Trabol Ya i Kavremap Wol

OLBAOT long ol rod blong Brasil, ol man oli kilim i ded plante pikinini we oli no gat hom. Hemia wan narafala pruf we i soemaot se ol pikinini we man i no wantem olgeta, oli no sef nating. Sam ripot we oli kamaot long kantri ya i talem se ol man oli stap kilim i ded plante handred pikinini evri yia.

Ol man oli mekem plante nogud trabol long ol pikinini long Dunblane, Skotlan, mo long Wolvahampton, Engglan, mo long plante narafala ples tu. Wan eksampel, tingbaot wan gel blong Angola, we i gat 12 yia, nem blong hem Maria. Hem i no gat papa mama, mo wan man i repem hem, nao hem i gat bel. Hem i mas wokbaot 320 kilometa, nao hem i bonem pikinini blong hem bifo long stret taem blong hem. Afta long tu wik nomo, bebi ya i ded. Wan wik biaen, Maria tu i ded, from we hem i sik mo i no gat kakae.

Long 1992 wan ripot blong UNICEF (United Nations Children’s Fund) i talem se “‘faet agensem ol pikinini’ hem i wan samting we i strong moa long ol yia 19 handred.” Wan ripot we UNICEF i mekem long 1996, i soemaot tingting blong samfala se ‘ol man we bambae oli kam biaen long ol enemi ya, olgeta tu oli mas lus.’ Wan man blong politik i tokbaot samting ya i se: “Blong kilim ol bigfala rat, fastaem yu mas kilim ol smol rat.”

Long ol ten yia we oli pas, i gat tu milyan pikinini we oli ded from raf fasin we man i mekem long olgeta. Narafala fo milyan pikinini oli kam handikap, blaen, no oli gat problem long bren blong olgeta, from we oli wokbaot antap long ol bom we man i haedem aninit long graon. Ol pikinini ya oli traem bes blong olgeta blong laef tru long ol hadtaem ya, wetem plante narafala milyan pikinini we oli lusum hom blong olgeta long ol faet. Yumi no sapraes long stamba tok ya long wan niuspepa se: “Nogud Pija Blong Rabis Fasin We Faet i Mekem Long Pikinini.”

Ol nogud fasin ya we man i mekem long pikinini oli spolem fiuja blong man, mo oli pruvum tu se ol pikinini naoia oli trabol gud, i no long sam kantri nomo, be long ful wol. Mo plante long ol man we oli mekem trabol long ol pikinini oli man we ol pikinini ya oli bin trastem.

Olgeta We Pikinini i Trastem Oli Mekem Nogud Long Olgeta

Taem wan pikinini i luk se man ya we hem i bin trastem, i mekem nogud long hem, samting ya i save mekem pikinini ya i harem nogud i bitim mak blong longtaem. I tru moa sipos man ya i wan papa no mama, wan fren, no wan tija. Long Yunaeted Stet, televisin i soem wan program we woman ya Oprah Winfrey i mekem, nem blong hem, “Fraet i Mekem Oli Stap Kwaet: Soem Klia mo Stopem Fasin blong Spolem Pikinini.” Long program ya oli talemaot wan telefon namba we ol pikinini oli save ring i kam long hem blong askem help. Afta long program ya, ol man oli sapraes tumas blong luk se plante tumas pikinini oli ring i kam. Samting ya i soemaot klia se fasin ya blong papa mama we i spolem pikinini blong olgeta, i bigwan tumas. Wan man we i wok long program ya blong televisin, nem blong hem Arnold Shapiro, i tokbaot samting ya, long buk ya Children Today, hem i se: “Samting we mifala i sapraes moa long hem, hemia se sam long ol pikinini we oli telefon i kam, oli ol smol pikinini nomo. Oli ring i kam from we oli fraet, oli wantem ronwe long papa mama blong olgeta we i kilim olgeta no mekem nogud wetem olgeta long saed blong seks.”

Program ya i givhan bigwan blong mekem man i luksave se plante taem, ol man we oli spolem pikinini oli no ol strenja we oli mekem man i fraet. Man ya Shapiro i soemaot klia se, “bighaf blong ol man we oli mekem spolem pikinini oli ol papa mama mo narafala memba blong famle.” Sam narafala stadi we man i mekem oli soemaot se samting ya i tru tumas, mo oli soemaot se ol fren we famle i trastem olgeta, plante taem oli bin mekem gud plan blong olgeta blong frengud wetem pikinini mo famle from we, biaen, oli save mekem nogud wetem pikinini blong famle ya. Blong wan papa mama i mekem nogud long saed blong seks wetem pikinini blong olgeta, hemia i wan bigfala nogud trabol we i spolem tras blong pikinini.

Wan narafala bigfala problem we plante pikinini raonabaot long wol oli fesem, hemia from sam man we oli laekem moa blong slip wetem ol smol pikinini bitim ol bigman (pedophiles). Niuspepa ya Trends & Issues in Crime and Criminal Justice i tokbaot samting ya se: “Fasin ya paedophilia i stap minim man we i laekem moa ol smosmol pikinini blong mekem seks wetem olgeta. . . . Fasin blong paedophilia i stamba blong plante trabol agensem loa, olsem fasin blong repem pikinini, doti fasin mo fasin blong go agensem ol gudfala tingting we oli kamaot long ol rabis buk no video long saed blong seks we man i mekem wetem ol pikinini.”

Plante ripot oli stap kamaot we oli soemaot se i gat ol grup blong man we oli wok tugeta raonabaot long wol, jes blong mekem olgeta oli harem gud long saed blong seks taem oli slip wetem ol smol pikinini. (Lukluk bokis long pej 7.) Ol pikinini we oli kasem trabol ya oli ol boe mo gel tu. Ol man ya we oli no gat stret fasin nating, oli trikim ol pikinini ya mo oli mekem nogud wetem olgeta long saed blong seks. Biaen, oli mekem ol pikinini ya oli fraet no oli givim plante samting long olgeta, blong pulum olgeta blong stap insaed long “grup ya.” Plante taem, ol man we oli wokem ol plan ya mo we oli mekem ol nogud fasin ya, oli ol lida blong ol komuniti. Samtaem ol polis mo ol man blong kot tu, oli savegud long bisnes ya, be oli protektem ol man ya nomo.

Bigfala toktok i stap kamaot tu from ol lida blong skul we oli stap mekem nogud fasin long saed blong seks wetem ol pikinini. Sam nius long plante ples long wol oli soemaot se fasin ya blong ol lida blong skul we oli spolem ol pikinini, i bigwan, mo samtaem oli mekem ol fasin ya long nem blong God. Eksampel, wan pris blong Anglikan skul, we i stap mekem nogud wetem wan smol boe blong ten yia, i talem long smol boe ya se: “God i stap toktok tru long hem [pris ya], mo God i laekem evri samting we hem i mekem no eni samting we [smol boe ya] i mekem, taswe ol fasin ya oli stret nomo.”

Long Ostrelya wan buk (The Battle and the Backlash: The Child Sexual Abuse War) i tokbaot fasin blong ol lida blong skul mo narafala bigman we ol man oli trastem olgeta, be oli stap mekem nogud long pikinini. Buk ya i talem se ol ogenaesesen we oli joen long ol bisnes ya oli intres moa blong traem kasem gudnem long fes blong narafala man mo blong protektem haenem blong olgeta i winim we oli traem protektem ol pikinini we oli kasem trabol.

Risal Blong Hem i Nogud Olgeta

Taem pikinini i trastem man, hem i no tingbaot se bambae hem i putum tras blong hem long man ya go kasem wanem mak. Taswe, taem wan man i giaman long pikinini, fasin ya i save gat bigfala paoa long smol tingting blong pikinini ya we bambae i sek bigwan. Buk ya Child Abuse & Neglect i makem se: “Ol man we fastaem oli save givhan long pikinini, naoia oli kam ol man blong denja, mo ol ples we bifo oli olsem sefples blong ol pikinini ya, naoia oli kam ol ples blong fraet. From samting ya, laef blong wan pikinini i olbaot, hem i no moa save weples blong go long hem.”

From ol nogud fasin ya, we bighaf blong olgeta i stap gohed finis blong plante yia, sam pikinini oli gat bigfala problem. Taem ol pikinini ya oli gruap oli faenem i had blong joen wetem narafala man long laef blong olgeta, mo taem oli kam bigman, tingting mo filing blong olgeta i trabol oltaem. Risal we i kamaot taem man i giaman long pikinini we i trastem hem, i nogud olgeta from we pikinini i luksave se narafala man i yusum nogud hem jes from we hem i wan pikinini. Be, plante pikinini we man i mekem trabol long olgeta, bambae oli neva talemaot samting ya. Ale, from we ol man blong spolem pikinini oli save samting ya, oli tekem jans blong mekem i nogud long olgeta.

Long ol yia we oli jes pas, ol toktok we oli kamaot long saed blong fasin we man i mekem blong spolem pikinini, i kam antap bigwan long fulwol, mekem se naoia i gat plante pruf we man i no save haedem mo ting nating long hem. Be bighaf blong ol man oli agri se blong finisim fasin ya blong mekem nogud long saed blong seks wetem pikinini, hemia wan bigfala wok. Taswe ol kwestin ya oli kamaot: ?I rili gat sam man we oli save protektem ol pikinini blong yumi? ?Olsem wanem yumi we yumi gat ol pikinini, i save lukaotgud long presen ya we God i givim long yumi, mo protektem laef blong ol pikinini ya we oli no save samting yet? ?Ol papa mama oli save lukluk i go long hu blong kasem help?

[Bokis/Foto blong pija long pej 7]

Blokem Rabis Fasin We i Kamaot Long Intenet

Long ol manis we oli jes pas, long wan fasin we i haed, ol polis long 12 kantri oli kam insaed long ol haos blong bitim 100 man we oli stap yusum Intenet long kompyuta blong luk ol rabis pija long saed blong seks we man i mekem wetem pikinini. Long wan grup blong ol man ya we i stap long Yunaeted Stet, polis i faenem bitim 100,000 rabis pija blong ol pikinini.

Man Engglan we i lidim wok ya, we i gohed blong faef manis, blong traem faenem olgeta we oli yusum kompyuta long nogud fasin ya, i talem se: “Ol pija we mifala i faenem oli naf blong tanem gat blong ol man we oli gat gudfala tingting.” Long ol pikinini we ol man ya oli yusum nogud olgeta, i gat ol gel mo ol boe tu, sam oli gat tu yia nomo. Ol polis long Beljiom oli talem se ol pija ya we oli stap long kompyuta oli “nogud moa i bitim enikaen narafala pija long saed blong nogud fasin we man i bin mekem long pikinini. . . . Fasin ya i go bitim mak, from we ol man oli rere blong mekem nogud fasin wetem prapa pikinini blong olgeta, jes from we oli wantem soem beswan pija we i bitim ol narawan.” Wan man i tekem foto blong hem wan we i stap repem gel blong wan memba blong stret famle blong hem, ale, hem i putum ol foto ya i go long kompyuta blong hem.

Sam long ol man we oli ting se oli biaen long bisnes ya, i gat ol tija, wan sayentis, wan studen blong loa, wan studen blong meresin, wan man we i lukaot long ol skaot, wan man blong wokem ol kaon, mo wan tija blong yunivesiti.

[Tok blong pija long pej 6]

Wan bom we i bosta i spolem raethan blong boe ya

[Credit Line]

UN/DPI Photo by Armineh Johannes

[Foto Credit Line blong pija long pej 7]

Photo ILO/J. Maillard