Ol Kolejien—Oli Defren From We Oli Stadi Long Baebol

?Yu yu save hu ya ol kolejien?

Smol grup ya blong ol man blong skul, i stap long nedalan. Hem i defren long ol narafala bigfala skul we oli stap long kantri ya long ol yia 16 handred. ?Olsem wanem hem i defren? ?Yumi save lanem wanem from olgeta? Blong faenem ansa blong ol kwestin ya, i gud yumi gobak long ol taem bifo.

LONG 1587, Jacobus Arminius (no, Jacob Harmensen) i muf i kam long taon blong Amstedam. Hem i faenem wan wok isi nomo, from we hem i gat plante pepa we oli mekem man i tinghae long hem. Taem hem i gat 21 yia yet, hem i kasem stefeket long Leiden Yunivesiti blong Holan. Biaen long samting ya, hem i stap sikis yia long Swiselan blong stadi long tijing blong ol joj, long klas blong tija ya Théodore de Bèze we hem i bin tekem ples blong John Calvin, man ya we i statem Protestan skul. !Taswe, yumi no sapraes se ol Protestan long Amstedam oli glad blong putumap Arminius we i gat 27 yia nomo, olsem pasta blong olgeta! Be, sam yia biaen, plante memba blong jos ya oli sore long jus we oli bin mekem. ?From wanem?

Bigfala Toktok From Tijing Se God i Makemaot Fiuja Finis

Smoltaem afta we Arminius i kam wan pasta, bigfala rao i kamaot long medel blong ol Protestan blong Amstedam long saed blong tijing ya se God i makemaot fiuja blong man finis. Tijing ya hem i olsem stamba blong olgeta tijing blong Calvin. Be nao, sam memba blong jos oli harem se i no stret nating blong God i makemaot fiuja finis blong sam man bambae oli sef mo sam narafala bambae oli kasem panis. Oli gat tingting se, tijing ya i stap mekem olsem se God i wan man we i nogud mo i no gat stret fasin. Ol man we oli folem Calvin oli ting se Arminius, we i wan studen blong Bèze, bambae i stretem ol memba ya we oli gat defren tingting. Be, Arminius i tekem saed blong ol memba ya mo i sapotem tingting blong olgeta. Aksin ya i mekem ol man blong Calvin oli sek bigwan. Rao ya i gohed gogo i kam bigwan tumas long 1593, mekem se ol Protestan long taon ya oli seraot long tu grup​—i gat olgeta we oli sapotem tijing ya long wan saed, mo olgeta we oli sakemaot tijing ya long narasaed.

Long sam yia nomo, rao ya i kam wan bigfala toktok we i mekem seraot i kamaot bitwin ol Protestan blong fulwan kantri ya. Ale, long Novemba blong yia 1618, rao ya i mekem ol man oli rere blong tekem wan bigfala disisen. Ami blong kantri ya mo tingting blong olgeta man long kantri ya, oli sapotem olgeta we oli folem Calvin, nao oli singaot grup ya we i seraot long olgeta (long taem ya oli karem nem ya se ol Remonstrana) blong kam long wan miting we oli kolem Kaonsel blong Protestan long Dodrekt. Long en blong miting ya, ol minista blong Remonstran oli mas jus: Bambae oli saenem wan pepa blong talem se bambae oli neva prij bakegen, no bambae oli mas aot long kantri. Bighaf blong olgeta oli jus blong aot long kantri. Ol pasta we oli strong blong folem ol tijing blong Calvin oli tekem ples blong ol minista blong Remonstran. Ol man we oli folem Calvin oli win​—hemia wanem we kaonsel i ting.

Olsem Wanem Ol Kolejien Oli Stat Mo Oli Gru

Grup blong ol Remonstran long vilej blong Warmon, klosap long Leiden, hem tu i no moa gat pasta, olsem we i hapen long ol narafala ples. Be, samting we i defren long ol narafala ples hemia se, grup we i stap long vilej ya oli no akseptem niufala pasta we kaonsel i putumap. Mo taem wan minista blong Remonstran i rere blong lusum laef blong hem blong kambak long Warmon long 1620 blong lidim grup ya, sam memba blong grup ya oli sakemaot hem tu. Ol memba blong grup ya oli stat mekem ol miting blong skul blong olgeta long fasin haed, oli no wantem help blong wan lida blong skul. Biaen, oli putum nem blong ol miting blong olgeta se ol kolej, mo nem blong ol man we oli joen long ol miting ya, se ol Kolejien.

Ol Kolejien oli stat long taem ya from problem ya se i no gat pasta blong lidim olgeta, oli no seraot from sam rao long saed blong ol tijing blong jos we oli no stret. Be, i no longtaem, samting ya i jenis. Wan memba blong grup ya, nem blong hem Gijsbert van der Kodde, i tok se grup ya blong olgeta i stap folem moa Baebol mo fasin blong ol faswan Kristin, from we oli mekem miting we i no gat wan lida blong skul olsem ol bigfala jos oli stap mekem. Man ya i talem se, fasin ya blong gat ol lida blong jos, i kamaot nomo afta we ol aposol oli ded, olsem nao sam man we oli les blong wok blong winim mane, bambae oli save holem wok ya.

Long 1621, Van der Kodde mo sam narafala memba we oli sapotem tingting blong hem, oli muvum ples blong miting blong olgeta i go long vilej blong Rijnsbeg.b Sam yia biaen, taem ol man oli no moa agensem ol skul bigwan olsem bifo, plante moa man oli stat harem toktok long saed blong ol miting blong ol Kolejien. Wan man blong raetem histri, nem blong hem Siegfried Zilverberg, i talem se, ol toktok ya oli pulum “ol man blong evri ples oli kam.” I gat ol Remonstran, ol Menonaet, mo ol Sosinean, mo ol man blong stadi long ol tijing blong jos tu. Sam oli man blong wok long plantesin. Sam narafala oli man blong raetem ol vas, no man blong prentem buk, dokta, mo tredaman. Wan man we i gat bigfala waes, Spinoza (Benedictus de Spinoza) mo tija ya Johann Amos Comenius (no, Jan Komenský), wetem wan bigfala man blong pentem pija, Rembrandt van Rijn, oli sapotem grup ya. Ol bigman ya we oli soem fasin fasgud long God, oli karem sam tingting i kam, we ol tingting ya oli gat bigfala paoa long bilif long ol Kolejien.

Afta long 1640 smol grup ya i gru i kam bigwan kwiktaem nomo. Ol miting blong olgeta oli kamaot long plante ples olsem Rotedam, Amstedam, Leuwaden, mo sam narafala taon bakegen. Wan tija blong histri, Andrew C. Fix, i makem se stat long 1650 i go kasem 1700, “ol Kolejien . . . oli gru i kam wan impoten skul we i gat bigfala paoa long laef blong ol man Holan long ol yia 16 handred.”

Bilif Blong Ol Kolejien

Ol Kolejien oli pulum ol man blong oli yusum save blong olgeta blong skelem samting, blong gat respek long tingting blong narafala man, mo oli letem wan wan man i fri blong talemaot tingting blong hem. From samting ya, ol wanwan memba blong Kolejien oli fri blong holem ol defren kaen bilif. Nating se i olsem, i gat wanwan tingting we i joenem olgeta. Eksampel, olgeta memba blong Kolejien oli luksave se i impoten blong stadi Baebol. Wan man we i joenem ol Kolejien, i talem se wanwan memba blong grup ya i mas “faenemaot save hem wan, mo i no mas kasem save blong God tru long narafala man.” Hemia nao wanem we oli mekem. Taswe, wan man blong stadi long histri long ol yia 18 handred, nem blong hem Jacobus C. van Slee, i talem se ol Kolejien oli gat moa save i bitim eni narafala skul long taem ya. Ol man we oli agensem ol Kolejien tu, oli luksave se ol Kolejien ya oli gat gudhan blong yusum Baebol.

Be, taem ol Kolejien oli stadi moa long Baebol, oli stat blong kasem plante moa tingting we oli defren long ol tingting blong bighaf blong ol narafala bigfala jos. Sam hanraet we oli kamaot long ol yia 16 handred kasem 19 handred oli tokbaot sam long ol bilif ya:

Faswan Jos. Long 1644, Adam Boreel, we hem i wan Kolejien mo i man blong stadi long tijing blong ol joj, i raetem se, taem faswan jos i stat joen long politik long taem blong Rula ya Constantine, hem i brekem kontrak blong hem wetem Kraes mo hem i lusum paoa blong tabu spirit. Man ya i gohed i se from samting ya, ol giaman tijing oli kam antap bigwan mo oli gohed i kam kasem taem ya.

Refomesen.c Ol man olsem Luther, Calvin, mo sam narafala bakegen, we oli lidim Refomesen long ol yia 15 handred, oli no go inaf blong rili jenisim jos fulwan. Defren olgeta, wan Kolejien we i wok olsem dokta, Galenus Abrahamsz (1622-​1706), i talem se Refomesen ya i mekem jos i go nogud moa from we hem i stamba blong plante rao mo fasin agens. Trufala refomesen i mas jenisim hat blong man, be Refomesen ya i no bin mekem olsem.

Jos mo ol Lida blong hem. Ol jos we oli stap finis oli fulap long kruked fasin, tingting blong wol, mo i no God we i lidim olgeta. Eni man we i tinghevi long wosip blong God i moagud se hem i mekem disisen blong lego jos blong hem, blong bambae hem i no joen long ol sin blong jos. Ol Kolejien oli talem se, posisen blong ol lida blong jos i go agensem Baebol, mo hem i “spolem Kristin kongregesen long saed blong spirit.”

Kingdom mo Paradaes. Wan long ol man we oli statem Amstedam kolej, Daniel de Breen (1594-​1664), i raetem se Kingdom blong Kraes hem i no wan samting we i stap long hat blong man. Tija Jacob Ostens, wan memba blong ol Kolejien long Rotedam, i talem se “ol man blong God blong bifo, oli stap lukluk i go long wan promes we bambae i kamtru long wol ya.” Long sem fasin, ol Kolejien oli wet long taem ya we bambae wol ya i kam wan paradaes.

Triniti. Sam bigman blong ol Kolejien, we oli folem bilif blong ol Sosinean, oli sakemaot tijing blong Triniti.d Eksampel, Daniel Zwicker (1621-1678) i raetem se eni tijing we oli go agensem ol stret tingting, olsem tijing blong Triniti, i “no save stanap mo i giaman nomo.” Long 1694, oli prentem wan Baebol we Reijnier Rooleeuw wan memba blong ol Kolejien, i tanem. Baebol ya i tanem wan haf blong Jon 1:1 se: “Mo tok hem i wan god” we i defren long wanem we Otodoks jos i tanem se: “Mo tok hem i God.”e

Ol Miting Evri Wik

Ol Kolejien oli no holem ol semfala bilif, mo samting ya i sem mak long ol kolej blong olgeta long ol defdefren taon. Wan man blong stadi long histri, Van Slee, i talem se long ol faswan dei we ol Kolejien oli stat, oli neva rerem ol miting blong olgeta. Ol Kolejien oli tingting se olgeta man oli save prij insaed long kolej mo oli mas toktok fri nomo. Hemia i folem tok blong aposol Pol se man i ‘talemaot profet tok.’ (1 Korin 14:1, 3, 26) From samting ya, plante taem ol miting oli gohed let long naet mo sam long ol man we oli sidaon long miting ya oli “slip nomo.”

Biaen, ol miting oli stat wok folem oda. Ol Kolejien oli mekem miting long Sande mo long sam dei blong wik tu, long naet. Blong givhan long man we bambae i prij mo long ol memba we bambae oli kam lesin long ol miting, oli wokem wan lis blong olgeta vas blong Baebol we bambae oli tokbaot long ol miting ya blong wan ful yia, wetem nem blong ol man we bambae oli prij. Afta we miting i stat wetem wan singsing mo prea, man we i prij hem i eksplenem ol vas blong Baebol. Taem i finis, man ya bambae i askem ol narafala man blong talemaot tingting blong olgeta long saed blong samting we hem i jes tokbaot. Ale, wan narafala prija bambae i soem olsem wanem ol wanwan man oli save yusum ol vas ya long laef blong olgeta. Oli finisim miting ya wetem wan prea mo singsing.

Ol Kolejien long taon blong Halingen, long provins blong Frieslan, oli gat wan nambawan rod blong mekem se ol miting blong olgeta oli rongud folem plan. Man we i prij longtaem bitim stret taem we hem i gat, bambae i mas pem wan smol faen.

Ol Nasnal Asembli

Ol Kolejien oli tingting tu, se i impoten blong gat ol bigfala miting. Taswe, stat long 1640, ol Kolejien we oli stap olbaot long kantri, oli wokbaot tu taem long yia (long taem we tri i putum flaoa mo long hot taem) i kam long Rijnsbeg. Wan man blong raetem histri, we nem blong hem Fix, i talem se ol miting ya oli givim jans long olgeta blong “save ol tingting, filing, bilif, mo wok blong ol brata blong olgeta we oli kam long olgeta ples farawe.”

Sam long ol Kolejien ya we oli kam long narafala ples, oli rentem rum long haos blong sam man long vilej, mo sam narafala oli stap long Groote Huis, no Bigfala Haos, we i gat 30 rum long hem we i blong ol Kolejien. Long haos ya oli kukum kakae we i naf blong 60 kasem 70 man. Afta we oli kakae finis, ol visita oli save wokbaot long bigfala garen we i stap raonabaot long haos ya, blong lukluk ‘ol wok blong God, blong storian, no blong spenem smoltaem blong tingting dip.’

I no olgeta Kolejien evriwan we oli ting se man i nidim baptaes, be bighaf blong olgeta oli tingting se i nidim blong mekem olsem. Taswe baptaes i kam wan impoten haf blong ol bigfala miting ya. Man blong raetem histri, Van Slee, i talem se plante taem oli mekem baptaes ya long Sarede moning. Afta long singsing mo prea, i gat wan tok we i eksplenem from wanem man i nidim blong baptaes long wota. Ale, man we i toktok i singaot olgeta we oli wantem baptaes blong oli talemaot bilif blong olgeta, olsem se, “Mi bilif se Jisas Kraes hem i Pikinini blong God ya we i laef.” Afta long pablik tok ya, oli mekem prea, nao olgeta we oli stap oli wokbaot i go kasem ples we wota blong baptaes i stap long hem. Long ples ya, ol man mo woman we oli talemaot bilif blong olgeta, oli nildaon insaed long wota blong bambae wota ya i kam kasem solda blong olgeta. Ale, man we i baptaesem olgeta i pusum hed blong niufala man ya we i bilif, i go aninit long wota. Afta long baptaes ya, evriwan i gobak long ples blong olgeta blong lesin long wan narafala tok.

Long Sarede aftenun long 5 klok, miting ya we evriwan i kam blong joen long hem, i stat wetem wan sotfala Baebol riding, singsing mo prea. Blong meksua se i gat man oltaem blong givim tok long ol miting ya, ol wanwan kolej blong Rotedam, Leiden, Amstedam, mo Not Holan oli karem wok ya blong jusum ol man we bambae oli toktok long olgeta asembli. Sande moning hem i taem blong mekem lafet blong Lodsapa. Afta wan tok, prea, mo singsing, ol man mo biaen ol woman tu, oli kakae bred mo dring waen. Long Sande naet i gat sam moa tok, mo long Mande moning evriwan i kam wanples blong mekem laswan tok. Man ya Van Slee, i talem se, bighaf blong ol tok we oli kamaot long ol asembli ya oli givhangud long ol man from we oli no jes eksplenem samting, be oli soem tu olsem wanem wanwan man i save mekem i wok long laef blong hem.

Vilej blong Rijnsbeg i glad blong holem ol miting ya long ples blong hem. Wan man long ol yia 17 handred i raetem se, from we plante strenja oli kam long taem ya, mo oli spenem plante mane lelebet, i givhan bigwan long vilej ya. Mo tu, afta long ol wanwan asembli ya, ol Kolejien oli givim smol mane i go long ol puaman blong Rijnsbeg. I sua se, vilej ya i harem nogud bigwan taem ol Kolejien oli no moa mekem miting blong olgeta long ples ya long yia 1787. Afta long yia ya, grup blong ol Kolejien i lus. ?From wanem?

From Wanem Oli Lus

Long en blong ol yia 16 handred, wan rao i bin kamaot long saed blong fasin ya blong letem wanwan man i folem prapa tingting blong hem long wosip. Sam Kolejien oli tingting se prapa save blong man i impoten moa i winim ol tok we oli kamaot long God, be sam narafala man oli no agri long tingting ya. Biaen, rao ya i mekem fulwan grup blong ol Kolejien i seraot. Afta we ol bigfala man we oli stamba blong rao ya oli ded, ale, ol Kolejien oli stat joengud tugeta bakegen. Nating se i olsem, man ya Fix, we i raetem histri, i makem se afta long seraot ya, ol Kolejien oli “no moa olsem bifo.”

Wan narafala risen we i mekem se namba blong ol Kolejien i godaon hemia se, ol Protestan jos long ol yia 17 handred oli stat mekem i isi moa long ol memba blong olgeta. Taem rul blong ol Kolejien se man i mas yusum prapa save blong hem mo akseptem ol defren tingting i kam antap bigwan raonabaot long olgeta, “smol laet ya blong ol Kolejien naoia i lus from bigfala laet we i kam antap.” Long en blong ol yia 17 handred, bighaf blong ol Kolejien oli go joenem ol narafala smosmol grup olsem ol Menonaet.

From we ol Kolejien oli no gat semfala tingting long grup blong olgeta, namba blong ol defren bilif klosap i sem mak long namba blong ol Kolejien. Oli luksave samting ya, taswe oli no save talem se oli ‘joengud long wan tingting nomo,’ olsem aposol Pol i askem ol Kristin blong mekem. (1 Korin 1:​10) Be, long sem taem, ol Kolejien oli wantem tumas blong luk taem ya we olgeta stamba Kristin bilif, olsem bilif ya blong gat wan tingting nomo, bambae oli kamtru.

Trufala save i no bigwan long taem blong ol Kolejien. Taem yumi tingbaot samting ya, eksampel blong olgeta i wan samting we plante skul tede oli mas tingbaot. (Skelem wetem Daniel 12:4.) Grup ya i pulum man blong stadi Baebol, wan samting we i laenap wetem advaes blong aposol Pol se: “Yufala i mas traem olgeta samting fastaem, nao yufala i save holemstrong ol samting we oli gud.” (1 Tesalonaeka 5:​21) From we Jacobus Arminius mo sam narafala man oli stadi dip long Baebol, oli luksave se sam long ol tijing mo kastom we jos i folem longtaem finis i kam, oli no stanap long Baebol. Taem olgeta ya oli luksave samting ya, oli no fraet blong stap defren long jos we i stap finis. Sipos yu luksave samting ya tu, ?bambae yu yu mekem sem mak?

[Ol futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 24]

Rembrandt van Rijn

[Tok Blong Pija Long Pej 26]

Vilej blong Warmon, ples ol Kolejien oli stat fastaem, mo Reva De Vliet, ples oli mekem baptaes long hem

[Foto Credit Line Blong Pija Long Pej 23]

Background: Courtesy of the American Bible Society Library, New York