Ol Yangfala Oli Askem . . .

Ol Fren—?Oli Rili Gat Paoa Blong Pulum Yumi?

“Mi no ting se ol fren oli rili save gat paoa long mi.”—Pamela, wan studen long haeskul.

“Mi no ting se ol fren blong mi oli gat bigfala paoa long mi. Tingting blong mi nomo i stap pulum mi.”—Robbie, wan yangfala man.

?YU TU yu bin tingting olsem samtaem? Ating yu save finis tok ya blong Baebol se: “Ol stret man nomo, be ol fren blong olgeta we oli no stret, oli save spolem fasin blong olgeta.” (1 Korin 15:33) Be maet yu tingbaot tu se: ‘Ol man we oli talem se ol fren oli gat paoa blong pulum yumi, oli stap bitim mak long tok blong olgeta. ?Maet paoa blong ol fren i no strong tumas olsem we papa mama blong mi mo olgeta we oli olfala moa long mi oli stap talem?’

Sipos sam samtaem yu yu gat tingting olsem, yu no mas ting se yu nao yu faswan blong gat tingting ya. Be traem tingbaot samting ya: ?Maet ol fren oli gat moa paoa long yu i bitim wanem we yu yu tingbaot? Plante yangfala oli sapraes se ol fren oli gat bigfala paoa long olgeta. Wan gel, Angie, i talem se maet hem i stap folem plante fasin blong ol man raonabaot long hem, be hem i no luksave samting ya. Hem i se: “Paoa blong ol fren i save strong tumas, mekem se yu no haremsave nating se oli stap pulum yu. Yu ting se tingting blong yu nomo i stap pulum yu.”

Robbie we yumi tokbaot antap, i talem se tingting blong hem nomo i stap pulum hem. Be hem i talem tu se i no isi blong stap klosap long wan bigfala taon. ?From wanem? From we ol sas samting raonabaot long hem oli save pulum hem. Hem i se: “Long ples ya, ol man oli ting se i impoten blong gat plante sas samting.” Yes, i klia se ol man raonabaot long yumi, oli gat paoa long yumi. ?Taswe, from wanem plante yangfala oli ting se ol fren oli no gat paoa blong pulum olgeta?

No Haremsave Se Paoa Ya i Bigwan

I no isi blong haremsave se ol fren oli stap pulum yumi—maet yumi no haremsave nating. Tingbaot pijatok ya: Taem yumi stap stanap long graon, win we i stap antap long yumi i olsem wan hevi samting long yumi, olsem wan kilo blong evri skwea sentimita blong bodi blong yumi.a Evri dei, yumi laef wetem hevi samting ya long yumi, be yumi no haremsave. ?From wanem? From we yumi lan long hem.

I tru, hevi blong win i no stap mekem wan nogud samting long yumi. Be taem ol man oli gat paoa long yumi we yumi no haremsave, sloslo oli save jenisim yumi. Aposol Pol i kasem save se ol man raonabaot long yumi oli save gat bigfala paoa long yumi. Hem i givim woning long ol Kristin long Rom se: “Yufala i no mas letem wol ya i fosem yufala blong folem fasin blong hem.” (Rom 12:2, The New Testament in Modern English) ?Olsem wanem samting ya i save hapen?

?Olsem Wanem Ol Fren Oli Pulum Yu?

?Yu yu haremgud taem ol narafala oli laekem yu mo oli glad long yu? Ating bighaf blong yumi bambae oli talem yes. Be fasin ya blong wantem ol narafala blong laekem yumi, i gat tu saed blong hem. Hem i save mekem i gud long yumi no i save mekem i nogud long yumi. ?Bambae yumi go kasem wanem mak blong mekem narafala i glad long yumi? Long saed blong yu, maet yu yu sua se ol fren oli no stap gat paoa long yu. ?Be yu ting se ol narafala raonabaot long yu oli stap blokem paoa ya? ?Olgeta ya oli stap traehad blong no letem ol fren oli gat paoa long olgeta, no oli letem ol fren oli pulum olgeta blong folem nogud fasin?

Wan eksampol: Plante man oli ting se ol rul blong Baebol long saed blong ol gudfala fasin oli blong bifo nomo, oli no stret long wol blong yumi tede. Mo tu, plante man oli ting se i no impoten blong wosip long God long fasin we hem i makemaot long Tok blong hem. (Jon 4:24) ?From wanem oli tingting olsem? Maet wan risen, se ol fren oli gat paoa long olgeta. Long Efesas 2:2 (NW), Pol i tokbaot “spirit” blong wol ya, hemia stamba fasin mo tingting blong wol. Spirit ya i stap fosem ol man blong tekem fasin mo tingting blong wol ya we i stap longwe long Jeova. ?Spirit ya i save mekem wanem long yumi?

Evri dei, yumi joen wetem ol man we oli no folem ol Kristin rul olsem yumi. Hemia long skul, taem yumi stadi, long famle, mo long wok. Long skul, maet i gat plante yangfala we oli rere blong mekem enikaen fasin nomo, blong pulum ol narafala blong laekem olgeta. Oli slip olbaot, oli tekem drag, mo oli dring bitim mak. ?Nao wanem bambae i hapen sipos yu yu jusum ol fren we oli agri long ol fasin ya, no maet oli folem ol fasin ya, no oli leftemap ol fasin ya? Ating bambae yu stat—maet sloslo fastaem—blong tekem tingting mo fasin blong olgeta. “Spirit” no “win” blong wol ya bambae i gat paoa long yu, bambae i fosem yu blong folem ol fasin blong wol.

Sam sayentis we oli stadi long fasin joen blong ol man, oli bin mekem sam tes we oli soemaot se rul ya blong Baebol i stret. Wan long ol tes ya, oli kolem Asch. Oli singaot wan man blong sidaon wetem wan grup blong ol man. Nao Dokta Asch i soemaot long olgeta wan pepa we i gat wan laen long hem, stat antap i godaon. Biaen, hem i soemaot wan narafala pepa we i gat tri laen long hem, stat antap i godaon. Be trifala laen ya oli no sem mak evriwan, wanwan long trifala i moa big no i moa smol long narawan. Nao dokta i askem samfala long grup blong talem weswan long trifala laen ya i sem mak long laen blong faswan pepa. Ansa i isi. Bakegen mo bakegen, olgeta evriwan oli agri. Be long namba tri tes ol samting i jenis.

Olsem bifo, i isi nomo blong oli luksave tufala laen we tufala i sem mak. Be man we oli askem kwestin long hem, i no save se oli pem ol narafala man long grup blong oli talem ansa we i rong. ?Wanem i hapen? Smol nomo (25 pesen) long ol wanwan man we oli traem olgeta, oli holemtaet faswan ansa blong olgeta we oli save se i tru. !Ol narawan oli jenisim ansa blong olgeta blong agri wetem grup, nating se oli luk wetem prapa ae blong olgeta se ansa blong grup i rong!

I klia se, ol man oli no wantem stap defren long ol narafala raonabaot long olgeta. Taswe, bambae oli go kasem mak we oli giaman se samting we i tru i no tru. Plante yangfala oli haremsave bigfala paoa ya we ol narafala oli save gat long olgeta. Daniel we i gat 16 yia, i talem se: “Ol man raonabaot oli save pulum yu blong jenisim fasin blong yu. Taem i gat moa man raonabaot, paoa ya i strong moa. Yu save stat blong tingting se samting we oli stap mekem i stret nomo.”

Angie we yumi tokbaot finis, i talem wan stori we i soem se paoa ya i strong long skul, i se: “Taem yu stat go long haeskul, yu luksave se i impoten tumas blong werem ol stret klos. Yu yu mas putum ol sas klos we oli gat ol spesel mak. Ale yu pem ol sot we praes blong olgeta i kasem 5,000 vatu, be i sua se yu no wantem pem bigfala mane ya. ?Hu man we i wantem pem praes olsem?” Olsem Angie i soem, i hadwok blong luksave se ol narafala oli gat paoa long yu. ?Be ol fren oli save gat paoa long yumi long ol samting we i impoten moa?

?From Wanem Paoa Blong Ol Fren i Denja?

Traem tingbaot sipos yu stap swim long solwota. Yu stap haremgud blong swim mo blong letem ol wef oli karem yu i gosoa. Be maet yu no save se i gat wan narafala strong paoa we i stap wok. I tru se ol wef oli stap karem yu i gosoa, be maet taed i strong tu. Sloslo, taed i stap pulum yu i go long wan saed. Afta we sam taem i pas, yu lukluk i gobak long soa, be yu no moa save luk ol famle mo fren blong yu. !Yu yu no haremsave se taed i stap pulum yu i go longwe! Long sem fasin, long laef blong yumi evri dei, plante samting i gat paoa long ol tingting mo filing blong yumi. Nao, wan dei yumi sek se paoa ya i pulum yumi i go longwe long ol rul we fastaem yumi gat strong tingting blong folem.

Yumi save tingbaot aposol Pita. Hem i wan man we i no fraet. Long naet we oli holem Jisas, Pita i no fraet blong karemaot naef blong faet blong hem mo yusum, long fes blong wan bigfala hip blong man we oli kros tumas. (Mak 14:43-47; Jon 18:10) Be, sam yia biaen, ol fren blong hem oli pulum hem blong mekem i moa gud long sam man i bitim ol narafala man. Hem i no moa wantem joen wetem ol Kristin we oli no man Isrel, nating se Kraes i bin givim wan vison long hem we i soem se hem i no mas ting se ol Kristin ya oli doti. (Ol Wok 10:10-15, 28, 29) !Maet Pita i fraet moa se ol man bambae oli ting rabis long hem i winim we hem i fraet long wan naef blong faet! (Galesia 2:11, 12) Yes, paoa we ol fren oli gat blong pulum yumi i denja.

I Impoten Blong Luksave Se Ol Fren Oli Gat Paoa

Stori ya blong Pita i save lanem yumi long wan bigfala samting. Maet yumi strong gud long sam fasin, be hemia i no min se yumi strong long olgeta fasin. Pita i gat sam slak fasin, olsem yumi evriwan. Nomata se yumi hu, yumi mas luksave ol fasin blong yumi we oli save mekem yumi foldaon. Traem ansarem ol kwestin ya: ‘?Wanem ol slak fasin blong mi? ?Mi mi wantem kam rij man? ?Tingting blong mi i stap kam flas from we bodi blong mi i naes no from we mi mi mekem plante gudfala wok? ?Mi mi rere blong go kasem wanem mak blong pulum ol narafala blong presem mi, laekem mi, no blong kasem wan hae nem?’

Ating neva bambae yumi jusum blong joen wetem ol man blong tekem drag no ol man blong slip olbaot, from we yumi save se bambae yumi spolem yumi nomo. ?Be olsem wanem long ol slak fasin blong yumi we yumi no luksave klia? Sipos yumi jusum blong joen plante wetem olgeta we oli save pulum yumi long rod we yumi slak finis long hem, yumi stap letem olgeta ya oli gat paoa long yumi, mo maet bambae yumi mekem samting we i save spolem laef blong yumi.

Be, i gud blong save se i no olgeta fren evriwan we oli pulum yumi long rod we i nogud. ?Yumi save bos long paoa ya blong ol fren mo yusum paoa ya blong givhan long yumi? ?Olsem wanem blong blokem paoa blong ol fren we i save spolem yumi? Bambae yumi ansa long ol kwestin ya long wan narafala haf blong “Ol Yangfala Oli Askem . . .”

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 19]

Sipos ol man raonabaot long yumi oli stap ronem ol sas samting, fasin ya i save gat bigfala paoa long yumi