Sesta, 26 Setembru
Iha dadeer-saan, [Jesus] laʼo ba fatin neʼebé ema la iha, no iha neʼebá nia hahú halo orasaun.—Mc 1:35.
Jesus hatudu ezemplu kapás ba ninia dixípulu sira kona-ba halo orasaun ba Jeová. Durante Jesus nia serbisu haklaken iha mundu, nia halo orasaun beibeik. Nia presiza fahe tempu atu halo orasaun tanba nia okupadu no ema barak sempre haleʼu nia. (Mc 6:31, 45, 46) Nia hadeer sedu iha dadeer hodi nuneʼe nia bele iha tempu atu halo orasaun mesak. Iha situasaun ida, Jesus halo orasaun kalan tomak antes halo desizaun importante ida. (Lc 6:12, 13) No Jesus halo orasaun fila-fila iha kalan antes nia mate nuʼudar nia hanoin kleʼan kona-ba ninia knaar neʼebé susar tebes. (Mt 26:39, 42, 44) Jesus nia ezemplu hanorin ita katak maski ita okupadu tebes, ita presiza fahe tempu atu halo orasaun. Porezemplu hadeer sedu iha dadeer ka fó tempu uitoan antes toba iha kalan atu halo orasaun. Bainhira ita halo nuneʼe, ita hatudu ba Jeová katak ita hafolin prezente espesiál neʼebé nia fó. w23.05 p. 3 par. 4-5
Sábadu, 27 Setembru
Liuhusi espíritu santu neʼebé Maromak tau ona iha ita-nia laran, nia hatudu katak nia hadomi ita.—Rom 5:5.
Iha lian orijinál, versíkulu neʼebé temi iha leten fó sai ideia katak Jeová nia domin ba ema neʼebé iha esperansa atu bá lalehan mak boot tebes no bele kompara ho mota neʼebé suli makaʼas. Sira hatene katak Maromak hadomi tebes sira. (Jud 1) Apóstolu João fó sai sira-nia sentimentu bainhira nia hakerek: “Haree oinsá Aman nia domin boot tebes ba ita, tanba nia bolu ona ita nuʼudar ninia oan!” (1 João 3:1) Jeová hadomi deʼit ema neʼebé iha esperansa atu bá lalehan ka lae? Lae, Jeová hatudu katak nia hadomi ema hotu. Saida mak hatudu katak Jeová hadomi tebes ita? Jeová hatudu domin neʼebé boot tebes ba ita hotu hodi fó Jesus nuʼudar sakrifísiu!—João 3:16; Rom 5:8. w24.01 p. 28 par. 9-10
Domingu, 28 Setembru
Haʼu-nia inimigu sira sei hakiduk iha loron neʼebé haʼu bolu Ita atu husu ajuda. Haʼu fiar metin katak Maromak iha haʼu-nia sorin.—Sal 56:9.
Eskritura iha leten fó sai dalan oinsá David manán ninia sentimentu taʼuk. Maski nia iha perigu laran, nia medita kona-ba saida mak Jeová sei halo ba nia iha futuru. David hatene katak Jeová sei salva nia iha tempu neʼebé loos. Liután neʼe, Jeová mós dehan ona katak David sei sai Izraél nia liurai tuirmai. (1 Sam 16:1, 13) Ba David, Jeová nia promesa hotu mak diʼak no sei kumpre duni. Saida mak Jeová promete atu halo ba Ita? Ita hatene katak Jeová sei la proteje ita husi problema hotu neʼebé ita hasoru agora. Maibé iha mundu paraízu, nia sei halakon susar naran deʼit neʼebé ita hasoru ohin loron. (Isa 25:7-9) Ita-nia Kriadór iha duni kbiit boot atu fó moris-hiʼas ba ema mate, kura ita, no halakon kontradór hotu.—1 João 4:4. w24.01 p. 6 par. 12-13