Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2022 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MARCH 6-12
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 TIKHRONIKE 23-26
“Kukhonta Kwasethempelini Kuhleleke Kakhulu”
it-2-E 241
EmaLevi
Davide wenta umsebenti wemaLevi wahleleka kakhulu, ngekutsi abeke labaphetse tisebenti tasendlini yaJehova, lokutindvuna, behluleli, bogadzi bemagede, bagcini betimali kanye nalamanye emaLevi lamanyenti lebewasita baphristi ethempelini. LamaLevi bawanaka emabala, tindlu tekudlela letihambisana neminikelo, imihlatjelo, kuhlanta tonkhe tintfo letingcwele, kukala tintfo, kanye nekwenta noma ngabe ngumiphi leminye imisebenti lebeyidzinga kwentiwa. EmaLevi lebewanelikhono lekuhlabela bewahlelwe aba ngemacembu langu-24, njengobe nebaphristi bebahlelwe ngaleyondlela futsi bebashintjana nabenta imisebenti yabo. Imisebenti beyabiwa ngekutsi kwentiwe inkatho. Mayelana nemacembu alabagadza emagede, umsebenti wekugadza emagede nawo bewabiwa ngendlela lefanako.—1Tk 23, 25, 26; 2Tk 35:3-5, 10.
it-2-E 686
Umphristi
Mayelana nemsebenti lebewentiwa ethempelini, baphristi bebahlelwe kutsi bente imisebenti leyehlukahlukene. Leminye imisebenti beyabiwa ngekutsi kushaywe inkatho. Linye licembu kulawa langu-24 belisebenta kanye ngeliviki, lebekwenta kutsi lisebente kabili ngemnyaka. Bonkhe baphristi bebasebenta nakusikhatsi semikhosi ngobe bantfu bebenta imihlatjelo leminyenti, njengobe benta nangesikhatsi kuniketelwa lithempeli. (1Tk 24:1-18, 31; 2Tk 5:11; catsanisa na-2Tk 29:31-35; 30:23-25; 35:10-19.) Umphristi bekangasebenta ngaletinye tikhatsi yingci nje nakangeke ashayisane neluhlelo lwebaphristi lababelwe kusebenta ngaleso sikhatsi. Ngekwemasiko aborabi, ngesikhatsi Jesu asesemhlabeni, baphristi bebabanyenti kakhulu kangangekutsi umsebenti weliviki, bewehlukaniswa wabelwe imindeni leyehlukahlukene, umndeni ngamunye bewusebenta lilanga linye nobe ngetulu kuye ngelinani lawo.
it-2-E 451-452
Umculo
Mayelana nekulungiselela umsebenti wekwakhiwa kwelithempeli laJehova, Davide wakhetsa emaLevi langu-4 000 kutsi advumise Jehova ngetinsimbi temculo. (1Tk 23:4, 5) Emkhatsini wawo, langu-288 ‘bewaceceshelwe kuhlabelela Jehova futsi onkhe bewabochwephesha.’ (1Tk 25:7) Lonkhe lelilungiselelo belicondziswa ngemadvodza lamatsatfu lebewati umculo, lokubo-Asafa, Hemani kanye naJeduthuni (lobekaphindze abitwe ngekutsi ngu-Ethani). Njengobe ngayinye yalamadvodza beyisitukulwane sayinye yemadvodzana lamatsatfu aLevi, lokunguGeshomu, Khohati, naMerari, lemindeni lemitsatfu leyinhloko bebayimelele ethempelini nakuhlatjelwa. (1Tk 6:16, 31-33, 39-44; 25:1-6). Emadvodzana alamadvodza lamatsatfu bewangu-24, futsi onkhe bewabalwa kulamaLevi langu-288 lanelikhono lekuhlabela. Indvodza ngayinye beyibekwa ngekutsi kushaywe inkatho kuze ibe yinhloko yelicembu ngalinye lekuhlabela. Bantfu lebebangephansi kwendvodzana ngayinye bebangu-11 futsi “bebabochwephesha,” bebakhetfwa emadvodzaneni akhe kanye nalamanye emaLevi. Ngaleyondlela 288 ([1 + 11] × 24 = 288) lokungemaLevi lebekabochwephesha bekuhlabela, futsi njengebaphristi, bebahlukaniswa babe ngemacembu langu-24. Kubo bonkhe laba labanye ‘labaceceshelwa kuhlabela’ labangu-3 712 bebangahlukaniswa, silinganiso sabo besingaba ngemadvodza langaba ngu-155 ecenjini ngalinye kulawa langu-24, lokusho kutsi bekunemaLevi langaba ngu-13 esigabeni ngasinye sekuceceshelwa kuhlabela kuchwephesha ngamunye. (1Tk 25:1-31) Njengobe baphristi bebashaya emacilongo, nabo bebabalwa kulesibalo semaLevi lahlabelako.—2Tk 5:12; catsanisa naNum 10:8.
it-1-E 898
BoGadzi Bemasango
EThempelini. Ngaphambi kwekutsi ife, iNkhosi Davide yahlela emaLevi kanye netisebenti tasethempelini, kuhlanganise bogadzi bemasango, lebebangu 4 000. Bebeta ngemacembu ngemalanga langu-7. Bebagadza indlu yaJehova baphindze bacikelele kutsi iminyango iyavulwa iphindze ivalwe ngesikhatsi lesifanele. (1Tk 9:23-27; 23:1-6) Ngaphandle kwemsebenti wekugadza, labanye bebanakekela iminikelo lebeyiletfwa bantfu kute isetjentiswe ethempelini. (2Ks 12:9; 22:4) Ngekuhamba kwesikhatsi, umphristi lophakeme Jehoyada wabeka Jehowashi kutsi abe yinkhosi, futsi bogadzi labakhetsekile babelwa kutsi bagadze emagede elithempeli kute bavikele Jehowashi losemncane eNdlovukazini Athaliya lebeyifuna kutsatsa bukhosi ngenkhani. (2Ks 11:4-8) Ngesikhatsi iNkhosi Josaya icedza kukhonta kwetithico, bogadzi beminyango basita ekususeni tintfo lebetisetjentiselwa kukhonta Bhali ethempelini. Letintfo tabese tishiselwa ngaphandle kwelidolobha.—2Ks 23:4.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Kukhonta Jehova Ngendlela Lekahle Kutakwenta Ujabule Kakhulu
10 Sisuke sikhonta Jehova nasihlabela. (Hla. 28:7) Kuma-Israyeli, kuhlabela bekubaluleke kakhulu nawakhonta Nkulunkulu. INkhosi Davide yakhetsa emaLevi langu-288 kutsi ahlabele ethempelini. (1 Khr. 25:1, 6-8) Lamuhla, nasihlabela tingoma tekudvumisa sisuke sikhombisa Nkulunkulu kutsi siyamtsandza. Kutsi livi letfu linjani akusiyo intfo lebalulekile. Cabanga nganaku, nasikhuluma “sonkhe siyona tikhatsi letinyenti,” kepha loko akusivimbi kutsi sikhulume ebandleni nasemsebentini wetfu wekushamayela. (Jak. 3:2) Ngendlela lefanako, akukafaneli sivumele kukhatsateka ngemavi etfu kutsi kusente singasatihlabeli tingoma tekudvumisa Jehova.
MARCH 13-19
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 1 TIKHRONIKE 27-29
“Seluleko SaBabe Selutsandvo Lesiya Endvodzaneni Yakhe”
w05-ZU 2/15 19 ¶9
Ukulondoloza Lokho Esiyikho NjengamaKristu
9 Zigculise ngamaqiniso eBhayibheli. Umuzwa walokho esiyikho njengezinceku zikaJehova ungaba buthaka uma ungasekelwe ngokuqinile olwazini lwemiBhalo. (Filipi 1:9, 10) Wonke umKristu—omncane nomdala—kudingeka azigculise yena ngokuthi lokho akukholelwayo kuyilo ngempela iqiniso eliseBhayibhelini. UPawulu wanxusa ayekholwa nabo: “Qinisekani ngazo zonke izinto; bambelelani niqinise kokuhle.” (1 Thesalonika 5:21) Intsha engamaKristu esemikhayeni eyesaba uNkulunkulu kumelwe yazi ukuthi ayinakuthembela okholweni lwabazali bayo. USolomoni wakhuthazwa uyise uqobo, uDavide, ukuba ‘amazi uNkulunkulu kayise futhi amkhonze ngenhliziyo ephelele.’ (1 IziKronike 28:9) Kwakungeke kwanele ukuba uSolomoni osemncane agcine ngokubuka uyise akha ukholo lwakhe kuJehova. Kwakudingeka ukuba yena uSolomoni amazi mathupha uJehova, futhi wamazi. Wanxusa uNkulunkulu: “Manje nginike ukuhlakanipha nolwazi ukuze ngiphume futhi ngingene phambi kwalesi sizwe.”—2 IziKronike 1:10.
Hlala Wetsembele KuJehova Ngayo Yonkhe Inhlitiyo Yakho
13 Sifundvo lesisitfola kulendzaba siyacaca. Kukhonta Jehova ngenhlitiyo yonkhe kusho kuba khona njalo emihlanganweni yelibandla kanye nasensimini, kodvwa kuphindze kufake ekhatsi nalokunye. (2 Khr. 25:1, 2, 27) Nangabe umKhristu achubeka ‘abuka emuva’—lokusici salelive lelibuswa nguSathane, usengotini yekulahlekelwa buhlobo lanabo naNkulunkulu. (Luk. 17:32) Nangabe ‘sitondza lokubi, futsi sibambisisa lokuhle’ ‘sitawufanelekela umbuso waNkulunkulu.’ (Rom. 12:9; Luk. 9:62) Sonkhe kufanele siciniseke kutsi kute intfo kulelive laSathane lengabonakala ilusito nobe ijabulisa lengasenta singakhonti Nkulunkulu ngenhlitiyo yonkhe.—2 Khor. 11:14; fundza Filiphi 3:13, 14.
“Bani Nesibindzi . . . Futsi Wente Lomsebenti”
20 INkhosi Davide yakhumbuta Solomoni kutsi Jehova abetawuba naye aze acedze kwakha lithempeli. (1 Khr. 28:20) Solomoni wacabangisisa ngalamavi lashiwo ngubabe wakhe futsi akazange avumele kuba mncane kanye nekuba bete lwati lolunyenti kutsi kumente ehluleke. Wakhombisa kuba nesibindzi, wasebenta futsi ngelusito lwaJehova wacedza lomsebenti wekwakha lithempeli lelihle ngeminyaka lesikhombisa nehhafu.
21 Njengoba Jehova asita Solomoni, natsi angasisita kutsi sibe nesibindzi futsi sikhone kwenta umsebenti wetfu emndenini kanye nasebandleni. (Isa. 41:10, 13) Nangabe sikhonta Jehova ngesibindzi, singaciniseka kutsi utasibusisa nyalo nasesikhatsini lesitako. Ngako, “bani nesibindzi. . . futsi wente lomsebenti.”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Kuba Ngumngani Nakwenteka Bungani Busengotini Yekuphela
Davide bekanalabanye lebekasondzelene nabo lebebahlala baseluhlangotsini lwakhe nakabhekene netinkinga. Lomunye walaba bekunguHushayi, loyo liBhayibheli lelimbita ngekutsi “ngumngani lomkhulu waDavide.” (2 Sam. 16:16; 1 Khr. 27:33) Kungenteka bekayindvuna lebeyisondzelene kakhulu nenkhosi futsi angumngani wayo, loyo inkhosi beyimtfuma kutsi ayokwenta imisebenti leyimfihlo.
Kwatsi lapho indvodzana yaDavide lengu-Absalomu itsatsa bukhosi ngenkhani, ema-Israyeli lamanyenti aba seluhlangotsini lwa-Absalomu, ngaphandle kwaHushayi. Ngesikhatsi Davide abaleka, Hushayi wahamba naye. Davide weva buhlungu lobukhulu kakhulu ngobe bekajikelwe yindvodzana yakhe kanye nalabanye lebekabetsemba. Nanobe kunjalo, Hushayi wahlala etsembekile futsi atimisele kubeka kuphila kwakhe engotini kuze avimbele lelicebo lelibi kutsi liphumelele. Hushayi akakwentanga loko ngenca nje yekutsi uyindvuna. Wakhombisa kutsi ungumngani sibili.—2 Sam. 15:13-17, 32-37; 16:15–17:16.
MARCH 20-26
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 TIKHRONIKE 1-4
“INkhosi Solomoni Yenta Sincumo Lesingakahlakaniphi”
it-1-E 174 ¶5
Libutfo
Ngesikhatsi kubusa Solomoni kwabhaleka umlandvo lomusha lomayelana nelibutfo lema-Israyeli. Kubusa kwakhe bekunekuthula, kodvwa wandzisa emahhashi netincola temphi kutsi tibe tinyenti. (buka TINCOLA TEMPHI.) Emahhashi lamanyenti bekatsengwa eGibhithe. Kwakhiwa emadolobha kuyo yonkhe lendzawo kute kugcinwe lamahhashi netincola temphi. (1Ks 4:26; 9:19; 10:26, 29; 2Tk 1:14-17) Nobe kunjalo, Jehova akazange asibusisa lesento saSolomoni, futsi ngemva kwekufa kwakhe nangemva kwekutsi umbuso wema-Israyeli uhlukane, lelibutfo lema-Israyeli laphela. Ngekuhamba kwesikhatsi, Isaya wabhala watsi: “Maye kulabo labehlela eGibhithe kuze batfole lusito! Labo labetsembele emahhashini, labetsembele etincoleni temphi ngobe titinyenti, nasemahhashini emphi, ngobe anemandla, kodvwa abaketsembeli kuLongcwele waka-Israyeli, futsi abatihluphi ngekufuna Jehova.”—Isa 31:1.
it-1-E 427
Tincola Temphi
Ka-Israyeli tincola temphi betingasito tinyenti kwaze kwaba ngulapho kubusa Solomoni. Loko bekungenca yekutsi Nkulunkulu bekecwayise inkhosi kutsi akukafaneli icongelele emahhashi lamanyenti, kube ngatsi lesive setsembele kuwo kuze siwavikele. Lomtsetfo wenta kutsi tincola tingasetjentiswa kakhulu, ngobe ngemahhashi lebekenta letincola kutsi tisebente. (Dut 17:16) Ngesikhatsi Samuweli ecwayisa labantfu mayelana netintfo letitawentiwa yinkhosi kubo, watsi: “Itawutsatsa emadvodzana enu iwagibelise etincoleni tayo.” (1Sa 8:11) Ngesikhatsi bo-Absalomu na-Adoniya betama kutsatsa bukhosi ngenkhani, ngamunye wabo bekanencola, futsi bekugijima emadvodza langu-50 embikwayo. (2Sa 15:1; 1Ks 1:5) Ngesikhatsi Davide ancoba inkhosi yaseSobha, washiya emahhashi langu-100 labedvonsa tincola.—2Sa 8:3, 4; 10:18.
Ngesikhatsi iNkhosi Solomoni yandzisa libutfo lema-Israyeli, yacongelela tincola temphi taze taba ngu-1 400. (1Ks 10:26, 29; 2Tk 1:14, 17) Ngetulu kweJerusalema, bekunalamanye emadolobha lebekatiwa ngekutsi ngemadolobha etinkalishi bekanetindzawo letikhetsekile lapho bekunakekelwa khona tonkhe tintfo lebetisetjentiselwa imphi.—1Ks 9:19, 22; 2Tk 8:6, 9; 9:25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 12/1 19 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi YeziKronike Zesibili
1:11, 12. Isicelo sikaSolomoni sabonisa uJehova ukuthi le nkosi yayikufisa kakhulu ukuthola ukuhlakanipha nolwazi. Yebo, imithandazo yethu kuNkulunkulu yembula lokho okusezinhliziyweni zethu. Siyobe senza ukuhlakanipha lapho sikuhlolisisa esikusho emithandazweni yethu.
MARCH 27–APRIL 2
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 TIKHRONIKE 5-7
‘Inhlitiyo Yami Itawuhlale Ikuyo’
w02-ZU 11/15 5 ¶1
Ningakuyeki Ukuhlangana Ndawonye
Kamuva, lapho uDavide eseyinkosi eJerusalema, wazwakalisa isifiso esinamandla sokwakha indlu ehlala njalo ezoletha inkazimulo kuJehova. Nokho, njengoba uDavide ayeyindoda yempi, uJehova wathi kuye: “Awuyikwakhela igama lami indlu.” Kunalokho, wakhetha indodana kaDavide uSolomoni ukuba yakhe ithempeli. (1 IziKronike 22:6-10) Ngo-1026 B.C.E., uSolomoni wanikezela ithempeli ngemva kokulakha isikhathi esiyiminyaka eyisikhombisa nesigamu. UJehova wasamukela lesi sakhiwo, ethi: “Ngiyingcwelisile le ndlu oyakhileyo ukuba ngibeke khona igama lami kuze kube phakade; amehlo ami nenhliziyo yami kuyakuba khona izinsuku zonke.” (1 AmaKhosi 9:3) Uma nje ama-Israyeli ayehlala ethembekile, umusa kaJehova wawuyoba kuleyo ndlu. Kodwa uma ekushiya ukulunga, uJehova wayeyowususa umusa wakhe kuleyo ndawo, ‘indlu ngokwayo ibe izinqwaba zezincithakalo.’—1 AmaKhosi 9:4-9, NW; 2 IziKronike 7:16, 19, 20.
it-2-E 1077-1078
Lithempeli
Umlandvo. Lelithempeli laba khona kwaze kwaba ngu-607 B.C.E., ngesikhatsi libhujiswa libutfo laseBhabhulona ngephansi kwekucondziswa yiNkhosi Nebukhadnezari. (2Ks 25:9; 2Tk 36:19; Jer 52:13) Ngenca yekutsi ema-Israyeli awela ekukhonteni kwemanga, Nkulunkulu wavumela tive kutsi ticindzetele iJuda neJerusalema, futsi ngaletinye tikhatsi betitsatsa ngisho nemcebo losethempelini. Ngasikhatsi lelithempeli belihle linganakwa. Ngesikhatsi saRehobhowamu loyindvodzana yaSolomoni, iNkhosi Shishaki yaseGibhithe yeba umcebo lebewusethempelini (nga-993 B.C.E.) ngemuva kweminyaka lengaba ngu-33 liniketelwe. (1Ks 14:25, 26; 2Tk 12:9) INkhosi Asa (nga-977-937 B.C.E.) beyiyihlonipha indlu yaJehova, kodvwa kute ivikele iJerusalema, ngebulima yafumbatsisa iNkhosi Bhen-hadadi I yaseSiriya ngelisiliva nangeligolide lebeyilitsetse ethempelini kuze yephule sivumelwane lebeyisente naBhasha inkhosi yaka-Israyeli.—1Ks 15:18, 19; 2Tk 15:17, 18; 16:2, 3.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w10-ZU 12/1 11 ¶7
Wazi “Inhliziyo Yabantwana Babantu”
Singathola induduzo emthandazweni kaSolomoni. Abanye bangase bangayiqondi ngokugcwele imizwa yethu esekujuleni—‘inhlupho yethu nobuhlungu bethu.’ (IzAga 14:10) Kodwa uJehova uyayazi inhliziyo yethu, futhi usikhathalela ngokujulile. Ngokuthulula isifuba sethu kuye ngomthandazo, singakwazi ukukhuthazelela izinkathazo zethu. IBhayibheli lithi: ‘Phonsani zonke izinkathazo zenu phezu kwakhe, ngoba uyanikhathalela.’—1 Petru 5:7.
APRIL 10-16
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 TIKHRONIKE 8-9
“Bekakutsatsa Njengalokuligugu Kuhlakanipha”
w99-ZU 11/1 20 ¶4
Lapho Ukuphana Kuvama
Yebo, nenkosikazi yaseSheba yadela isikhathi sayo esiningi yenza nomzamo omkhulu ukuze ivakashele uSolomoni. Ngokusobala iSheba lalisendaweni eyaziwa ngokuthi iRepublic of Yemen namuhla; ngakho inkosikazi nehele layo lamakameli bahamba amakhilomitha angaphezu kuka-1 600 beya eJerusalema. Njengoba uJesu asho, “yafika ivela emaphethelweni omhlaba.” Kungani inkosikazi yaseSheba yenza umzamo omkhulu kangaka? Ngokuyinhloko yayizele ‘ukuzozwa ukuhlakanipha kukaSolomoni.’—Luka 11:31.
w99-ZU 7/1 30 ¶4-5
Ukuvakasha Okwavuzwa Ngokucebile
Kungakhathaliseki ukuthi yezwa kanjani, le ndlovukazi yafika eJerusalema “inehele elikhulu kakhulu, namakamela ethwele amakha, negolide eliningi kakhulu, namatshe ayigugu.” (1 AmaKhosi 10:2a) Abanye bathi ‘ihele elikhulu kakhulu’ lalihlanganisa onogada ababehlomile. Lokhu kungaba okuqondakalayo, uma kucatshangelwa ukuthi le ndlovukazi yayisesikhundleni esihlonishwa kakhulu futhi iphethe izinto eziyigugu ezibiza amashumi ezigidi zamaRandi.
Nokho, phawula ukuthi le ndlovukazi yezwa ngodumo lukaSolomoni ngokuqondene ‘negama likaJehova.’ Ngakho lolu kwakungelona uhambo nje lwezebhizinisi. Kusobala ukuthi ngokuyinhloko le ndlovukazi yayizele ukuzokuzwa ukuhlakanipha kukaSolomoni—mhlawumbe ngisho nokuzofunda okuthile ngoNkulunkulu wakhe, uJehova. Njengoba cishe yayiyinzalo kaShemu noma kaHamu, ababengabakhulekeli bakaJehova, kungenzeka ukuthi yayifisa ukwazi ngenkolo yokhokho bayo.
w99-ZU 7/1 30-31
Ukuvakasha Okwavuzwa Ngokucebile
Ukuhlakanipha kukaSolomoni nokuchuma kombuso wakhe kwahlaba indlovukazi yaseSheba umxhwele kangangokuthi “akwabe kusabakho moya kuyo.” (1 AmaKhosi 10:4, 5) Lawa mazwi abanye bawabheka njengasho ukuthi indlovukazi “yabamba umoya.” Esinye isazi size sisikisele ukuthi yaquleka! Kungakhathaliseki ukuthi kwenzekani, lokho indlovukazi eyakubona neyakuzwa kwayimangaza. Yathi izinceku zikaSolomoni zazijabula ngokukwazi ukuzwa lokhu kuhlakanipha kwenkosi, futhi yabonga uJehova ngokubeka uSolomoni esihlalweni sobukhosi. Yabe isipha inkosi izipho ezibizayo, igolide lilodwa nje lalingamaRandi angu-247 600 000 ngokwenani lanamuhla. USolomoni naye waletha izipho, wanika le ndlovukazi “konke ekufunayo nekucelayo.”—1 AmaKhosi 10:6-13.
it-2-E 990-991
Solomoni
Ngesikhatsi indlovukazi yaseSheba ibona bukhatikhati belithempeli kanye nendlu yaSolomoni, kudla lebekuba setafuleni lakhe, baphatsi betindzeba, indlela boweta bakhe lebebagcoka ngayo, kuhlanganise nemihlatjelo yekushiswa lebeyinikelwa njalo ethempelini, “yasala ibambe wangentansi,” futsi yatsi: “Sengiyabona kutsi kuncane lengitjelwe kona. Imphumelelo nekuhlakanipha kwakho kukwendlula khashane loko lengikuvile ngawe.” Yachubeka yatsi tiyajabula tinceku letisebentela inkhosi lenjengalena. Ngemuva kwekutsi lendlovukazi ibone konkhe loku, yabese idvumisa Jehova lokhombise kutsi uyawatsandza ema-Israyeli ngekutsi abeke Solomoni kutsi abe yinkhosi kuze abuke kugcinwa kwemtsetfo kanye nekulunga.—1Ks 10:4-9; 2Tk 9:3-8.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 1097
Sihlalo Sebukhosi
Sihlalo sebukhosi saSolomoni, ngiso kuphela sihlalo sembusi waka-Israyeli lesichazwe kabanti. (1Ks 10:18-20; 2Tk 9:17-19) Kubonakala ngatsi lesihlalo sebukhosi besikuvulandi walesinye setakhiwo lebetiseNtsabeni iMoriya eJerusalema. (1Ks 7:7) Lesihlalo sebukhosi besakhiwe ‘ngematinyo endlovu sabese sinamekwa ngeligolide lelicwengisisiwe futsi besinelivulandi leliyindingilizi ngemuva kwaso kanye netindzawo tekubeka tandla.’ Nanobe kwasetjentiswa ematinyo endlovu kuze kwakhiwe lesihlalo sebukhosi, kodvwa nasilandzela indlela lithempeli belakhiwa ngayo, kungenteka lesihlalo sebukhosi besakhiwe ngelugodvo sabese sinamekwa ngeligolide lelicwangisisiwe futsi sahlotjiswa ngemaphaneli ematinyo endlovu. Kulobukako lesihlalo sebukhosi besingabonakala ngatsi sentiwe ngematinyo endlovu nangeligolide kuphela. Ngemuva kwekuvetwa kutsi bekunetitebhisi letisitfupha letiya kulesihlalo sebukhosi, lokulandzisa kuyachubeka: “Bekunemabhubhesi “lamabili lebekeme eceleni kwaletindzawo tekubeka tandla. Bekuphindze kube nemabhubesi langu-12 lebekeme kuletitebhisi letisitfupha, kunelibhubesi linye ngala nangala kwesitebhisi ngasinye.” (2Tk 9:17-19) Lomfanekiso welibhubesi lomelela kubusa kanye neligunya uyafaneleka. (Gen 49:9, 10; Sem 5:5) Kubonakala ngatsi lamabhubesi langu-12 amelela tive letingu-12 taka-Israyeli, lokungenteka kufanekisela kutitfoba kwaletive kanye nekusekela umbusi lokulesihlalo sebukhosi. Lesihlalo sebukhosi besinesinabelo seligolide lesasinamatsiselwe kuso. Lesihlalo sebukhosi lebesentiwe ngematinyo endlovu kanye nangeligolide, besiphakeme futsi sinemabhubesi embikwaso, besitengca tonkhe tihlalo tebukhosi lebetikhona ngaleso sikhatsi, kungaba nguletatfolwa bavukubuli, nguletidvwetjwe etakhiweni letisikhumbuto, nobe letichazwe kulokubhaliwe kwakadzeni. Kunjengobe umbhali wetikhronike asho nekusibona: “Kute lomunye umbuso lowake wakha intfo lenjena.”—2Tk 9:19.
APRIL 17-23
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 TIKHRONIKE 10-12
“Tinzuzo Tekutfola Seluleko Lesihlakaniphile”
Abengawutfola Njani Umusa WaJehova?
Bekumatima kutsi Rehobowamu akhetse latakwenta ngoba yena, umndeni wakhe kanye nebantfu basesigodlweni sakhe bebangalahlekelwa ngulomunye wemcebo lebebanawo. Noma kunjalo, bantfu bebatamvukela nakangavumi. Yini Rehobowamu layenta? Wacale wakhuluma nemadvodza lamadzala lebekasite Solomoni. Kodvwa waphindze wafuna seluleko kubontsanga yakhe. Wasilalela seluleko sabo futsi wakhetsa kuhlukubeta bantfu. Watsi: “Babe wanetfwesa umtfwalo lowesindzako, mine-ke ngitawengeta, unisindze kakhulu kunakucala. Babe abenibhacabula ngetiswebhu; mine ngitanibhacabula ngetiswebhu letinetipikili.”—2 Khr. 10:6-14.
w01-ZU 9/1 28-29
Indlela Yokwenza Izinqumo Ezihlakaniphile
Futhi uJehova usilungiselela abavuthiwe ebandleni esingaxoxa nabo ngezinqumo zethu. (Efesu 4:11, 12) Nokho, lapho sixoxa nabanye, akumelwe silandele inkambo yalabo abaya kubantu abahlukahlukene kuze kube yilapho ekugcineni bethola lowo osho abafuna ukukuzwa. Bese belandela iseluleko sakhe. Futhi kufanele sikhumbule isibonelo esiyisixwayiso sikaRehobowamu. Lapho ebhekene nesinqumo esingathi sína, wathola iseluleko esihle ezimpungeni ezazikhonza noyise. Nokho, kunokulandela iseluleko sazo, waxoxa nezinsizwa akhula nazo. Elandela iseluleko sazo, wenza isinqumo esiwubuwula kakhulu futhi ngenxa yalokho walahlekelwa yingxenye enkulu yombuso wakhe.—1 AmaKhosi 12:1-17.
Lapho ufuna iseluleko, sifune kulabo abanokuhlangenwe nakho ekuphileni, abayazi kahle imiBhalo futhi abazihlonipha ngokujulile izimiso zokulunga. (IzAga 1:5; 11:14; 13:20) Lapho kungenzeka, zinike isikhathi uzindla ngezimiso ezihilelekile nangakho konke ukwaziswa okutholile. Njengoba uqala ukubona izinto ngokukhanyiselwa yiZwi likaJehova, cishe isinqumo esifanele siyocaca kakhudlwana.—Filipi 4:6, 7.
it-2-E 768 ¶1
Rehobhowamu
Simo sengcondvo saRehobhowamu lebesikhombisa kutikhukhumeta kanye nekusebentisa kabi ligunya senta bantfu labanyenti bakhwesha kuye. Tive letachubeka tisekela indlu yaDavide, kwaba sive sakaJuda nesakaBhenjamini, kanye nebaphristi nemaLevi labavela kulo lonkhe laka-Israyeli, kuhlanganise nebantfu labambalwa labavela kuletive letingu-10.—1Ks 12:16, 17; 2Tk 10:16, 17; 11:13, 14, 16.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 966-967
Emadimoni Lanjengetimbuti
Emavi aJoshuwa lakuJoshuwa 24:14 aveta kutsi ngandlela tsite ema-Israyeli besekabanjwe kukhonta kwemanga kwaseGibhithe ngesikhatsi asahlala khona kwesikhashana, naHezekeli waveta kutsi lemikhuba lenjalo yekukhonta kwemanga bewasolo achubeka ayenta. (Hez 23:8, 21) Ngaleso sizatfu letinye tati titsi umtsetfo lowakhishwa ehlane bewentelwe kuvimba ema-Israyeli kutsi ‘angawenteli emadimoni lanjengetimbuti imihlatjelo.’ (Lev 17:1-7) Futsi “Jerobhowamu wabese utikhetsela bakhe baphristi betindzawo letiphakeme nebemadimoni lanjengetimbuti kanye nebematfole lebekawentile.” (2Tk 11:15) Loku kuveta kutsi bekuneluhlobo lolutsite lwekukhonta timbuti lobelukhona ka-Israyeli, futsi loluhlobo lwekukhonta beluvamile eGibhithe, ikakhulukati etindzaweni letiseNyakatfo yeGibhithe. Herodotus (II, 46) uveta kutsi tinkholelo temaGibhithe ngito letenta emaGriki kutsi abe netinhlobonhlobo tabonkulunkulu lebebabaveta banetimphondvo, umsila wembuti nobe tinyawo tembuti. Labanye baveta kutsi labonkulunkulu bemanga lebebayincenye yemuntfu neyesilwane, ngiko lolokwacalisa umkhuba wekutsi Sathane advwetjwe anemsila, timphondvo kanye netinyawo tesilwane, lobekungumkhuba lovamile kubantfu lebebatsi bangemaKhristu ngesikhatsi kuwa umbuso wemaRoma.
Lokutsi labanye bonkulunkulu “bebaneboya” (seʽi·rimʹ) akukavetwa. Nanobe labanye bacabanga kutsi labonkulunkulu bebatimbuti mbamba nobe tithico letinjengetimbuti, loko akukavetwa futsi kute nebufakazi lobukhona kuleminye imibhalo lokufakazela lendzaba. Ligama lelisetjentisiwe belingahle lente labo labakholelwa kulabonkulunkulu bemanga bacabange kutsi labonkulunkulu banjengetimbuti nobe baneboya. Nobe kusetjentiswa kweligama lelitsi “timbuti” kulendzaba kungenteka kusho tonkhe tintfo letihambisana nekukhonta tithico, ngisho nobe emibhalweni leminyenti leligama lelitsi tithico lisuselwa egameni lelisho “bulongo,” loko akusho kutsi letithico betentiwe ngebulongo mbamba.—Lev 26:30; Dut 29:17.
APRIL 24-30
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | 2 TIKHRONIKE 13-16
“Yetsembela KuJehova—Nini?”
Nine Bazalwane Labasebasha, Yini Leningayenta Kuze Labanye Banetsembe?
12 Ngesikhatsi iselijaha, iNkhosi Asa beyitfobekile futsi inesibindzi. Nasi sibonelo, ngemuva kwekufa kwababe wakhe Abiya, Asa wacala kususa tithico eveni lakhe. Waphindze “watjela emaJuda kutsi awafune Jehova Nkulunkulu wabokhokho bawo futsi agcine uMtsetfo nemyalo.” (2 Khr. 14:1-7) Ngesikhatsi Zera umTopiya ahlasela live lakaJuda anemasotja langu-1 000 000, ngekuhlakanipha Asa wacela Jehova kutsi amsite, watsi: “Awu Jehova, akusho lutfo kuwe kutsi banyenti labo lobasitako nome bete emandla. Sisite, awu Jehova Nkulunkulu wetfu ngobe setsembele kuwe.” Lamavi lamnandzi akhombisa kutsi Asa bekaciniseka kutsi Jehova bekatamsindzisa yena nebantfu bakhe. Asa bekametsemba Babe wakhe wasezulwini futsi Jehova “wawehlula emaTopiya.”—2 Khr. 14:8-12.
Nine Bazalwane Labasebasha, Yini Leningayenta Kuze Labanye Banetsembe?
13 Kwaba matima kakhulu ngesikhatsi emasotja langu-1 000 000 atomhlasela, kodvwa ngenca yekutsi Asa beketsembele kuJehova, waphumelela. Kodvwa lokubuhlungu kutsi ngesikhatsi anenkinga lehlukile, akazange etsembele kuJehova. Ngesikhatsi asongelwa yiNkhosi lembi yaka-Israyeli, lokunguBhasha, Asa wacela lusito eNkhosini yase Siriya. Lesincumo sakhe saba nemiphumela lemibi! Asebentisa umphrofethi Hanani, Jehova watsi ku-Asa: “Ngobe wetsembele enkhosini yaseSiriya wangetsembeli kuJehova Nkulunkulu wakho, libutfo lenkhosi yaseSiriya seliphunyukile esandleni sakho.” Ecinisweni, kusukela ngaleso sikhatsi Asa bekahlale alwa timphi. (2 Khr. 16:7, 9; 1 Khos. 15:32) Yini lesiyifundzako?
Nine Bazalwane Labasebasha, Yini Leningayenta Kuze Labanye Banetsembe?
14 Hlala utfobekile futsi uchubeke wetsembela kuJehova. Ngesikhatsi ubhajatiswa, wakhombisa kutsi uyakholwa nekutsi uyametsemba Jehova, futsi wajabula kakhulu kukwemukela emndenini wakhe. Lokufanele ukwente nyalo kutsi uchubeke wetsembela kuye. Kungabonakala kumelula kwetsembela kuJehova nangabe kufanele wente tincumo letibalulekile. Kodvwa kutsiwani ngaletinye tikhatsi? Kubaluleke kakhulu kutsi wetsembele kuJehova nawenta tincumo letifaka ekhatsi letimayelana nekutijabulisa, umsebenti wekutiphilisa, nemigomo lotibekele yona ekuphileni! Ungetsembeli ekuhlakanipheni kwakho, kunaloko buka timiso letiseBhayibhelini letingakusita kutsi wente sincumo futsi usisebentise. (Taga 3:5, 6) Nawenta njalo, utawujabulisa Jehova, futsi nalabanye ebandleni batakuhlonipha.—Fundza 1 KuThimothi 4:12.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Khonta Jehova Ngenhlitiyo Yakho Yonkhe!
7 Ngako-ke, ngamunye wetfu kufanele atihlole kutsi inhlitiyo yakhe itinikele ngalokuphelele yini kuNkulunkulu. Ungase utibute kutsi, ‘Ngitimisele yini kujabulisa Jehova, nekutsi ngivikele kukhulekela kweliciniso, kanye nekuvikela bantfu bakhe etintfweni letingaba yingoti elukholweni lwabo?’ Cabanga ngesibindzi Asa labanaso ngesikhatsi acosha Makha, “lobekayindlovukazi” kulelolive! Kungenteka kute umuntfu lomatiko lofana nalendlovukazi, kodvwa tikhona timo lapho khona kufanele ulingise sibindzi sa-Asa. Nasi sibonelo, yini longayenta nangabe lilunga lemndeni nome umngani wakho enta sono futsi angaphendvuki, bese kudzingeka kutsi ayekeliswe kuba nguFakazi? Ungaba naso yini sibindzi sekutsatsa sinyatselo sekungatihlanganisi naye? Inhlitiyo yakho ingakushukumisela kutsi wenteni?