Lapis Lasuli—Wan Blu Ston Blong Andes
Store ya i kam long wan man we i raetem ol store blong Wekap! long Jili
YUMI evriwan i savegud long ol sas ston olsem daemon, emerol, rubi, mo safaea. ?Be olsem wanem, yu yu save lapis lasuli? Ating nem ya i saon narakaen, hem i minim wan blu (long Arab, lasuli) ston (long Latin, lapis). From we dip blu kala blong hem i strong mekem se oltaem hem i stap givimaot ol smol laet we oli yala kolosap olsem gol, i lelebet olsem skae long naet wetem ol sta we oli stap saen.
Wan Longfala Histri
Fastaem Marco Polo i talemaot ston ya lapis lasuli we i naes tumas long yia 1271 long ol kantri blong Wes. Be long olfala Mesopotamia mo long Ijip oli bin yusum sas ston ya fastaem finis. Wan eksampel, long ol ston we oli stap long ples we taon ya Ur i stap long hem fastaem, ol man we oli digim graon oli faenem wan jen blong hangem long nek we i blong ol man Sumer, oli wokem long ston ya. Long gyaman fes we oli putum long Fero Tutankhamen afta we hem i ded, oli wokem ae mo hea blong ae blong hem long ston ya lapis lasuli. Ol man Ijip blong bifo tu oli graenem blu ston ya i kam paoda mo oli putum insaed long pen blong givim kala long hem, mo tu insaed long pen we ol woman oli yusum blong pentem ae. Long Jaena, oli yusum ston ya blong mekem ol stam we king i yusum blong putum nem blong hem long ol pepa, mo tu oli katem ol pija long ston ya.
Long taem bifo long Afganistan mo long Saebiria kolosap long Lek Baikal oli stap digim moa lapis lasuli. Be, long taem blong yumi Jili i kam stampa ples blong saplaem naesfala ston ya. Sipos wan dei yu visitim Jili, bambae yu save luk nem ya long plante stoa we oli salem ol samting blong bifo mo ol stoa we oli salem ol sas ston. ?Olsem wanem sipos yumi goraon blong lukluk weples oli saplaem bighaf blong ol ston ya?
Long Wan Maen Long Andes
Wan bigfala maen long ples ya man i save go long hem nomo long dongki taem hem i folem wan smol rod, we i gat plante kona long hem mo i denja blong wokbaot long hem gogo kasem antap, ples ya i no gat samting i gru long hem, mo ol bigfala pijin nomo oli stap long hem, hem i samting olsem 3,600 mita antap long level blong solwora.
Long wan hae ples olsem i save mekem se ol man we i fastaem blong olgeta blong go long hem, ating oli save harem hed i soa mo i raon. Samting olsem seven manis long wan yia, sno i kavremap graon. Taswe long smoltaem we san i strong ol man oli wok strong blong tekemaot long maen ya, we i olsem bigfala hol long graon nomo, ol ston we i gat sas ston ya i stap insaed long hem. Oli wok long plante haoa evri dei, mo hem i wan had ples blong wok. Ol tul blong wok blong olgeta oli no olsem ol gudfala tul blong wok blong tede, oli sem mak nomo long bifo—ol pik, savel, wilbara, mo wan dril blong putum daenamaet. Hadwok ya i nidim we man i gat paoa mo fasin blong stanap strong.
Taem wok i finis long en blong dei yu no moa harem ol noes blong daenamaet, ol pik mo savel. Long naet ples i kwaet bigwan. Yu save harem noes blong win nomo long dip ples bitwin long ol hil mo noes blong ol ston we oli foldaon farawe. Be ol man blong wok we oli taed tumas oli no tingbaot ol samting ya. Olgeta oli slip kwiktaem aninit long skae ya we i gat plante sta.
From we oli no save yusum ol trak long ples ya, ol man we oli yusum dongki oli mekem wan impoten wok. Taem oli savegud ol bigfala hil ya mo ol smol rod ya we oli gat plante kona long olgeta, ol man ya oli lidimgud ol anamol blong olgeta we oli save weples blong putumgud leg blong olgeta long ol nogud rod ya wetem ol bag blong ston we ol man oli jusumgud nao oli godaon long krik. Long ples ya oli save putum ol ston long sip blong sanem i go long Santiago no long wan narafala kantri. Long rod ya, kolosap oli digim 20 tan blong ston ya evri yia mo sanem i go long ol man we oli katem mo salem ol sas ston long plante ples long wol.
Wan Visit Long Wan Man Blong Katem Ston
Ol man blong katem ston long Jili oli mekem 30% go kasem 40% long ol ston we oli kasem long maen i kam earing, jen blong hangem long nek, blong werem long han, mo ol ring. Ol ston we oli beswan oli fasem long gol mo oli sanem i go ovasi. Sam narafala ston we oli gudwan oli fasem olgeta long selva blong mekem ol jen mo earing mo ring, mo ol ston we oli no rili gud tumas, oli katem ol pija long olgeta, olsem elefen, laeon, no totel, mo ol samting tu we oli yusum blong openem leta mo samtaem oli mekem ol smol tebel long olgeta tu.
Don José i wan man we i gat gudhan blong katem ston. Nating se mifala i singaot hem taem hem i stap spel, taem mifala i go luk hem, hem i welkamem gud mifala mo hem i soemaot ‘taller’ [woksap blong hem] long mifala we i stap long veranda blong haos blong hem.
Mifala i askem se: “Don José, ?yu save soem fasin blong katem ston long mifala?”
“!Perfecto!”
Fastaem hem i soemaot wan ston we i kolosap 2 no 3 kilo we oli mas katem long wan raon samting olsem wan wil no wan so we oli yusum ston ya daemon blong mekem hem i sapgud. Hem i talem se el artesano i mas save ston blong hem mo hem i mas luklukgud blong mekem se oli katem i stret blong tekemaot ol waet laen mo blong sevem bighaf blong ston we oli beswan.
Wan man i askem long hem se: “?From wanem yu mekem ston i wetwet?
Gudfala artesano we i frengud i ansa taem hem i stap katem ston ya long plante pis: “Blong mekem se mi luk klia ol waet laen mo lapis we mi no wantem spolem.”
Nao hem i soem long mifala nekis samting we hem i mas mekem. Long wan smol wil we i stap goraon, hem i stap katem ol smol ston olsem we hem i wantem. From we hem i savegud long wok ya hem i mekem kwiktaem ol pis oli kam raon, sam oli luk olsem haf mun blong mekem earing long hem, mo sam we oli kolem kaboson (we oli katem i raon long wan saed no long tu saed blong ston ya.)
Afta, hem i yusum wan bras we mesin i stap tanem blong klinim mo polisim ol pis ya. Ale, wetem wan samting we i luk olsem sop, hem i brasem olgeta blong mekem oli saengud. Naoia oli rere blong mekem ring long hem no blong mekem jen blong hangem long nek. Laswan samting hem i yusum samting olsem sop mo tutbras blong klinim, wetem wora we i no hot tumas blong rinsem. Mo Don José i talem se i gud we ol man we oli pem ston ya lapis lasuli oli klinim mo rinsem hem olsem oltaem blong hem i stap naes longtaem.
Yes, ol man we oli gat gudhan blong katem ol ston olsem Don José oli save tanem ol rij samting blong wol oli kam ol naes samting we i save mekem man i haremgud mo i glad blong luk olgeta mo blong yusum olgeta. Naes blu ston ya, lapis lasuli, we oli faenem antap long ol hil blong Andes, hemia wan long ol rij samting we Hemia we i Mekem yumi i stap givim wetem lav blong hem blong mekem yumi haremgud.