Ol Proveb Blong Ol Man Akan Oli Soemaot Ol Rul We Oli Folem

MAN BLONG WEKAP! LONG GANA I RAETEM STORI YA

?WANEM ya wan proveb? Wan diksonari i talem se wan proveb hem i “wan sot toktok we ol man oli talem oltaem, blong givim advaes, no blong talem wan waes tok long saed blong laef.” Tok we ol man Yoruba blong Naejiria oli talem blong eksplenem wan proveb i pulum tingting blong yumi. Oli talem se wan proveb i olsem “wan hos we i spid, i karem yu yu go kwiktaem blong faenemaot wan tingting.”

Wan proveb we ol man Akan long Gana oli savegud long hem, i soemaot olsem wanem ol proveb no ol waes tok oli impoten, i se: “Taem yu toktok long wan waes man, yu save yusum ol proveb, i no ol storian.” Mining blong tok ya se yumi no nidim blong toktok plante blong mekem wan waes man i save stret rod we hem i mas folem. Wan gudfala proveb i save pulum tingting blong hem, mekem hem i kasem save, mo pulum hem blong mekem samting we i stret.

Long Gana, ol man oli yusum fulap proveb long taem blong ol mared mo taem oli berem dedman. Mo i gat plante proveb long ol kastom singsing blong olgeta. Ol jif oli yusum ol proveb tu, taem oli mas mekem bigfala toktok tugeta. Mo taem jif i sanem wan man blong karem tok blong hem long ol man blong hem no long wan narafala ples, ol man ya tu oli savegud olsem wanem blong yusum ol proveb.

Long tingting blong ol man Akan, wan man we i yusumgud ol proveb hem i waes. I gud blong save se, folem samting we Baebol i talem, King Solomon​—⁠we i waes, i skulgud, mo i save toktokgud​—⁠hem i save 3,000 proveb. I tru se ol proveb blong Baebol oli defren long ol proveb we oli kamaot long tingting blong man, we oli stanap long ol samting we i hapen long laef blong man nomo. Ol proveb blong Baebol oli kamaot long God mo oli tru oltaem. Nomata se ol proveb blong man oli waes, be yumi neva save talem se oli gud olsem ol proveb blong Baebol. Naoia, bambae yumi tokbaot sam proveb blong ol man Akan.

Bilif Long God

Long Gana, plante proveb oli soemaot bilif ya se God i stap, mo plante proveb blong ol man Akan oli tokbaot samting ya tu. Long ol waes tok blong ol man Akan, i no gat tingting ya se God i no stap. Olsem nao, wan proveb i talem se: “I no nid blong soemaot God long wan pikinini.” Yes, i klia se God i stap, mo wan pikinini nomo i naf blong luksave samting ya. Plante taem, oli yusum proveb ya blong tokbaot samting we wan pikinini i save lanem hem wan, i no nidim narafala blong tijim hem.

Wan narafala proveb blong ol man Akan i talem se: “Sipos yu ronwe long God, be bambae yu stap aninit long hem yet.” Yes, man we i sakemaot God, hem i stap giaman long hem wan bakegen. Longtaem bifo, Baebol tu i talem samting ya. Hem i talem se God i luk “olgeta samting we i stap hapen long evri ples. Nating we yumi stap mekem i gud no i nogud, be oltaem, hem i stap luk yumi.” (Ol Proveb 15⁠:3) Yumi evriwan i mas talemaot ol samting we yumi mekem long fes blong Hae God.

Ol Fasin Mo Rul We Ol Man Oli Mas Folem

Sem mak long ol proveb blong ol narafala kantri, ol proveb blong ol man Akan oli soemaot ol fasin mo rul we ol man oli mas folem. Olsem nao, wan proveb we i soemaot gud olsem wanem toktok blong yumi i save gat paoa, hemia: “Taem tang i mestem, i moa nogud i bitim we leg i mestem.” Tru ya, tang we man i no bos long hem i save mekem bigfala trabol, mo i gat paoa blong sevem laef no spolem laef tu.​—⁠Ol Proveb 18⁠:21.

Be, taem man i lukaotgud long tang, ol toktok blong hem i save mekem pis wetem narafala, olsem waes tok ya i soem: “Taem tang i stap, ol tut oli no rao.” Mining blong waes tok ya se taem tu man i rao smol​—⁠maet man wetem woman blong hem​—⁠tufala i save stretem trabol ya long pis sipos tufala i storian gud tugeta long kwaet fasin. Mo sipos samting ya i no save stretem trabol blong tufala, maet wan narafala man we i yusum tang blong hem long waes fasin, i save stopem rao ya.

Waes We i Halpem Yumi Long Laef

Plante proveb oli tokbaot waes we i halpem yumi long laef. Oli soemaot se i impoten blong gat fasin luksave mo tingtinggud fastaem. Wan man we i hareap blong mekem samting bifo we hem i tingtinggud, no i mekem samting we i denja mo i no tingbaot frut we bambae i kamaot, i gud we hem i lesin long advaes long proveb ya: “Fastaem yu mas faenem rod blong ronwe, nao biaen yu save stikim posen snek blong mekem hem i kam kros.”

Wan papa we i luk sam nogud fasin long pikinini blong hem, i mas folem proveb ya: “Sipos yu luk wan gras i gru i kam antap we i save stikim ae blong yu, yu mas rutumaot, yu no mekem hem i kam moa sap.” Yes, yu mas rutumaot​—⁠no stopem​—⁠ol nogud fasin bifo we oli mekem bigfala trabol i kamaot.

Ol Kastom Mo Ol Fasin We Oli Joen Wetem

Blong kasem save long ol proveb blong wan kantri, yumi nidim blong save long ol kastom blong kantri ya. Olsem nao, ol man Akan oli ting se i nogud blong yusum lefhan blong olgeta blong poenem wan samting, mo i nogud blong saksakem lefhan blong olgeta long fored blong narafala man, antap moa long fored blong ol olfala. Wan proveb we i joen wetem kastom ya hemia: “Yu no mas yusum lefhan blong yu blong poenem rod we i go long ples blong yu.” Hemia i min se, yumi mas glad long samting we yumi gat, mo long ples mo laen we yumi kamaot long hem.

Wan proveb we i soemaot kastom blong ol man Akan taem oli kakae, hemia: “Wan pikinini we i lanem blong wasem han blong hem i save kakae wetem ol olfala.” Long taem blong kakae, famle i seraot long ol smosmol grup folem yia blong olgeta. Be wan pikinini we i mekem gudfala fasin, antap moa wan pikinini we i gat klin fasin mo i folem ol rul we ol man oli tinghae long olgeta, maet oli givim janis long hem blong go kakae wetem papa blong hem mo ol narafala olfala long tebol blong olgeta. Proveb ya i makemgud se oli no jajem man from yia blong hem, be from fasin blong hem.

?Yu yu stap tingting blong mared? Oraet, wan narafala proveb blong ol man Akan i stret long yu: “Mared i no olsem waen blong pamtri we yu save testem fastaem.” Waen blong pamtri, hemia wota blong pamtri we oli livim blong i tanem i kam waen. Ol man we oli salem waen ya, oli letem ol man oli testem fastaem, blong oli save luk sipos oli wantem pem mo hamas waen oli wantem pem. Be, yumi no save testem mared fastaem. Proveb ya i makemgud se mared i blong olwe, mo se i no stret blong man mo woman i stap tugeta fastaem bifo we tufala i mared.

Oli Lan Taem Oli Lukluk

I gat plante proveb we oli soem se ol man Akan bifo oli bin luklukgud ol fasin blong ol man mo ol anamol. Olsem nao, oli bin wajemgud ol mama faol wetem ol pikinini blong olgeta, nao oli wokem proveb ya: “Wan pikinini faol we i stap stanap klosap long mama blong hem bambae i kasem leg blong grasopa nomo.” ?Wanem mining blong proveb ya? Sipos oltaem man i stap hem wan long kona blong hem, i isi blong ol narafala oli fogetem hem taem oli seraot ol gudfala samting.

Taem yumi lukluk wan frog we i ded, yumi kasem save long trutok we i stap insaed long proveb ya: “Taem frog i ded, yumi jes luk se hem i longfala olsem wanem.” Maet wan man i talem proveb ya sipos hem i luk se ol man oli no gat tangkiu from ol gudfala fasin blong wan man. Long taem olsem, man we oli no tinghae long hem i save tingbaot se sipos hem i gowe blong smoltaem, maet bambae oli luksave fulwan ol gudfala fasin blong hem.

Ol Proveb We Oli “Sotem”

Ol man Akan oli pasem ol proveb oli go long ol pikinini blong olgeta tru long ol toktok blong olgeta. Be oli pasem plante waes tok blong olgeta i go long narafala long ol pija we oli mekem tu. Oli katem ol pija ya long wud, long ol wokingstik, long sam smol ston we oli wokem long gol, long ol klos blong bifo, mo ol klos blong naoia tu. Ol man we oli kam luk ol pija we ol man Gana oli wokem blong salem, maet oli luk pija blong wan man we i stap klaem i go antap long wan tri, mo wan narafala man i stap givhan long hem. Pija ya i soemaot proveb ya: “Sipos yu klaem i go antap long wan gudfala tri, maet wan man i save givhan long yu.” Bigfala tingting insaed long proveb ya i klia​—⁠sipos yu traehad blong kasem ol gudfala mak long laef, maet samfala oli givhan long yu.

Taem oli berem dedman, hemia wan taem we oli yusum plante proveb. Wan man blong raetem buk i talem se oli werem “ol waes tok long ol kaliko” blong olgeta. Taem we man i ded mo ol man oli stap krakrae mo harem nogud, oli save tingtingdip long laef blong olgeta. Taswe, ol kaliko we oli yusum blong berem dedman, i karem ol waes tok we i gat bigfala mining long saed blong laef. Olsem nao, wan kaliko we i gat pija blong wan lada long hem, i save pulum man blong tingbaot proveb ya: “I no wan man nomo we i klaem i go antap long lada blong ded.”a Tok ya i mekem ol man oli tingbaot se oli no mas tinghae tumas long olgeta wan, mo oli no mas laef olsem se bambae oli no save ded samtaem.​—⁠Prija 7⁠:2.

Long saed blong ol man Akan, ol haeman blong olgeta no ol man we oli karem toktok blong ol jif, oli savegud olsem wanem blong yusum ol proveb. Mo tu, oli stap karem wan wokingstik we i gat pija long hem blong soemaot wan waes tok we ol man oli ting se i impoten blong folem. Olsem nao, sipos i gat pija blong wan pijin we i stap holem hed blong wan snek, hemia ‘sotfala rod’ blong talem se: “Sipos yu holem hed blong snek, narafala haf blong hem i olsem rop nomo.” ?Wanem mining blong tok ya? Yu mas strong blong stretem trabol​—⁠yu no mas ronwe be yu mas fesem mo winim trabol.

Stret Taem Blong Yusum Ol Proveb

Sem mak long ol narafala pijatok, ol man Akan oli luksave stret taem mo fasin blong yusum ol proveb. Samting ya i dipen long storian we i stap gohed mo ol man we oli stap lesin. Sipos man i yusum ol proveb long fasin no taem we i no stret, hem i save spolem ol gudfala toktok we hem i stap talem. Long plante kantri, ol proveb oli wan impoten haf blong fasin blong storian. Taswe, sipos man i yusum ol proveb long taem we i no stret, ol man oli save tingting nogud long man ya mo ol tok blong hem.

Long Gana, ol man oli ting se ol olfala nao oli stamba blong ol proveb mo oli pasem olgeta oli go long ol pikinini we oli kam biaen. From samting ya, taem man i yusum wan proveb, plante taem hem i talem tok ya fastaem se: “Ol olfala blong yumi oli talem se . . .” Mo sipos wan man i stap toktok long ol olfala mo i wantem yusum wan proveb, hem i soem gudfala fasin sipos hem i talem tok ya fastaem se: “Olsem yufala ol olfala i stap talem . . .” Wan man we i yangfala lelebet i mas soem respek, taswe hem i no mas mekem olsem we hem i stap tijim ol olfala long ol waes we i stap insaed long wan proveb.

Sam Samting Blong Makem

Taem man i wantem toktok blong pruvum se tingting blong hem i stret, maet hem i yusum wan proveb bifo no afta long toktok ya. Mo tu, man i save joenem proveb i go insaed long toktok blong hem long waes fasin, mekem se ol man we oli lesin oli nidim waes blong haremsave tok blong hem. Olsem nao, maet wan man Akan i tokbaot wan man we i gat tingting daon mo i laekem pis, i se: “Sipos i dipen long brata ya, bambae i no gat masket i faerap long vilej.” Tok ya i pulum man blong tingbaot proveb ya: “Sipos i gat snel mo totel nomo i stap, bambae i no gat masket i faerap long bus.” Ol man oli tingbaot tufala anamol ya olsem anamol we i kwaet, tufala i no soem tufala tumas, mo tufala i no gat fasin blong faet. Ol man we oli gat ol fasin ya oli mekem pis.

Be, sipos yu wantem se wan man Akan i talemaot plante proveb long yu wantaem, maet hem i talem wan nomo, hemia: “Man we i no slip i no save drim.” Yes, man we i wekap i no save drim. Hemia i min se, man i no save talem wan proveb sipos i no gat wan storian we i stret long proveb ya. Oli yusum proveb nomo taem oli storian long wan samting we proveb i laenapgud long hem.

[Futnot]