?From Wanem Yumi Fraet Long Ded?

“Ded i moa nogud i bitim olgeta narafala samting, from we ded i finisim evri samting.”—Aristotle.

I GAT wan woman we ol fren blong hem oli luk hem olsem wan woman we i strong blong mekem wosip, wan woman we i rili bilif long skul blong hem. Samfala oli bin singaot woman ya se “wan bigfala pos blong jos.” Jos i tijim long woman ya se ded i no finisim evri samting, be hem i rod nomo blong go long wan narafala laef. Nating se woman ya i kasem tijing olsem, taem klosap hem i ded, hem i fraet we i fraet. Tingting blong hem i trabol tumas, ale hem i askem long wan woman we i stap givim advaes long hem long saed blong bilif, se: “I gat plante tumas [bilif long saed blong ded]. ?Olsem wanem blong save weswan nao i stret?”

Klosap evri jos mo evri laen blong man oli ting se afta we man i ded, hem i gohed blong laef samples, sipos no, bambae hem i laef bakegen long ded. ?Long olgeta bilif ya, weswan nao i tru? Plante man oli ting se bambae oli no gat wan laef nating afta we oli ded. ?Wanem tingting blong yu? ?Oli bin tijim yu se laef bambae i gohed afta we yu yu ded? ?Yu yu bilif long samting ya? ?Yu yu fraet long ded?

Fraet Blong Lus Olgeta

Ol man we oli stadi long bisnes ya, oli yusum tok ya “wari long saed blong ded” blong tokbaot fraet we plante man oli gat long ded. Long ol laswan yia, ol man oli raetem plante buk long saed blong ded, mo ol saentis tu oli raetem plante ripot long saed ya. Nating se i olsem, bighaf blong ol man oli no wantem tingbaot ded. Be i gat wan taem we oli mas tingbaot ded, from we yumi evriwan i mas fesem ded samtaem. !Laef blong yumi i save finis kwiktaem nomo! !Bitim 160,000 man mo woman oli ded evri dei! I no gat wan long yumi we i save ronwe long ded, mo samting ya i mekem plante man oli fraet.

Ol man we oli gat bigfala save long bisnes ya, oli talem se ol man wanwan oli wari long defdefren samting long saed blong ded. Maet samfala oli fraet blong harem i soa long bodi blong olgeta, samfala oli fraet blong fesem samting we oli no save se i olsem wanem, sam narafala oli fraet blong lusum ol famle mo fren blong olgeta, mo sam narafala bakegen oli fraet long ol trabol mo soasore we bambae i kasem ol narafala we oli stap, taem bambae oli ded.

Bigwan blong ol wari ya, hemia fraet ya se taem yumi ded yumi lus olgeta. Nomata we man i gat wan strong bilif, be tingting ya se ded i finisim evri samting, hemia i mekem plante man oli fraet. Mo ol saentis oli mekem fraet ya i kam bigwan moa. Tingbaot, klosap evri wok we bodi blong man i mekem, ol saentis oli save eksplenem. Be olgeta saentis we oli stadi long laef mo bodi blong man, oli no pruvum se i gat wan samting insaed long yumi we i gohed blong laef afta we bodi blong yumi i ded. Taswe, plante saentis oli talem se taem man i ded, hemia samting we i mas hapen, olsem ol narafala samting we i hapen long bodi blong man.

Ale, yumi no sapraes se plante man oli fraet we oli fraet, nating we oli stap talem se oli bilif strong long wan narafala laef afta we oli ded. Oli fraet blong lus olgeta. Long ol tok we King Solomon i raetem bifo, hem tu i talem klia se ded i finisim evri samting, mo samfala oli fraet tumas long tok ya blong hem.

“Graon”—?Laswan Ples Blong Yumi?

Long buk blong Prija we Solomon i raetem 3,000 yia bifo, hem i talem se: “Ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting. Oli no moa save kasem pei blong ol samting we oli stap mekem, mo ol man oli fogetem olgeta finis. Ol fasin blong olgeta we oli laekem tumas ol man, no oli no laekem olgeta nating oli agens long olgeta, no oli jalus tumas long olgeta, be taem oli ded, ol samting ya oli lus wetem olgeta.” Hem i gohed moa i se: “Wanem samting we yumi stap mekem, yumi mas strong long hem long fulpaoa blong yumi, from we bambae i no gat wok, mo tingting, mo save, mo waes long [beregraon], mo hemia nao ples we bambae yumi go long hem.”—Prija 9:5, 6, 10.

God i pulum Solomon blong raetemdaon se, long saed blong ded, “man mo anamol, tufala i sem mak nomo. Man i no save talem se hem i moa gud, i winim anamol. . . . Rod blong ded i stap wet long tufala. . . . Bambae tufala tugeta i mas gobak long graon. Tufala i kamaot long graon, mo bambae tufala i gobak long hem bakegen.”—Prija 3:19, 20.

I tru se King Solomon i raetem samting ya, be ol tok ya oli rili kamaot long God, mo oli stap long Tok blong God, Baebol. Ol vas ya wetem plante narafala vas blong Baebol, oli no pulum man blong bilif se i gat wan samting insaed long hem we i gohed blong laef afta we hem i ded. (Jenesis 2:7; 3:19; Esikel 18:4, NW) ?Olsem wanem? ?God i stap talem long yumi se ded i finisim evri samting, yumi kam “graon” nomo, mo i no moa gat wan samting biaen? !Nogat!

Baebol i no talem se wan haf blong man i gohed blong laef afta we bodi blong hem i ded, nogat. Be hem i talem klia, wanem gudfala samting i stap fored long olgeta we oli ded. Nekis haf bambae i tokbaot from wanem yu no mas fraet se ded bambae i finisim laef blong yu blong olwe.

[Bokis blong pija long pej 19]

WAN ENEMI WE YUMI NO SAVE RONWE LONG HEM

Baebol i talem se ded hem i enemi blong man. Tru ya, hem i wan bigfala enemi, mo yumi luksave samting ya evri dei. Maet namba blong man we oli ded evri yia, hem i samting olsem 59 milian—i min se, evritaem 2 seken i pas, i gat wan man i ded. Tingbaot bigfala namba blong man we oli ded:

◼ Evritaem 102 seken i pas, wan man i ded long faet.

◼ Evritaem 61 seken i pas, wan man i ded from we narafala i kilim hem.

◼ Evritaem 39 seken i pas, wan man i kilim hem wan i ded.

◼ Evritaem 26 seken i pas, wan man i ded long aksiden long trak.

◼ Evritaem tri seken i pas, wan man i ded from hanggri.

◼ Evritaem tri seken i pas, wan pikinini we i no gat faef yia yet, i ded.

[Bokis blong pija long pej 20]

WAN WOK WE I WESTEM TAEM NOMO

Plante yia bifo, i gat wan man, nem blong hem James Kidd, we i stap digim graon long Yunaeted Stet blong faenem sas ston ya kopa. Long Novemba 9, 1949, man ya i lus long ol bigfala hil blong Arizona, taem hem i gat 70 yia blong hem. Oli no faenem bodi blong man ya, be plante yia biaen, kot i tekem desisen se hem i ded finis. Afta long samting ya, oli faenem wan pepa, mo long pepa ya man ya i raetem ol laswan toktok blong hem wetem wan pensel. Mo oli faenem plante pepa blong bang wetem mane blong hem we i kasem plante handred taosen vatu. Long ol laswan toktok blong Masta Kidd, hem i talem se oli mas givim mane ya long “ol saentis, mo bambae oli yusum mane ya blong traem faenemaot sipos man i gat wan spirit we i aot long bodi blong hem taem i ded.”

Kwiktaem nomo, bitim 100 man we oli talem se oli saentis, oli askem mane ya. Kot i gohed plante manis blong harem toktok blong plante taosen man we oli stap talem se i mas gat wan spirit blong dedman. Long en blong ol manis ya, jaj i givim mane ya long tu grup we ol man oli savegud wok blong olgeta blong stadi long ol dip kwestin olsem. Naoia, bitim 50 yia i pas finis, be tufala grup ya blong ol saentis oli no faenem yet “wan samting we i save pruvum se man i gat wan spirit we i aot long bodi blong hem taem i ded.”