Phwanyani Ohakalala Mwekumini Yeetthoko
Itthoko sinoowerya mwekeekhai okhala soohakalala?
Vaniweryaneya sai?
Moosuwela itthoko sowiiraana ni soohakalala ntoko muniweha anyu vanikukhuni-va? Mmapuro otheene sookhala itthoko simmwalana. Omwalana, ohiroromeleya wa muteko, oxenkereya w’axith’ithi aahiiso aximaai oohithelasiwa, ovarihiwa mwala—sotheene iyo sinnincererya ovelavela. Musuweli mukina eekumi yeetthoko aahiikhupanyerya: “Mahiku ala, soohimmwa sa omalamala wa itthoko siri sisuweliwaka ni atthu otheene.”
Mulattu xeeni itthoko olelo sinihaawaya ni mixankiho iya sulupale? Ninrowa ophwanya sai ohakalala mwekumini yeetthoko?
Mapacereryo Eetthoko
Wira naakhule makoho ala, nintthuneya osuwela taavi ari mapacereryo a othela ni eetthoko. Vakhala wi iya saahikhalana Namapaceriha—Mpattuxa—nto atthu a vatthokoni yahaana orowaka wa owo mwa ophavela nlakiheryo, vooneyaka wi owo mwekeekhai aamusuwela saana moota nniiraahu nihakalale vanceene mwekumini yeetthoko.
Vootikiniha-vo, anceene aneemererya wi etthoko khiyaarina Namapaceriha. Enciclopédia Americana, mweenkelesi, enihimya: “Asuweli akina anuuramela wupuwelela mapacereryo a othela mwa orekhana wa inamaa samukhaani ohoolo w’apinaatamu.” Vano, Yesu Kristu aalavunle sa opattuxiwa wa mulopwana ni muthiyana. Aaromonle ntoko mathipelo solempwa sa khalai sa mBiibiliyani ni aahimmye: “Yeyo Muluku ephitanyalyawe mutthu ahimwalanyihé-tho.”—Mateyo 19:4-6.
Vanonto, Yesu Kristu oohimya ekeekhai. Muluku mmosaa aankhili aahapattuxa apinaatamu oopacerya ni aahiiriha wi ekumi yeetthoko aya ekhale yoohakalala. Muluku aahaphitaanya anamathelana oopacerya mu wathelaniha ni aahihimya wa mulopwana wi ‘akhaleke vamosá ni mwar’awe: òwanli aya enakhala ntoko mutthu mmosaru pahi’. (Maphattuwelo 2:22-24) Mmwaheene yoola, sanwerya mixankiho seetthoko sa olelo okhalana ntoko mathowa mikhalelo sa okumi sihiniiwelela malamulo ootikitheriwa ni Mpattuxa mu Nuulumo nawe, Biibiliya?
Ephiro Yookhumela Saana Tiivi?
Ntoko moohanyiherya munisuwela anyu, olumwenku wa ninano onnikumiherya wiitthuna ni wihakalaliha. “Nrima ti noreera”, aahimmye mulipa a musurukhu wa awiixutti yaamaliha osoma universidade ya Estados Unidos. “Mutthu onoowerya okhala nanrima ni nlelo khinakhala saana wa owo mmensawe.” Masi wiilipiherya mihakhu s’erutthu khisiniiriha okhumela saana. Mwekeekhai, ophavelexa wene mihakhu s’erutthu eri emosaa ya sowoopopiha seekumi yeetthoko, okhala wira onnittiyelela ephiro ya wiiraana womutthu ni onniwiiyerya atthu okathi ni musurukhu. Moovirikana, wehani moota xeeni miruku miili sa Biibiliya sinnikhaliheryaya oweha tiivi eri yootthuneya wi nihakalale.
“Erayi olya ntikwa n’opatthani, ovikana orerya enama winanasaka.”
“Erayi okhura ni murettele mukatthe wowuma, ovikana ovonihiwa eriyari y’atthu annyakulihana.” Miruku 15:17; 17:1.
Santhoonyeryo, kahiyo? Mupuwelele moota olumwenku waakela aya ovirikana waakhanle wira itthoko sotheene sinniirana itthu iya sootthuneya! Biibiliya nave-tho onnivaha soolakiherya sikina sa moota aniira aya athokoreryaneke atthu a vatthokoni. Wehani paahi sikina sa seiyo.
Alopwana: “Ohana omphenta mwar’awe sisale siniphentawe erutthu awe.”—aEfeso 5:28-30.
Vohixankiha, masi tivovareleyexa muteko! Biibiliya navee onnimuruma mulopwana “mukhaleke ni nlema n’amwar’inyu”. (1 Pedru 3:7) Owo onnipaka eyo onvahaka othokorerya wavameekha aya, onihela muhina ikharari, oleva ni wooniherya ophenta wawe. Owo onivaha-tho nttittimiho mupuwelo aya ni onnawiriyana. (Mulikanyiherye ni Maphattuwelo 21:12.) Khimuneemererya wira etthoko eri yotheene enniphwanya mureerelo vaavo mulopwana onaathokorerya awe amwaarawe ni murima wotheene, sisale owo mwaneene saaphavel’awe othokoreriwa?—Mateyo 7:12.
Athiyana: “Amuttittimiheke iy’awe.”—aEfeso 5:33.
Muthiyana onnincererya ohakalala weetthoko omukhaliheryaka iyawe mowaakhwaniherya miteko sawe sulupale. Ela ti etthu yaaphaveliwa, wooneyaka wira Muluku aahinvaha mulopwana mwaarawe mmosaa wira okhale “mukhaliheryo womphwanela”. (Maphattuwelo 2:18) Munnemererya mareeliho eekumi yeetthoko vaavo muthiyana onooniherya awe nttittimiho wa iyawe, okhaliheryaka soothanla sawe ni ovarihanaka n’uwo wi ophiyeriye sootthuneya seetthoko?
Anamathelana: “Alopwana ni athiyana okhaleke oororomeleya mukina ni mukhw’awe.”—aHeberi 13:4, “A Bíblia na Linguagem de Hoje”.
Vaavo aniirana aya, okumi weetthoko onnireeliheya. Ikwaha sinceene oraruwa onnivalaanya itthoko. (Miruku 6:27-29, 32) Mwamiruku, vanonto, Biibiliya onnilipiherya: “Mutteliweke murima ni mwara a omiravo anyu . . . exeni nvariwaka murima ni muthiyana a mwanene?”—Miruku 5:18-20.
Axith’ithi: “Nwixuttihe amiravo mwettelo worera.”—Miruku 22:6.
Vaavo axith’ithi aniivaha aya okathi ni wathokorerya an’aya, okumi weetthoko mwekeekhai onnilokihereya. Sisa, Biibiliya onnalipiherya axith’ithi owiixuttiha an’aya iphiro sooloka wira “nwixuttiheke mukilathiki owannyu walá mwettaka mukwaha, mumpathiki walá nvenyaka”. (Otumererya 11:19) Biibiliya onihimya-tho wi axith’ithi ahaana wooniherya wi annaaphenta an’aya, yalakaka.—aEfeso 6:4.
Anamwane: “Nyuwo anamwane! Nwiweleleke atith’inyu n’ame anyu mwaha w’Apwiya.”—aEfeso 6:1.
Ekeekhai wi elapo ela yoohileleya khivankweya owiwelela axith’ithi. Masi khimuneemererya wi ti vamiruku wiira yeele enniruma awe Namapaceriha eetthoko? Owo onnisuwela eri yooloka voowi yiirihe ekumi yeetthoko okhala yoohakalalexa. Vanonto, mwilipiherye wira nwiwelele axith’ithi. Mwimananihe osyaka soweeha sinceene sa elapo simphavela wi mpake soonanara.—Miruku 1:10-19.
Vaavo khuta mmosaa a vatthokoni onivarihel’awe muteko miruku sa Biibiliya, okumi weetthoko onnireeliheya. Ohiya okhala oohakalala ni okumi wa ninano, etthoko yookhalana nlipelelo na muhoolo nooreerexa mweelapo esyaa etthukiwe natiri ni Muluku. (2 Pedru 3:13; Wisupulula 21:3, 4) Vanonto, pakani yoolimalela ya omwiixutta Biibiliya vatthokoni! Imilyau sa itthoko seelapo yotheene sinnoona mwekeekhai okhala vooloka soolakiherya sinivahiwa mu elivuru O Segredo de Uma Família Feliz.
Voohikhala wira varii nthoonyeryo nikina, soromoliwa sotheene sa mBiibiliyani vasulu, siri sa Biblia - Solempwa sa Muluku, Solempwa sa eHeberi; ni Watàna wa Nanano, Solempwa sa eKriki.