Fandamentalism—?Hem i Wanem?

?FANDAMENTALISM i stat long weples? Long en blong laswan handred yia, ol man blong stadi long saed blong skul we oli rere blong agri long enikaen nyufala save, oli stat jenisim bilif blong olgeta blong agri wetem ol man blong hae save we oli agensem Baebol, mo wetem ol bilif blong sayens, olsem evolusen. From samting ya, ol man we oli trastem Baebol oli stat blong gat tingting we i hafhaf. Ale, ol lida blong skul long Yunaeted Stet, we oli wantem holemtaet ol bilif blong olgeta, oli stat tekem aksin blong stanemap samting we oli kolem se, ol stampa bilif.a Long ol yia jes afta 1900, oli prentem sam buk blong eksplenem ol stampa bilif ya, nem blong ol buk ya, The Fundamentals: A Testimony to the Truth. From nem blong ol buk ya nao, tok ya “fandamentalism” i kamtru.

Long ol yia 1900 go kasem 1950, wanwan taem ol nyuspepa oli tokbaot fandamentalism. Eksampel, long 1925, ol man blong skul we oli folem fandamentalism, oli putum wan skul tija long kot, nem blong hem John Scopes, we i blong Tenesi, Yunaeted Stet. Plante man oli savegud bigfala toktok we i kamaot long kot ya, we oli putum nem blong hem biaen se, Kot blong Scopes. ?Wanem bigfala rong we Masta Scopes i mekem? Hem i tijim evolusen, mo samting ya i agensem loa blong kantri. Long taem ya, samfala man oli ting se maet fandamentalism bambae i stap blong smoltaem nomo. Long 1926, Christian Century, wan buk blong Protestan skul, i talem se fandamentalism i “no gat wan strong faondesen, mo i olsem wan gyaman samting nomo.” Mo tu, “hem i no naf blong stanap strong mo blong stap longtaem.” !Tingting ya i rong olgeta!

Stat long yia 1970, fandamentalism i kamaot plante taem long nyus. Tija Miroslav Volf, blong Fula Kolej blong Tioloji long Kalifonia, Yunaeted Stet, hem i talem se: “Fandamentalism i laef i stap yet, be antap long samting ya, hem i stap kam bigwan kwiktaem.” Tede, tok ya “fandamentalism” i no jes tokbaot ol grup blong man long Protestan skul, be long ol narafala skul tu, olsem Katolik, Islam, Jyu, mo Hindu.

Hem i Kamaot From Taem Ya We Yumi Stap Long Hem

?From wanem fandamentalism i stap kasem plante moa ples naoia? Olgeta we oli stadi long fandamentalism, oli talem se wan risen from wanem hem i stap kam antap, hemia from we tingting blong man long saed blong ol gudfala fasin mo skul, i stat kam hafhaf tede. Long ol yia bifo, bighaf blong ol man oli gat wan tingting we i klia long saed blong ol gudfala fasin. Tingting ya i stanap long ol bilif we oli holem longtaem finis i kam. Be naoia, i gat ol nyufala tingting oli kamaot we oli agensem no oli sakemaot ol bilif ya. Plante man blong hae save oli talem strong se i no gat wan God i stap, mo se man i stap hem wan nomo long medel blong heven mo wol ya we i no stap mekem i gud long man. Plante sayentis oli tijim se ol man oli kamaot from laki nomo, be i no se wan Man we i gat lav i wokem olgeta. Naoia, ol man oli gat tingting ya se enikaen fasin nomo i gud. Wol ya i fulap long ol man we oli no moa kea long ol gudfala fasin, nomata wanem kantri no kaen laef oli stap long hem.​—2 Timote 3:4, 5, 13.

Ol man we oli folem fandamentalism, oli wantem kasembak tingting ya blong bifo we i kliagud. Sam long olgeta, oli traehad blong mekem velej mo kantri blong olgeta i folem bakegen ol samting we oli ting se oli gudfala stampa fasin mo bilif. Oli mekem evri samting we oli naf blong mekem, blong fosem ol narafala blong folem ol rul mo tijing we oli “stret.” Man we i folem fandamentalism i bilif strong se, hem nao i tru be ol narafala oli mestem. Tija James Barr, i talem long buk blong hem Fundamentalism, se “plante taem ol man oli tingbaot [fandamentalism] olsem wan tok we i agensem man mo i strong tumas. Tok ya i makem fasin we man i no rere blong lesin long narafala man, hem i stronghed, hem i no wantem faenem ol klia trutok, mo hem i strong blong folem tingting blong wan man nomo.”

I no gat wan man we i laekem narafala blong talem se hem i no rere blong lesin long ol narafala, hem i stronghed, no hem i gat krangke fasin blong folem wan man nomo. Taswe, plante man oli no gat sem tingting long saed blong hu nao man we i folem fandamentalism mo hu man we i no folem. Be, i gat sam samting we oli makemaot klia wan man blong skul we i folem fandamentalism.

Makemaot Man We i Folem Fandamentalism

Kolosap oltaem, wan man blong skul we i folem fandamentalism, hem i traehad blong holemtaet ol kastom mo bilif blong bifo. Ol man ya oli agensem samting we oli ting se hem i tingting blong wol. Hemia i no min se ol man blong fandamentalism oli agensem olgeta nyufala tingting mo save blong tede. No gat. Samfala oli yusum ol teknik blong tede blong talemaot tingting blong olgeta. Be, oli agensem fasin ya we ol man oli no tingbaot skul, oli tingbaot ol narafala samting ya nomo.b

Ol man blong fandamentalism oli gat tingting ya blong holemtaet ol tijing mo fasin blong laef blong bifo. Be, sam long olgeta oli traem fosem ol tingting ya long ol narafala tu, mo oli traem jenisim fasin blong laef blong ol man, blong mekem i laenap wetem fandamentalism. Taswe, wan Katolik we i folem fandamentalism, hem i no jes sakemaot fasin ya blong kilim pikinini long bel. Maet hem i go moa, we i pusum ol man we oli stanemap ol loa long kantri, blong oli putumap sam loa agensem fasin ya blong kilim pikinini long bel. Nyuspepa ya La Repubblica, i talem se long Polan, Katolik Jyos i wantem se gavman i putumap wan loa agensem fasin blong kilim pikinini long bel. Ale, jyos i mekem “wan ‘faet,’ we i yusum olgeta paoa blong hem blong jenisim tingting blong ol man.” Taem ol lida blong jyos oli mekem olsem, oli soem sem fasin olsem olgeta we oli folem fandamentalism. Wan grup long Yunaeted Stet we nem blong hem Protestan Kristin Koalisen, i stap mekem semkaen “faet.”

Samting we i makemaot ol man blong fandamentalism moa, hemia se bilif blong olgeta i stap strong gud long tingting blong olgeta. Taswe, maet wan Protestan we i folem fandamentalism, i bilif strong se yumi mas kasem save long Baebol folem prapa mining blong ol tok blong hem. Maet hem i bilif tu se God i wokem wol ya long sikis prapa dei. Tingting blong wan man Katolik we i folem fandamentalism i strong se pop hem i wan man we i no save mestem samtaem.

Taswe, yumi kasem save from wanem plante man, taem oli harem tok ya “fandamentalism,” oli tingbaot man we i strong tumas long bilif blong hem, i bitim mak. Yumi kasem save tu, from wanem olgeta we oli no joen long fandamentalism oli no glad taem oli luk se fasin ya i stap kasem plante moa ples. Maet yumi wanwan i no agri wetem fandamentalism, mo maet yumi harem nogud long fasin blong olgeta blong lidim politik, mo tu, ol raf fasin we samtaem oli mekem. !Tru ya, ol man we oli folem fandamentalism insaed long wan skul, maet oli harem nogud tumas long fasin blong wan narafala grup blong fandamentalis long wan narafala skul! Nating se i olsem, plante man we oli stap tingtinggud, oli wari long ol samting we oli stap mekem fandamentalism i kam antap moa​—hemia se, plante moa man naoia oli slak blong folem ol gudfala fasin, oli lusum bilif, mo oli sakemaot ol samting long saed blong speret long laef blong olgeta.

Fandamentalism, ?hemia nomo rod we man i save folem blong daonem ol fasin ya we oli stap kam antap bigwan tede? Sipos no, ?wanem narafala rod we man i save folem?

[Ol futnot]

[Tok makem poen long pej 5]

Long 1926, wan buk blong ol Protestan i tokbaot fandamentalism, se hem i “no gat wan strong faondesen, mo i olsem wan gyaman samting nomo,” mo se, “hem i no naf blong stanap strong mo blong stap longtaem.”