Sam Nius Blong Wol

Kolsot Blong Ol Pengwin

Sam man long ol defdefren ples blong wol, we oli no kasem pei from wok blong olgeta, oli wokem bitim 1,000 kolsot blong sanem i go long Tasmenia, long Ostrelia. ?Hu bambae oli werem ol kotsot ya? Ol smosmol pijin we oli hevi olsem wan kilo nomo, nem blong olgeta se, Feri Pengwin. Oli laef long wan ples we plante taem solwota i gat oel mo bensin blong ol sip long hem. National Post wan niuspepa blong Kanada i talem se: “Taem ol pijin ya oli klinim ol feta blong olgeta oli solemdaon oel we i fas long ol feta. Ol wokman oli putum ol kolsot long olgeta, blong blokem olgeta oli no kakae oel [bifo] we ol man ya oli klinim olgeta.” Niuspepa ya i talem tu se kolsot ya bambae i mekem se ol pengwin oli no kolkol. Wan woman we i wok blong Konsevesen Tras blong Tasmenia, nem blong hem Jo Castle, i talem se long Not blong wol tu oli bin yusum ol kolsot long ol pijin blong solwota. Be oli “jenisim stael ya blong kolsot blong i stret long ol smosmol pengwin long Saot blong wol.”

Mekem Noes Wetem Maot Taem Oli Kakae

?I stret blong mekem noes wetem maot taem yumi kakae supsup? Hemia kwestin we ol man we oli kakae supsup long ol restoron long Japan oli mas ansarem. Plante man Japan we oli medel man no olfala finis, oli ting se tes blong supsup i moa gud sipos oli kakae taem i hot mo sipos oli mekem noes wetem maot blong olgeta taem oli stap kakae. Oli talem se i stret nomo blong mekem noes, hem i wan fasin blong soemaot se oli laekem kakae ya. Be ol yangfala long Japan oli gat defren tingting. Niuspepa ya The Japan Times, i talem se: “Ol yangfala long Japan oli lukaot gud blong no letem supsup i foldaon long nektae blong olgeta we oli wokem long silik no long ol [laswan stael] dres blong olgeta. Ol yangfala ya oli gruap wetem fasin mo kakae blong ol kantri blong Wes. Taswe, maet oli harem nogud taem wan we i sidaon klosap long olgeta blong kakae i mekem noes wetem maot blong hem.” Fasin ya i stap mekem ol yangfala long Japan oli seraot long ol olfala. Naoia, plante olfala oli sem blong mekem noes wetem maot blong olgeta long fored blong ol man. Wan bigfala niuspepa blong Japan i tekem saed blong ol olfala, i se: “Yumi harem se yumi stap yumi wan nomo, taem ol man we oli kakae wetem yumi oli no moa mekem noes wetem maot blong olgeta.”

Denja Blong Strong Dring

The Lancet wan niuspepa blong ol dokta long Inglan i talem se: “Long Yurop naoia, plante moa yangfala oli kasem kil, oli handikap, no oli ded from we oli dring tumas.” Ol man Yurop oli dring moa i bitim ol narafala man long wol. Evri yia, 55,000 yangfala oli ded from. Samfala oli bin askem kwestin long saed blong dring long ol studen long Inglan, Denmak, Finlan, Grinlan, mo Aealan. Wan long evri tri yangfala ya oli talem se oli drong tri taem long manis we i pas. Long 30 kantri blong Yurop, oli stadi long 100,000 studen we oli gat 15 no 16 yia, nao oli faenemaot se ol yangfala long Lituenia, Polan, Slovenia, mo Slovak Ripablik, oli dring plante moa naoia bitim bifo. Independent wan niuspepa blong London i tokbaot woning we Royal Kolej blong ol Dokta long Inglan i givim se “sik ya blong leva we i kamaot from tumas dring, bifo oli faenem long ol man we oli gat 40 mo 50 yia we oli bin dring plante yia finis. Be naoia, oli stap faenem sik ya” long ol woman we oli jes gat 20 yia. Kolej ya i “makemaot dring olsem trabol long saed blong helt we i kakae moa mane blong Inglan i bitim ol narafala sik.”

Pul Long Wan Dinggi i Gokros Long Pasifik

Wan man i pul i gokros long Pasifik long wan dinggi we i gat wan smol haos blong hem, i no gat sel, mo i no gat enjin. El Comercio wan niuspepa blong Lima i talem se Inglis man ya Jim Shekhdar i aot long Peru long Jun 2000. Man ya i karem wan smol samting we i save mekem solwota i kam swit, wan redio, fo samting blong sanem mo kasem mesej tru long ol satelaet, mo wan smol glas blong mekem ol samting ya oli wok from paoa blong san. Naen manis biaen, long Maj 2001, man ya we samfala oli bin kolem hem, “krangke sela” i goso long Ostrelia afta we hem i pul 15,000 kilometa finis. Long trip blong hem, ten taem ol sak oli traem blong kakae hem, mo klosap hem i bangem wan bigfala sip we i stap karem oel. Be laswan trabol we hem i kasem, hemia long laswan dei blong trip blong hem. Ol bigbigfala wef oli kafsaedem smol bot blong hem mo hem i mas swim long laswan handred meta, blong goso long ples we famle blong hem i stap wet long hem.

Paoa Blong Wan Smol Slip

The Times wan niuspepa blong London i talemaot tok blong wan tija long Yunivesiti blong Loughborough, nem blong hem Jim Horne. Hem i talem se long aftenun, taem yumi harem se slip i kam, beswan rod blong winim “i blong slip blong ten menet.” Horne i talem se: “Slip ya i sem mak long ol narafala meresin. Taem man i harem nogud, hem i mas tekem meresin ya kwiktaem, ale bambae i wok gud.” Sam kampani long Amerika oli mekem wan spesel rum blong slip blong ol wokman blong olgeta. Long rum ya, i gat ol bed, blangket, pilo, mo naes miusik we i mekem man i slip kwik, wetem klok we i krae evri 20 menet. Be Profesa Horne i givim woning se sipos yu slip bitim 20 menet, maet 25 menet nomo, bambae yu harem nogud taem yu wekap. “Afta ten menet, bodi i save ting se ples i tudak finis, ale hem i stat blong folem fasin we hem i folem long naet blong mekem man i go long dip slip.”

Stap Tugeta Bifo Mared

National Post wan niuspepa blong Kanada i talem se: “Ol papa mama we oli stap tugeta bifo we oli mared, namba blong olgeta we oli seraot biaen i tu taem antap long olgeta we oli no stap tugeta bifo mared.” Woman ya Heather Juby i lidim wan stadi we Statistics Canada i mekem, ale hem i talem se fastaem oli ting se man mo woman we tufala i gat pikinini bambae oli gat strong tingting blong no seraot. Be hem i talem se, “plante moa man mo woman we oli stap tugeta nomo, oli seraot i winim ol narafala man mo woman.” Olgeta we oli mekem stadi ya oli faenem se plante mared man lelebet (25.4 pesen) we oli stap tugeta bifo mared oli seraot. Be smol nomo (13.6 pesen) blong ol papa mama we oli no stap tugeta bifo mared oli seraot. Juby i talem se: “Ol mared man mo woman we oli bin stap tugeta fastaem oli no stap gud, from we olgeta we oli agri blong [stap tugeta], oli no tinghae long promes blong mared.”

Eksasaes Oltaem i Impoten

Plante man we oli sidaon oltaem long wan ofis, maet oli mekem strong eksasaes sam samtaem, from we oli no wantem kam fatfat, kasem sik blong hat, no wan narafala sik. Be wan stadi we oli mekem i no longtaem, i talem se i moagud blong mekem smol eksasaes oltaem. Hemia i moagud blong givhan long bodi blong aotem ol gris, i winim we man i mekem strong eksasaes sam samtaem nomo. Ripot ya i kamaot long Süddeutsche Zeitung, wan niuspepa blong Jemani. Wan man Holan we nem blong hem Dr. Klaas Westerterp, i stadi long 30 man blong faenemaot hamas paoa wanwan long olgeta oli yusum evri menet. Hem i faenem se i moa gud blong traem mekem smol moa eksasaes evri dei i winim we man i “sidaon blong longtaem mo biaen i mekem strong eksasaes.” Ripot blong hem i talem se: “I gud blong sidaon smoltaem, stanap smoltaem, mo tekem evri janis blong wokbaot smol no ron smol long baskel.”

Ridim Baebol

Longtaem finis i kam, ol man Amerika oli talem se oli tinghae long Baebol. Be wan stadi we oli mekem i no longtaem i soem se long olgeta man we oli talem se oli Kristin, smol nomo (16 pesen) oli ridim Baebol evri dei. The Sun Herald, wan niuspepa blong Biloxi, Mississippi long Amerika, i tokbaot wan narafala stadi we i soemaot se taem oli askem 10 man hu i bin givim bigfala toktok antap long hil, 2 nomo oli save stret ansa. Mo tu, oli save talem tri no fo nomo long ol Tenkomanmen.

Solwota We i Hot i Spolem Ol Anamol

I no longtaem i pas, sam sayentis oli go long Heard Aelan we i stap hem wan nomo, 4,600 kilometa saotwes long Ostrelia. Oli luk se ol gras mo tri wetem ol anamol long ples ya oli jenis bigwan. Niuspepa ya, West Australian i talem se: “King pengwin, wan kaen sil we oli kolem fur sil, mo wan pijin blong ples ya oli kam plante moa naoia, mo sam graon we fastaem aes nomo i kavremap hem, naoia i gat fulap gras mo tri i stap long hem. Wan man we i stap stadi long ol laef samting, Eric Woehler, i talem se long 1957 i gat tri man mo tri woman pengwin nomo long aelan ya. Hem i se: “Be naoia i gat moa long 25,000.” Woehler i talem se naoia solwota i 1.3 digri moa hot i bitim 50 yia bifo. Hem i talem tu se: “Maet yumi no ting se hemia i plante, be hem i naf blong mekem ol jenis ya we yumi lukluk naoia.” Woehler i ting se maet bambae sam kaen tri mo anamol tu oli no moa save stap long aelan ya from se bambae i hot tumas.”