SEMANA 24
PIREKUA 98 Tata Diosïni jimboesti ambe enga Karakata jaka
Ambe engachi jorhenguarhijka ima ambeeri enga Jakobu uandapka (parti 1)
“Jújtsïni je sáni andarhierani paraksïni aianguni na engaksïni nicheaka mándani arhini chánksïni últimu jurhiatikuecha jimbo” (GÉN. 49:1).
AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA
Ante de Jakobu uarhini, arhispti Rubénini, Simeónini, Lebíni ka Judáni ambe engaksï úkuarhinchapiringa ka ístuchi exeaka ambechi uaa jorhenguarhini jucha indeeri ambe.
1, 2. ¿Ambe úspi Jakobu ante de uarhini ka andi? (Ístu exe je imajenini).
MA 17 UÉXURHINISÏISTIA enga Jakobu Ejiptu jaka imeeri familia jingoni (Gén. 47:28). Indeni tiempu jimbo, ménderu úsïndi imeeri uájpa jingoni jarhani enga José arhinhajka ka ístu iámu imeeri familia jingoni. Joperu iásï tʼarhepistia ka mítesti eska no ióni jimbo uarhiakia, jimbosï tánaantajti iámu imeeri uájpeechani para arhiani ambe ma enga kánikua jukaparhakueka (Gén. 49:28).
2 Ióntki, enga taati ma uarhini jámeengia, tánaantasïreendi iámu uájpeechani para arhiani ambe engaksï úpiringa (Is. 38:1). Ka ménisï ístu arhiasïreendi né enga orhejtsïkupiringia iámu familiani.
Ante de Jakobu uarhini, arhiasïndi imeeri 12 uájpa tatakeechani ambe engaksï nitamakuarhiaka sánderu orhepani. (Exea je párrafuechani 1 ka 2).
3. ¿Ambechi jorhenguarhisïni ambe enga uandajka Génesis 49:1, 2?
3 (Arhinta je Génesis 49:1, 2). Jakobu Tata Diosïiri uandakua páriispti ka Tata Diosï Jeoba úraspti paraka uandapiringa ambe engaksï imeeri uájpeecha nitamakuarhipiringa ka ístu imeecheeri familiecha. Ambe enga Jakobu uandapka ante de uarhini, profesiesptiksï. Ísï jimbo, i tánguarhikua enga Jakobu úpka imeeri uájpeecha jingoni kánikua jukaparhakuespti.
4. ¿Ambechi exea ini artikulu jimbo? (Ístu exe je rekuadruni “Jakobueri familia”).
4 Ini artikulu jimbo, exeakachi ambe enga Jakobu arhiapka imeeri kuatru uájpeechani: Rubénini, Simeónini, Lebíni ka Judáni. Ka máteru artikulu jimbochi exeaka ambe enga arhiapka máteru ochu uájpa tatakeechani. Ambe enga Jakobu uandapka jindeespti para imeeri uájpeecha ka para imeecheeri familiecha. Íksï familiecha niárapirindi k’éri ireta máeni ka ísï mítekateeni komueska Israeli. Engachi exeaka ambe enga xáni nitamakuarhipka ireta Israeli, xarharasïndi eska ísï úkuarhispka ambe enga Jakobu uandapka. Ístuchi ambakiti ambe jorhenguarhiaka engajtsïni jarhuataaka jaiapanherantani juchaari Taati auandarhu anapuni enga jindeeka Tata Diosï Jeoba. Ju je exeni.
RUBÉNI
5. ¿Rubéni ambe erokuarhixapi eska Jakobu íntskupiringa?
5 Jakobu Rubénini ueenaspti uandontskuarhekuni ka arhispti: “Tʼuri jindeeska juchiiti orheta uájpa” (Gén. 49:3). Ka jimboka Rubéni kʼériispka, jamberi eratsepti eska taati jémba imani sánderu kánikua erensia íntskupiringa, ka eska orhejtsïkupiringa familiani enga na taati jémba uarhipiringia. Ka eska méntkisï imeeri triburhu anapu ma orhejtsïkupiringa iámu familiani.
6. Nájkiruka Rubéni orheteepka, ¿andisï tsïtakuarhipi ambe enga jukanchapka intsïnhani? (Génesis 49:3, 4).
6 Nájkiruka Rubéni orheteepka, tsitakuarhispti ambe enga jukanchapka intsïnhani. Ima apondispti Bilá jingoni enga Rakeliiri jántspiriipka ka ístu Jakobueri témbeeni (Gén. 35:19, 22; 1 Crón. 5:1). ¿Andisï Rubéni apondipi Bilá jingoni? Jamberi Rubéni eratsepti “Engani Bilá jingoni apondiska, taati sánderu xénchaatia naandini jimboka Rakeli uarhiskia”. Lea Rubéniiri amambeespti. O jamberi ísï úpti jimboka tsitienga Biláni ka no úpti pʼíngukuarhini. Nóchi meru míteska andisï ísï úpi, joperu Tata Diosï Jeoba ka Jakobu kánikuaksï no sési exespti (arhinta je Génesis 49:3, 4).
7. ¿Ambe úkuarhinchaspi Rubéni ka imeeri familiarhu anapuecha? (Ístu exe je rekuadruni “Ambe enga uandapka Jakobu ante de uarhini”).
7 Jakobu arhispti Rubénini: “Nóri niáraaka sánderu kʼéri ambeeni eskaksï chiiti ermanuecha”. Ka ísï úkuarhispti jimboka Bibliarhu no nani uandasïnga eska Rubéniiri familiarhu anapu ma niárapiringa reini. Ka nájkiruka Jakobu ísï arhipka, íntskuspti erensia ka Rubéniiri uájpeechaksï niáraspti jindeeni tribu ma para Israeli (Jos. 12:6). Rubéni uánikua xanhari xarhataspti eska ambakiti kʼuiripu máespka ka ístu peeka nóteru méni niátapkia ísku jándikua ambe (Gén. 37:20-22; 42:37).
8. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Rubéniiri ambe?
8 ¿Ambechi jorhenguarhisïni? Eskachi jatsiska para kánikua pʼíngukuarhini ka no niátani ísku jándikua ambe. Engachi tsʼéjkukua ma jatsiaka, uaakachi eratsentani ka exeni nénachi pʼikuastapirini Tata Diosï Jeobani, juchaari familiani ka máteruechani engachi no sési ambe úpiringa. Biblia uandasïndi eska ʻambe enga kʼuiripu ma jatsintajka’, indeni ambesï pʼikuntajti (Gal. 6:7). Ambe enga Rubéni nitamakuarhipka, ístujtsïni miátantasïndi eska Tata Diosï Jeoba kánikua pʼamojpesïnga. Ka nájkirukajtsïni Tata Diosï jurajkuaka eskachi pʼikuntaaka ambe engachi jatsintapka, újchakuraatijtsïni engachi móantaska ka jánguarhintani sési jámani.
SIMEÓNI KA LEBÍ
9. ¿Andisï Jakobu no sési ambe uandapi Simeóniiri ka Lebíiri ambe? (Génesis 49:5-7).
9 (Arhinta je Génesis 49:5-7). Tátsekua, Jakobu uandajpasïndi Simeónini ka Lebíni ka no sési arhiasïndi. Ióntki, tataka ma jarhaspti enga Sikemi arhinheenga ka Kanaáni anapuespti. I tataka biolariispti Jakobueri uájpani enga Dina arhinheega. Jakobu uájpeechaksï kánikua ikiaspti indeni ambe jimbo ka arhiasptiksï Sikemiiri iretarhu anapuechani eskaksï sési pájperapiringa imeecha jingoni engaksï sirkunsidarikuarhipiringa, joperuksï ískusï ísï arhiani japti. Sikemiiri iretarhu anapuechaksï ísï úspti ka engaksï útasï pʼamerhikuarhini japka, Simeóni ka Lebí pʼíkuasptiksï mándani espadeechani ka nirasptiksï iretarhu. Tátsekua, sïpataasptiksï ka uándikuasptiksï iámindu tatakeechani (Gén. 34:25-29). Eskachi na exekia, Simeóni ka Lebí uándikpisptiksï.
10. ¿Néna úkuarhispi ambe enga Jakobu uandapka Simeóniiri ka Lebíiri ambe? (Ístu exe je rekuadruni “Ambe enga uandapka Jakobu ante de uarhini”).
10 Jakobu kánikua no sési pʼikuarheraspti enga Simeóni ka Lebí indeni ambeksï úpka. Ísï jimbo, uandaspti eskaksï táchanisï irekapiringa. Ka ísï úkuarhispti jukari 200 uéxurhini tátsekua jiáni engaksï israeliteecha inchaakupka imani Echeri jimbo engaksï Aiaminhapka. Simeóniiri triburhu anapuechaksï etsandurhinhaspti imani echeri jimbo enga Judáeri tribu pʼíkupka (Jos. 19:1). Ka Lebí 48 ireteechani pʼíkuaspti engaksï iámu Israelisï japka (Jos. 21:41).
11. ¿Ambeksï úspi Simeóniiri ka Lebíiri triburhu anapuecha ka andisï sési japi?
11 Simeóniiri ka Lebíiri familia nóksï májkueni no sési ambe niátaspti eska indeecha. Pori ejemplu, Lebíiri tribu méntkisï ísï kómarhispti Tata Diosï Jeobani eska ima na uéjka. Jiáni enga Tata Diosï Jeoba Leichani íntsaapka Moisésini juáta Sinaí jimbo, imaksï ixúani israeliteecha ueenaspti kómarhini beserru oruerini ma. Joperu lebiteechaksï Moisési jingoni úkuarhispti ka kʼamajkuasptiksï imani kʼuiripuechani engaksï kómarhipka beserru oruerini (Éx. 32:26-29). Ka Tata Diosï Jeoba Lebíiri tribuni erakuspti paraksï achamasïicha ísï marhuani komueska saserdotiicha (Éx. 40:12-15; Núm. 3:11, 12). Ka Simeóniiri tribu jarhuataspti Judáeri tribuni paraksï uarhipeni Kanaáni anapuecha jingoni ka ísïksï úni irekani imani Echerirhu engaksï Aiaminhapka, ka ini ambe úparini, úsptiksï ambe enga Tata Diosï uékeenga (Juec. 1:3, 17).
12. ¿Ambechi jorhenguarhisïni Simeóniiri ka Lebíiri ambe?
12 ¿Ambechi jorhenguarhisïni? Eskachi jatsiska para pʼíngukuarhini engachi kánikua ikiani jauaka. Ísïisti, kánikuachi ikiasïnga engajtsïni nema no sési ambe úchijka oksï no sési ambe úkuni imani kʼuiripuni engachi xénchajka (Sal. 4:4). Joperu jatsiskachi para miáni eska Tata Diosï Jeoba no sési exesïnga engachi ikiatapu jimbo no sési ambe uandajka o úni (Sant. 1:20). Ísï jimbo, asipuerijtsïni kúnguarhikuarhu anapu ma no sési kámani o máteru kʼuiripu, juchachi jánguarhintasïnga ísï úni eskaksï Biblieri prinsipiuecha na uandajka ka ísïchi no nemani no sési pʼikuastasïnga (Rom. 12:17, 19; 1 Ped. 3:9). Joperu engari exeni jaka eskaksï chiiti taatiicha imani ambe úxaka enga Tata Diosï Jeoba no jaiapanhintajka, ¿tʼujturi jatsiski para májkueni jámani? Nómbe, asï eratsi eskari no méni uaaka sési ambe úni ka nijtu eskari no méni uaaka jaiapanherantani Tata Diosïni. Imakeni jarhuataati parari tʼu imani ambe úni enga sési jaka ka kóndentaatikini.
JUDÁ
13. ¿Andisï Judá uandanhiani japi enga Jakobu uandontskuarhekupiringia?
13 Iásï, Judáni arhipirindia ambe enga úkuarhinchapiringa. Enga Judá na kurhaapkia ambe enga Jakobu arhiapka Simeónini ka Lebíni, jamberi kánikua chéni japti jimboka imajtu no sési ambe niátaspka antesi. Jiáni enga Simeóni ka Lebí uándikuapka Sikemiiri iretarhu anapuechani, Judá ermanu jémbeecha jingoni niraspti ka pʼíkuspti ambe enga xáni úpka iretarhu ka pákuarhispti (Gén. 34:27). Ístu Judá jima jámaxapti engaksï atarantapka Joséni komueska jántspiri ma ka tátsekua chkuanderakuspti taati jémbani (Gén. 37:31-33). Ka ménderu ísï tátsekua, imeeri tarhamba jingoni apondispti enga Tamari arhinheenga jimboka eratsespka eska ísku jándi máespka (Gén. 38:15-18).
14. ¿Ambe arhispi Jakobu Judáni ka ambe ambakiti ambe úspi Judá? (Génesis 49:8, 9).
14 Joperu Tata Diosï Jeoba úspti eska Jakobu k’éri ambe arhipiringa Judáni ka eska sési nikupiringa (arhinta je Génesis 49:8, 9). Judá xarhataspti eska kánikua uandanhiasïreenga taati jémba jimbo jimboka tʼarhepispkia ka ístu niáraspti kánikua pʼamojkuni ka kuájchakuni imeeri ermanu jémba sapichuni, Benjamínini (Gén. 44:18, 30-34).
15. ¿Néna niáraspi úkuarhini ambe enga Jakobu uandapka Judáeri ambe?
15 Jakobu tʼuini uandasptia eska Judá orhekupaapiringa imeeri ermanu jémbeechani. Ka i profesia niáraspti ísï úkuarhini ma 200 uéxurhini tátsekua, jiáni engaksï israeliteecha Ejiptu uéakuntapka paraksï desierturhisï nirani ka niáranksï imani Echeri jimbo engaksï Aiaminhapka. Jiáni, Judáeri tribu orhekupaaxapti máteruechani (Núm. 10:14). Ka ísï tátsekua engaksï inchaakupiringia imani Echeri jimbo engaksï Aiaminhapka, Judáeri triburhu anapu achamasïichaksï orhepaspti paraksï uarhipeni Kanaáni anapuecha jingoni (Juec. 1:1, 2). Ístu, Judáeri triburhu anapuechaksï niáraspti uánikua reiicha jarhani ka Dabidi ueenaspti reini. Ju je exeni máteru ambe i tribueri.
16. ¿Néna niáraspi úkuarhini ambe enga Génesis 49:10 uandajka? (Ístu exe je rekuadruni “Ambe enga uandapka Jakobu ante de uarhini”).
16 Jakobu uandantaspti eska Judáeri triburhu anapu ma juramupiringa para méntkisï (arhinta je Génesis 49:10 ka nota). Inde juramuti jindeesti tata Jesukristu enga Jakobu ísï arhirapka Siló. Ka ánjeli ma ísï uandapti Jesúsiiri ambe: “Tata Diosï Jeoba juramuti uaati ísï eska Dabidini, imeeri taati jémba” (Luk. 1:32, 33). Biblia uandasïndi eska Jesúsi jindeeska “Leoni enga Judáeri kʼumanchikuarhu anapueka” (Apok. 5:5).
17. ¿Nénachi uaa májkueni úni eska Tata Diosï Jeoba?
17 ¿Ambechi jorhenguarhisïni? Eska Tata Diosï Jeoba méntkisï ambakiti ambe exekuasïnga imeeri marhuariichani. Ima újchakuraspti Judáni nájkiruka kánikua no sési ambe niátapka. Nóchi míteska sinksï Judáeri ermanu jémbeecha ísku pakarapi indeni ambe jimbo ka kurhamarhikuarhinksï “¿Ambe exeku Tata Diosï Jeoba Judáni para ísï kóndentani?”. Ambe engachi kʼóru míteka, jindeesti eska Tata Diosï Jeoba ambakiti ambe exekuspka ka jimbosï ísï újchakurapti. Ka juchajtuchi uaaka májkueni úni eska Tata Diosï Jeoba engachi ambakiti ambe exekuaska erachiichani. Pori ejemplu, enga erachi o pirenchi ma responsabilidadi ma intsïnhaaka kúnguarhikuarhu ka juchachi exeni jarhani na enga jásï kʼuiripueka, nóchi jatsiska para indeni ambe eratseni jarhani. Ju je miáni eska Tata Diosï kánikua tsípixaka indeni erachi o pirenchini jimbo jimboka sési járhati kualidadiichani exekuaxaka.
18. ¿Andichisï jatsi para tekaantstiini?
18 Máteru ambe engachi jorhenguarhijka Judáeri ambe, jindeesti eskachi jatsiska para tekaantstiini. Tata Diosï Jeoba méntkisï ísï úsïndi eskajtsïni na aiachijka, joperu ménisïchi jatsiaka para erokuarhini eska ísï uaaka o jamberi ménderueni uaati ambe ma ka no ísï eskachi jucha na erokuarhini jauaka. Pori ejemplu, Judáeri tribu no jirejiresï ueenaspti orhekupani Tata Diosïiri iretani joperu apoiariuaspti imeechani enga Tata Diosï erakuaspka komu Moisésini, Josuéni ka rei Saúlini. Ka iichaksï no Judáeri triburhu anapuespti sino Lebíiri, Benjamíniiri ka Efraíniiri. Ju je juchajtu májkueni úni ka jarhuataani imeechani enga Tata Diosï Jeoba erakuaka parajtsïni orhechepani (Ebr. 6:12).
19. ¿Jakobueri profesia ambejtsïni jorhendasïni Tata Diosï Jeobaeri ambe?
19 Uánikua ambechi jorhenguarhiskia ima ambeeri enga Jakobu uandapka ante de uarhini. Jorhenguarhiskachi eska Tata Diosï Jeoba no ísï exesïnga “ambe ma eska kʼuiripu ma na exejka” (1 Sam. 16:7). Ístuchi jorhenguarhiska eska ima kánikua tekaantstiiska ka eska puátspentasïnga. Tata Diosï no tsitisïndi eskachi no sési ambe niátaaka ka nijtu erokuarhijki eskachi méntku iámu ambe sési uaaka. Asta puákuantasïndi imeechani engaksï ióntki no sési ambe niátapka ka engaksï mintsita jingoni móantaka ka iásïksï jánguarhintani jarhania úni ambe enga sési jaka. Máteru artikulu jimbo, exeakachi ambe enga Jakobu arhiapka máteru imeeri uájpeechani.
PIREKUA 124 Ju je no jurajkuni Jeobani ni erachichani