Ol Hugunot Oli Ronwe Blong Kasem Fasin Fri

“Olsem King mo Kwin, . . . Mitufala i Talemaot se evri Protestan blong Franis we oli ronwe blong kam Haed, mo we Transpot i karem olgeta oli kam long Kingdom blong Mitufala, bambae Mitufala i Lukaotgud long olgeta. Be tu, bambae Mitufala i Traehad long evri Rod mo yusum Mane blong Mitufala, blong Sapotem olgeta, Givhan long olgeta, mo Halpem olgeta, . . . blong mekem se laef blong olgeta long Kingdom ya i gud mo i isi.”

HEMIA nao tok we William mo Mary, king mo kwin blong Engglan, tufala i talemaot long yia 1689. ?Be from wanem ol Protestan blong Franis, we ol man oli kolem olgeta ol Hugunot, oli mas lukaot sefples afsaed long Franis? ?From wanem yumi tede i intres long samting ya we i hapen 300 yia bifo?

Long ol yia 1500, i gat plante faet mo rao from skul long Yurop. Trabol ya i kasem Franis tu, from we long kantri ya, Faet blong Skul (1562-​1598) i kamaot bitwin ol Katolik mo ol Protestan.a Be long 1598, King Henri 4 blong Franis, i saenem wan loa we i letem man i fri blong jus, hemia Loa blong Nantes. Loa ya i mekem se ol Protestan Hugunot oli fri lelebet long saed blong skul blong olgeta. Long Yurop, hemia i fastaem we wan loa i agri long tu skul wantaem. Blong smoltaem, long ol yia 1500, loa ya i stopem ol rao long saed blong skul we i mekem se ol samting long Franis oli olbaot blong bitim 30 yia finis.

Oli putumap loa ya blong i “stap oltaem mo man i no mas jenisim.” Be long 1685, Loa blong Fontenblo i jenisim Loa blong Nantes. Samtaem biaen, Franis man ya Voltaire, we i gat bigfala save long waes blong wol, i tokbaot jenis ya olsem “wan long ol bigfala trabol long Franis.” Trabol ya i fosem kolosap 200,000 Hugunot, blong ronwe i go long ol narafala kantri. Be, risal blong trabol ya i go moa. ?Nao, from wanem oli jenisim faswan loa ya we i letem man i fri blong jusum skul blong hem?

Fasin Agens Long Stat

Loa blong Nantes i bin stap wok blong kolosap 90 yia. Nating se i olsem, wan man blong raetem histri i talem se “loa ya i kam slak finis taem oli jenisim hem long 1685.” Yes, loa ya i no stanap long wan strong faondesen. Long stat, hem i givhan long samting we sam man oli kolem “faet wetem toktok” we i kamaot bitwin ol lida blong Katolik mo grup ya we oli kolem “R.P.R.” (Rifom Relijen) Stat long taem we oli stanemap loa ya long 1598 kasem samwe 1630, ol man oli agensem Loa blong Nantes, from we plante rao oli stap kamaot bitwin ol Protestan mo ol Katolik long pablik ples mo long ol buk blong ol skul. Be, i gat plante narafala samting we i soem se ol man oli no laekem loa ya.

Afta we Franis gavman i faet agensem ol Protestan long 1621 kasem 1629, hem i mekem sam strong fasin blong fosem olgeta i gobak long Katolik skul. Long taem blong Louis 14, “King blong San,” trabol ya i kam moa nogud. Stampa tingting blong hem blong ronem mo mekem i no stret long ol Protestan i pulum hem blong jenisim Loa blong Nantes.

Ol Rul Oli Kam Strong Moa

Wan long ol samting we i mekem i strong moa long ol Protestan, hemia se oli tekemaot fasin fri blong olgeta. Bitwin 1657 mo 1685, oli putumap samwe long 300 loa agensem ol Hugunot. Plante long ol loa ya, ol lida blong skul nao oli putumap. Ol loa ya, oli agensem evri haf blong laef blong ol Hugunot. Eksampel, oli blokem ol Hugunot blong oli no save mekem wok long saed blong meresin, loa, mo givhan long ol woman we oli bonem pikinini. Wan woman blong raetem histri i tokbaot ol woman we oli givhan long narafala blong bonem pikinini, i se: “?Olsem wanem wan man i save putum laef blong hem long han blong narafala man we i agensem jyos, mo we i gat plan blong spolem oda we i stap?”

Fasin agens ya i kam moa nogud long 1677. Sipos oli faenem se wan Hugunot i stap traem blong pulum wan Katolik blong jenisim jyos blong hem, Hugunot ya i mas faen long wan taosen paon long mane blong Franis. Gavman i yusum mane we hem i kasem long ol takis, blong fosem ol Hugunot blong gobak long Katolik skul. Long 1675, ol lida blong Katolik oli givim 4.5 milyan paon long King Louis 14, mo oli talem long hem se: “Blong soem tangkyu blong yu, naoia yu mas gohed blong yusum paoa blong yu, mo finisim gud olgeta we oli agensem jyos.” Fasin ya blong “pem” narafala blong jenisim skul, i mekem se long tri yia nomo, samwe long 10,000 man oli kam Katolik.

Long 1663, gavman i putumap wan loa agensem fasin blong jenisim skul mo joen long Protestan. I gat sam ples tu we gavman i talem se ol Hugunot oli no mas stap long hem. Wan eksampel blong ol strongfala rul ya, hemia se ol pikinini we oli kasem seven yia, oli mas kam Katolik nating sipos papa mama blong olgeta i no wantem. Ol papa mama we oli Protestan oli mas pem ol Jesuit, no ol narafala tija blong Katolik we oli tijim pikinini blong olgeta.

Wan narafala tul we gavman i yusum blong traem stopem ol Hugunot, hemia Compagnie du Saint-Sacrement (Kampani blong Tabu Sakramen), we i stap wok long fasin haed. Hem i wan ogenaesesen blong Katolik skul. Janine Garrisson, wan woman blong raetem histri i talem se, ogenaesesen ya i “pulum ol defren kaen grup blong man blong joen long hem,” mo hem i kavremap fulwan Franis. Be hem i no gat mane mo tu hem i no gat save long ol samting we oli stap hapen. Garrisson i eksplenem se ogenaesesen ya i gat plante teknik, i se: “Compagnie i yusum evri rod blong daonem ol Protestan. Hem i givim hadtaem long ol Protestan, mo tu i blokem olgeta long sam samting, i pulum olgeta blong mekem samting we hem i wantem mo i tok nogud long olgeta.” Nating se oli mekem olsem, bighaf blong ol Hugunot oli stap nomo long Franis long taem blong trabol ya. Garrisson, woman ya blong raetem histri, i talem se: “I had blong kasem save from wanem plante Protestan oli no aot long Kingdom blong Franis, taem fasin blong agensem olgeta i stat kam antap bigwan.” Be, biaen oli mas ronwe blong kasem fasin fri.

Gobak Long Stat

Pis blong Nimejen (1678) mo Pis blong Ratisbon (1684), i mekem se King Louis 14 i gat pis wetem ol narafala kantri. Long kantri we i stap narasaed Kanal blong Engglan, wan man Katolik i kam king long Febuwari 1685. Louis 14 i luk samting ya olsem wan jans blong hem. Jes sam yia bifo, ol lida blong Katolik long Franis oli stanemap ol Fofala Loa blong Galikan. Ol loa ya oli talem se pop i no gat paoa long King. Long taem ya, Pop Innocent 11 i “talem se Franis Jyos i olsem wan rod blong seraotem ol man nomo.” Be taem Louis 14 i jenisim Loa blong Nantes, hem i karemaot doti we ol man oli bin sakem long nem blong hem, mo hem i joengud bakegen wetem pop.

Stampa tingting we king i gat agensem ol Protestan i kam long klia ples. I luk olsem se ol isi fasin (gudfala toktok mo ol loa) oli no wok. Be, fasin ya we, i no longtaem i pas, oli yusum ol dragonedb blong agensem ol Protestan, hemia nao i wokgud. Taswe, long 1685 Louis 14 i saenem Loa blong Fontenblo, we i jenisim Loa blong Nantes. Ol raf fasin we ol Hugunot oli kasem from jenis ya, i moa nogud bitim taem we Loa blong Nantes i stap yet. ?Naoia bambae oli mekem wanem?

?Bambae Oli Haed, Oli Faet, No Oli Ronwe?

Samfala Hugunot oli jusum blong wosip long fasin haed. Ol man oli spolem ol ples blong miting blong olgeta mo gavman i putum tabu long wosip we oli stap mekem long pablik ples. From samting ya, oli go long ‘Jyos blong Draeples,’ we i minim se oli wosip long fasin haed. Oli mekem olsem, nating se wan loa we gavman i pasem long Julae 1686 i talem se, man we i mekem wosip olsem, bambae oli kilim hem i ded. Sam Hugunot oli lego bilif blong olgeta. Oli gat tingting ya se biaen bambae oli save folem bilif blong olgeta bakegen. Ol Hugunot olsem, oli kam ol gyaman Katolik, mo sam man biaen long olgeta oli folem fasin blong olgeta.

Gavman i traem blong meksua se olgeta ya oli rili gobak long Katolik. Blong faenem wok, ol Hugunot we oli lego bilif blong olgeta, oli mas gat wan stefeket we i pruvum se oli gobak long Katolik skul. Pris we i stap kaontem ol man we oli go long jyos, i mas saen long stefeket ya. Sipos ol pikinini oli no baptaes mo oli no gruap long Katolik, bambae oli mas tekemaot olgeta long papa mama blong olgeta. Ol skul oli mas givim edukesen long saed blong Katolik. I gat wan bigfala wok blong wokem ol buk long saed blong ol bilif blong Katolik, blong givhan long “ol man blong Buk ya [Baebol],” hemia nem we oli yusum blong kolem ol Protestan. Gavman i prentem moa long wan milyan buk mo i sanem olgeta oli go long ol eria we i gat bigfala namba blong ol Hugunot we oli gobak long Katolik. Ol rul insaed long ol buk ya oli bitim mak. Sipos wan sikman i no agri long prea we Katolik i stap mekem jes bifo we man i ded, nao sipos biaen, sikman ya i kamgud bakegen, bambae oli putum hem long kalabus, no hem i mas wok olsem slef long wan sip, long ful laef blong hem. Mo taem hem i ded, oli sakem bodi blong hem long ples blong sakem doti, mo gavman i save tekem olting blong hem.

Samfala Hugunot oli traem blong faet bak. Long Kevenes, we ol man blong hem oli strong long saed blong skul, ol Hugunot we oli sapotem ol faet ya, nem blong olgeta ol Kamisad, oli rebel long 1702. Blong givimbak long ol Kamisad from ol faet we oli mekem long fasin haed mo long naet, ol ami blong gavman oli bonem plante velej. Ol faet we ol Hugunot oli mekem wanwan taem, i gohed blong longtaem lelebet. Be, long 1710 ol ami blong King Louis oli smasemgud ol Kamisad.

Wan narafala samting we samfala Hugunot oli mekem, hemia blong aot long Franis. Fasin ya we ol Hugunot oli aot long Franis, ol man oli talem se hemia ol man blong laef afsaed long kantri blong olgeta. Bighaf blong ol Hugunot oli no gat wan samting nating taem oli aot, from we gavman i tekem olting blong olgeta, mo Katolik Jyos i tekem haf blong ol sas samting blong olgeta. Taswe, i no isi blong ronwe. Franis gavman i lukluk kwiktaem long samting we i stap hapen. Hem i wajemgud ol rod we ol Hugunot oli yusum blong ronwe, mo hem i jekemap ol sip. Ol man we oli kolem ol Paeret, oli blokem ol sip we i lego Franis, from we sipos oli holem wan Hugunot we i stap ronwe, bambae oli kasem bigfala pei from. Ol Hugunot we ol man oli faenemaot se oli stap ronwe, bambae oli kasem strongfala panis. Samting we i mekem se i moa strong long ol Hugunot, hemia ol spae we oli stap long ol komuniti. Ol spae ya oli traem blong faenemaot nem mo rod blong olgeta we oli stap traem ronwe. Evri dei, ol spae ya oli jekemap ol leta, oli mekem ol gyaman ripot mo ol gyaman plan.

Oli Faenem Sefples

Fasin ya we ol Hugunot oli aot long Franis, mo we ol narafala kantri oli welkamem olgeta, ol man oli kolem Sefples. Long 1534, ol Hugunot oli ronwe i go finis long Holan, Swiselan, Jemani, mo Engglan. Biaen, samfala oli go long Skandinavia, Amerika, Aerlan, Wes Indis, Saot Afrika, mo Rasia.

Sam kantri long Yurop, oli pasem sam loa we i pulum ol Hugunot blong kam long ol kantri ya. Sam long ol loa we i mekem ol Hugunot oli haremgud, hemia se oli fri blong kam olsem wan manples, oli no pem takis, mo oli fri blong kam memba long wan bisnes. Olsem woman ya blong raetem histri, Elisabeth Labrousse, i talem, bighaf blong ol Hugunot oli “ol yangfala bisnesman . . . we oli wok strong mo oli gudfala manples from we oli tinghae long ol gudfala fasin.” Taswe, Franis i lusum paoa mo tu i lusum plante wokman we oli gat bigfala save long sam kaen bisnes. Yes, ol Hugunot oli tekem “olting, ol mane, mo ol save” blong olgeta i go wetem olgeta. Sam skul mo politik tu, oli mekem sam samting blong lukaot long ol Hugunot. Be ?wanem risal i kamaot long taem biaen from we ol Hugunot oli ronwe i go long ol narafala kantri?

Fasin ya we oli jenisim Loa blong Nantes mo we oli ronem ol Hugunot, i mekem se ol man blong ol narafala kantri oli harem nogud. William blong Orenj i yusum jans ya we ol man oli agensem Franis gavman, nao hem i kam king long Nedalan. Wetem help blong ol Hugunot we oli haeman, hem i kam king blong Engglan tu, i tekem ples blong Katolik man ya, James 2. Philippe Joutard, wan man blong raetem histri, i eksplenem se “stampa tingting blong Louis 14 blong agensem ol Protestan, i wan long ol bigfala risen we i mekem se ol man oli kafsaedem James 2 [mo] stanemap grup blong Osbeg. . . [Samting ya] i makem wan nyufala taem long histri blong Yurop, i mekem se Engglis gavman i stat gat moa paoa long laef blong ol man i bitim Franis gavman.”

Ol Hugunot oli mekem wan impoten wok long laef blong ol man Yurop. Oli yusum nyufala fasin fri blong olgeta blong wokem plante buk we oli halpem ol man blong kasem ol nyufala save we oli kolem ol Yia blong Delaet mo ol tingting long saed blong fasin fri. Eksampel, wan Protestan blong Franis i tanem wan buk blong John Locke, wan man we i gat bigfala save long waes blong wol. Buk ya i talemaot tingting long saed blong fasin fri blong ol samting we God i wokem. Ol narafala Protestan, we oli man blong raetem buk, oli leftemap fasin ya we man i fri blong folem voes blong hat mo tingting blong hem. Tingting i kam antap se, fasin blong obei long gavman i gat mak blong hem. Sipos gavman i brekem kontrak we hem i mekem wetem ol man, bambae ol man oli no obei long hem. Taswe, man ya blong raetem histri, Charles Read i eksplenem se, fasin ya blong jenisim Loa blong Nantes i “wan long ol klia stampa blong Faet blong Franis.”

?Man i Save Lanem Wanem From Trabol Ya?

Taem ol man oli ronem ol Hugunot, oli kasem sam nogud frut mo kantri i lusum plante impoten man blong hem. From samting ya, Marquis de Vauban, wan man blong ami we i givim advaes long King Louis 14, i talem long King blong putumap bakegen Loa blong Nantes. Hem i talem se: “God nomo i save jenisim hat blong man.” Nao, ?from wanem Gavman blong Franis i no lanem wan samting mo i no jenisim disisen blong hem? Wan stampa risen, hemia se King i fraet. Sipos hem i mekem olsem, bambae gavman i lusum paoa. Narafala risen, hemia se hem i luk taem ya we plante man oli stap lego Katolik jyos mo we ol skul oli stap agensem olgeta long ol yia 1600 long Franis, olsem wan jans long hem blong kasem samting we hem i wantem.

Ol samting we oli hapen, taem oli jenisim Loa blong Nantes, i pulum samfala blong askem se: “?Ol man oli save letem mo agri long hamas jyos long laef blong olgeta?” Tru tumas, olsem ol man blong raetem histri oli talem, taem yumi tingting long store blong ol Hugunot, yumi tingting tu long “ol defren paoa mo olsem wanem oli naf blong jenisim bilif blong man.” Tede, ol man oli kamaot long ol defdefren laen mo oli folem ol defren kaen skul. Taswe, fasin ya we ol Hugunot oli ronwe blong kasem fasin fri, i wan memori we i mekem yumi harem nogud blong luk wanem i save hapen taem ol gavman oli letem jyos i lidim olgeta blong kasem samting we olgeta nomo i wantem i bitim wanem we ol man oli nidim.

[Ol futnot]

[Bokis blong pija long pej 28]

Ol Dragoned

Oli Yusum Fasin Fraet Blong Jenisim Bilif Blong Ol Hugunot

Samfala man oli tingbaot ol dragun olsem “ol nambawan misinari.” Be, oli mekem ol Hugunot oli fraet bigwan. Mo long sam velej, taem ol man oli harem se ol dragun ya oli stap kam, wantaem nomo evriwan long velej ya oli jenisim bilif blong olgeta. ?Be hu ya ol dragun?

Ol dragun, hemia ol soldia we oli rere fulwan blong faet, mo oli stap slip long haos blong ol Hugunot blong mekem olgeta oli fraet. Fasin ya blong yusum ol dragun, ol man oli stap kolem se ol dragoned. Blong mekem se baden blong ol famle i hevi moa, namba blong ol soldia we gavman i sanem i go long wan haos i bigwan bitim we famle i save lukaot long hem. Gavman i givim raet long ol dragun blong kilim nogud ol famle, mekem oli no slip long plante naet, mo spolem olting blong olgeta. Sipos ol man long haos oli lego bilif blong Protestan, ale ol dragun bambae oli aot long haos ya.

Gavman i yusum ol dragoned blong pulum ol man i gobak long Katolik long 1681, long Poitou, Wes blong Franis, wan eria we i gat bigfala namba blong ol Hugunot oli laef long hem. Long sam manis nomo, 30,000 kasem 35,000 Hugunot oli gobak long Katolik. Gavman i yusum ol dragoned tu long 1685, long sam narafala eria. Long sam manis nomo, 300,000 kasem 400,000 Hugunot oli lego bilif blong olgeta mo oli gobak long Katolik. Man ya blong raetem histri, Jean Quéniart i talem se, plante frut we i kamaot from wok blong ol dragoned “i mekem se King Louis i Jenisim [Loa blong Nantes, we i letem man i fri], from we naoia i luk olsem se loa ya i no moa wokgud.”

[Credit Line]

© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris

[Tok Blong Pija Long Pej 25]

Tok ya we i kamaot long 1689 i givim sefples long ol Protestan blong Franis we oli stap lukaot ples blong haed long ol hadtaem we skul i mekem long olgeta

[Credit Line]

By permission of The Huguenot Library, Huguenot Society of Great Britain and Ireland, London

[Tok Blong Pija Long Pej 26]

King Louis i jenisim Loa blong Nantes, 1685 (Hemia faswan pej blong jenis ya)

[Credit Line]

Documents conservés au Centre Historique des Archives nationales à Paris

[Tok Blong Pija Long Pej 26]

Ol man oli spolem plante tempel blong ol Protestan

[Credit Line]

© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris