Japta 3

Skul blong Yu Hem i Impoten

1. ?Samfala man oli ting wanem long ol skul?

PLANTE MAN oli talem se ‘olgeta skul oli gud nomo.’ ‘Oli defren kaen rod, be oli go long sem ples nomo.’ Sipos i tru olsem, skul blong yu i no impoten tumas, from we tok olsem i minim se God i laekem evrikaen skul. ?Be olsem wanem, yu ting se i tru?

2. (a) ?Ol Farisi oli mekem wanem long Jisas? (b) ?Ol Farisi oli talem se papa blong olgeta hem i hu?

² Taem Jisas i bin wokbaot long wol, i gat wan skul we oli kolem Farisi. Oli stap wosip, nao oli ting se God i laekem. !Be ol Farisi ya oli traem kilim i ded Jisas! Ale, Jisas i talem long olgeta, i se: “Yufala i stap mekem ol wok blong papa blong yufala nomo.” Nao oli ansa long hem, oli se: “Mifala i gat wan Papa nomo, God ya.”—Jon 8:41.

3. ?Jisas i talem long ol Farisi we papa blong olgeta i hu?

³ ?God hem i rili papa blong olgeta? ?God i laekem skul blong olgeta? !No gat ya! Ol Farisi oli holem Baebol, mo oli ting se oli stap folem rod blong hem, be Devel Setan i bin pulum olgeta oli go rong. Jisas i talemgud long olgeta, i se: “Yufala i gat sem fasin nomo we papa blong yufala Setan, hem i gat. Mo oltaem yufala i wantem mekem ol samting ya we hem i wantem. Fasin blong hem we i stat fastaem, bifo olgeta, hem i man blong kilim man. Neva hem i laenap wetem olgeta we oli tok tru . . . From we hem i man blong gyaman we i stampa blong ol gyaman toktok.”—Jon 8:44, NTB.

4. ?Jisas i ting wanem long ol Farisi?

⁴ Skul blong ol man Farisi i olsem wan gyaman skul nomo. Skul ya i halpem Setan nomo, i no blong God. Jisas i no wantem skul ya, hem i tok long ol Farisi ya, i se: “Yufala i stap lokem doa blong kingdom blong heven long fes blong ol man; from we yufala i no stap go insaed, taswe yufala i stap blokem olgeta ya we oli stap kam, blong olgeta tu oli no save go insaed.” (Matyu 23:13) Jisas i talem se ol man ya oli gat tu tingting, oli olsem snek we oli sakem posen. From rabis fasin blong olgeta, oli man blong lus.—Matyu 23:25-33.

5. ?Olsem wanem Jisas i soemaot we ol skul oli no olsem defren kaen rod we oli blong go long sem ples nomo?

⁵ Olsem ya nao, Jisas i no tijim ol man we olgeta skul oli defren kaen rod, we oli stap go long sem ples nomo blong sevem ol man. Taem Jisas i bin mekem bigfala prij blong hem antap long wan hil, hem i talem se: “Yufala i mas pastru long get ya we i smol nomo; from we rod ya we i bigfala mo we i isi nomo, hemia i blong go lus, mo plante man oli stap pastru long hem. Be get ya we i smol nomo, mo rod ya we i strong, hemia i blong go kasem laef, mo smol man nomo oli faenem.” (Matyu 7:13, 14) From we plante man oli no stap wosip long God long prapa fasin, taswe i olsem we oli stap folem rod ya we i blong go lus. Smol man nomo oli stap folem rod ya we i blong go kasem laef.

6. ?Wosip blong ol man Isrel i soemaot wanem long yumi?

⁶ Yumi mas wosip long God long fasin we hem i wantem. Store blong ol man Isrel bifo i soemaot we samting ya i impoten tumas. God i talem long olgeta we oli mas stap longwe long ol gyaman skul blong ol man we oli stap raonabaot long olgeta. (Dutronome 7:25) Ol man ya oli stap mekem sakrafaes long samfala pikinini blong olgeta, blong mekem wosip long ol god blong olgeta. Mo oli stap mekem ol fasin nogud blong seks, oli stap mekem i krangke wetem olgeta nomo, mo ol rabis fasin olsem. (Levitikas 18:20-30) God i bin givim oda long ol man Isrel, se oli no mas mekem ol fasin nogud olsem. Taem oli no harem hem, mo oli go mekem wosip long ol narafala god, hem i bin givim panis long olgeta. (Josua 24:20; Aesea 63:10) Olsem ya nao, skul blong ol man Isrel hem i impoten tumas.

?I GAT GYAMAN SKUL NAOIA?

7, 8. (a) ?Long taem blong tufala bigfala faet blong wol, ol skul oli bin talem wanem? (b) ?God i ting wanem long ol wok we ol skul oli bin mekem long taem blong faet?

⁷ ?Olsem wanem long olgeta plante handred skul blong naoia? Ating yu yu save finis we plante man oli stap mekem plante samting long nem blong skul blong olgeta, be ol samting ya we oli stap mekem oli no stret nating long ae blong God. Long tufala bigfala faet ya blong wol we i pas finis i no longtaem, ol skul long tufala saed oli enkarajem ol man blong kilim i ded ol man long narasaed. Bisop blong London i bin talem se: “Kilim i ded ol man Jemani—yufala i go kilim oli ded.” Mo bisop blong Kolon long Jemani, i bin talem long ol man Jemani, i se: “Mifala i givim oda long yufala, se long nem blong God yufala i mas faet gogo blad blong yufala i finis, blong givim ona mo glori long kantri blong yufala.”

⁸ Ol man Katolik oli bin kilim i ded ol man Katolik, mo ol man Protestan oli mekem sem mak. Ol pris mo pasta oli bin agri long samting ya. Wan pasta we nem blong hem Harry Emerson Fosdick, i bin talem se: “Long ol skul blong yumi tu, yumi bin putum flag blong faet . . . Wan saed blong maot blong yumi i givim ona long Jif blong Pis, be narasaed blong maot i bin givim glori long ol faet.” ?God i ting wanem long skul we i talem se hem i stap mekem ol wok blong God, be long semtaem hem i stap givim glori long ol wo?

9. (a) ?Plante man oli ting wanem long ol fasin nogud ya we ol memba blong ol defren kaen skul oli mekem? (b) ?Ol skul we oli blong wol ya, oli stap long paoa blong hu? ?Blong wanem?

⁹ From we ol memba blong ol defren kaen skul oli bin mekem plante fasin nogud long nem blong God, taswe naoia plante milyan man oli no moa wantem God, mo Kraes. Oli talem we God i stampa blong ol wo ya blong ol skul, olsem faet ya blong ol man Katolik wetem ol man Muslim, we oli kolem Wo blong Jyos. Mo tu, ol wo blong ol man Muslim wetem ol man Hindu, mo ol wo blong ol man Katolik wetem ol man Protestan. Mo oli ripotem God from olgeta ya we long nem blong Kraes oli bin kilim i ded plante man Jyu, mo from ol fasin nogud we skul Katolik i bin mekem bifo, agens long olgeta ya we oli gat narakaen tingting. Ol lida blong ol skul ya oli talem we God hem i Papa blong olgeta. Be ol fasin nogud ya blong olgeta i soemaot we oli pikinini blong Devel Setan nomo, olsem ol Farisi ya we Jisas i bin tok long olgeta. Setan hem i god blong wol ya, taswe hem i stap kontrolem olgeta skul blong olgeta man long wol.—2 Korin 4:4; Revelesen 12:9.

10. ?Wanem samfala samting we oli stap mekem long nem blong jyos, we i nogud long ae blong yu?

¹⁰ Ating plante samting we ol man oli stap mekem long nem blong skul blong olgeta, oli no stret long ae blong yu. Plante taem yumi harem store blong samfala man we oli gat gudnem long jyos blong olgeta, be fasin blong laef blong ol man ya i nogud nating. Maet yu yu save long samfala haeman blong jyos we oli stap folem ol rabis fasin, be skul blong olgeta i wantem olgeta yet blong oli lida. Samfala haeman blong jyos oli talem we fasin blong man i slip wetem man, mo woman i slip wetem woman i oraet nomo, mo olgeta we oli stap slip tugeta be oli no mared, fasin ya i oraet tu. Ating yu yu save finis we Baebol i no talem olsem. Bifo, long taem blong Isrel, God i bin talem se ol man blong hem we oli stap mekem olgeta fasin olsem, oli mas ded. From sem risen ya, God i bin bonem tufala taon ya Sodom mo Gomora. (Jud 7) Kolosap nao, God bambae i mekem sem mak long olgeta gyaman skul blong naoia. Baebol i talem we olgeta skul ya, oli olsem wan woman blong rod, from we oli stap mekem i nogud wetem olgeta “king blong wol.”—Revelesen 17:1, 2, 16.

WOSIP WE GOD I NO LAEKEM

11. ?Blong wosip blong yumi i stret long ae blong God, wosip ya i mas olsem wanem?

¹¹ God i no laekem evri skul. Taswe yumi mas askem kwestin ya, se: ‘?Mi mi stap mekem wosip long God long rod we hem i laekem?’ ?Olsem wanem yumi save faenem ansa blong kwestin ya? I no man, be i God nomo we i save talem wanem i tru wosip. Blong wosip blong yumi i gud long ae blong God, stampa blong hem i mas stap long trutok blong God, Baebol. Tingting blong yumi i mas laenap wetem tingting blong man ya we i talem se: “Ol tok blong God i tru nomo, be evri man i stap gyaman nomo.”—Rom 3:3, 4.

12. ?Blong wanem wosip blong ol Farisi i nogud long ae blong God?

¹² Ol Farisi blong bifo, oli no tingting olsem. Oli bin folem ol tingting mo kastom blong olgeta, oli mekem Baebol i namba tu nomo. ?Wanem risal blong samting ya? Jisas i talem long olgeta, i se: “Long fasin ya, yufala i mekem tok ya blong God i olsem nating nomo, from ol kastom blong yufala. !Yufala i gat tu fes ya! Aesea hem i makemgud yufala long ol tok ya we God i givim long hem, i se ‘ol man ya oli stap ona long mi long maot blong olgeta nomo, be hat blong olgeta i stap longwe long mi. Oli stap mekem wosip long mi blong nating nomo, from we taem oli tij, oli talem se tok blong God ya, be i tok blong man nomo.’ ” (Matyu 15:1-9; Aesea 29:13) Sipos yumi wantem we God i laekem yumi, yumi mas mekem we ol tingting blong yumi oli laenap wetem ol tijing blong Baebol.

13. ?Jisas i talem we yumi mas mekem wanem, blong God bambae i laekem yumi?

¹³ Sipos yumi talem se yumi bilif long Kraes, be afta yumi mekem ol samting we yumi nomo i ting se i stret blong mekem, hemia i no naf ya. Yumi mas faenemaot wanem God i wantem yumi mekem. Taem Jisas i bin mekem prij blong hem antap long wan hil, hem i talem se: “Bambae i no evriwan long ol man ya we oli stap talem long mi se ‘Masta, Masta,’ we bambae oli go insaed long kingdom blong heven, be man ya we i stap mekem ol samting we Papa blong mi long heven i wantem, man ya nomo bambae i save go insaed.”—Matyu 7:21.

14. Maet yumi stap mekem ol gud wok, be yet long ae blong Jisas yumi olsem “man blong brekem olgeta loa” ?Blong wanem i olsem?

¹⁴ Maet yumi stap mekem samfala wok long nem blong Kraes we yumi ting se i gud. Be ol wok ya i olsem blong nating nomo, sipos yumi no folem wil blong God. Sipos yumi olsem, bambae yumi sem mak nomo long ol man ya we Jisas i bin tokbaot, i se: “Long dei ya, bambae plante man oli talem long mi se ‘Masta, Masta, long nem blong yu mifala i bin talemaot plante profet tok. Mo long nem blong yu mifala i ronemaot plante rabis enjel, mo long nem blong yu, mifala i mekem plante merikel. ?Olsem wanem nao long mifala?’ Ale, bambae mi mi save talem stret long fes blong olgeta, mi se: !Neva mi mi save yufala! Yufala i man blong brekem olgeta loa, yufala i gowe long mi.” (Matyu 7:22, 23) Olsem ya nao, maet yumi stap mekem ol samting we i gud long ae blong yumi—mo maet ol narafala man oli tangkyu long yumi from, mo maet oli presem yumi—be sipos yumi no stap mekem ol samting we God i talem oli stret, bambae long ae blong Jisas Kraes yumi olsem “man blong brekem olgeta loa.”

15. ?Blong wanem i gud we yumi folem fasin blong samfala man long Berea blong bifo?

¹⁵ Plante skul blong tede, oli no stap harem wil blong God. Taswe, yumi mas jekap long skul blong yumi, blong luksave sipos ol tijing blong hem oli stret long Tok blong God, Baebol. Maet wan skul i stap yusum Baebol, be maet ol tijing mo wok blong hem oli no laenap wetem Baebol. Taswe hem i impoten tumas blong yumi jekemap ol samting ya. Samfala man long taon ya Berea, oli lesin long Pol taem hem i bin prij long olgeta, mo afta oli stap ridim gud Baebol, blong luksave sipos ol tok blong Pol oli tru no oli no tru. Baebol i soemaot we fasin ya blong olgeta, i gud. (Wok 17:10, 11) Skul ya we i stret long ae blong God, hemia i mas laenap olgeta wetem Baebol. Mo skul ya i mas bilivim olgeta haf blong Baebol.—2 Timote 3:16.

TINGTING WE I NO STRET

16. ?Jisas i bin talem wanem blong soemaot we i no naf sipos man i ting se wok blong hem i gud?

¹⁶ Ating samfala man oli askem se: ‘Sipos skul blong wan man i no stret, be man ya i wok gud long skul ya from we hem i stap bilif long hem, ating God bambae i laekem hem. ?I tru no no gat? Jisas i talem we hem i no laekem “man blong brekem olgeta loa” nating sipos man ya i ting se wok blong hem i gud. (Matyu 7:22, 23) Olsem ya nao, sipos wan man i bilif se wok no fasin blong hem i gud, be God i no laekem, bambae man ya i olsem nating nomo. Jisas i talem long ol man blong hem, i se: “Mo i gat taem i stap kam we ol man we bambae oli kilim i ded yufala, bambae oli ting se oli stap mekem gudfala wok blong God.” (Jon 16:2) Ol man olsem we oli stap kilim ol Kristin, oli bilif we oli stap mekem wok blong God, be tingting olsem i no stret nating. Ol samting ya we oli stap mekem, oli no stret long ae blong God.

17. ?Bifo we hem i kam Kristin, Pol i mekem wanem?

¹⁷ Bifo we hem i kam Kristin, Pol i halpem olgeta blong kilim i ded Steven. Afta, hem i traem faenem rod blong kilim sam moa Kristin bakegen. (Wok 8:1; 9:1, 2) Pol hem i eksplenem samting ya, i se: “Oltaem mi stap ronem kongregesen blong God, gogo mi bitim mak blong fasin ya, mi spolem gud ya. Long taem ya, mi mi stap gohed moa long ol fasin blong skul blong ol man Jyu, mi bitim plante man ples we mifala i bon wantaem, from we mi mi strong moa long ol kastom blong ol olfala blong mi.” (Galesia 1:13, 14) Yes, Pol hem i ting se hem i stap mekem gud wok, be samting ya i no mekem we skul blong hem i stret.

18. (a) ?Wanem skul ya blong Pol, taem hem i stap ronem ol Kristin? (b) ?Blong wanem Pol mo ol narafala man long taem blong hem, oli mas jenisim skul blong olgeta?

¹⁸ Long taem ya we Pol i tokbaot, hem i memba blong skul blong ol man Jyu. Skul ya i no wantem Jisas Kraes, nao God i no wantem skul ya. (Wok 2:36, 40; Proveb 14:12) Blong hem i kam gud long ae blong God, Pol i mas jenisim skul blong hem. Hem i bin tokbaot sam narafala man we olgeta tu oli “wantem God tumas”—oli ting se wok blong olgeta i gud, be God i no wantem olgeta ya, from we skul blong olgeta i no laenap wetem ol samting we God i wantem.—Rom 10:2, 3.

19. ?Blong wanem yumi no save talem se olgeta defren kaen tijing blong olgeta narakaen skul oli trutok?

¹⁹ I gat wan trutok nomo, taswe i no stret blong i gat plante kaen skul we oli stap tijim ol defrendefren kaen samting. Samfala eksampel: Ol man oli gat sol we i no save ded, no i no gat. Graon bambae i stap foreva, no bambae i mas lus. God bambae i tekemaot olgeta rabis fasin, no bambae i no mekem olsem. Olgeta tingting ya, mo plante narakaen tingting bakegen, oli stret, no oli no stret. Yumi no save talem se i gat tu kaen trutok, wan i olsem, wan i narakaen. Wan nomo i mas tru. Tufala tugeta i no save tru. Sipos yumi stap folem wan tijing we i no stret long ae blong God, be yumi bilif se tijing ya i tru, tingting olsem i no save jenisim tingting blong God. Samting we i no stret, i no stret ya, nating wanem yumi stap tingting long hem.

20. ?Olsem wanem yumi save faenem skul we i stret?

²⁰ Sipos wan man i soemaot long yu we tingting blong yu i no stret, ?bambae yu harem olsem wanem? Maet yu yu stap ron long ka blong yu, blong go long wan ples we yu no go long hem yet. Yu yu gat wan map, be yu no jekemap yet. Wan man nomo i talemaot rod long yu. Yu yu trastem hem, yu yu bilivim advaes blong hem. ?Be olsem wanem sipos advaes ya i no stret? ?Nao olsem wanem sipos wan narafala man i soemaot mastik ya long yu? ?Olsem wanem sipos man ya i yusum map blong yu, blong soemaot long yu we yu yu stap long rong rod? ?Bambae yu yu stronghed, yu no wantem lesin? Oraet, sipos yu yu stap ridim Baebol, nao yu lanem we yu yu stap ron long rong rod, olsem skul blong yu i no stret, ?bambae yu yu wantem jenisim skul blong yu? I nogud yumi wokbaot long rod ya we i isi nomo, we i blong go lus. !Yumi mas wokbaot long rod ya we i smol nomo, from hemia i blong go kasem laef!

MEKEM WIL BLONG GOD

21. (a) ?I naf we yumi kasemsave long trutok, no olsem wanem? (b) ?Bambae yu yu mekem wanem sipos yu faenemaot we samfala fasin blong yu oli no stret long ae blong God?

²¹ Hem i impoten we yumi save long ol trutok blong Baebol. Be samting ya i olsem nating nomo, sipos yumi no stap mekem wosip long God long trutok. (Jon 4:24) Yumi mas mekem trutok ya i wok long laef blong yumi. Yumi mas mekem wil blong God. Tufala samting ya i impoten tumas. Baebol i talem se: “Sipos man i gat bilif, be hem i no gat wok i go wetem, bilif ya i ded.” (Jemes 2:26) Blong mekem God i glad long yu, skul blong yu i mas laenap wetem Baebol, mo tu, ol samting we yu stap lanem long skul ya, yu mas mekem i wok long laef blong yu. Olsem ya nao, sipos yu yu faenemaot we fasin blong yu i no stret long ae blong God, ?bambae yu yu wantem jenisim fasin ya blong yu, no no gat?

22. ?Wanem ol blesing ya we yumi save kasem naoia, mo long fyuja tu, sipos yumi folem tru skul?

²² Sipos yu yu mekem ol samting we God i wantem, God bambae i blesem yu. Long naoia tu yu save kasem ol blesing from. Sipos yu yu stap wokbaot long tru skul, bambae yu yu gud moa man, hasban no papa, bambae yu yu gud moa woman no mama, bambae yu yu gud moa pikinini. Bambae ol man oli luksave we yu yu defren, from we yu yu stap mekem ol samting we oli stret mo gud. Mo antap bakegen, bambae yu yu save kasem blesing blong itenel laef, wetem gladtaem mo gudfala bodi, long nyufala paradaes blong God long wol. (2 Pita 3:13) !Tru tumas—skul blong yu hem i impoten tumas!

[Tok blong pija long pej 25]

?Ol haeman blong skul we oli traem kilim Jisas, oli stap mekem wok blong God?

[Tok blong pija long pej 27]

Jisas i talem we plante man oli stap long bigfala rod ya we i blong go lus. Smol man nomo oli stap long smol rod ya we i blong go kasem laef

[Tok blong pija long pej 29]

“Ol man ya oli stap talem se oli save God, be ol fasin we oli stap mekem, oli soemaot we tok ya blong olgeta i no tru.”—Taetas 1:16, NTB.

Long toktok

Long wok

[Tok blong pija long pej 30]

From we skul blong olgeta i defren, Pol i stap givhan blong stonem Steven, we hem i man blong Kraes

[Tok blong pija long pej 33]

?Sipos yu stap long rong rod, bambae yu no wantem lesin from we yu yu stronghed?