-19
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 7-8
Hamba ‘Uye Lapho Kulilwa Khona’
it-E “Kulila” ¶9
Kulila
Sikhatsi Sekulila. Umshumayeli 3:1, 4 utsi “kunesikhatsi sekukhala nesikhatsi sekuhleka; kunesikhatsi sekulila nesikhatsi sekujayiva.” Ngenca yekutsi siyafa siphindze sishonelwe, umuntfu lohlakaniphile ubonakala ngekuya “endlini yalabalilako” kunekuya lapho kunelidzili khona. (Shu 7:2, 4; catsanisa Tag 14:13.) Ngako umuntfu lohlakaniphile, unconota kusebentisa sikhatsi sakhe kuze akhombise luvelo futsi advudvute labanye, kunekutijabulisa yena. Loku kumsita kutsi ahlale akhumbula kutsi naye utakufa, ngako kufanele ahlale anebuhlobo lobuhle naJehova.
Indlela Yekusita Bantfu Labacindzetelekile
15 William lowashonelwa ngumkakhe eminyakeni leyengcile utsi: “Ngiyajabula nangabe bantfu bacoca ngalobekwentiwa ngumkami, loko kuyangicinisekisa kutsi bebamtsandza futsi bamhlonipha. Loko kube lusito kakhulu kimi. Emavi abo angidvudvuta kakhulu ngobe umkami bekaligugu kakhulu futsi ayincenye yekuphila kwami.” Bianca longumfelokati utsi: “Ngidvudvuteka kakhulu nangabe labanye bathantaza nami futsi bangifundzela umBhalo munye nome lemibili. Ngiyajabula nangabe labanye bakhuluma ngemyeni wami futsi bangilalela nangikhuluma ngaye.”
‘Khalani Nalabakhalako’
16 Ungakutsatsi melula kuthantaza nemKhristu loselusizini lekufelwa. Ngisho nobe kungaba matima kuthantaza uphumisele ngenca yekukhala, umthantazo wakho lowusho ngenhlitiyo, ungamsita kakhulu loyo lofelwe. Dalene utsi: “Ngaletinye tikhatsi nangabe bodzadze bete kutongidvudvuta, bengibacela kutsi bathantaze kanye nami. Bebabese bayathantaza, nanobe bekuba lukhuni ekucaleni kukhuluma, kodvwa nabachubeka nemthantazo wabo bebagcina sebanemandla futsi bathantaze ngendlela letsintsa inhlitiyo. Kukholwa kwabo lokucinile, nelutsandvo lwabo kanye nendlela lebebakhombisa ngayo kutsi bayangikhatsalela, kwakucinisa kukholwa kwami.”
‘Khalani Nalabakhalako’
17 Sikhatsi bantfu labasitsatsako kute balilele tihlobo tabo letifile, asifanani. Ngako ke, kungaba kuhle kutsi ucitse sikhatsi unaloyo lofelwe hhayi nje nakasenetihlobo takhe kanye nebangani bakhe, kodvwa ngisho nobe sekwendlule tinyanga afelwe futsi bonkhe bantfu sebabuyele etindzaweni tabo. LiBhayibheli litsi: “Umngani unelutsandvo ngaso sonkhe sikhatsi; kantsi umnakenu utalelwe kutsi netfwalisane naye tinhlupheko.” (Taga 17:17) EmaKhristu lesikanye nawo ebandleni angaba ngumtfombo wendvudvuto kuloyo loselusizini, kute kube ngulapho lesimo sesincono.—Fundza 1 Thesalonika 3:7.
18 Khumbula kutsi labo labake baba selusizini lekufelwa, lusizi lebebakulo lungavuswa lilanga labashada ngalo naloyo lowafa, luhlobo lolutsite lwemculo, titfombe, tintfo lebebatenta ndzawonye, nobe liphunga lelitsite, umsindvo nobe sikhatsi lesitsite semnyaka. Loyo lofelwe ngulabekashade naye, kutawuba kwekucala kutsi ente tintfo letinyenti ayedvwana, lokunjengekuya emhlanganweni nobe kuya eSikhumbutweni futsi loku kungamvisa buhlungu. Lomunye umzalwane utsi: “Bengilindzele kutsi nakufika lilanga lesashada ngalo nemkami, kwekucala ngemuva kwekufa kwakhe, belutangivusela lusizi futsi kube lukhuni kusimelela leso simo. Kodvwa lokujabulisako kutsi bazalwane labambalwa nabodzadze bahlela umbutsano lomncane kute nje ngingabi ngedvwana ngalelo langa.”
19 Khumbula kutsi labafelwe badzinga kuciniswa ngaso sonkhe sikhatsi. Junia utsi: “Kuhlale ubasita uphindze ukhombise bungani ngisho nobe kute umcimbi lokhetsekile welilanga labashada ngalo, kungaba lusito lolukhulu. Leto tikhatsi letimnandzi leniticitsa ninabo, tibaluleke kakhulu futsi tibaniketa indvudvuto labayidzingako.” Kuliciniso kutsi ngeke sikhone kulususa ngalokuphelele lusizi labakulo, futsi ngeke size sikhone kusivala sikhala saloyo muntfu lamtsandzako lofile, kodvwa singabadvudvuta ngetento letinhle letingabasita kutsi lusizi labakulo lwehle. (1 Joh. 3:18) Gaby yena utsi: “Emadvodza lamadzala elibandla lanelutsandvo bekahlale angisekela kulo lonkhe lusizi lebengikulo, kungako ngimbonga kakhulu Jehova ngalamadvodza. Angenta ngeva kutsi Jehova uyangikhatsalela.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Ngaloku, “Bonkhe Batawukwati Kutsi Nibafundzi Bami”
18 Ngalesinye sikhatsi singahle sibone ngatsi kufanele siyokhuluma nemzalwane nobe dzadze losiphetse kabi. Kodvwa ngaphambi kwekutsi sente njalo, kufanele sicale sitibute imibuto lenjengaletsi: ‘Nginawo onkhe yini emaciniso endzaba?’ (Taga 18:13) ‘Kusenekwenteka yini kutsi bekangakahlosi kungivisa buhlungu?’ (Shu. 7:20) ‘Ngikile yini nami ngalenta liphutsa lelifanako?’ (Shu. 7:21, 22) ‘Nangingetama kukhuluma naye, kusenekwenteka yini lenkinga ibe yinkhulu kakhulu?’ (Fundza Taga 26:20.) Nasitinika sikhatsi sekucabanga ngalemibuto, singahle sibone kutsi indlela lesimtsandza ngayo umzalwane wetfu nobe dzadze yenta singakunaki loku lokwentekile.
OCTOBER 20-26
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 9-10
Bani Nembono Lokahle Ngetinkinga Lobhekene Nato
Ungalokotsi ‘Umtfukutselele Jehova’
20 Sola lofanele. Kungani kufanele sente njalo? Kungenteka kutsi tinkinga lesinato sitibangele tsine. Nangabe kunjalo, kufanele silivume lelociniso. (Gal. 6:7) Ungetami kusola Jehova ngaletinkinga. Kungani kwenta njalo kungaba kungacabangi kahle? Cabanga nganasi sibonelo: Imoto ingase yakhiwe ngendlela yekutsi ihambe ngelitubane lelisetulu. Umshayeli wayo ayigijimise yendlule litubane lelibekiwe emgwacweni nakajika likona bese iyashayisa. Singamsola yini umakhi walemoto ngalengoti? Angeke simsole. Ngendlela lefanako, Jehova usidale ngendlela yekutsi sikwati kutikhetsela. Kodvwa usinikete neticondziso tekutsi singatenta njani tincumo letihlakaniphile. Ngako-ke singamsolelani uMdali wetfu ngemaphutsa etfu?
21 Kuliciniso kutsi akusito tonkhe tinkinga letingumphumela wemaphutsa etfu nobe tento tetfu letimbi. Letinye tintfo tenteka ngenca ‘yesikhatsi nematfuba.’ (Shu. 9:11) Asingakhohlwa kutsi Sathane Develi ungumbangeli loyinhloko webubi. (1 Joh. 5:19; Semb. 12:9) Nguye lositsa setfu hhayi Jehova.—1 Phet. 5:8.
Jehova Uyatitsandza Tinceku Takhe Letitfobekile
10 Kutfobeka kwenta kuphila kwetfu kube melula. Ngaletinye tikhatsi sitawubona shengatsi tintfo atenteki ngendlela lelungile. INkhosi Solomoni lebeyihlakaniphile yatsi: “Ngibone tigcili tigibele emahhashi, kwatsi bantfu labakhulu bahamba phansi ngetinyawo njengetigcili.” (Shu. 10:7) Ngaletinye tikhatsi bantfu labanemakhono abalutfoli ludvumo. Kodvwa labo labanemakhono lamancane batfola ludvumo lolunyenti. Nobe kunjalo, Solomoni wabona kutsi kufanele semukele kuphila njengobe kunjalo futsi singadvumateki ngenca yekutsi tintfo atenteki ngendlela lebesifuna tenteke ngayo. (Shu. 6:9) Nasitfobekile sitawukhona kwemukela kuphila njengobe kunjalo, futsi kutawuba melula kutsi semukele tintfo lesingatitsandzi.
Iyazuzisa Yini Indlela Lotijabulisa Ngayo?
EBHAYIBHELINI, sitfola emavi laveta kutsi Jehova akafuni sigcine ngekuphila kuphela kodvwa uphindze afune kutsi sikujabulele. Sibonelo saloku kutsi Tihlabelelo 104:14, 15 titsi Jehova uhlumisa “lokumilako kusitakale bantfu, kuze kuvele kudla emhlabeni, neliwayini lelijabulisa tinhlitiyo tabo, nemafutsa ekugcobisa buso bakhe buze bucwebetele, nekudla lokuyinsika yemphilo yemuntfu.” Jehova wenta titjalo tikhule kute tisivetele kudla, emafutsa kanye neliwayini. Kodvwa liwayini liphindze ‘lente kutsi inhlitiyo ijabule.’ Lokusho kutsi lenta lokungetulu kwekusinakekela, ngobe lisenta sijabule. (Shu. 9:7; 10:19) Kuyacaca kutsi Jehova ufuna sijabule, netinhlitiyo tetfu tigcwaliswe “ngenjabulo” lenkhulu.—Imis. 14:16, 17.
2 Ngako-ke, kute sizatfu sekutiva sinelicala nangabe ngaletinye tikhatsi sihlela ‘kubuka tinyoni temoya’ kanye ‘netimbali temhlaba,’ nobe senta tintfo letitsite letisenta sicabuleke nobe sijabulele kuphila. (Mat. 6:26, 28; Hla. 8:3, 4) Imphilo lemnandzi ‘isipho saNkulunkulu.’ (Shu. 3:12, 13) Kutsatsa sikhatsi sekuphumula njengaleso lesiyincenye yalesipho, kutasenta sisisebentise ngendlela letawujabulisa uMuphi waso.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-E “Kuhleba, Kunyundzela” ¶4, 8
Kuhleba, Kunyundzela
Kulula ngenhlebo kutsi igcine seyinyundzela, futsi imlimate lona lonyundzelwako. Aliciniso lamavi lakuMshumayeli 10:12-14 nakatsi, “Umlomo wesilima usiletsela inhlekelele. Silima sitsi nje nasivula umlomo sikhulume emavi labulima, nemavi lesiwasho ekugcineni angumsangano futsi aholela enhlekeleleni. Nanobe kunjalo, silima asiyekeli kukhuluma.”
Ngisho nobe ngaletinye tikhatsi inhlebo ingabi ngulelimatako (kodvwa inganyundzela nobe igcine seyinyundzela), ngaso sonkhe sikhatsi kunyundzela kuyalimata, kucabanise bantfu futsi kuvise labanye buhlungu. Kunyundzela kungenteka ngenhloso nobe ngesiphosiso. Kunobe ngukuphi, umuntfu lonyundzelako ulimata buhlobo bakhe naJehova, ngoba “kucabanisa bazalwane” ngulokunye kwaloko Jehova lakwenyanyako. (Tag 6:16-19) Ligama lesiGriki lelitsi di·aʹbo·los lisho “umnyundzeli.” Leligama liphindze lisetjentiswe eBhayibhelini nalikhuluma ngaSathane “Develi,” umnyundzeli lomkhulu waNkulunkulu.—Joh 8:44; Sem 12:9, 10; Gen 3:2-5.
OCTOBER 27–NOVEMBER 2
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | UMSHUMAYELI 11-12
Nakekela Imphilo Yakho Futsi Ujabule
g-ZU 3/15 13 ¶6-7
Umoya Ohlanzekile Nokukhanya Kwelanga—Ingabe ‘Amakhambi Emvelo Okulwa Namagciwane’?
Ukukhanya kwelanga nakho kuyakwazi ukubulala amagciwane. I-Journal of Hospital Infection ithi “iningi lezilwanyana esingakwazi ukuzibona ngamehlo ezibanga izifo ezitholakala emoyeni, azikwazi ukubekezelela ukukhanya kwelanga.”
Ungakusebenzisa kanjani ngokwenzuzo yakho lokhu kwaziswa? Mhlawumbe ungase ufise ukuphumela phandle lapho ungakwazi khona ukuchitha isikhathi esithile elangeni futhi uthole umoya ohlanzekile. Cishe kuyokuzuzisa kakhulu.
Asibe Ligugu Kuwe Sipho Sekuphila
6 Nanobe liBhayibheli lingasiyo incwadzi yemphilo nobe lesitjela kutsi sidle kanjani, kodvwa liyayiveta indlela Jehova lacabanga ngayo ngaletintfo. Sibonelo nje, uyasecwayisa kutsi ‘sitibalekele tintfo letiyingoti’ letingalimata imitimba yetfu. (Shu. 11:10) Kudla ngalokwecile nekudzakwa kungabeka kuphila kwetfu engotini, kungako liBhayibheli litsi singakwenti. (Taga 23:20) Jehova ulindzele kutsi sitibambe nasincuma kutsi sitawudla ini, siyidle kangakanani nobe sitawunatsa ini, siyinatse kangakanani.—1 Khor. 6:12; 9:25.
7 Singatenta tincumo letikhombisa kutsi sibonga kakhulu ngesipho saNkulunkulu lesikuphila ngekutsi sisebentise kahle ingcondvo. (Hla. 119:99, 100; fundza Taga 2:11.) Sibonelo nje, sitawucabanga ngaloko lesikudlako. Nangabe sitsandza kudla lokutsite kodvwa sibe sati kutsi kuyasigulisa, kusebentisa kahle ingcondvo kutawusenta kutsi singakudli. Siphindze sikhombise kutsi sihlakaniphile ngekutsi silale ngalokwenele, sijime njalo, sihlale sihlobile futsi nemakhaya etfu ahlale ahlobile.
“Banini Benti Belivi”
2 Njengobe sikhonta Jehova sibantfu labajabulile. Ngasiphi sizatfu? Sinetizatfu letinyenti, kodvwa lesinye lesihamba embili kutsi sihlale sifundza liVi laNkulunkulu njalo futsi siyatimisela kukusebentisa loko lesikufundza kulo.—Fundza Jakobe 1:22-25.
3 Tinyenti tindlela lokusisita ngato ‘kuba benti belivi.’ Lokunye lesikwatiko kutsi kubaluleke kakhulu kuze sijabulise Jehova. Kukwati loko kwenta sijabule. (Shu. 12:13) Njengobe sikusebentisa loko lesikufundza eVini laNkulunkulu leliphefumulelwe, kuphila kwemindeni yetfu kuba ncono futsi siba nebuhlobo lobuhle nebazalwane betfu nabodzadze. Kungenteka loko kwentekile kuwe. Ngetulu kwaloko, sigwema tinkinga letinyenti lababanato labo labangatilandzeli tindlela taJehova. Sivumelana naloko lokwashiwo yiNkhosi Davide. Ngemuva kwekutsi engomeni yakhe akhulume ngemitsetfo, nemiyalo kanye netehlulelo taJehova, wephetsa ngekutsi atsi: “Loyo lotigcinako utfola umvuzo lomkhulu.”—Hla. 19:7-11.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-E “Kuphefumulelwa” ¶10
Kuphefumulelwa
Bufakazi bukhombisa kutsi emadvodza Nkulunkulu lawasebentisa kuze abhale liBhayibheli, bewangamane nje abhale tintfo lativile nobe latjelwe tona. Sibonelo nje, sifundza kutsi umphostoli Johane waletselwa Sembulo lesiphefumulelwe nguNkulunkulu ngengilosi, futsi wasebentisa ‘netibonakaliso.’ Johane wabese ufakaza “ngelivi laNkulunkulu nangebufakazi baJesu Khristu, futsi wafakaza nangato tonkhe tintfo latibona.” (Sem 1:1, 2) “Ngekuphefumulelwa ngumoya” Johane waba “selangeni leNkhosi” futsi watjelwa kutsi: “Loku lokubonako kubhale emculwini.” (Sem 1:10, 11) Jehova wakubona kukuhle kutsi avumele babhali beliBhayibheli kutsi basebentise likhono labo lekucabanga kuze bakhetse emagama labangawasebentisa nabachaza imibono labayibonile. (Hab 2:2) Nanobe kunjalo, Jehova bekabacondzisa ngelizinga lelitsite kuze loko labakubhalile kungabi ngulokunembile nalokuliciniso nje kuphela, kodvwa kuphindze kuhambisane nenjongo yakhe. (Tag 30:5, 6) Bufakazi bekutsi lababhali bebanencenye ekubhaleni liBhayibheli, bubonakala kuloko lokushiwo kuMshumayeli 12:9, 10. Lombhali utsi: “Abecabangisisa futsi ahlolisisa kuze ahlanganise kahle taga letinyenti. Watimisela kutfola emavi lamnandzi nekubhala emavi laliciniso njengobe anjalo.”—Catsanisa naLuk 1:1-4.