SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 25
INGOMA 96 Incwadzi YaNkulunkulu Leligugu
Loko Lesingakufundza Emavini Ekugcina AJakobe Lasiphrofetho—Incenye 2
“Wanika ngamunye wabo sibusiso lebesimfanele.”—GEN. 49:28.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko sitawucoca ngaloko lesingakufundza emavini ekugcina aJakobe lasiphrofetho lawatjela emadvodzana akhe langu-8.
1. Sitawucoca ngani kulesihloko?
EMADVODZANA aJakobe abutsene dvutane naye, alalelisise babe wawo losakhulile njengobe abusisa ngamunye wawo. Njengobe sibonile esihlokweni lesendlulile, lamadvodzana bewangakakulindzeli kukuva loko Jakobe lakutjela Rubeni, Simeyoni, Levi naJuda, futsi kungenteka amangala. Ngako kungenteka bewatibuta kutsi yini Babe wawo lebekatayisho kulawa lamanye langu-8. Asesibone kutsi ngutiphi tifundvo lesingatifundza kuloko Jakobe lakutjela Zebuloni, Isakhari, Dani, Gadi, Asheri, Naftali, Josefa naBhenjamini.a
ZEBULONI
2. Yini Jakobe layitjela Zebuloni futsi kwagcwaliseka njani? (Genesisi 49:13) (Buka nelibhokisi.)
2 Fundza Genesisi 49:13. Jakobe watsi situkulwane saZebuloni besitawuhlala ngaselugwini lwelwandle, nawuya ngasenyakatfo yeliVe Lesetsembiso. Lesive sakaZebuloni sayitfola indzawo lelifa laso ngemuva kweminyaka lengetulu kwalengu-200, lebeyisemkhatsini weLwandle LwaseGalile neLwandle iMedithera. Mosi waphrofetha watsi: “Awu Zebuloni, jabula ekuhambeni kwakho.” (Dut. 33:18) Kungenteka loku bekuveta kutsi bekutawuba melula ngebantfu bakaZebuloni kwenta ibhizinisi ngenca yekutsi indzawo yabo beyisemkhatsini weLwandle LwaseGalile neLwandle iMedithera. Kunobe ngukuphi, situkulwane saZebuloni besifanele kujabula.
3. Yini lengasisita kutsi senetiseke?
3 Yini lesingayifundza? Sihlale sinato tizatfu tekujabula, ngisho nobe sihlala kuphi nobe timo tetfu tinjani. Kuze sihlale sijabulile, kufanele senetiseke ngaloko lesinako. (Hla. 16:6; 24:5) Ngalesinye sikhatsi kuba melula kunaka loko lesite kona kunekunaka tintfo letinhle lesinato. Ngako yetama kubuka lokuhle kunobe ngusiphi simo lokuso.—Gal. 6:4.
ISAKHARI
4. Yini Jakobe layitjela Isakhari futsi kwagcwaliseka njani? (Genesisi 49:14, 15) (Buka nelibhokisi.)
4 Fundza Genesisi 49:14, 15. Jakobe wancoma Isakhari ngekusebenta kamatima futsi wamfananisa nembongolo lenemandla, lokusilwane lesingetfwala umtfwalo losindzako. Jakobe waphindze watsi Isakhari utawutfola indzawo lenhle. Ngekuvumelana nemavi aJakobe, situkulwane sa-Isakhari satfola indzawo levundzile eceleni kweMfula iJordane. (Josh. 19:22) Siyaciniseka kutsi sive saka-Isakhari sasebenta kamatima silima lendzawo, kodvwa besiphindze sisebente kamatima kuze sisite labanye. (1 Khos. 4:7, 17) Sibonelo nje, lesive besihlale sikulungele kusekela sive sema-Israyeli nasiya emphini, futsi nguloko lokwenteka ngesikhatsi seMehluleli Bharaki nemphrofethikati Debhora.—Khu. 5:15.
5. Kubaluleke ngani kutsi sitimisele kusebenta kamatima?
5 Yini lesingayifundza? Jehova ukutsatsa njengalokuligugu kusebenta kwetfu kamatima emsebentini wakhe njengobe bekuligugu kuye nekusebenta kamatima lebekwentiwa sive saka-Isakhari. (Shu. 2:24) Sibonelo nje, cabanga ngebazalwane labasebenta kamatima kuze banakekele libandla. (1 Thim. 3:1) Nanobe labazalwane bangalwi timphi mbamba, kodvwa kufanele batimisele kuze bavikele bantfu baNkulunkulu etintfweni letingalimata buhlobo babo naye. (1 Khor. 5:1, 5; Juda 17-23) Baphindze basebente kamatima kuze balungiselele tinkhulumo letikhutsatako letitawucinisa libandla futsi batibeke.—1 Thim. 5:17.
DANI
6. Ngumuphi umsebenti lowaniketwa sive sakaDani? (Genesisi 49:17, 18) (Buka nelibhokisi.)
6 Fundza Genesisi 49:17, 18. Jakobe wafananisa Dani nenyoka leluma sitsa lesikhulu kunayo, njengilihhashi lemphi nemgibeli walo. Dani bekatawukhombisa kutsi uyingoti etitseni tema-Israyeli. Ngesikhatsi ema-Israyeli aya eVeni Lesetsembiso, sive sakaDani sawavikela ngekutsi ‘sibe ngemuva kuze sibe sivikelo.’ (Num. 10:25) Lona bekungumsebenti lobalulekile, ngisho nobe ema-Israyeli bekangakuboni loko lebekwentiwa bakaDani.
7. Kufanele sitive njani nganobe ngumuphi umsebenti lesiwentela Jehova?
7 Yini lesingayifundza? Ukile yini wenta umsebenti lobonakala unganakwa ngulabanye? Mhlawumbe usite ekuhlanteni liHholwa leMbuso nasekuligcineni lisesimeni lesikahle, wavolontiya kusita emhlanganweni wesigodzi nobe wesifundza, nobe wenta lomunye nje umsebenti. Nangabe kunjalo, sikuncoma kakhulu! Hlale ukhumbula kutsi Jehova uyakubona konkhe lomentela kona futsi kuligugu kuye. Ujabula kakhulu nangabe umentela imisebenti letsite, hhayi ngobe ufuna labanye bakudvumise, kodvwa ngobe ufuna kukhombisa kutsi umtsandza kangakanani.—Mat. 6:1-4.
GADI
8. Yini lebeyenta kube melula kutsi sive sakaGadi sihlaselwe ngesikhatsi siseVeni Lesetsembiso? (Genesisi 49:19) (Buka nelibhokisi.)
8 Fundza Genesisi 49:19. Jakobe watsi sive sakaGadi besitawuhlaselwa libutfo letigebengu. Eminyakeni lengetulu kwalengu-200 leyalandzela, sive sakaGadi satfola indzawo lesemphumalanga neMfula iJordane, futsi lendzawo beyiseceleni kwetive letititsa. Lendzawo beyenta kube melula kutsi lesive sihlaselwe. Nobe kunjalo, sive sakaGadi besifuna kuhlala lapho ngenca yekutsi lendzawo beyikahle kuze sidlise khona imfuyo yaso. (Num. 32:1, 5) Kuyabonakala kutsi sive sakaGadi besinesibindzi. Ngetulu kwaloko, besetsemba kutsi Jehova utasisita kuze sivikele lendzawo lesiyinikwe nguye kunobe ngutiphi titsa. Kwaphela iminyaka sitfumela libutfo leliyosita leletinye tive kuze titsatse incenye lebeyisele yeliVe Lesetsembiso enshonalanga neJordane. (Num. 32:16-19) Besetsemba kutsi Jehova utawuvikela bafati nebantfwana njengobe lamadvodza angekho. Jehova wasibusisa lesive ngenca yekuba nesibindzi nekutidzela.—Josh. 22:1-4.
9. Kwetsemba Jehova kutitsintsa njani tincumo lesitentako?
9 Yini lesingayifundza? Kuze sikhonte Jehova ngisho sinetinkinga, kufanele sichubeke setsembela kuye. (Hla. 37:3) Labanyenti lamuhla bakhombisa kutsi bayametsemba Jehova ngekutsi badzele lokutsite kuze basite nakwakhiwa takhiwo tenhlangano, kuze bayosita lakunesidzingo lesikhulu khona sebamemeteli, nobe kuze bente leminye imisebenti yaJehova. Loko bakwenta ngobe bayaciniseka kutsi Jehova utawuhlale abanakekela.—Hla. 23:1.
ASHERI
10. Yini sive saka-Asheri lesehluleka kuyenta? (Genesisi 49:20) (Buka nelibhokisi.)
10 Fundza Genesisi 49:20. Jakobe watsi sive saka-Asheri besitawunjinga, futsi nguloko kanye lokwenteka. Indzawo lelifa leyatfolwa sive saka-Asheri beyifaka ekhatsi lenye yetindzawo letivundze kakhulu kulo lonkhe laka-Israyeli. (Dut. 33:24) Ngetulu kwaloko, indzawo yalesive beyiseceleni kweLwandle iMedithera futsi beyifaka ekhatsi sikhumulo saseSidoni, lebesifaka imali lenyenti. Nanobe kunjalo, sive saka-Asheri sehluleka kucosha emaKhenani kulendzawo. (Khu. 1:31, 32) Umoya lomubi wemaKhenani kanye nebunjinga balesive, kungenteka ngiko lokwenta kutsi bantfu baka-Asheri bangakukhutsaleli kukhonta lokuhlantekile. Sive saka-Asheri asizange siwasite ema-Israyeli ngesikhatsi uMehluleli Bharaki afuna labatawusita ekulweni nemaKhenani. Ngenca yaloko, lesive salahlekelwa litfuba lelihle lekubona ngesikhatsi ema-Israyeli ancoba ngalokusimangaliso “ngasemitfonjeni yaseMegido.” (Khu. 5:19-21) Kungenteka kwabahlaza bantfu baka-Asheri kuva ingoma yekuncoba yaBharaki naDebhora lephefumulelwe lebeyinemavi latsi: “Asheri wahlala elugwini lwelwandle.”—Khu. 5:17.
11. Kubaluleke ngani kutsi sihlale sinembono lokahle ngemali?
11 Yini lesingayifundza? Sifuna kunika Jehova lokuncono kakhulu kulesinako. Kuze sikwente loko, kufanele sicaphele singafanani nebantfu balelive labacabanga kutsi imali kanye netintfo longatitsenga ngayo ngiko lokubaluleke kakhulu ekuphileni. (Taga 18:11) Sifuna kutimisela kuhlale sinembono lokahle ngemali. (Shu. 7:12; Heb. 13:5) Asifuni kucitsa sikhatsi setfu nemandla etfu sicongelela tintfo lesingatidzingi. Kunaloko sifuna kwenta konkhe lesingamentela kona Jehova ngobe siyati kutsi nangabe sihlala setsembekile, yena utasibusisa ngekuphila lokuncono kakhulu esikhatsini lesitako.—Hla. 4:8.
NAFTALI
12. Loko Jakobe lakutjela Naftali kwagcwaliseka njani? (Genesisi 49:21) (Buka nelibhokisi.)
12 Fundza Genesisi 49:21. “Emavi lamnandzi” Jakobe lakhuluma ngawo kungenteka asho indlela Jesu lakhuluma ngayo ngesikhatsi enta umsebenti wakhe wekushumayela. Jesu lebekatiwa ngekufundzisa ngendlela lephumelelako, wenta iKhaphenawume lekaNaftali yaba ‘lidolobha lakubo.’ (Mat. 4:13; 9:1; Joh. 7:46) Nakakhuluma ngaJesu, Isaya waphrofetha kutsi bantfu bakaZebuloni nebakaNaftali bebatawubona “kukhanya lokukhulu.” (Isa. 9:1, 2) Ngendlela yakhe yekufundzisa, Jesu waba “kukhanya kweliciniso lokukhanyisela tonkhe tinhlobo tebantfu.”—Joh. 1:9.
13. Yini lesingayenta kuze loko lesikushoko kujabulise Jehova?
13 Yini lesingayifundza? Loko lesikushoko nendlela lesikusho ngayo kubalulekile kuJehova. Singawakhuluma njani “emavi lamnandzi” lajabulisa Jehova? Ngekutsi sikhulume liciniso. (Hla. 15:1, 2) Singabakha labanye ngemavi ngekutsi sisheshe kubancoma futsi sephute kubasola nobe kukhonona. (Ef. 4:29) Singatibekela nemgomo wekuba nelikhono lekucalisa tincociswano letingaholela ekutseni sigcine sishumayele.
JOSEFA
14. Sagcwaliseka njani siphrofetho lesimayelana naJosefa? (Genesisi 49:22, 26) (Buka nelibhokisi.)
14 Fundza Genesisi 49:22, 26. Jakobe bekatigcabha kakhulu ngaJosefa, ‘lebekakhetfwe kubomnakabo.’ Jakobe wambita ngekutsi ‘ulihlumela lesihlahla lesitsela titselo.’ Jakobe bekangulesihlahla, futsi Josefa bekalihlumela lakhe. Josefa bekawekucala kuRakheli, umfati waJakobe lebekamtsandza kakhulu. Jakobe watsi Josefa bekatawutfola tintfo letiphindvwe kabili, lebekufanele ngabe titfolwe nguRubeni, longumntfwana wakhe wekucala lamtfola kumfati wakhe Leya. (Gen. 48:5, 6; 1 Khr. 5:1, 2) Lesiphrofetho sagcwaliseka ngesikhatsi emadvodzana aJosefa lamabili, lokungu-Efrayimu naManase, baba tive letimbili taka-Israyeli futsi ngamunye wabo watfola indzawo lelifa.—Gen. 49:25; Josh. 14:4.
15. Josefa wenta njani nakaphatfwa kabi?
15 Jakobe washo nekutsi ‘bantfu labasebentisa butjoki bebatawudubula [Josefa] futsi bamtondze.’ (Gen. 49:23) Labo bekubomnakabo labebake baba nemona, lokungibo lababangela kungaphatfwa kahle lokunyenti Josefa labhekana nako. Nobe kunjalo, akazange abenyanye bomnakabo nobe enyanye Jehova. Njengobe Jakobe asho: “Butjoki [baJosefa] bahlala endzaweni yabo, netandla takhe tachubeka tinemandla futsi ticinile.” (Gen. 49:24) Josefa wetsembela kuJehova nakabhekene nebumatima, futsi akagcinanga ngekucolela bobhuti bakhe kodvwa waphindze wabaphatsa ngemusa. (Gen. 47:11, 12) Wavumela kuphatfwa kabi kutsi kumceceshe. (Hla. 105:17-19) Ngenca yaloko, Jehova wamsebentisa ngendlela lemangalisako.
16. Singasilingisa njani sibonelo saJosefa nasinetinkinga?
16 Yini lesingayifundza? Shengatsi singete sativumela tinkinga kutsi tisikhweshise kuJehova nobe kubazalwane betfu nabodzadze. Khumbula kutsi Jehova angakuvumela kukholwa kwetfu kutsi kuvivinyeke kuze sicecesheke. (Heb. 12:7, umbhalo longentasi) Lokuceceshwa kungasisita kutsi sibe nebuntfu bebuKhristu futsi sibutfutfukise, buntfu lobufaka ekhatsi umusa nekucolela. (Heb. 12:11) Jehova utasibusisa nangabe sicinisela, njengobe ambusisa naJosefa.
BHENJAMINI
17. Sagcwaliseka njani siphrofetho lesimayelana naBhenjamini? (Genesisi 49:27) (Buka nelibhokisi.)
17 Fundza Genesisi 49:27. Jakobe watsi Bhenjamini bekatawuba nelikhono lelimangalisako lekulwa njengemphisi. (Khu. 20:15, 16; 1 Khr. 12:2) Inkhosi yekucala yaka-Israyeli, lokunguSawula, beyivela esiveni sakaBhenjamini. Ngesibindzi, Sawula walwa nemaFilisti. (1 Sam. 9:15-17, 21) Ngemuva kweminyaka leminyenti leyalandzela, iNdlovukati Esta kanye naNdvunankhulu Modekhayi lebebavela esiveni sakaBhenjamini, basindzisa ema-Israyeli kutsi angacotfulwa.—Esta 2:5-7; 8:3; 10:3.
18. Singakulingisa njani kwetsembeka kwesive sakaBhenjamini?
18 Yini lesingayifundza? Siyaciniseka kutsi sive sakaBhenjamini sajabula kakhulu ngesikhatsi lomunye lovela esiveni sabo aba yinkhosi ngekuvumelana nesiphrofetho saJakobe. Nobe kunjalo, ngesikhatsi Jehova anika Davide bukhosi, lebekavela esiveni sakaJuda, sive sakaBhenjamini sagcine silusekele lolushintjo. (2 Sam. 3:17-19) Ngemuva kweminyaka leminyenti leyalandzela, ngesikhatsi leletinye tive tivukela, sive sakaBhenjamini sanamatsela esiveni sakaJuda nasenkhosini lebeyikhetfwe nguJehova. (1 Khos. 11:31, 32; 12:19, 21) Shengatsi natsi singabasekela ngekwetsembeka labo Jehova labakhetse kutsi bahole bantfu bakhe lamuhla.—1 Thes. 5:12.
19. Angasisita njani emavi ekugcina aJakobe lasiphrofetho?
19 Emavi ekugcina aJakobe lasiphrofetho angasisita. Kubuka indlela lagcwaliseka ngayo kwenta siletsembe kakhulu liVi laJehova lelisiphrofetho. Ngetulu kwaloko, kufundza ngendlela emadvodzana aJakobe labusiswa ngayo kusisita sicondze kancono kutsi singamjabulisa njani Jehova.
INGOMA 128 Kucinisela Kuze Kube Sekugcineni
a Ngemuva kwekutsi Jakobe abusise Rubeni, Simeyoni, Levi naJuda ngekulamana kwabo, wabese akasachubeki nekuwabusisa ngekwelamana kwawo lalamanye emadvodzana akhe.