Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JULY 7-13
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 21
Timiso Letingakusita Ujabule Emshadweni
w03-ZU 10/15 4 ¶5
Ungazenza Kanjani—Izinqumo Ezihlakaniphile?
Kalula nje, izinqumo ezenziwe ngokuxhamazela zingaphenduka ezingahlakaniphile. IzAga 21:5 ziyaxwayisa: “Ngokuqinisekile amacebo okhuthele ayamzuzisa, kodwa noma ngubani onamawala ngokuqinisekile uphokophele ekusweleni.” Ngokwesibonelo, intsha enothando lokuthatheka ngothile kufanele izinike isikhathi ngaphambi kokuba inqume ukushada ngokushesha. Ngale kwalokho, ingase ibhekane nalokho uWilliam Congreve, umlobi wemidlalo oyiNgisi wangeminyaka yawo-1700, akusho: “Uma umuntu eshada ngokubhuduzela, uyoba nesikhathi esiningi sokuzisola.”
g-ZU 7/08 7 ¶2
Indlela Yokwakha Umshado Ophumelelayo
Bonisa ukuthobeka. ‘Ungenzi lutho ngombango noma ngokuzazisa, kodwa ngokuthobeka kwengqondo ubheke abanye njengabakhulu kunawe.’ (Filipi 2:3) Izingxabano eziningi ziqubuka ngenxa yokuthi abashadile bazama ngokuqhosha ukusola abashade nabo ngezinkinga esikhundleni sokuzithoba bafune izindlela zokuthuthukisa isimo. Ukuthobeka kungakusiza ukuba uzibambe ungaphikeleli ngokuthi nguwena onembile engxabanweni.
w06-ZU 9/15 28 ¶13
‘Jabula Ngomfazi Wobusha Bakho’
13 Kuthiwani uma isimo singesihle emshadweni ngenxa yendlela abangane bomshado abaphathana ngayo? Kudingeka umzamo ukuze kutholakale ikhambi. Ngokwesibonelo, kungenzeka ukuthi umkhuba wokukhulumisana ngokhahlo usungene waze wagxila kunganakiwe. (IzAga 12:18) Njengoba kuchaziwe esihlokweni esandulele, lokhu kungadala umonakalo. Esinye isaga seBhayibheli sithi: “Kungcono ukuhlala ezweni eliyihlane kunokuhlala ukhathazekile endlini nomfazi othanda ingxabano.” (IzAga 21:19) Uma ungumfazi onomshado onjalo, zibuze, ‘Ingabe isimo sami sengqondo senza kube nzima kumyeni wami ukuba kanye nami?’ IBhayibheli lithi emadodeni: “Qhubekani nithanda omkenu futhi ningabathukutheleli kakhulu.” (Kolose 3:19) Uma uyindoda eshadile, zibuze, ‘Ingabe angilubonisi uthando, okulinga umkami ukuba afune induduzo kwenye indawo?’ Yiqiniso, asikho isizathu esamukelekayo sokuziphatha kabi ngokobulili. Nokho, ukwazi ukuthi into ebuhlungu njengaleyo ingenzeka kuyisizathu esihle sokuxoxa ngokukhululekile ngezinkinga.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w05-ZU 1/15 17 ¶9
Imibono YoMbuso KaNkulunkulu Iyagcwaliseka
9 Njengoba engaseyena umuntu nje ogibele ithole lembongolo, uJesu uyiNkosi enamandla manje. Uvezwa egibele ihhashi—eliwuphawu lwempi eBhayibhelini. (IzAga 21:31) IsAmbulo 6:2 sithi: “Bheka! ihhashi elimhlophe; oligibele wayenomnsalo; wanikwa umqhele, waphuma enqoba futhi eyophelelisa ukunqoba kwakhe.” Ngaphezu kwalokho, ekhuluma ngoJesu, umhubi uDavide wabhala: “Induku yezikhwepha zakho uJehova uyoyithumela ivela eZiyoni, ethi: ‘Nqoba phakathi kwezitha zakho.’”—IHubo 110:2.
JULY 14-20
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 22
Timiso Letingakusita Ukhulise Kahle Bantfwana
Bantfwana Bakho Batawukhula Bakhonte Nkulunkulu Yini?
7 Nangabe nishadile futsi nifuna kuba nebantfwana, tibuteni: ‘Sibantfu labatfobekile yini labatsandza Jehova neliVi lakhe? Jehova angasikhetsa yini kutsi sinakekele luswane loluligugu?’ (Hla. 127:3, 4) Nangabe sewungumtali, tibute: ‘Bantfwana bami ngiyabafundzisa yini kutsi kuhle kusebenta kamatima?’ (Shu. 3:12, 13) ‘Ngenta konkhe lokusemandleni yini kuze ngivikele bantfwana bami etintfweni letiyingoti letikulelive laSathane?’ (Taga 22:3) Ngeke ukhone kuvikela bantfwana bakho kuto tonkhe tinkinga lokungenteka babhekane nato. Loko kungetulu kwemandla akho. Kodvwa ungakhona kubalungiselela tinkinga labatawubhekana nato ekuphileni, ngekutsi uchubeke ubafundzisa ngendlela lenelutsandvo kutsi betsembele eBhayibhelini kuze batfole seluleko. (Fundza Taga 2:1-6.) Nangabe sihlobo senu siyekela kukhonta Jehova, sita bantfwana bakho bafundze eVini laNkulunkulu kutsi kungani kubalulekile kuhlala wetsembekile kuJehova. (Hla. 31:23) Nangabe kufa sihlobo senu lenisitsandzako, khombisa bantfwana bakho emavesi laseBhayibhelini langabasita babeketelele lusizi futsi batfole kuthula.—2 Khor. 1:3, 4; 2 Thim. 3:16.
Batali—Ceceshani Bantfwana Benu Kutsi Batsandze Jehova
17 Baceceshe basebancane bantfwana bakho. Ibamihle kakhulu imiphumela nangabe batali basheshe bacale kucecesha bantfwana babo. (Taga 22:6) Cabanga ngesibonelo saThimothi, lobekahamba naPawula nakenta umsebenti wekushumayela. Make waThimothi, Yunisi, kanye nagogo wakhe Luwisi, bamcecesha ‘aseluswane.’—2 Thim. 1:5; 3:15.
18 Labanye labashadene baseCôte d’Ivoire, Jean-Claude naPeace, bakhona kukhulisa bantfwana babo labasitfupha, futsi bakhona kubasita kutsi batsandze baphindze bakhonte Jehova. Yini leyabasita baphumelela? Balandzela sibonelo saYunisi kanye naLuwisi. Batsi: “LiVi laNkulunkulu salinamatsisela kubantfwana betfu basetinswane, sacala kwenta njalo nabasandza kutalwa.”—Dut. 6:6, 7.
19 Kusho kutsini kunamatsisela liVi laJehova kubantfwana bakho? ‘Kunamatsisela’ kusho “kufundzisa kanye nekukhumbuta njalo.” Kuze bente njalo, batali kufanele bacitse sikhatsi lesinyenti banebantfwana babo. Ngaletinye tikhatsi, batali bangadvumala ngenca yekutsi kufanele bahlale baphindzaphindza intfo yinye kubantfwana babo. Noma kunjalo, batali kufanele batsatse loku njengelitfuba lekusita bantfwana babo kutsi balicondze kahle liVi laNkulunkulu baphindze balisebentise ekuphileni kwabo.
w06-ZU 4/1 9 ¶4
Bazali—Yibani Isibonelo Esihle Ezinganeni Zenu
Yiqiniso, izingane ziyohlala ziyizingane futhi ezinye zithambekele kokungafanele, zize ziphume nasendleleni imbala. (Genesise 8:21) Yini abazali abangayenza? IBhayibheli lithi: “Ubuwula buboshelwe enhliziyweni yomntwana; yinduku yesiyalo eyobudedisela kude naye.” (IzAga 22:15) Abanye babheka lokhu njengendlela yokuqondisa izigwegwe enonya nengasasebenzi. Empeleni iBhayibheli alibufuni ubudlova nokuhlukumeza kwanoma iluphi uhlobo. Nokho, nakuba ngezinye izikhathi “induku” isho ukumshaya ngokoqobo umntwana, imelela igunya labazali eliqinile kodwa abalisebenzisa ngothando nangendlela efanele, bekhathalela inhlalakahle yaphakade yezingane zabo.—Hebheru 12:7-11.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Jabula Ngaloko Lokhona Kukwentela Jehova
11 Ngendlela lefanako, singajabula kakhulu nangabe siwenta ngekutimisela wonkhe umsebenti lesiniketwe wona emsebentini waJehova. ‘Bani matasatasa’ emsebentini wekushumayela futsi usebente ngekutimisela ebandleni. (Imis. 18:5; Heb. 10:24, 25) Yilungiselele kahle imihlangano kuze utawuniketa timphendvulo letakhako. Titsatse njengaletibalulekile tabelo loba nato emhlanganweni losekhatsi neliviki. Nangabe ucelwe kutsi wente umsebenti lotsite ebandleni, sibambe sikhatsi futsi wetsembeke. Ungacabangi kutsi umsebenti loniketwe wona awukabaluleki nekutsi akudzingeki kutsi ucitse sikhatsi sakho lesinyenti uwenta. Yetama kamatima kutfutfukisa emakhono akho. (Taga 22:29) Nangabe uwenta ngekutimisela umsebenti waJehova, utawuba ngumngani wakhe lomkhulu futsi ujabule kakhulu. (Gal. 6:4) Kutawuba melula nekutsi ujabule nangabe labanye batfola sabelo lebewusifuna.—Rom. 12:15; Gal. 5:26.
JULY 21-27
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 23
Timiso Letingakusita Usebentise Kahle Tjwala
w04-ZU 12/1 19 ¶5-6
Londoloza Umbono Olinganiselayo Ngotshwala
5 Kuthiwani uma umuntu ephuza utshwala kodwa eqaphela ukuba angafiki eqophelweni lapho ebonakala khona ukuthi udakiwe? Abanye abantu ababonakali ukuthi badakiwe ngisho sebephuze izingilazi eziningi zotshwala. Nokho, ukucabanga ukuthi umkhuba onjalo awunangozi kuwukuzikhohlisa. (Jeremiya 17:9) Kancane, kancane, umuntu angagcina engasakwazi ukuphila ngaphandle kotshwala, abe ‘yisigqila sewayini eliningi.’ (Thithu 2:3) Ngokuphathelene nokuba umlutha wotshwala, umbhali uCaroline Knapp uthi: “Ukuba umlutha wotshwala kuyinto eyenzeka kancane kancane, kunganakekile, ngomshoshaphansi.” Akuve kuwugibe ukuzitika ngophuzo oludakayo.
6 Cabanga nangesixwayiso sikaJesu: “Qaphelani ukuba izinhliziyo zenu zingalokothi zisindwe ukuminza nokuphuza kakhulu nezinkathazo zokuphila, ngokungazelelwe lolo suku lunifice ngaso leso sikhathi, njengogibe. Ngoba luyofikela bonke abahlala kuwo wonke umhlaba.” (Luka 21:34, 35) Akudingekile ukuba umuntu aze adakwe ngaphambi kokuba ozele futhi avilaphe—ngokoqobo nangokomoya. Kungenzekani uma usuku lukaJehova lungamfica ekuleso simo?
it-1-E 656
Kudzakwa
LiBhayibheli alikukhutsati. LiBhayibheli alikukhutsati kunatsa kakhulu size sidzakwe. Umbhali weTaga usivetela kahle sitfombe saloko lokwentekako nangabe sinatse kakhulu tjwala nobe liwayini. Usecwayisa utsi: “Bobani labanetinkinga? Bobani labakhatsatekile? Bobani labalwako? Bobani labakhononako? Bobani labanemanceba labangati kutsi abuyephi? Bobani labanemehlo labovu? Ngulabo labacitsa sikhatsi lesinyenti banatsa liwayini, labo labahamba bafuna liwayini lelididiyelwe. Ungabuki kuba bovu kweliwayini, njengobe libonakala licwebetela endzebeni [nalibukeka kahle, licwebetela], futsi lehla ngesiphundvu [nalehla kamnandzi emphinjeni]. Ngobe ekugcineni liluma njengenyoka, futsi linesihlungu njengelibululu [liyagulisana (sibonelo nje, lilimata sibindzi), lilimata ingcondvo, futsi liyabulala]. Emehlo akho atawubona tintfo letingekho [tjwala bulawula indlela ingcondvo lesebenta ngayo, buyenta ingasebenti kahle; buntfu lobebufihlakele bubese buyavela; ubona tintfo letingekho; langasakhoni kukukhumbula ukumbonya ngekutsi acoce tindzaba letingekho kube ngatsi take tenteka; wenta nobe ngabe yini futsi akhulume angakacabangi], nenhlitiyo yakho ikwente ucabange tintfo letimbi [tintfo lebetisenhlitiyweni yakhe labetibambile futsi angatisho, ubese utikhiphela ebaleni].”—Tag 23:29-33; Hos 4:11; Mat 15:18, 19.
Lombhali uchubeka asichazela ngetintfo sidzakwa lesibhekana nato: “Utawufana nemuntfu lolele ekhatsi nekhatsi kwelwandle [utive ngatsi uyacwila, ekugcineni ulale ngatsi ufile], ube njengemuntfu lolele etulu ensikeni yemkhumbi [umkhumbi uvakala kakhulu kutsi uyanyakata etinsikeni tawo, lesidzakwa singatfola ingoti, sishaywe stroke, silwe, futsi sibhekane nalokunye lokunyenti]. ‘Bangishayile, kodvwa angikeva lutfo; bangishayile, kodvwa angisakhumbuli [kusho lesidzakwa nasikhuluma sodvwa; kute lesikuvile kulobekwenteka futsi asikeva ngisho silimala]. Ngitawuvuka nini ngitophindze ngiyonatsa? [lesidzakwa kufanele silale kuze sitovuka sisangulukile, ngenca yekutsi singumlutsa wetjwala, sivuka sihambe siyofuna lobunye].’” Lesidzakwa sitawuphuya, ngoba simosha imali lenyenti sitsenga tjwala, futsi bantfu abasicashi ngoba asetsembakali.—Tag 23:20, 21, 34, 35.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 11/1 31 ¶2
Imibuzo Evela Kubafundi
Ngokwesibonelo, ukukhuluphala kungaba uphawu lokuminza, kodwa akunjalo ngaso sonke isikhathi. Umuntu angase akhuluphale ngenxa yokugula. Ufuzo nalo lungase lube yimbangela yokukhuluphala. Futhi, kufanele sikhumbule ukuthi ukukhuluphala kuyisimo somzimba, kanti ukuminza kuyisimo sengqondo. Ukukhuluphala kuchazwa ngokuthi “ukunona komzimba,” kanti ukuminza kona ‘kuwuhaha noma ukudla kakhulu.’ Ngakho, ukuminza akubonakali ngomzimba womuntu kodwa ngesimo sakhe sengqondo maqondana nokudla. Umuntu angase abe nomzimba olingene noma aze azace imbala kodwa futhi abe isiminzi. Ngaphezu kwalokho, kuyahlukahluka kakhulu ngokwezindawo ukuthi ongakanani umzimba okahle.
JULY 28–AUGUST 3
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 24
Ticeceshe Nyalo Kuze Ulungele Tikhatsi Letimatima
it-2-E 610 ¶8
Kuphatfwa Kabi
EmaKhristu awutsatsa njengaloligugu umvuzo lotawutfolwa ngulabo lababeketelako. Naku Jesu lakusho mayelana nalomvuzo: “Bayajabula labo labaphetfwe kabi ngenca yekulunga, ngobe uMbuso wemazulu ngewabo.” (Mat 5:10) Kwati ngelitsemba leluvuko kanye nekukholelwa kuLoyo lowalitsembisa kuyabacinisa. Lelitsemba libasita kutsi bachubeke bacotfo kuNkulunkulu futsi bangesabi ngisho nobe bantfu lababaphatsa kabi babesabisa ngekufa. Ngenca yekutsi banekukholwa enhlawulweni yaJesu, loko kubente bakhululeka ekwesabeni kufa. (Heb 2:14, 15) Kubalulekile kutsi umKhristu abe nesimo sengcondvo lesikahle kuze akhone kuchubeka atsembekile ngisho nobe acindzetelwa. “Hlalani ninalomcondvo naKhristu Jesu lebekanawo . . . watitfoba waphindze walalela kwaze kwaba ngulapho afa, afela elugodvweni.” (Flp 2:5-8) “Ngobe ngenca yenjabulo lebeyibekwe embikwakhe wabeketelela kufa elugodvweni, wangalinaki lihlazo.”—Heb 12:2; phindze ubuke 2Kt 12:10; 2Te 1:4; 1Ph 2:21-23.
w09-ZU 12/15 18 ¶12-13
Ukulondoloza Injabulo Ezikhathini Ezinzima
12 IzAga 24:10 ziyavuma: “Ingabe uzibonise udangele ngosuku losizi? Amandla akho ayoba mancane.” Esinye sithi: “Ngenxa yobuhlungu benhliziyo kuba khona umoya omunyu.” (IzAga 15:13) Amanye amaKristu aye adikibala aze ayeka ukufunda iBhayibheli nokuzindla ngalo. Imithandazo yawo iye yaba eyokugcina icala, futhi angase azihlukanise nabanye abakhulekeli. Ngokusobala, ukuhlala udikibele kungaba ingozi.—IzAga 18:1, 14.
13 Ngakolunye uhlangothi, ukuba nesimo sengqondo esiqondile kuyosisiza ukuba sigxile ezintweni ezingasilethela injabulo ekuphileni. UDavide wabhala: “O Nkulunkulu wami, ngikujabulele ukwenza intando yakho.” (IHu. 40:8) Lapho izinto zingahambi kahle, akufanele nanini siyeke imikhuba yethu emihle yokukhulekela. Empeleni ikhambi lokudabuka liwukwenza izinto ezisilethela injabulo. UJehova usitshela ukuthi singathola injabulo ngokufunda iZwi lakhe nangokulibukisisa njalo. (IHu. 1:1, 2; Jak. 1:25) Sithola “amazwi amnandi” angasivuselela futhi enze izinhliziyo zethu zijabule, kokubili emiBhalweni Engcwele nasemihlanganweni yobuKristu.—IzAga 12:25; 16:24.
Imibuto Levela Kubafundzi
Taga 24:16 titsi: “Ngobe ngisho nome lolungile angawa tikhatsi letingu-7, utawuphindze avuke.” Loku kusho umuntfu lowenta sono ngalokuphindziwe yini kodvwa atsetselelwe nguNkulunkulu?
Ecinisweni, akusiko loko lokushiwo ngulelivesi. Lelivesi likhuluma ngemuntfu lobhekana netinkinga letinyenti kodvwa atibeketelele.
Ngako, konkhe loku kuyakhombisa kutsi Taga 24:16 atikhulumi ngekona kodvwa tikhuluma ngekubhekana netinkinga nobe bumatima tikhatsi letinyenti. Kulelive lelibi, umuntfu lolungile angagula nobe abhekane naletinye tinkinga. Angahlushwa nguhulumende ngenca yekukholwa kwakhe. Kodvwa angetsemba kutsi Nkulunkulu utamsekela futsi amsite akhone kubhekana naletinkinga futsi aphumelele. Tibute, ‘Yini leyenta tikhonti taNkulunkulu tihlale tiphumelela?’ Siyaciniseka kutsi “Jehova uyabasita bonkhe labawako, aphakamise bonkhe labacindzetelekile.”—Hla. 41:1-3; 145:14-19.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w09-ZU 10/15 12
Imibuzo Evela Kubafundi
Ngezikhathi zeBhayibheli, uma indoda yayifuna ‘ukwakha umuzi wayo,’ okungukuthi ukuqala umkhaya ngokushada, kwakudingeka izibuze, ‘Ingabe ngikulungele ukunakekela nokondla umkami nabantwana esingase sibe nabo?’ Ngaphambi kokuba ibe nomkhaya, kwakudingeka isebenze, inakekele amasimu. Yingakho i-Today’s English Version isho ngokuqondile kuleli vesi: “Ungayakhi indlu yakho futhi uqale umkhaya kuze kube yilapho amasimu eselungile, futhi usuqiniseka ukuthi uzokwazi ukuziphilisa.” Ingabe isimiso esifanayo siyasebenza nanamuhla?
Yebo. Indoda efuna ukushada kufanele ikulungele kahle ukuthwala lo mthwalo wemfanelo. Uma iphilile ukuba ingasebenza, kuyomelwe isebenze. Iqiniso, indoda akufanele isebenze kanzima ukuze nje yondle umkhaya wayo. IZwi likaNkulunkulu libonisa ukuthi indoda engawunakekeli umkhaya wayo ngokwenyama, ngokomzwelo nangokomoya yimbi kunendoda engenalo ukholo! (1 Thim. 5:8) Yingakho insizwa efuna ukushada nokuba nabantwana kufanele izibuze imibuzo enjengale: ‘Ingabe ngikulungele ukondla umkhaya wami? Ingabe ngikulungele ukuhola umkhaya wami ezintweni ezingokomoya? Ingabe ngizowufeza umthwalo wami wemfanelo wokuqhuba isifundo seBhayibheli sasikhathi sonke nomkami nabantabami?’ Ngokuqinisekile, iZwi likaNkulunkulu ligcizelela le mithwalo yemfanelo ebalulekile.—Dut. 6:6-8; Efe. 6:4.
Ngakho, insizwa efuna ukushada kufanele icabangisise ngalesi simiso esisencwadini yezAga 24:27. Ngokufanayo, intokazi kufanele izibuze ukuthi ingabe ikulungele ukusingatha imithwalo yemfanelo ehambisana nokuba inkosikazi nomama. Umbhangqwana osemusha ungase uzibuze imibuzo efanayo lapho ucabangela ukuba nabantwana. (Luka 14:28) Ukuphila ngalesi siqondiso esiphefumulelwe kungasiza abantu bakaNkulunkulu ukuba bagweme usizi oluningi futhi babe nokuphila komkhaya okwanelisayo.
AUGUST 4-10
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 25
Timiso Letingasisita Kutsi Sikhulume Kahle
Lusebentise Kahle Lulwimi Lwakho
6 Kubaluleke ngani kukhetsa sikhatsi lesikahle sekukhuluma? Taga 25:11 titsi: “Livi lelikhulunywe ngesikhatsi lesifanele lifanana nemahhabhula egolide labekwe etindishini tesiliva.” Emahhabhula eligolide mahle, kodvwa angaba mahle kakhulu nawabekwe esitjeni selisiliva. Ngendlela lefanako, kungenteka sifuna kutjela umuntfu lotsite tindzaba letimnandzi. Kodvwa nasikhetsa sikhatsi lesikahle sekukhuluma naye, singamsita kakhulu loyo muntfu. Singakwenta kanjani loko?
7 Nangabe sikhulume kungakabi sikhatsi lesikahle, ngeke bantfu bakucondze nome bakwemukele lesikushoko. (Fundza Taga 15:23.) Nasi sibonelo: NgaMarch 2011, kutamatama kwemhlaba kanye ne-tsunami kwagadla emphumalanga yeJapan kwabhidlita emadolobha lamanyenti. Kwafa bantfu labangetulu kwa-15 000. BoFakazi BaJehova labanyenti nabo bafelwa tihlobo nebangani, nome kunjalo, basebentisa liBhayibheli kute basite labo lebebasesimeni lesifana nesabo. Bebati kutsi linyenti lalabantfu abalati lokuyaphi liBhayibheli ngobe bangema-Buddha. Ngako, kunekutsi babatjele ngaleso sikhatsi ngekuvuswa kwalabafile, labazalwane babadvudvuta futsi babachazela ngekutsi kungani tintfo letimbi tehlela bantfu labalungile.
Lusebentise Kahle Lulwimi Lwakho
15 Indlela lesikhuluma ngayo nalabanye ibaluleke ngendlela lefanako naloko lesikushoko. Bantfu bebakutsandza kulalela Jesu ngobe bekakhuluma emavi “lamnandzi” nobe akhulume ngemusa. (Lukha 4:22) Nasikhuluma ngendlela lenemusa, bantfu batawutsandza kusilalela futsi bakwemukele lesikushoko. (Taga 25:15) Kute sikhone kukhuluma nebantfu ngendlela lenemusa, kufanele sibahloniphe futsi sibacabangele. Nguloko kanye Jesu lakwenta. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi abona bantfu betama ngato tonkhe tindlela kumlalela, wakujabulela kuhlala nabo futsi wabafundzisa. (Makho 6:34) Ngisho nangesikhatsi bametfuka, akazange aphindzisele ngekwetfuka.—1 Phetro 2:23.
16 Nanobe siwatsandza emalunga emndeni wetfu nebangani, ngalesinye sikhatsi singase sikhulume tintfo letingabaphatsi kahle ngobe sesibetayele kakhulu. Singase sicabange kutsi nasikhuluma nabo kufanele sikhulume sinoma kanjani. Kodvwa Jesu akazange akhulume sinoma kanjani nebangani bakhe. Ngesikhatsi labanye babo baphikisana ngekutsi ngubani lomkhulu, wabeluleka ngemusa futsi wasebentisa sibonelo semntfwana lomncane kute abasite bashintje indlela lebebacanga ngayo. (Makho 9:33-37) Labadzala belibandla bangalingisa Jesu ngekutsi beluleke labanye ngemusa.—Galathiya 6:1.
w95-ZU 4/1 17 ¶8
Vuselelani Uthando Nemisebenzi Emihle—Kanjani?
8 Ekukhonzeni uNkulunkulu wethu, sonke singavuselelana ngesibonelo. UJesu ngokuqinisekile wazivuselela izilaleli zakhe. Wayewuthanda umsebenzi wenkonzo yobuKristu futhi waphakamisa inkonzo. Wathi yayifana nokudla kwakhe. (Johane 4:34; Roma 11:13) Intshiseko enjalo ingathelelana. Ingabe nawe ngokufanayo ungayenza injabulo yakho enkonzweni ibe sobala? Nakuba ngokucophelela ugwema ukukhuluma ngendlela yokuzazisa, hlanganyela okuhlangenwe nakho kwakho okuhle nabanye ebandleni. Lapho umema abanye ukuba basebenze nawe, bona ukuthi ungabasiza yini bathole injabulo yangempela ekukhulumeni nabanye ngoMdali wethu Omuhle, uJehova.—IzAga 25:25.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2-E 399
Umoya Lophansi
Umuntfu lonemoya lophansi usuke anekukholwa lokucinile futsi kusuke kukhona lapho atfola khona emandla. Uhlale acinile futsi anesimo sengcondvo lesihle. Kuba bete umoya lophansi kubangwa kutsi utive ungakavikeleki, ukhatsatekile, ute kukholwa futsi ute ngisho nelitsemba. Umuntfu lote umoya lophansi uchazwa ngalendlela kulelivesi: “Njengelidolobha lelibhidlitiwe, lasala lite lubondza, unjalo-ke nemuntfu longakhoni kubamba intfukutselo yakhe.” (Tag 25:28) Lomuntfu angenta noma ngabe yini, lokufaka ekhatsi kuba nemicabango lemibi lengamenta kutsi ente tintfo letimbi.
AUGUST 11-17
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 26
Ungatihlanganisi “Nesilima”
it-2-E 729 ¶6
Imvula
Tikhatsi temnyaka. Tikhatsi temnyaka lebetihamba embili eVeni Lesetsembiso bekubusika nelihlobo, futsi letikhatsi betitsatfwa ngekutsi sikhatsi sesomiso nesikhatsi setimvula. (Catsanisa ne-Hl 32:4; Ing 2:11, umbhalo longentasi) Kusukela emkhatsini wa-April kuya emkhatsini wa-October bekuba netimvula letincane. Ngesikhatsi sekuvuna bekuvame kuba bete imvula. Taga 26:1 tikhombisa kutsi ngesikhatsi sekuvuna bekuba bete imvula. (Catsanisa na-1Sa 12:17-19.) Ngesikhatsi setimvula, imvula ayini ngaso sonkhe sikhatsi, ngaletinye tikhatsi lihle libalela. Njengobe nalina kuphindze kube makhata, ngako nakwentekile wanetfwa uva emakhata. (Ezr 10:9, 13) Ngako indzawo yekukhosela lephephile ibalulekile.—Isa 4:6; 25:4; 32:2; Job 24:8.
w87-ZU 10/1 19 ¶12
Isiyalo Sithela Isithelo Sokuthula
12 Ngabathile kungase kudingeke izinyathelo eziqatha ngokwengeziwe, njengoba izAga 26:3 zibonisa: “Isiswebhu singesehashi, netomu lingelembongolo, noswazi lungolomhlane weziwula.” Ngezinye izikhathi uJehova wavumela isizwe sakhe sakwa-Israyeli ukuba sithotshiswe izinkinga esazibangela zona sona ngokwaso: “Babephambene namazwi kaNkulunkulu, babesidelele iseluleko soPhezukonke. Wathobisa inhliziyo yabo ngokuhlupheka; bawa kungekho osizayo. Base bekhala kuJehova ekuhluphekeni kwabo, wabakhulula ezinsizini zabo.” (IHubo 107:11-13) Nokho, abanye abayiziwula bazenza lukhuni bangasizakali nganoma iluphi uhlobo lwesiyalo eselaphayo: “Umuntu osolwayo, enentamo elukhuni kodwa, uyakwaphulwa ngokuphazima kweso, engenakuphulukiswa.”—IzAga 29:1.
it-2-E 191 ¶4
Kuchwala
INkhosi Solomoni yatsi: “Njengemuntfu lochwalisa tinyawo takhe futsi atilimate yena [lokutamenta kutsi achwale], unjalo-ke nemuntfu lotfuma silima kutsi kube ngiso lesimentela imisebenti yakhe.” Ngako umuntfu locasha silima kutsi simentele umsebenti lotsite, usuke atichwalisa nobe atibangela tinkinga. Lomsebenti letama kuwenta ngeke uphumelele, futsi loko kutamvisa buhlungu.—Tag 26:6.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1-E 846
Silima
Kuphendvula silima “ngendlela levumelana nebulima baso” ngekutsi ukhuluma tintfo letingenangcondvo njengaso kukwenta ufanane naso. Kuze singatofanana nalesilima, lesaga sitsi: “Silima ungasiphendvuli ngendlela levumelana nebulima baso.” Ngakulokunye, Taga 26:4, 5 titsi kungasisita silima kuphendvula “ngendlela levumelana nebulima baso,” ngekutsi ulalelisise lenkhulumo yaso kuze utokhona kusikhombisa kutsi loko lesikushoko akunangcondvo, nekutsi loko lesicabanga kutsi kungiko akusiko ngalendlela sona lesicabanga ngayo, kungasita.
AUGUST 18-24
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 27
Kusizuzisa Njani Kuba Nebangani Labakahle
Jehova Uyatitsandza Tinceku Takhe Letitfobekile
12 Umuntfu lotfobekile uyajabula nakelulekwa. Ase sifanekise: Ticabange usemihlanganweni yebuKhristu. Ngemuva kwekutsi sococe nebantfu labanyenti, munye wabo ukubitela eceleni, akutjele kutsi unekudla ematinyweni. Kusebaleni kutsi utativa unemahloni. Kodvwa utawujabula ngekutsi ukutjelile. Ecinisweni utawufisa shengatsi ngabe kukhona losheshe wakutjela! Ngendlela lefanako, kufanele sitfobeke futsi sibonge nangabe umzalwane nobe dzadze asiniketa seluleko lesisidzingako. Loyo muntfu kufanele simtsatse njengemngani wetfu hhayi sitsa setfu.—Fundza Taga 27:5, 6; Gal. 4:16.
it-2-E 491 ¶3
Makhelwane
Taga natikhuluma ngekwetsemba umngani kanye nekumcela kutsi asisite ngetikhatsi letimatima, titsi: “Ungamlahli umngani wakho nobe umngani wababe wakho, futsi ungayi endlini yemnakenu nawehlelwe yinhlekelele. Uncono makhelwane [sha·khenʹ] lodvutane nawe kunemnakenu lohlala khashane.” (Tag 27:10) Umbhali weTaga utsi umngani ubaluleke kakhulu, futsi kufanele sicele kuye lusito kunekulucela esihlotjeni setfu lesihlala khashane. Nangabe lesihlobo sihlala khashane, kungenteka singakhoni kusisita ngendlela umngani lodvutane langasisita ngayo.
Nine Labasha—Nifuna Kube Njani Kuphila Kwenu?
7 Lesinye sifundvo lesingasitfola esincumeni lesibi lesentiwa nguJehowashi kutsi kufanele sikhetse bangani labatasisita kutsi sente lokuhle, lokubangani labatsandza Jehova nalabafisa kumjabulisa. Singaba nebangani labadzala kunatsi nobe labancane. Khumbula kutsi Jehowashi bekamncane kakhulu kunemngani wakhe Jehoyada. Mayelana nebangani bakho, tibute: ‘Bayangisita yini kutsi ngicinise kukholwa kwami kuJehova? Bayangikhutsata yini kutsi ngiphile ngetimiso taNkulunkulu? Bayakhuluma yini ngaJehova nangemaciniso laligugu? Bayakhombisa yini kutsi bayatihlonipha timiso taNkulunkulu? Bangitjela loko lengifuna kukuva yini, nobe banesibindzi sekungekhuta nangiphambuka endleleni?’ (Taga 27:5, 6, 17) Nangabe unebangani labangamtsandzi Jehova, awubadzingi labo bangani. Kodvwa nangabe unebangani labatsandza Jehova, bambelela kubo, batakusita.—Taga 13:20.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 9/15 19 ¶12
Amaphuzu Avelele Encwadi YezAga
27:21. Ukunconywa kungembula ukuthi singobani. Sibonisa ukuthi sithobekile uma ukunconywa kusishukumisela ukuba siqaphele ukuthi esikufezayo sikufeza ngenxa yamandla kaJehova futhi kusikhuthaze ukuba siqhubeke simkhonza. Ukuntula ukuthobeka kwembuleka lapho ukunconywa kusenza sizizwe siphakeme.
AUGUST 25-31
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 28
Umehluko Emkhatsini Wemuntfu Lomubi Nalolungile
w93-ZU 5/15 26 ¶2
Ingabe Ulandela UJehova Ngokugcwele?
“ABALUNGILEYO banesibindi njengengonyama.” (IzAga 28:1) Babonisa ukholo, bathembela eZwini likaNkulunkulu ngesibindi, futhi baqhubekela phambili ngesibindi enkonzweni kaJehova kungakhathaliseki ukuthi babhekana nayiphi ingozi.
it-2-E 1139 ¶3
Kucondza
Umuntfu losacale kwenta tintfo letimbi ubese akasakuboni kubaluleka kwekutsi acale afune sicondziso saNkulunkulu ngaphambi kwekutsi ente tincumo. (Job 34:27) Umuntfu lonjalo uvumela inhlitiyo yakhe kutsi imkhohlise, imente kutsi atsatse tincumo letimbi futsi akhombise kuba bete kucondza. (Hl 36:1-4) Ngisho nobe atsi yena ukhonta Nkulunkulu, kepha ukhetsa kulalela imiyalo yebantfu kunekulalela imiyalo yaJehova. (Isa 29:13, 14) Kutiphatsa kwakhe lokubi ukutsatsa “njengemdlalo” (Tag 10:23) futsi agcine sekatiphatsa kabi nakakhulu. Tincumo latitsatsako atinangcondvo futsi ucabanga kutsi Nkulunkulu akatiboni letintfo letimbi latentako. (Hl 94:4-10; Isa 29:15, 16; Jer 10:21) Indlela laphila ngayo ikhombisa kutsi enhlitiyweni yakhe utsi, “Jehova akhekho” (Hl 14:1-3) futsi akamcabangi nekumcabanga. Njengoba angacondziswa timiso taNkulunkulu, akehluleli kahle futsi akakhoni kwenta tincumo letihlakaniphile.—Tag 28:5.
it-1-E 1211 ¶4
Bucotfo
Ngaphandle kwekusitwa nguJehova, umuntfu ngeke akhone kuhlala acotfo, kodvwa angakhona kuphela nangabe anekukholwa lokucinile kuJehova futsi etsembela kuye. (Hl 25:21) Nkulunkulu wetsembisa kutsi utawuba “sihlangu” kanye ‘nendzawo levikelekile’ kulabo labacotfo. (Tag 2:6-8; 10:29; Hl 41:12) Ngenca yekutsi bahlale bacabanga ngetintfo labangatenta kuze bemukeleke kuJehova, loko kubasita kutsi bachubeke bacotfo kuye. (Hl 26:1-3; Tag 11:5; 28:18) Jobe wanaka kutsi bantfu labalungile bahlupheka ngenca yekutsi umhlaba ubuswa bantfu lababi, futsi bafa kanye nalabo labangakalungi. Nanobe kunjalo, Jehova ucinisekisa labo labalungile kutsi likusasa labo litawuba lihle nekutsi batawuba nekuthula futsi lifa labo litawuhlala kuze kube phakadze. (Job 9:20-22; Hl 37:18, 19, 37; 84:11; Tag 28:10) Sibonelo saJobe sisifundzisa kutsi bucotfo, ngibo lobenta umuntfu kutsi ahlonipheke, hhayi bunjinga. (Tag 19:1; 28:6) Bayajabula bantfwana labatalwa ngumuntfu locotfo (Tag 20:7), ngobe bafundza lokunyenti esibonelweni sakhe, futsi bazuza ligama lelihle kanye nenhlonipho letfolwe ngulomtali wabo.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w01-ZU 12/1 11 ¶3
Ungakugwema Ukumelwa Yinhliziyo Ngokomoya
Ukuzethemba ngokweqile. Abaningi abaye bamelwa yinhliziyo babesethemba kakhulu isimo sempilo yabo ngaphambi nje kokuba bamelwe yinhliziyo. Ngokuvamile babengenandaba nokuhlolwa odokotela, mhlawumbe baze ngisho bakuhleke njengokungadingeki nakancane. Ngokufanayo, abanye bangase babe nomuzwa wokuthi njengoba sebenesikhathi bengamaKristu, akukho lutho olungabehlela. Bangase bangakunaki ukuhlolwa noma ukuzihlola bona ngokomoya kuze kube yilapho kwenzeka inhlekelele. Kubalulekile ukukhumbula iseluleko esihle sokungazethembi ngokweqile esanikezwa ngumphostoli uPawulu: “Lowo ocabanga ukuthi umile makaqaphele ukuba angawi.” Inkambo yokuhlakanipha iwukuvuma ukuthi asiphelele futhi sizihlole njalo ngokomoya.—1 Korinte 10:12; IzAga 28:14.