mirugangal sorkkatthukku pōgumaa?
baibil tharum badhil
būmiyilirundhu kurippitta ennikkaiyulla aatkaldhaan paralōgatthukku pōvaargal endru baibil solgiradhu. (velippadutthudhal 14:1, 3) avargal yēsuvōdu sērndhu raajaakkalaaga aatchi seivaargal, gurumaargalaaga sēvai seivaargal. (lūkkaa 22:28-30; velippadutthudhal 5:9, 10) ēraalamaana makkal pūnjōlai būmiyil vaalvadharku uyirōdu eluppappaduvaargal.—sangīdham 37:11, 29.
chella praanigalukkendru oru sorkkam iruppadhaaga baibilil engēyum sollappadavillai. adharku nalla kaaranam irukkiradhu. ‘paralōga alaippil pangukolgiravargal’ orusila padigalai edukka vēndum endru baibil solgiradhu. (ebireyar 3:1) andha padigal ennavendraal, baibilai patri thirutthamaaga therindhukolvadhu... visuvaasatthai valartthukkolvadhu... kadavuludaiya kattalaigalukku kīlppadivadhu... aagiyavaidhaan. idhaiyellaam mirugangalaal seiya mudiyaadhu. (matthēyu 19:17; yōvaan 3:16; 17:3) manidhargalai mattumdhaan endrendrum vaala vēndum endra nōkkatthōdu kadavul padaitthaar, mirugangalai alla.—aadhiyaagamam 2:16, 17; 3:22, 23.
manidhargal irandha pinbu, uyirtthelundhaaldhaan paralōgatthukku pōga mudiyum. (1 korindhiyar 15:42) niraiya uyirttheludhal padhivugalai patri baibil solgiradhu. (1 raajaakkal 17:17-24; 2 raajaakkal 4:32-37; 13:20, 21; lūkkaa 7:11-15; 8:41, 42, 49-56; yōvaan 11:38-44; appōsthalar 9:36-42; 20:7-12) aanaal, manidhargaldhaan uyirttheluppappattaargal, mirugangal kidaiyaadhu.
mirugangalukku aatthumaa irukkiradhaa?
illai. manidhargalai mattumalla, mirugangalaiyum aatthumaa endru baibil solgiradhu. mudhal manidhanaana aadhaam padaikkappattapōdhu, avanukku oru aatthumaa kodukkappattadhaaga baibil solvadhillai, adharku badhilaaga avan, “jīvaatthumaavaanaan” endru adhu solgiradhu. (aadhiyaagamam 2:7, thamil O.V. baibil) ‘būmiyilirukkum mannum’ ‘jīvasvaasamum’ sērndhadhudhaan oru aatthumaa.
aatthumaa saagumaa?
aam, aatthumaa saagum endru baibil solgiradhu. (esēkkiyēl 18:20) saagumpōdhu manidhargalum sari, mirugangalum sari mannukkē thirumbugiraargal. (prasangi 3:19, 20) adhaavadhu, engēyum illaamal pōgiraargal.
mirugangal paavam seiyumaa?
illai. paavam endraal kadavuludaiya sattangalukku edhiraaga edhaiyaavadhu yōsippadhu alladhu seivadhu. olukka sambandhamaaga thīrmaanangalai edukka mudindha oruvaraaldhaan paavamē seiya mudiyum. aanaal, appadi mudivedukkira thiramai mirugangalukku kidaiyaadhu. avatrukku irukkum kuraindha aayul kaalatthil, avai verumanē iyalbunarchiyaal seyalpadugindrana. (2 pēdhuru 2:12) avatrin aayusu mudiyumpōdhu, paavam seiyaavittaalum avai saagindrana.
mirugangalai kodumaippadutthuvadhu sariyaa?
illai. kadavul, mirugangalmēl manidhargalukku adhigaaram kodutthirukkiraarē thavira, avatrai kodumaippadutthuvadharku urimai kodukkavillai. (aadhiyaagamam 1:28; sangīdham 8:6-8) chinna chinna paravaigal utpada ovvoru mirugangal mēlum kadavul akkarai vaitthirukkiraar. (yōnaa 4:11; matthēyu 10:29) mirugangalai nandraaga gavanitthukkolla solli kadavul thannai vanangugiravargalukku kattalai kodutthirukkiraar.—yaatthiraagamam 23:12; ubaagamam 25:4; nīdhimoligal 12:10.