INDLELA IMINIKELO YENU LESETJENTISWA NGAYO
Tintfo Letingayinukubeti Imvelo Letisita Bazalwane Betfu Nabodzadze Kanye Nemhlaba
APRIL 1, 2025
Njengobe siBoFakazi BaJehova, siyati kutsi ngekushesha Jehova Nkulunkulu utawenta lokutsite kuze avikele umhlaba kuloko lokwentiwe bantfu kuze bawulimate. (Sembulo 11:18) Nobe kunjalo, senta konkhe lokusemandleni etfu kuze sinakekele umhlaba. Sibonelo nje, sente tintfo letinyenti etakhiweni tetfu kuze singayilimati imvelo.
Letintfo letingayilimati imvelo lesitentile, sitenta sinemgomo wekunciphisa lizinga imvelo lenukubeteka ngayo. Ngutiphi letintfo lesitentile? Loku kusisite njani kutsi siyisebentise kahle iminikelo yebazalwane betfu nabodzadze?
Indlela Yekugcina LiHholwa LeMhlangano Lisezingeni Lekushisa Lelikahle
Ekucaleni, liHholwa leMhlangano laseMatola eMozambique belivulekile, lineluphahla lwemathayela. Lendlela belifulelwe ngayo beyidvonsa kushisa, lebekwenta kutsi kushise kakhulu kulelihholwa. Lomunye umzalwane wakulendzawo utsi: “Loko bekwenta kutsi sijuluke kakhulu! Nakuphela luhlelo, bazalwane bebavele bagijimele ngephandle kuze bayoshaywa ngumoya.” Yini lebesingayenta kuze sisite bazalwane betfu babe nendzawo lekahle labangafundzela kuyo?
Sancuma kulungisa lenkinga ngekutsi sisebentise indlela lengeke inukubete imvelo: safaka tiphephetsamoya letihanjiswa ngumoya futsi safaka netintfo letivimba kushisa. Letintfo letivimba kushisa tinciphisa kushisa kwelilanga lokungena kulesakhiwo, futsi letiphephetsamoya tenta kutsi kuhlale kunemoya lomnandzi. Letiphephetsamoya atimdzingi gesi kodvwa tisebenta ngemoya longephandle kanye nalongekhatsi kulesakhiwo. Sisinye siphephetsamoya sibita $50.a
Tiphephetsamoya taseHholweni leMhlangano eMatola
Loku kwente kutsi kube nemoya lomnandzi ngekhatsi kuleliHholwa leMhlangano. Njengobe sekuhlala kushaya umoya langekhatsi, selinciphile lizinga lekubutsa nelekukhuntsa kwalesakhiwo. Sewunciphile nemoya loyingoti (carbon dioxide) futsi sekuhlala kugeleta umoyamphilo. Ngenca yaloko, lababa khona kulomhlangano sebahlale baphapheme futsi bahlale kamnandzi. Lomzalwane lesike sakhuluma ngaye utsi: “Nyalo asisagijimeli ngephandle ngekushesha nje nakuphela luhlelo. Kunaloko, sichubeka sihleti ngekhatsi nasekusikhatsi selikhefu, sicoce nebazalwane betfu nabodzadze. Nawuhleti ngekhatsi kuloluphahla lolusha, kuba ngatsi uhleti ngephansi kwesihlahla lesikhulu lesinemtfunti lomnandzi!”
Nyalo bazalwane betfu nabodzadze sebayijabulela kakhulu imihlangano yesigodzi neyesifundza
Kutfola Emandla Agesi Elangeni
Sifake imishini yekwakha emandla agesi ledvonsa imisebe yelilanga (photovoltaic) etakhiweni tetfu letinyenti emhlabeni wonkhe. Lemishini isebentisa ema-solar kuze ishintje kushisa kwelilanga kube ngemandla agesi. Ngenca yaloko, asetsembeli kakhulu kugesi lokhicitwa ngetintfo letinukubeta imvelo. Lemishini yekwakha emandla agesi ikhipha kungcola lokuncane kakhulu lokunukubeta imvelo futsi kusisita kutsi songe imali lenikelwe bazalwane.
Nga-2023, kwafakwa umshini wekwakha emandla agesi ehhovisini leligatja laseSlovenia. Ukhicita emaphesenti langu-30 emandla agesi ladzingekako kulesakhiwo. Nakwenteka lomshini ukhicite gesi lomnyenti kunaloyo lodzingekako, logesi losalako sibese siwunika masipala. Lomshini wekwakha emandla agesi ubita $360,000. Nobe kunjalo, njengobe nyalo seyiyincane imali lekhishwa ligatja kuze kubhadalwe gesi, lomshini utawutibhadala ngemuva kweminyaka lemine.
Ligatja laseSlovenia
Nga-2024, safaka imishini yekwakha emandla agesi kanye neli-battery lelikhulu ehhovisini leligatja laseSri Lanka. Lomsebenti wabita imali lengaba ngu-$3 million, futsi lemishini ikhicita emaphesenti langu-70 agesi ladzingekako kuleligatja. Imali lesitawuyonga itawukhona kubhadala lemishini kungakapheli iminyaka lemitsatfu. Kulowo mnyaka, saphindze safaka lomshini wekwakha emandla agesi ehhovisini leligatja laseNetherlands. Lomshini ubite imali lengu-$1.1 million futsi ukhicita emaphesenti langu-35 agesi lodzingwa nguleligatja. Lomshini utawutibhadala ngemuva kweminyaka lengu-9.
Ligatja laseNetherlands
Siphindze safaka imishini yekwakha emandla agesi emahhovisini ekuhumusha (RTO) lehlukahlukene eMexico. Sibonelo nje: cabanga nge-RTO yaseTarahumara (Central) eChihuahua. Ebusika, lizinga lekubandza liyehla lize libe ngephansi kwa-0, futsi ehlobo liphakame libe ngetulu kwa-40! Kodvwa ngenca yekudula kwagesi, bazalwane bebangatisebentisi tintfo tekushisisa netekushayisa umoya. Lomunye umzalwane losebenta kule-RTO lokutsiwa nguJonathan, utsi: “Besembhatsa tingubo, sigcoke netimphahla letifutfumele ebusika futsi sivule emafasitelo ehlobo.”
Nga-2024, kwafakwa lomshini wekwakha emandla agesi kule-RTO. Lomshini ubita imali lengaba ngu-$21,480, kodvwa imali lesitayonga itawukhona kubhadala lomshini kungakapheli iminyaka lesihlanu. Bazalwane betfu nabodzadze sebangasebentisa tintfo tekushisisa netekushayisa umoya ngelizinga labafuna ngalo. Jonathan utsi: “Sesiwujabulela kakhulu umsebenti wetfu futsi sesiwenta kahle kakhulu. Ngesikhatsi lesifanako, kuyasijabulisa kwati kutsi iminikelo yenhlangano isetjentiswa kahle nangendlela lengayinukubeti imvelo.”
Licembu lelisebentela ehhovisini lekuhumusha eTarahumara (Central) nyalo lisebentela endzaweni lekahle kakhulu
Kukhongetela Emanti Emvula
E-Africa, lamanye emaHholwa eMbuso ete kahle emanti. Ngenca yaloko, kuhle kudzingeka kutsi bazalwane betfwale emanti emakhilomitha baye nawo eHholweni leMbuso. Kulamanye emahholwa, bazalwane batsenga emanti laletfwa yiloli, futsi loku kuyabita, ngetulu kwaloko kuyayinukubeta imvelo.
Kuze bazalwane betfu babe nemanti, sifake ema-gutter nemathange lamakhulu emaHholweni eMbuso lamanyenti e-Africa. Ngaphambi kwekutsi kufakwe letintfo, bazalwane badadisha simo selitulu saleyo ndzawo kuze batfole indlela lekahle yekukhongetela emanti. Kufaka letintfo eHholweni leMbuso kubita imali lengaba ngu-$600 kuya ku-$3,000. Nobe kunjalo, letintfo tivame kwehlisa tindleko telibandla njengobe kuba bete sidzingo sekutsi bazalwane batsenge emanti.
Lithange lemanti leliseHholweni leMbuso ePhuthaditjhaba, eSouth Africa
Lendlela yekukhongetela emanti emvula ibasitile bazalwane betfu nabodzadze. Lomunye dzadze waseMozambique lokutsiwa nguNoemia, utsi: “Ngaphambili, besihamba emabanga lamadze kakhulu kuze siyofuna emanti. Besifika ehholeni sidzinwe siyingcuba futsi sihhanile. Ngetulu kwaloko, njengobe bekumatima kutfola emanti, bekuba lukhuni kutsi sihlanteke. Nyalo wonkhe muntfu uyakhona kugeza tandla. Sesiya eHholweni leMbuso singakadzinwa kakhulu futsi sijabulele imihlangano. Sibonga kakhulu!”
Dzadze nendvodzana yakhe basebentisa emanti emvula eSouth Africa
Siyitsetsephi imali yekwenta konkhe loku? Siyitsetse eminikelweni leyentelwe umsebenti wemhlaba wonkhe, liminyenti yayo yentiwe kusetjentiswa tindlela letehlukahlukene letiku donate.jw.org. Sibonga kakhulu ngeminikelo yenu!
a Kulesihloko, imali lokukhulunywa ngayo ingemadola aseMelika.