BIBLIYOTEKA KA INTERNETI la Watchtower
Watchtower
BIBLIYOTEKA KA INTERNETI
xiChangana (Moçambique)
  • BIBELE
  • MABUKU
  • MINTLHANGANU
  • mwbr22 Julho pp 1-10
  • Mareferensiya Ya Xibukwana Xa Mintlhanganu Xa Mahanyelo Ni Ntirho

Aku na vhidiyu lihlawuliweke.

Hivaleli, aswikotekanga kuchaya vhidiyu.

  • Mareferensiya Ya Xibukwana Xa Mintlhanganu Xa Mahanyelo Ni Ntirho
  • Mareferensiya Ya Xibukwana Xa Mintlhanganu Ya Mahanyelo Ni Ntirhu — 2022
  • Swihlokwana
  • 4 KU YA KA 10 KA JULHO
  • 11 KU YA KA 17 KA JULHO
  • 18 KU YA KA 24 KA JULHO
  • 25 KU YA KA 31 KA JULHO
  • 1 KU YA KA 7 KA AGOSTO
  • 8 KU YA KA 14 KA AGOSTO
  • 15 KU YA KA 21 KA AGOSTO
  • 22 KU YA KA 28 KA AGOSTO
  • 29 KA AGOSTO KU YA KA 4 KA SETEMBRO
Mareferensiya Ya Xibukwana Xa Mintlhanganu Ya Mahanyelo Ni Ntirhu — 2022
mwbr22 Julho pp 1-10

Mareferensiya Ya Xibukwana Xa Mintlhanganu Xa Mahanyelo Ni Ntirho

4 KU YA KA 10 KA JULHO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 2 SAMUWELE 18-19

“Barizilayi A A Tiveka Hansi”

Murindzi 15/07/07 paj. 14 par. 5

Barizilayi  — A A Swi Tiva Swaku Ku Ni Leswi A Tsandzekaka Ku Swi Yentxa

A swi kanakanisi leswaku Davhida u wu tlangele swinene mpfuno wa Barizilayi. Swi tikomba onge hosi a yi nga lavi ntsena ku hakela Barizilayi hi ku n’wi nyika swilaveko swa nyama ntsena. Barizilayi loyi a a ri xigwili a a nga wu lavi mpfuno wa muxaka wolowo. Swi nga ha endleka leswaku Davhida a a n’wi lava ehubyeni ya vuhosi hikwalaho ka leswi mukhalabye yoloye a a ri ni timfanelo letinene. Ku va xirho xa nkarhi hinkwawo kwalaho a ku ta va ku ri lunghelo, a swi ta endla leswaku Barizilayi a va ni ndhuma ni ku vuyeriwa hi ku va munghana wa hosi.

Murindzi 15/07/07 paj. 14 par. 7

Barizilayi  — A A Swi Tiva Swaku Ku Ni Leswi A Tsandzekaka Ku Swi Yentxa

Xivangelo xin’wana xa xiboho xa Barizilayi ku nga ha va ku ri leswi a a dyuharile naswona a tsanile hikwalaho ko dyuhala. Barizilayi a nga ha va a vone leswaku a a nga ha ta hanya nkarhi wo leha. (Pisalema 90:10) U endle leswi a swi koteke leswaku a seketela Davhida, kambe a a twisisa ku tsana kakwe loku a ku vangiwa hi ku dyuhala. Barizilayi a nga pfumelanga leswaku mhaka ya ku va ni ndhuma swin’we ni ku kuma xikhundlha swi n’wi sivela ku kambisisa vuswikoti byakwe hi ndlela leyi twalaka. Ku hambana na Absalomu loyi a a tikukumuxa, hi vutlhari Barizilayi u kombise ku titsongahata. — Swivuriso 11:2.

Murindzi 15/07/07 paj. 15 mapar. 1-2

Barizilayi  — A A Swi Tiva Swaku Ku Ni Leswi A Tsandzekaka Ku Swi Yentxa

Mhaka ya Barizilayi yi kandziyisa xilaveko xa ku ringanisela. Kasi hi hala tlhelo, a hi fanelanga hi ala ku amukela xiavelo xo hlawuleka kumbe ku tshika ku fikelela malunghelo ya ntirho hikwalaho ko lava ku tshama hi nga endli nchumu kumbe hi titwa hi nga swi fanelekeli ku byarha vutihlamuleri. Xikwembu xi ta hi engetelela laha hi kayivelaka kona loko hi kombela matimba ni vutlhari eka xona. — Vafilipiya 4:13; Yakobo 4:17; 1 Petro 4:11.

Hi hala tlhelo, hi fanele hi tiva ku tsana ka hina. Hi xikombiso, kumbexana Mukreste un’wana se u khomekile swinene hi mintirho ya moya. Wa swi xiya leswaku loko o amukela swiavelo swin’wana, a nga ha va ekhombyeni ro honisa vutihlamuleri bya Matsalwa byo tanihi ku wundla ndyangu wakwe. Exiyin’weni xo tano, ku ta va ku ri xikombiso xa leswaku wa titsongahata naswona wa anakanyela loko a ala malunghelo lama engetelekeke. — Vafilipiya 4:5; 1 Timotiya 5:8.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Murindzi 04/20 paj. 30 par. 19

“Tsutsuma Kuya Fika Magamu”

19 Loko uni mavabyi kumbe u limalile kambe van’wana vangaswi twisisi, xikombiso xa Mefiboxete xitaku tiyisa. (2 Sam. 4:4) A afanele a tiyisela wulima la yena naswona Hosi Davhida a angamu twisisi. Phela a angayo tilavela swikarhato leswi anga kumana na swona. Mefiboxete aanga tshami hi kupimisa hi swilo swa kubiha leswingamu humelela, kambe a atsaka hi swilo leswinene swingamu humelela awuton’wini. Angaswi rivalanga swilo swa swinene leswi Davhida aamu yendlele swona. (2 Sam. 9:6-10) Se a nkama lowu Davhida angamu pimisela swa kubiha, Mefiboxete a zame kutwisisa leswi Davhida anga tshamisa xiswona. Angamu vekelanga xiviti Davhida. Naswona anga lumbetanga Yehovha hi nandzu wa Davhida. Lexi Mefiboxete a alwela xona, aku li kuseketela hosi leyinga vekiwa hi Yehovha. (2 Sam. 16:1-4; 19:24-30) Yehovha a yendle leswaku xikombiso lexinene xa Mefiboxete xi tsaliwa ka Bibele akuva xihi pfuna. — Rhom. 15:4.

11 KU YA KA 17 KA JULHO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 2 SAMUWELE 20-21

“Yehovha I Muyavanyisi Wa Munene”

Perspicaz vol. 1 paj. 1059 par. 1

Gibiyoni

No decorrer dos séculos, os gibeonitas originais continuaram a existir como povo, embora o Rei Saul tramasse destruí-los. Os gibeonitas, porém, esperaram pacientemente que Jeová revelasse a injustiça. Ele fez isso por meio duma fome de três anos no reinado de Davi. Ao indagar de Jeová e ficar sabendo que estava envolvida culpa de sangue, Davi entrevistou os gibeonitas para saber o que devia ser feito para se fazer expiação. Os gibeonitas responderam corretamente que não era uma “questão de prata ou de ouro”, porque, segundo a Lei, não se podia aceitar nenhum resgate por um assassino. (Núm 35:30, 31) Reconheceram também que não podiam matar um homem sem autorização legal. Portanto, foi só depois de indagações adicionais feitas por Davi que solicitaram que sete “filhos” de Saul lhes fossem entregues. Serem tanto Saul como sua casa culpados de sangue sugere que, embora Saul provavelmente tomasse a dianteira na ação assassina, os “filhos” de Saul talvez participassem nela direta ou indiretamente. (2Sa 21:1-9) Neste caso, não se trataria de filhos morrerem pelos pecados de seus pais (De 24:16), mas envolveria a administração de justiça retributiva, em harmonia com a lei de “alma por alma”. — De 19:21.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Murindzi 15/01/13 paj. 31 par. 14

Madoda Ma ‘Tirha Leswaku Hi Tsaka’

14 Emisaveni hinkwayo, hina vanhu va Yehovha hi endla ntirho wa nsimu ku nga khathariseki swihinga leswi Sathana ni vanhu van’wana va hi vekelaka swona. Van’wana va hina va langutane ni swiphiqo leswikulu swinene, kambe hi ku tshembela eka Yehovha hi ku helela hi lwe na swona kutani hi swi hlula. Kambe ku ni minkarhi yin’wana laha hi titwaka hi nga ri na wona matimba yo lwisana ni misava leyi. Loko hi ri exiyin’weni xolexo, swa olova leswaku hi hetiwa matimba hi swiphiqo leswi hi ntolovelo hi kotaka ku swi tiyisela. Hi minkarhi yo tano, mpfuno lowu fikeke hi nkarhi lowu humaka eka nkulu wu nga hi pfuna leswaku hi tlhela hi tsaka hi tlhela hi va ni matimba, hilaha swi humeleleke hakona eka vo tala. Makwerhu un’wana wa xisati la nga phayona la nga ni malembe yo tlula 60 u ri: “Ku ni nkarhi laha a ndzi nga titwi kahle enkarhini lowu hundzeke, naswona ntirho wa nsimu a wu ndzi karharisa. Nkulu un’wana u xiye ku tsana ka mina kutani a ta vulavurisana na mina. Hi ve ni bulo leri khutazaka leri sekeriweke eBibeleni. Ndzi tirhise swiringanyeto leswi a ndzi nyikeke swona, naswona ndzi vuyeriwile.” U ye emahlweni a ku: “Nkulu yoloye u kombise leswaku wa ndzi rhandza hi ku xiya ku tsana ka mina kutani a ndzi pfuna!” Ina, swa khutaza ku tiva leswaku hi ni vakulu lava khathalaka hi hina naswona lava ku fana na Abixayi wa khale, va lunghekeleke ku ‘hi pfuna.’

18 KU YA KA 24 KA JULHO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 2 SAMUWELE 22

“Tshemba Yehovha”

Tshinela Eka Yehovha paj. 19 par. 11

Indje U Nga Swi Kota Ku Tshinela Ka Yehovha?

11 Ku hlaya leswaku Xikwembu xi ni “ntamu lowukulu,” swi hambanile swinene ni ku hlaya hi ndlela leyi xi kutsuleke Vaisrayele ha yona eLwandle ro Tshwuka, kutani xi khathalela tiko emananga ku ringana malembe ya 40. (Esaya 40:26) Hi mahlo ya miehleketo, u nga ma vona mati ma ri karhi ma pfuleka. U nga ri vona tiko hi mahlo ya miehleketo — kumbexana vanhu va 3000 000 loko va helerile — ri famba elwandle leri omeke, mati lama tiyeke ma yime ma endla tintshava hala ni hala. (Eksoda 14:21; 15:8) U nga byi vona vumbhoni bya nsirhelelo wa Xikwembu emananga. Mati a ma khuluka ma huma eribyeni. Swakudya leswi fanaka ni tindzoho to basa, swi humelele ehenhla ka misava. (Eksoda 16:31; Tinhlayo 20:11) Laha Yehovha a a nga paluxi ntsena leswaku u ni matimba, kambe nileswaku u ma tirhisela ku pfuna vanhu vakwe. Xana a swi hi chaveleli ku tiva leswaku swikhongelo swa hina swi tlhandlukela eka Xikwembu lexi nga ni matimba lexi nga “vutumbelo ni ntamu wa hina, mpfuno lowu kumekaka hi ku hatlisa hi nkarhi wa maxangu”? — Pisalema 46:1.

Murindzi 01/06/10 paj. 26 mapar. 4-6

‘Wa Tshembeka Ka Lweyi A Tshembekaka’

A hi kambisiseni marito ya Davhida hi vuenti. Xiga xa Xiheveru lexi hundzuluxeriweke xi va ku “endla hi vutshembeki” xi nga ha tlhela xi vula ku “kombisa swiendlo swa musa.” Vutshembeki bya xiviri byi ti tshege hi rirhandzu. Yehovha u titshineta eka lava tshembekaka eka yena.

Xiya leswaku ku tshembeka swi katsa swo tala ku tlula ndlela leyi u titwaka ha yona; ku fanele ku vonaka eka hinkwaswo leswi u swi endlaka. Yehovha u endla hi vutshembeki, hilaha Davhida a swi voneke hakona evuton’wini byakwe. Hi nkarhi lowu a a langutane ni maxangu, Yehovha u n’wi pfunile, a n’wi sirhelela ni ku n’wi kongomisa tanihi hosi yo tshembeka. Davhida u nkhense Yehovha hileswi a n’wi kutsuleke “exandleni xa valala vakwe.” — 2 Samuwele 22:1.

Xana marito ya Davhida ma hi byela yini? Ma hi byela leswaku Yehovha a nga hundzuki. (Yakobo 1:17) Wa yi namarhela milawu yakwe naswona wa swi hetisisa switshembiso swakwe. Eka yin’wana ya tipisalema takwe, Davhida u te: “Yehovha . . . a nge va siyi lava tshembekeke vakwe.” — Pisalema 37:28.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Murindzi 15/11/12 paj. 17 par. 7

Zama Ku Tiveka Hansi

7 Xikombiso xa Xikwembu xa ku titsongahata xi n’wi khumbe swinene mupisalema Davhida. U yimbelelele Yehovha a ku: “U ta ndzi nyika xitlhangu xa wena xa ku ponisa, ku titsongahata ka wena ku ndzi endla ndzi va lonkulu.” (2 Sam. 22:36) Davhida a a swi tiva leswaku u kote ku endla swilo leswikulu leswi a swi endleke eIsrayele hileswi Yehovha a titsongahateke a n’wi yingisela ni ku n’wi pfuna. (Ps. 113:5-7) Swi tano ni le ka hina. Timfanelo tin’wana ni tin’wana, vuswikoti ni malunghelo man’wana ni man’wana yo hlawuleka, hi ma ‘nyike’ hi Yehovha. (1 Kor. 4:7) Munhu loyi a tikhomaka tanihi lontsongo hi “lonkulu” hileswi a vaka nandza wa nkoka eka Yehovha. (Luka 9:48, nhlamuselo ya le hansi ya NW.) A hi xiyeni leswaku leswi swi endleka njhani.

25 KU YA KA 31 KA JULHO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 2 SAMUEL 23-24

“Indje Swi Suka Mbilwini Leswi U Swi Yentxelaka Yehovha?”

Perspicaz vol. 1 paj. 177 par. 2

Arawuna

Araúna, pelo que parece, ofereceu esse lugar, junto com o gado e os implementos de madeira para o sacrifício, sem cobrar nada, mas Davi insistiu em pagar um preço. O registro em 2 Samuel 24:24 mostra que Davi comprou a eira e o gado por 50 siclos de prata (US$ 110). No entanto, o relato em 1 Crônicas 21:25 fala de Davi ter pago 600 siclos de ouro (c. US$ 77.000) pelo lugar. O escritor de Segundo Samuel trata apenas da compra, conforme ela se relaciona com a localização do altar e com os materiais para o sacrifício então feito, e, assim, parece que o preço de compra mencionado por ele se restringia a tais coisas. Por outro lado, o escritor de Primeiro Crônicas considera os assuntos segundo relacionados com o templo mais tarde construído neste lugar, e associa a compra com essa construção. (1Cr 22:1-6; 2Cr 3:1) Visto que a área toda do templo era muito ampla, parece que a soma de 600 siclos de ouro se aplica à compra desta grande área, em vez de à pequena parte necessária para o altar inicialmente construído por Davi.

Murindzi 15/01/12 paj. 18 par. 8

Vana Ni Wutivi La Ntiyiso

8 Loko Muisrayele a lava ku nyikela gandzelo ra ku tirhandzela leswaku a tlangela Yehovha kumbe ro hisiwa leswaku a kombela ku amukeriwa, a swi nga n’wi tikeli ku hlawula xiharhi xo endla ha xona gandzelo. A a ta tsakela ku nyika Yehovha xiharhi lexinene ngopfu. Namuntlha a hi boheki ku nyikela magandzelo ya xiviri lama nga eka Nawu wa Muxe, kambe hi nyikela magandzelo man’wana. Hi tirhisa nkarhi, matimba ni rifuwo ra hina leswaku hi tirhela Yehovha. Muapostola Pawulo u vulavule hi “xitiviso xa le rivaleni” xa ntshembo wa hina ni “ku endla leswinene ni ku avelana swilo ni van’wana” tanihi magandzelo lama tsakisaka Xikwembu. (Hev. 13:15, 16) Ndlela leyi hi titwaka ha yona hi ku tirhela Yehovha emintirhweni yoleyo yi kombisa ndlela leyi hi swi tlangelaka ha yona swilo hinkwaswo leswi a hi nyikaka swona. Kutani ku fana ni Vaisrayele, na hina hi fanele hi kambisisa ndlela leyi hi titwaka ha yona hi ku tirhela Xikwembu nileswaku ha yini hi fanele hi xi tirhela.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Murindzi 15/05/05 paj. 19 par. 6

Tipontu Ta Lisima Ta Buku La Samuwele Wa Wumbirhi

23:15-17. Davhida a a wu xixima swinene nawu wa Xikwembu malunghana ni vutomi ni ngati, enkarhini lowu u arile ku endla leswi a swi fanekisela ku tlula nawu wolowo. Hi fanele hi hlakulela langutelo ro tano eka swileriso hinkwaswo swa Xikwembu.

1 KU YA KA 7 KA AGOSTO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 1 TIHOSI 1-2

“Indje Wa Djondza Ka Swihoxo Swa Wena?”

Perspicaz vol. 2 paj. 914 par. 1

Solomoni

Ao ouvir o som da música procedente de Giom, que não ficava muito longe, e a aclamação do povo: “Viva o Rei Salomão”, Adonias e seus coconspiradores fugiram, tomados de medo e de confusão. Salomão proveu um vislumbre da paz que assinalaria o seu governo por se negar a macular sua ascensão ao trono com uma vingança. Se prevalecesse o contrário, Salomão mui provavelmente teria perdido a vida. Adonias fugiu para o santuário em busca de asilo, de modo que Salomão mandou que Adonias lhe fosse trazido de lá. Informando Adonias de que continuaria vivo, a menos que se achasse algum mal nele, Salomão o mandou então para casa. — 1Rs 1:41-53.

Perspicaz vol. 1 paj. 53 par. 3

Adoniya

No entanto, depois da morte de Davi, Adonias acercou-se de Bate-Seba e a induziu a agir como sua agente perante Salomão, para solicitar por esposa a Abisague, a jovem enfermeira e companheira de Davi. A declaração de Adonias, de que “o reinado ia tornar-se meu e que foi em mim que todo o Israel fixou a sua face para eu me tornar rei”, indica que ele achava ter sido privado do seu direito, muito embora professasse reconhecer a mão de Deus neste assunto. (1Rs 2:13-21) Embora a sua solicitação talvez se baseasse inteiramente no desejo de obter alguma compensação pela perda do reino, sugeria fortemente que as chamas da ambição continuavam acesas em Adonias, visto que, segundo uma regra no antigo Oriente, as esposas e as concubinas dum rei só se tornariam as do seu sucessor legal. (Compare isso com 2Sa 3:7; 16:21.) Salomão encarou assim tal solicitação, feita mediante sua mãe, e ordenou a morte de Adonias, ordem que prontamente foi executada por Benaia.— 1Rs 2:22-25.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Murindzi 1/07/05 paj. 30 par. 1

Tipontu Ta Lisima Ta Buku La Tihosi Ta Ku Sungula

2:37, 41-46. Swi ni khombo hakunene ku ehleketa leswaku munhu a nga tlula nawu wa Xikwembu kambe a balekela ku xupuriwa! Lava va hambukaka hi vomu eku fambeni hi ‘gondzo lero lala leri yisaka evuton’wini’ va ta kuma vuyelo bya xiboho xa vona xa vuphukuphuku. — Matewu 7:14.

8 KU YA KA 14 KA AGOSTO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 1 TIHOSI 3-4

“Lisima La Ku Va Ni Wutlharhi”

Murindzi 15/12/11 mapaj. 8-9 mapar. 4-6

Indje Solomoni I Xikombiso Xa Xinene Ka Wena?

4 Loko Solomoni a vekiwe ku va hosi, Xikwembu xi humelele eka yena enorhweni kutani xi n’wi byela leswaku a kombela xin’wana ni xin’wana lexi a xi lavaka. Leswi a a swi tiva leswaku a a nga ri na ntokoto, u kombele vutlhari. (Hlaya 1 Tihosi 3:5-9.) Leswi Xikwembu xi tsakisiweke hileswi Solomoni a kombeleke vutlhari ematshan’weni ya rifuwo ni ku vangama, xi n’wi nyike “mbilu yo tlhariha ni leyi twisisaka” swin’we ni mikateko. (1 Tih. 3:10-14) Hilaha Yesu a vuleke hakona, vutlhari bya Solomoni a byi hlamarisa swinene lerova loko hosi ya xisati ya le Xeba yi twe hi ta vutlhari byakwe, yi teke riendzo ro leha leswaku yi ta n’wi vona ni ku titwela hi ta yona. — 1 Tih. 10:1, 4-9.

5 Namuntlha a hi nge languteli ku kuma vutlhari hi singita. Solomoni u vule leswaku “Yehovha u nyika vutlhari,” kambe u tsale leswaku hi fanele hi tikarhatela ku byi kuma: “Yingisa vutlhari hi ndleve ya wena, leswaku u voyamisela mbilu ya wena eku twisiseni.” Malunghana ni mhaka leyi, u tirhise swiga leswi nge “vitana,” ‘hambeta u lava’ ni lexi nge ‘hambeta u lavisisa’ vutlhari. (Swiv. 2:1-6) Kutani leswi swi vula leswaku hi nga swi kota ku kuma vutlhari.

6 Ku ta va vutlhari ku tivutisa hi ku, ‘Xana ndzi tekelela Solomoni hi ku lava vutlhari lebyi humaka eka Xikwembu?’ Ku tsekatseka ka ikhonomi ku endla vanhu vo tala va karhateka ngopfu hi mintirho ni mali ya vona, kumbe ku va endla va cinca swiboho swa vona malunghana nileswaku va fanele va dyondzela tidyondzo tihi nileswaku va fanele va dyondzeka ku fikela kwihi. Ku vuriwa yini hi wena swin’we ni ndyangu wa wena? Xana swiboho swa wena swi kombisa leswaku u lavisisa vutlhari bya Xikwembu ku fana ni xuma? Xana ku cinca tipakani ta wena swi ta ku pfuna leswaku u kuma vutlhari? Vutlhari lebyi hi nga ta byi kuma byi ta hi vuyerisa hilaha ku nga heriki. Solomoni u tsale a ku: “Emhakeni yoleyo u ta twisisa ku tshembeka, vuavanyisi ni vunene, ndlela hinkwayo ya leswinene.” — Swiv. 2:9.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Murindzi 01/02/98 mapaj. 11-12 par. 15

Yehovha A Yentxa Swipfumelelwanu

15 Loko vatukulu va Abrahama va hleriwile va va tiko leri nga ehansi ka Nawu, Yehovha u va katekisile hi ku ya hi xitshembiso lexi a xi tshembiseke mupatriarka loyi. Hi 1473 B.C.E., Yoxuwa, mutlhandlami wa Muxe, u rhangele Vaisrayele va ya nghena eKanana. Endzhaku, ku aviwa ka tiko ri nyikiwa tinyimba ku hetisise xitshembiso xa Yehovha xo nyika mbewu ya Abrahama tiko leri. Loko Israyele a ha tshembekile, Yehovha u hetisise xitshembiso xakwe xo n’wi nyika matimba yo hlula valala va yena. Leswi swi ve tano ngopfu-ngopfu enkarhini wa ku fuma ka Hosi Davhida. Hi nkarhi wa Solomoni n’wana Davhida, ku hetiseke nchumu wa vunharhu wa ntwanano wa Abrahama. “Va-Yuda ni va-Israel a va tele ngopfu, byi ri vunyingi le’byi fanaka ni sava le’ri nge ribuweni ra lwandle. A va dya, va nwa, va ṭaka.” — 1 Tihosi 4:20.

15 KU YA KA 21 KA AGOSTO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 1 TIHOSI 5-6

“Ku Rhandza Yehovha Swi Va Yentxe Va Tirha Hi Matimba”

Murindzi 01/02/11 paj. 15

A Wu Swi Tiva?

Mirhi ya mikedari ya le Lebanoni a yi tiviwa hi ku tiya, ku saseka, ku nuhela kahle naswona switsotswana a swi nga yi hlaseli hi ku olova. Kutani Solomoni u tirhise swilo swa xiyimo xa le henhla loko a aka tempele. Namuntlha mirhi leyi, leyi a yi tele swinene emakhwatini ya le Lebanoni a ya ha talanga naswona yi hangalakile.

Perspicaz vol. 1 paj. 461 par. 3

Nsinya Wa Mukedari

Tal uso extensivo do cedro exigia o trabalho de milhares de trabalhadores para cortar as árvores, transportá-las até Tiro ou Sídon, na costa do Mediterrâneo, armá-las em jangadas e fazê-las flutuar costa abaixo, provavelmente até Jope. Eram então transportadas por terra até Jerusalém. Isto foi combinado através dum contrato entre Salomão e Hirão. (1Rs 5:6-18; 2Cr 2:3-10) Depois disso, o fluxo de madeira continuou, de modo que se podia dizer que Salomão tornou a ‘madeira de cedro igual aos sicômoros, por causa da grande quantidade’ dela durante seu reinado. — 1Rs 10:27; compare isso com Is 9:9, 10.

Perspicaz vol. 2 paj. 1092 par. 5

Tempele

Ao organizar o trabalho, Salomão convocou 30.000 homens de Israel, enviando-os ao Líbano em turmas de 10.000 por mês, com direito à permanência de dois meses em casa, entre as escalas. (1Rs 5:13, 14) Como carregadores, convocou 70.000 dentre os “residentes forasteiros” do país, e, como cortadores, 80.000. (1Rs 5:15; 9:20, 21; 2Cr 2:2) Como capatazes do serviço, Salomão nomeou 550 homens e, pelo visto, 3.300 como ajudantes. (1Rs 5:16; 9:22, 23) Aparentemente, dentre estes, 250 eram israelitas e 3.600 “residentes forasteiros” em Israel. — 2Cr 2:17, 18.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Khindlimuka! 5/12 paj. 17, kwadru

Bibele  — Buku Leli Nga Ni Wuprofeta La Ntiyiso, Parti 1

MINKAMA LEYI KU VULAVULIWAKA HI YONA KA BIBELE YA TSHEMBEKA

Xikombiso xa ndlela leyi Bibele yi pakanisaka ha yona emhakeni ya nkarhi xi kumeka eka Tihosi to Sungula 6:1, leyi kombisaka nkarhi lowu Hosi Solomoni a sunguleke ha wona ku aka tempele le Yerusalema. Yi ri: “Hi lembe ra vu-480 [malembe ya 479] endzhaku ka loko vana va Israyele va hume etikweni ra Egipta, hi lembe ra vumune [ra ku fuma ka Solomoni], hi n’hweti ya Zivhi, ku nga n’hweti ya vumbirhi, endzhaku ka loko Solomoni a ve hosi ya Israyele, a akela Yehovha yindlu.”

Matimu ya le Bibeleni ma kombisa leswaku lembe ra vumune ra ku fuma ka Solomoni i 1034 B.C.E. Loko u hlayela u ya endzhaku ku suka eka lembe rero, malembe ya 479 ma hi fikisa eka 1513 B.C.E., ku nga lembe ra ku ntshunxiwa ka Vaisrayele.

22 KU YA KA 28 KA AGOSTO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 1 TIHOSI 7

“Hi Nga Djondza Yini Ka Mapilari Mambirhi”

Murindzi 01/12/13 paj. 13 par. 3

Ka Tinhava Leti, U Ta Humesa Kobri

Hosi Solomoni u tirhise koporo yo tala leswaku a lunghiselela tempele eYerusalema. Yo tala ya yona a yi kumiwe hi tata wakwe, ku nga Davhida, eka Vasiriya lava a va hluleke. (1 Tikronika 18:6-8) “Lwandle leri endliweke hi ku n’okisiwa” ra koporo, xihlambelo lexikulu lexi a xi tirhisiwa hi vaprista leswaku va hlantswela eka xona, a ku ri tilitara ta 66 000 naswona swi nga ha endleka leswaku a xi tika tithani ta 30. (1 Tihosi 7:23-26, 44-46) Kutani a ku ri ni tiphuphu timbirhi letikulu ta koporo leti a ti yime enyangweni ya tempele. A yi lehe timitara ta nhungu yi tlhela yi va ni swidlodlo leswi a swi lehe kwalomu ka timitara ta 2,2. A yi ri na tiphuphu, makhumbi lama nga ni tisentimitara ta 7,5 hi ku kula naswona a yi ri ni timitara ta 1,7. (1 Tihosi 7:15, 16; 2 Tikronika 4:17) Swa hlamarisa ku ehleketa hi ntsengo wa koporo leyi tirhisiweke ku endla ntsena swilo swoleswo.

Perspicaz vol. 1 paj. 370

Bowazi, II

A mais setentrional das duas enormes colunas de cobre, erguidas diante do pórtico do glorioso templo de Salomão, era chamada Boaz, que possivelmente significa “Em Força”. A coluna meridional era chamada Jaquim, significando “Que [Jeová] Estabeleça Firmemente”. Assim, juntando-se as duas, e lendo-se da direita para a esquerda, encarando-se o L, transmitiria a ideia: ‘Que [Jeová] estabeleça firmemente [o templo] em força.’ — 1Rs 7:15-21; veja CAPITEL.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Perspicaz vol. 1 mapaj. 288-289

Ku Hlamba

Exige-se limpeza física daqueles que adoram a Jeová em santidade e pureza. Isto foi demonstrado em conexão com o arranjo do tabernáculo e o posterior serviço no templo. Por ocasião da sua investidura, o sumo sacerdote Arão e seus filhos banharam-se antes de trajar as vestes oficiais. (Êx 29:4-9; 40:12-15; Le 8:6, 7) Para lavarem as mãos e os pés, os sacerdotes usavam água da bacia de cobre no pátio do tabernáculo, e, posteriormente, do enorme mar de fundição junto ao templo de Salomão. (Êx 30:18-21; 40:30-32; 2Cr 4:2-6) No Dia da Expiação, o sumo sacerdote banhava-se duas vezes. (Le 16:4, 23, 24) Aqueles que levavam o bode para Azazel, os restos dos sacrifícios animais e a sacrificial vaca vermelha para fora do acampamento tinham de banhar a sua carne e lavar suas vestes antes de entrar novamente no acampamento. — Le 16:26-28; Núm 19:2-10.

29 KA AGOSTO KU YA KA 4 KA SETEMBRO

XUMA XI NGA KA RITO LA XIKWEMBU | 1 TIHOSI 8

“Xikhongelo Xa Solomoni Xa Ku Tiveka Hansi”

Murindzi 15/11/09 paj. 9 mapar. 9-10

Yampsisa Swikhongelo Swa Wena Hi Ku Djondza Bibele

9 Leswaku xikhongelo xi yingisiwa xi fanele xi huma embilwini. Solomoni u vule xikhongelo lexi humaka embilwini, lexi kumekaka eka 1 Tihosi ndzima 8, a ri emahlweni ka ntshungu lowu hlengeletaneke eYerusalema loko ku khanguriwa tempele ya Yehovha hi 1026 B.C.E. Endzhaku ka loko areka ya ntwanano yi vekiwe eNdhawini yo Kwetsima Ngopfu naswona papa ra Yehovha ri tate tempele, Solomoni u dzunise Xikwembu.

10 Hlaya xikhongelo xa Solomoni hi vukheta kutani u xiya leswaku xi vulavula ngopfu hi mbilu. Solomoni u pfumerile leswaku i Yehovha ntsena la tivaka mbilu ya munhu. (1 Tih. 8:38, 39) Xikhongelo xolexo xi kombisa leswaku mudyohi la ‘tlhelelaka eka Xikwembu hi mbilu ya yena hinkwayo’ u ni ntshembo wo rivaleriwa. Loko nala o khoma vanhu va Xikwembu, swikhongelo swa vona a swi ta twiwa loko va tirhela Yehovha hi timbilu leti hetisekeke. (1 Tih. 8:48, 58, 61) Kutani swikhongelo swa wena swi fanele swi huma embilwini.

Murindzi 15/01/99 paj. 17 mapar. 7-8

Tlakusa Mavoko U Khongela Hi Mbilu Ya Ku Basa

7 Hambi hi khongela emahlweni ka vanhu kumbe exihundleni, nsinya wa nawu wa nkoka, wa Matsalwa, lowu hi faneleke hi wu tsundzuka nkarhi hinkwawo, hi leswaku hi fanele hi kombisa moya wa ku titsongahata eka swikhongelo swa hina. (2 Tikronika 7:13, 14) Hosi Solomoni u kombise ku titsongahata eka xikhongelo xakwe emahlweni ka vanhu hi nkarhi wa ku nyiketeriwa ka tempele ya Yehovha le Yerusalema. Solomoni a a ha ku heta ku aka muako wo saseka ku yi tlula hinkwayo leyi tshameke yi akiwa emisaveni hi nkarhi wolowo. Kambe hi ku titsongahata u khongerile a ku: “Šana kunene Šikwembu ši nga aka e misaveni šana? Waŝivo, matilo, ni matilo ya matilo a ma ku eneri; šana-ke e Yindlu leyi nḍi akeke yona a hi yiṭongo ku tlurisa šana?” — 1 Tihosi 8:27

8 Ku fana na Solomoni, hi fanele hi titsongahata loko hi yimela van’wana hi xikhongelo. Hambiloko hi fanele hi papalata ku tiendla valulami, ku titsongahata ku nga ha kombisiwa hi mpfumawulo wa rito ra hina. Swikhongelo leswi endliwaka hi ku titsongahata a swi hundzeletiwi kumbe ku kombisa mintlhaveko leyi hoxeke. Swi kokela nyingiso eka Loyi ku khongeriwaka eka yena, ku nga ri eka loyi a khongelaka. (Matewu 6:5) Ku titsongahata nakambe ku kombisiwa hi leswi hi swi vulaka loko hi khongela. Loko hi khongela hi ku titsongahata, a hi nge vulavuli hi ndlela leyi kombisaka leswaku hi koxa leswaku Xikwembu xi endla swilo hi ndlela leyi hi anakanyaka ha yona. Ematshan’weni ya sweswo, hi ta kombela Yehovha leswaku a endla hi ndlela leyi nga ta pfumelelana ni ku rhandza ka yena ko kwetsima. Mupisalema u kombise langutelo leri faneleke loko a komberile a ku: “Oho Yehova! Ponisa! Oho Yehova! Katekisa!” — Pisalema 118:25; Luka 18:9-14.

Lavetela Xuma Ka Rito La Xikwembu

Perspicaz vol. 1 mapaj. 472-473 par. 10

Matilo

Salomão, construtor do templo em Jerusalém, declarou que os “céus, sim, o céu dos céus”, não podem conter a Deus. (1Rs 8:27) A posição de Jeová, como Criador dos céus, é muito acima de todos eles, e “só o seu nome é inalcançavelmente elevado. Sua dignidade está acima da terra e do céu”. (Sal 148:13) Jeová mede os céus físicos com a mesma facilidade que um homem mediria um objeto por estender os dedos, para que o objeto ficasse entre a ponta do polegar e a do mindinho. (Is 40:12) A declaração de Salomão não significa que Deus não tenha um lugar específico de residência. Tampouco significa que ele seja onipresente, no sentido de literalmente estar em toda a parte e em tudo. Isto se pode ver em Salomão falar também de Jeová como ouvindo “desde os céus, teu lugar estabelecido de morada”, isto é, os céus do domínio espiritual — 1Rs 8:30, 39.

    Mabuku ya xiChangana (2003-2025)
    Huma
    Nghena
    • xiChangana (Moçambique)
    • Rhumela
    • Hlawula
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Minawu ya Matirhiselo
    • Nawu wa Xihundla
    • Seta Swa Xihundla
    • JW.ORG
    • Nghena
    Rhumela