Sam Nius Blong Wol

Yia 2000 Mo Kraes

Niuspepa ya ENI Bulletin i talem se: “Wan stadi we oli mekem i soemaot se, wan long evri sikis man long Engglan oli talem se yia 2000 i wan yia we i joen wetem Kraes.” Wan narafala stadi we oli mekem i “soemaot se plante man oli no save nating wanem ya Mileniom, mo 37 pesen blong ol man ya oli talem se oli no save mining blong spesel lafet ya . . . , 18 pesen oli talem se ol lafet ya oli makem niufala stat blong wan handred yia bakegen, mo 17 pesen oli talem se ol lafet ya oli jes blong makem yia 2000.” I gat 15 pesen nomo blong ol man ya, we oli joenem yia 2000 wetem taem we Jisas i bon long hem. Tija Anthony King, blong Yunivesiti blong Essex, i talem se long tingting blong plante man, Mileniom i jes “wan narafala taem we bambae oli gat jans blong danis, dring waen, kampani wetem ol fren gogo kasem let long naet, no wokbaot i go long narafala kantri.” Wan bisop blong Anglikan, Gavin Reid, i talem se: “Yumi laef long wan wol we naoia ol man blong hem oli no moa tinghevi long ol kastom mo samting long saed blong spirit.”

Famle i Kakae Wanples

Wan niuspepa blong Kanada, Toronto Star, i tokbaot wan stadi we man i mekem long 527 yangfala. Stadi ya i soemaot se taem ol famle oli kakae tugeta, faef taem no moa evri wik, ol yangfala blong ol famle ya oli “no kwik blong tekem drag, oli no kwik blong kasem ol sik blong tingting we i foldaon olgeta, oli wokgud moa long skul mo oli joengud moa wetem ol fren blong olgeta. Be, ol yangfala we oli ‘gat hadtaem long laef’ hemia olgeta we oli stap kakae wetem famle blong olgeta wanwan taem go kasem tri taem nomo long wan wik.” Bruce Brian, wan man we i stadi long tingting blong man, i luksave se taem ya we famle i spenem blong kakae tugeta i “wan mak blong soemaot se famle ya i helti gud.” Ripot i gohed blong soemaot se, fasin blong kakae tugeta i mekem famle i joengud moa, i mekem man i kamgud moa long fasin blong toktok, mo i mekem man i harem se i sefgud mo narafala i intres long hem. Fasin ya i givim jans tu blong lanem ol gudfala fasin blong kakae, mo blong joen long storeyan, laf, mo prea. Wan gel we famle blong hem i stap kakae tugeta oltaem, naoia hem i gruap finis, i talem se sipos oli no bin mekem olsem oltaem, “Mi no ting se mi save joengud wetem famle blong mi olsem naoia.”

Tingting We i Foldaon i Save Spolem Man

Wan niuspepa blong Brasil, O Globo i talem se: “Long ful wol, tingting we i foldaon olgeta i wan long ol stamba samting we i mekem se man i no moa kam long wok, mo man i no moa wokgud—i bitim ol sik blong bodi.” Wan ripot blong Wol Helt Ogenaesesen i soemaot se ol sik blong tingting nao oli bin kilim i ded 200,000 man long 1997. Mo tu, taem tingting blong man i foldaon smol, wan dei i glad nekis dei i harem nogud, mo i gohed olsem plante taem, samting ya i mekem se bitim 146 milyan man raon long wol oli no save wokgud—namba ya i hae moa bitim ol wokman we oli stop blong wok from sora blong olgeta i fas (123 milyan), no olgeta man ya we oli stop from we oli kasem aksiden long wok blong olgeta (25 milyan). Wan stadi we tija Guy Goodwyn i mekem long Oksfod Yunivesiti, i soemaot se long ol yia we oli kam, problem ya blong tingting we i foldaon olgeta, bambae i kam antap yet. Samting ya bambae i mekem trabol long olgeta man long wol from we ol man ya oli no moa wok plante mo praes blong meresin mo dokta blong tritim olgeta, i kam antap moa. Long Yunaeted Stet nomo, ol man oli lusum 53 bilyan dola evri yia from ol sik we oli kamaot long tingting we i foldaon olgeta.

Fraet From Ol “Strongfala Jem”

Wan niuspepa blong Saot Afrika, Star, i talem se: “From we naoia i gat ol ‘strongfala jem’ we ol strongfala meresin (antibiotic) oli no naf blong winim, samting ya i mas wekemap tingting blong evri man, i no ol dokta nomo be ol man we oli stap tekem ol strongfala meresin ya tu.” Wan man blong stadi long ol defren sik, nem blong hem Mike Dove, i givim woning se “ol sik we fastaem man i naf blong daonem, no we klosap oli winim fulwan, oli stap jenis i kam strong moa, nao oli stat kam antap bakegen.” From we ol man oli yusum ol antibiotic meresin bitim mak, mekem se i gat ol niufala kaen sik blong tibi (tuberkulosis), malaria, taefoid, gonorea, meninjaetis, mo numonya, we man i bin hadwok finis blong kilim daon. Ale, taem ol sik ya oli kam strong moa, ol meresin ya oli no moa gat paoa long olgeta. Evri yia, bitim tri milyan man oli ded from sik ya tibi nomo. Ol man we oli kasem ol sik ya oli save givhan long olgeta wan sipos oli rimemba ol poen ya: Fastaem, sipos trot i soa, traem dring plante wota, slip plante, mo wasem maot mo trot wetem smol sol we i meks wetem wota we i hot lelebet. Yu no mas strong long dokta blong i givim antibiotic meresin long yu—letem hem i luksave hem wan sipos i rili nidim blong mekem olsem. Sipos dokta i givim antibiotic meresin long yu, yu mas tekem olgeta meresin long olgeta dei we hem i givim long yu, nomata sipos yu ting se yu kam gud finis. Rimemba, ol antibiotic meresin ya bambae oli no karemaot sik olsem nus i ron no flu, from we tufala samting ya oli kamaot long ol vaeres i no from ol jem. Dove i talem se: “Olgeta man oli mas wok tugeta blong faet agensem problem ya long ful wol, we i mekem yumi wari bigwan, from we problem ya i save karem bigfala trabol long helt blong olgeta man.”

Saen Blong Ol Taem

Niuspepa ya The Toronto Star, i ripotem se: “Wan narafala olfala haf blong kastom blong ol man Kanada bambae i lus long ol wik we oli kam taem polis [long Niufaonlan] oli stat yusum masket long faswan taem.” Olgeta polis blong Niufaonlan, we i stanap long 1729, oli “laswan polis fos blong Not Amerika we i no karem masket taem oli wok.” Be, wan niufala loa i finisim faswan kastom ya we oli bin stap folem. Faswan kastom ya i mekem ol polis oli mas askem man we i bos long olgeta blong gat raet blong holem masket taem oli wok. Sipos oli agri long samting ya, ol wanwan polis bambae oli save holem wan masket i stap long bokis blong trak blong olgeta. Ale, taem oli rili nidim, bambae oli mas stopem trak, openem bokis blong trak mo karemaot masket. Brian Tobin, jif ofisa blong polis, i talem se: “Olfala kastom ya we i defren olgeta, i stanap from we ol man ya oli no luksave samting, be kastom ya i no save wok. Polis fos blong yia 1998, we i kasem wan gudfala trening, bambae i no rili save mekem gudfala wok sipos oli no save yusum ol tul blong olgeta.” Ol man oli kolem Niufaonlan se, Bigfala Ston, mo oli flas blong talem se long kantri blong olgeta, provins ya i no gat plante trabol long fasin blong brekem loa mo i neva gat wan polis blong olgeta we taem hem i wok, man i sutum long masket.

Ol Faswan Man Blong Wokem Garen

Franis niuspepa ya Le Monde, i ripotem se wan tim blong sayentis, long Yurop, oli faenemaot se wan kaen wael wit we i stap gru long Medel Is i klosap sem mak long wit we man i planem long plante narafala kantri tede. Antap long wit mo narafala “faswan ligim,” i gat ol faswan sipsip, nani, pig, mo buluk we man i lukaot long olgeta, we oli bin stat long ples ya tu. Ol sayentis oli talem se fasin blong wokem garen i stat long ples ya mo biaen hem i kavremap Yurop mo Esia. Yumi intres tumas blong save se, long sam olfala vilej we oli bin wokem garen long hem, oli faenem wit we ol man oli planem fastaem, plante taosen yia bifo. Mo ol vilej ya oli stap long eria blong saot wes blong Lek Van mo ol bigfala hil blong Ararat.

Ol Krab Blong Graon Mo Stadi Blong Ol Laef Samting

Ol anis, waetanis, mo wom oli kakae ol lif mo doti we oli folfoldaon olbaot long bus, ?be wanem i hapen long ol bigfala bus we ren i foldaon oltaem mo ples i wetwet? Ol krab blong graon oli mekem wok ya. Wan man we i stadi long ol laef samting, long Yunivesiti blong Mijigan, Yunaeted Stet, i sapraes blong faenem se long wan bigfala eria blong bus long Kosta Rika, we i stap klosap long solwota, i no gat plante lif long graon, be i gat plante bigbigfala hol nomo. Long naet taem, hem i stap wajem ol krab blong graon ya—i gat 60,000 krab blong wan hektea—we oli kam kamaot blong pikimap ol ded lif, frut, mo sid, mo karem oli go long hol blong olgeta we oli dip olsem 1 mita. Ol krab ya, we saes blong olgeta i kasem 20 sentimita mo we oli save pulum win aninit long graon mo wota tu, oli stap godaon wan wan taem nomo long solwota blong mekem eg blong olgeta. Ol krab ya oli stap fidim ol tri we rus blong olgeta i go dip insaed long graon. Niuspepa ya The Times, blong London, i ripotem se ol smosmol anamol olsem ol krab ya, oli stap givhan bigwan blong kontrolem laef blong ol bus.

Tabak i Givim Mane Blong Sapotem Spot

Ol bigfala bisnes blong salem tabak oli yusum bigwan ol spot mo narafala pleplei blong mekem pablisiti blong ol samting we oli salem. Taswe, Rhonda Galbally, we i wok long Viktorian Helt Promosen Fandesen blong Ostrelya, i talem se, from bisnes ya, “wan gudfala fasin fren i kam bitwin ol spot . . . mo fasin blong smok sigaret.” From samting ya, ol pablisiti blong tabak we oli kamaot long taem blong spot, maet oli pulum plante man blong smok. Wan kampani blong salem niuspepa, we nem blong hem Panos, i givim wan ripot we i tokbaot Kansa Risej Kampen long Briten. Kampen ya i faenemaot se “ol boe we oli glad blong wajem wan program blong televisin we i soem resis blong trak, Formula One, jans se bambae oli stat smok sigaret, i tu taem antap long ol narafala yangfala. Long plante ples blong Yurop, ol kampani blong tabak oli spenem plante handred milyan dola evri yia blong sapotem ol resis blong trak.” Ol trak oli raetem nem blong ol kampani we oli salem tabak mo hemia i wan gudfala rod blong mekem pablisiti long televisin from we oli save pulum man isi nomo.

Ol Pikinini We Oli No Rejista

The New York Times i ripotem se: “Ating wan long evri tri bebi we oli bon oli no rejista, mekem se ol pikinini ya bambae oli save mestem plante samting, olsem wan gudfala edukesen mo kea blong helt long olgeta.” Ol kantri long saot blong Sahara long Afrika, mo long sam kantri blong Esia tu, olsem Kambodia, India, Mianma, mo Vietnam, oli sam long ol kantri ya we plante blong ol pikinini we oli bon oli no rejista. Carol Bellamy, ekseketif daerekta blong UNICEF (United Nations Children’s Fund), wan grup we i mekem ripot ya long fulwol, i talem se: “Man we i no gat wan stefeket blong makem dei we hem i bon, i olsem we hem i no bon nating.” Plante nesen oli askem se pikinini i rejista bifo we hem i save kasem tritmen long hospital no putum nem long wan skul. Bighaf blong ol pikinini we oli no gat stefeket blong soem dei we oli bon, ol man oli yusum olgeta olsem slef nomo blong mekem ol strongfala wok, no oli yusum olgeta blong salem bodi blong olgeta long ol nogud fasin blong seks. Niuspepa ya i gohed blong talem se: “Ripot ya i soemaot se fasin pua i no stamba risen we i mekem se plante pikinini oli no rejista. Hem i tokbaot ol kantri olsem Latin Amerika, sentrol Esia, mo Not Afrika olsem sam long ol kantri we namba blong ol pikinini we oli rejista i antap tumas.”