vyaalan, septambar 11
‘ungaludaiya anbu unmaiyaanadhu enbadhai sabaigalukku nirūbiyungal.’—2 ko. 8:24.
sagōdhara sagōdharigalai nam natpu vattatthil sērtthukkondu avargalidam nēram selavalippadhu mūlamaaga avargalmēl anbu kaattalaam. (2 ko. 6:11-13) niraiya sabaigalil, vitthiyaasamaana pinnaniyai sērndha sagōdhara sagōdharigal iruppaargal. ovvoruvarum ovvoru maadhiri iruppaargal. avargalidam irukkum nalla gunangalai mattum paarkkumpōdhu avargalmēl irukkum anbu balamaagum. matravargalai yegōvaa paarkkira maadhiriyē paarppadharku katrukkondaal, avargalmēl anbu vaitthirukkirōm enbadhai kaatta mudiyum. migundha ubatthiravam samayatthil sagōdhara sagōdharigalmēl naam anbu kaatta vēndiyirukkum. migundha ubatthiravam aarambikkira samayatthil yegōvaa nammai eppadi paadhugaappaar? baabilōnmēl thaakkudhal nadandha samayatthil, thannudaiya makkal enna seiya vēndum endru yegōvaa sonnaar: “en janangalē, ungaludaiya ullaraigalukku pōngal. kadhavugalai adaitthukkollungal. kadavuludaiya kōbam thīrumvarai konja nēratthukku olindhukollungal.” (ēsaa. 26:20) migundha ubatthiravatthai sandhikkappōgira namakkumkūda indha vaartthaigal porundhalaam. w23.07 6-7 ¶14-16
velli, septambar 12
indha ulagatthin kaatchi maarikkondē irukkiradhu.—1 ko. 7:31.
nīngal nyaayamaanavar endra peyarai edukka vēndum. ungalai ippadi kēttukkollungal: ‘matravargal ennai patri enna ninaikkiraargal? valaindhukodukkiravar, vittukkodukkiravar, porutthukkolgiravar endru naan peyar edutthirukkirēnaa? alladhu, romba karaar, kadugadu pērvali, pidivaadhakkaarar endru peyar edutthirukkirēnaa? matravargaludaiya karutthai kaadhukodutthu kētkirēnaa? matravargal solgira maadhiri ondrai seiya mudiyumendraal adharku otthuppōgirēnaa?’ naam endhalavukku valaindhukodukkiravargalaaga irukkirōmō, andhalavukku yegōvaa maadhiriyum yēsu maadhiriyum nadandhukolvōm. nam sūlnilai maarumpōdhu naam valaindhukodukkiravargalaaga irukka vēndum. ēnendraal, appadippatta maatrangal edhirpaarkkaadha kashtangalai konduvaralaam. thidīrendru namakku ēdhaavadhu periya nōi vandhuvidalaam. alladhu, porulaadhaara nilaimaiyō arasiyal nilaimaiyō thidīrendru maarividalaam. adhanaal vaalkkaiyai ōttuvadhē kashtamaagividalaam. (pra. 9:11) niyamippugalil maatram varumpōdhukūda namakku kashtamaaga irukkalaam. indha naangu padigalai edutthaal pudhiya sūlnilaikku ētra maadhiri nammaiyē maatrikkolla, valaindhukodukka mudiyum: (1) edhaartthatthai ētrukkollungal, (2) kadandha kaalatthai vittuvittu adutthu enna seiyalaam endru yōsiyungal, (3) vaalkkaiyil irukkira nalla vishayangalai patri yōsiyungal, (4) matravargalukkaaga ēdhaavadhu seiyungal. w23.07 21-22 ¶7-8
sani, septambar 13
kadavulukku nī migavum piriyamaanavan.—dhaani. 9:23.
dhaaniyēl oru pōr kaidhiyaaga pōnapōdhu avarukku chinna vayadhudhaan. sondha ūraivittu romba dhūratthil irundha baabilōnukku avarai ilutthukkondu pōnaargal. avar ilainyaraaga irundhaalum, baabilōn adhigaarigalukku avarai romba piditthuppōivittadhu. ēn? avargal dhaaniyēlin “velitthōtratthai” paartthaargal. (1 saa. 16:7) avar ‘endha kuraiyum illaamal, alagaaga’ iruppadhai paartthaargal. avar selvaakkaana kudumbatthilirundhu vandhadhaiyum paartthaargal. adhanaaldhaan, raajaavin aranmanaiyilēyē sēvai seivadharkaaga avarukku payirchi kodutthaargal. (dhaani. 1:3, 4, 6) yegōvaavukkum dhaaniyēlai piditthirundhadhu. avarudaiya manadhaiyum gunatthaiyum paartthudhaan yegōvaavukku piditthirundhadhu. sollappōnaal, nōvaavaiyum yōbuvaiyum pōlavē dhaaniyēl nīdhiyaaga nadappadhaaga yegōvaa sonnapōdhu dhaaniyēlukku kittatthatta 20 vayadhudhaan. aanaalum, etthanaiyō varushangalaaga kadavulukku unmaiyōdu sēvai seidha nōvaavukkum yōbuvukkum samamaaga dhaaniyēlai patri yegōvaa pēsinaar. (aadhi. 5:32; 6:9, 10; yōbu 42:16, 17; esē. 14:14) avar vaalndha kaalamellaam yegōvaa avarai uyirukku uyiraaga nēsitthaar.—dhaani. 10:11, 19. w23.08 2 ¶1-2