Kasem Hat Blong Ol Narafala Wetem Gudfala Toktok Blong Pulum Olgeta
PLANTE man oli no trastem tok ya, “gudfala toktok blong pulum man.” Maet tok ya i mekem olgeta oli tingbaot wan bisnesman we i yusum strong fasin blong fosem ol man blong pem olting blong hem. Maet oli tingbaot wan pablisiti we i switim mo gyaman long ol man, blong pulum olgeta blong pem wan samting. Long Baebol tu, toktok blong pulum man i save minim tok we i nogud. Hem i save minim tok we i pulum man blong mekem i no stret, no i lidim man i go long rong rod. Kristin aposol Pol i tokbaot samting ya, hem i raetem se: “Bifo ya, i olsem we yufala i stap resis blong win. ?Be hu ya i blokem yufala, nao yufala i no moa save folem trutok? Tok ya we i pulum yufala i go long nogud rod, hemia i no wok blong God ya we i singaot yufala fastaem.” (Galesia 5:7, 8, NW) Pol i givim woning bakegen long ol man Kolosi blong oli no letem sam man oli ‘gyaman long olgeta, long ol swit tok blong olgeta.’ (Kolosi 2:4) Yes, insaed long ol tok ya blong pulum man i gat ol waes tok, be faondesen blong olgeta i gyaman nomo.
Be, long 2 Timote, aposol Pol i yusum tingting ya long saed blong tok we i pulum man, long defren fasin. Hem i raetem se: “Holemstrong ol samting we man i pulum yu blong bilif long hem finis, from we yu yu savegud wanem man oli tijim yu long hem.” (2 Timote 3:14) Timote i kasem ol tok we i ‘pulum hem blong bilif,’ taem hem i lanem trutok blong Baebol from mama mo bubu woman blong hem. Be tok ya i no minim se tufala ya i traem switim no bos long laef blong Timote.—2 Timote 1:5.a
Taem Pol i stap long wan haos long Rom we ol soldia oli gad long hem, hem i givim gudfala wetnes long plante man. “Nao i stat long eli moning, gogo i kasem san i godaon, Pol . . . i stap talem ol tok blong loa blong Moses mo blong ol profet, blong pulum olgeta oli kam man blong Jisas.” (Ol Wok 28:23) ?Tok ya i minim se Pol i stap trikim ol man wetem tok blong hem? !No gat! From samting ya, i stret blong talem se i no oltaem we toktok blong pulum man, i nogud.
Taem oli yusum Grik tok ya long gudfala rod, se “toktok gud blong pulum man,” hem i minim mekem man i bilif, no jenisim tingting blong hem wetem ol tok we i waes mo stret. Taswe, wan tija i save yusum Baebol olsem stampa blong ol tok blong hem, mo toktokgud blong pulum man blong bilif long trutok blong Baebol. (2 Timote 2:15) Yes, hemia wan fasin we Pol i yusum plante long wok blong prij. Nating se man ya blong wokem ol samting long selva, Dimitrias, i ting se ol Kristin tijing oli gyaman, be hem i luksave se, ‘long Efesas, mo olbaot tu, kolosap long evri ples long Esia, Pol i pulum tumas man, i tanem tingting blong olgeta finis wetem ol tok ya se ol god we ol man nomo oli stap wokem, oli no tru god nating.’—Ol Wok 19:26.
Pulum Man Taem Yumi Prij
Jisas Kraes i tijim ol disaepol blong hem se: ‘Yufala i mas go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong mi. Mo yufala i mas baptaesem olgeta long nem blong Papa blong mi, mo long nem blong mi, mi Pikinini blong hem, mo long nem blong tabu speret. Mo yufala i mas tijim olgeta blong oli folem olgeta tok ya we mi mi givim finis long yufala. Mo yufala i mas save, bambae mi mi stap wetem yufala oltaem, gogo wol ya i finis.’ (Matyu 28:19, 20) Long bitim 230 kantri, ol Wetnes blong Jeova oli stap obei long tok ya. Evri manis long 1997 sevis yia, oli mekem kolosap 4,552,589 Baebol stadi wetem ol man long olgeta ples blong wol.
Sipos yu gat blesing ya we yu lidim Baebol stadi wetem wan man, maet yu yu naf blong luksave fastaem, ol samting we bambae i hadwok long man ya blong bilif long olgeta, mo olgeta gudfala toktok we bambae yu nidim blong yusum blong pulum hem. Wan eksampel, sipos long nekis stadi, wan kwestin bambae i kamaot long saed long Triniti. ?Olsem wanem sipos yu save se studen i bilif long tijing ya? Yu save givim wan buk long hem we i tokbaot Triniti. Afta we hem i ridim buk ya finis, maet ol tok long buk i pulum hem blong bilif se God mo Jisas oli no sem mak. Be maet sam narafala kwestin oli stap yet long tingting blong hem. ?Ale, yu save mekem wanem?
Lesingud. Hemia i save givhan long yu blong kasem save long tingting we studen blong yu i gat long saed long wan tijing. Sipos hem i talem se, “Mi bilif long Triniti,” kwiktaem nomo yu save yusum sam vas long Baebol blong pruvum se bilif ya i no stret. Be i gat plante defren tingting long saed long Triniti. Taswe, studen blong yu i save bilif long wan tijing we i defren olgeta long hemia we yu yu stap tingbaot olsem Triniti. Hemia i tru long saed blong sam narafala bilif tu, olsem, man i save laef bakegen long wan narafala bodi afta ded, sol we i no save ded, mo fasin blong God blong sevem man. From samting ya, yu mas lesingud bifo yu toktok. Yu no mas tingting se studen blong yu i bilif olsem no olsemia.—Proveb 18:13.
Askem ol kwestin. Hemia sam kwestin we yu save askem: ‘?Yu yu bilif long Triniti longtaem finis? ?Yu yu bin luklukgud long wanem we Baebol i talem long saed ya? ?Sipos God i wan Triniti, yu no ting se Tok blong hem, Baebol, bambae i talem samting ya stret mo klia long yumi?’ Taem yu stap tijim studen blong yu, sam samtaem i gud blong stop mo askem sam kwestin long hem olsem: ‘?Ol save we yumi tokbaot finis, mining blong hem i klia long yu? ?Yu yu agri wetem mining ya?’ Taem yu askem ol gudfala kwestin, yu mekem se studen hem wan i stap skelem wanem we hem i stap lanem. I no stret we hem i jes lesin, mo yu nomo yu toktok.
Yusum ol gudfala toktok blong mekem studen i tingting. Taem yu stap tokbaot tijing blong Triniti, yu save talem long studen blong yu se: ‘Taem Jisas i tekem baptaes, wan voes i kamaot long heven, i se: “Yu yu Pikinini blong mi we mi laekem yu tumas.” Sipos God i stap tekem baptaes long wol, ?olsem wanem hem i save mekem voes blong hem i gobak long heven mo kambak bakegen blong ol man long wol oli harem hem? ?Yu no ting se fasin olsemia i wan gyaman fasin? ?Olsem wanem God, “we i no save gyaman,” i save mekem wan trik olsemia?’—Luk 3:21, 22; Taetas 1:1, 2.
Plante taem, ol gudfala toktok long kaen fasin i save karem gudfala frut. Yumi save tingbaot store blong wan woman we bambae yumi singaot hem se Barbara. Long ful laef blong hem, hem i bilivim se Jisas i God, mo se Jisas i wan haf blong Triniti wetem tabu speret tu. Be wan dei, wan Wetnes blong Jeova i talem long hem se God mo Jisas oli tu defren man, mo Wetnes ya i soem sam vas blong Baebol blong pruvum tok ya.b Barbara i no save agensem Baebol. Be hem i harem nogud, from hem i laekem tijing blong Triniti.
Wetnes ya i gat longfala tingting mo hem i mekem Barbara i tingting dip. Hem i askem long hem se: “Sipos yu stap traem blong tijim long mi se tu man oli sem mak, mo yu yusum pijatok blong famle blong soemaot poen ya, ?bambae yu yu tokbaot wanem memba blong famle?” Barbara i tingting smoltaem, nao hem i ansa se: “Mi save yusum tu brata.” Wetnes i ansa se: “Yes, maet yu yusum tu brata we tufala i twin. Be, ?Jisas i minim wanem taem hem i tijim se God i Papa, mo hem i Pikinini?” Ae blong Barbara i kam bigwan, nao i ansa se: “Mi kasem. Hem i makemgud se wan long tufala ya i olfala moa mo i gat moa paoa.”
Wetnes i ansa se: “Yes, mo ol man Jyu we oli stap lesin long tok blong Jisas, oli kasem savegud long mining blong tok ya, from we oli stap laef long wan taem we papa i rili hed blong famle.” Blong makemgud tok blong hem, Wetnes ya i talem se: “Sipos yumi save tingbaot wan stret pijatok olsem tu brata, no tu twin blong soemaot fasin ya we tu man i sem mak, i sua se Jisas we i Nambawan Tija, i save faenem wan gudfala pijatok olsem tu. Be long defren fasin, hem i yusum tok ya ‘papa,’ mo ‘pikinini,’ blong eksplenem olsem wanem hem i defren long God.”
Barbara i kasem save long tok ya, mo hem i agri long hem. Yes, ol gudfala tok ya blong pulum hem, oli kasem hat blong hem.
Winim Ol Filing
Plante taem, wan man we i bilif strong long sam tijing blong skul, hem i gat strong filing long saed blong olgeta tu. Tingbaot eksampel blong Edna, wan Katolik we i strong blong folem jyos blong hem. Tu yangfala bubu blong hem oli soemaot ol klia tok blong Baebol long hem, blong pruvum se God mo Jisas tufala i no semfala man. Edna i kasem save long wanem we tufala i stap talem. Nating se i olsem, hem i talem stret long tufala wetem kaen fasin, se: “Mi mi bilif long tabu Triniti.”
Maet samting olsemia i bin hapen long yu tu. Plante man oli luk ol tijing blong skul blong olgeta olsem wan haf blong olgeta. Blong jenisim tingting blong ol studen ya blong Baebol, yumi mo jes nidim ol stret toktok, no plante vas blong Baebol blong pruvum se bilif blong olgeta i rong. Yumi save winim ol strong filing olsem, sipos yumi yusum ol stret tok blong pulum man, wetem fasin sore tu. (Skelem wetem Rom 12:15; Kolosi 3:12.) I tru se wan gudfala tija i mas gat strong bilif. Pol i yusum ol tok ya olsem se, ‘Mi gat strong bilif,’ mo, ‘Mi mi savegud mo mi strong long tingting blong mi we i joen long Masta Jisas.’ (Rom 8:38; 14:14) Be, taem yumi tokbaot bilif blong yumi, yumi no mas tok strong, mo long wan fasin we i olsem se yumi stretgud olgeta. Mo yumi no mas yusum tok we i jikim no daonem narafala, taem yumi stap tijim trutok blong Baebol long hem. Yumi no wantem mekem studen blong yumi i harem nogud mo spolem hem.—Proveb 12:18.
I moa gud blong soem respek long ol bilif blong studen. Yumi mas luksave se hem i gat raet blong holem ol bilif ya. Taswe, tingting daon i impoten tumas. Wan tija we i gat tingting daon, hem i no ting se hem i stap antap long studen blong hem. (Luk 18:9-14; Filipae 2:3, 4) Wan man blong God we i wantem pulum narafala man, i mas gat tingting daon we i mekem hem i tingting olsem se: ‘Jeova i sore long mi finis mo i givhan long mi blong kasem save long tijing ya. Nao mi mi wantem serem save ya wetem yu.’
Pol i raetem long ol Kristin long Korin se: ‘Ol samting blong faet we yumi stap yusum, oli no blong man, be God i stap givim paoa long yumi, blong brekemdaon ol samting we oli olsem strongfala haos. Yumi stap pulumdaon olgeta samting we ol man oli stap stanemap long flas blong olgeta, we oli blong blokem ol man blong oli no save God. Yumi stap tanem olgeta rabis tingting blong man, blong mekem olgeta oli ona long Kraes.’ (2 Korin 10:4, 5) Tede, ol Wetnes blong Jeova oli stap yusum Tok blong God blong pulumdaon ol strong gyaman bilif mo ol fasin mo kastom we God i no glad long olgeta. (1 Korin 6:9-11) Taem ol Wetnes oli mekem wok ya, oli no mas fogetem se Jeova i bin soem longfala tingting mo kaen fasin long olgeta tu. Oli glad tumas blong gat Tok blong hem, Baebol, mo blong yusum tul ya we i gat bigfala paoa blong karemaot ol gyaman tijing, mo blong kasem hat blong ol man wetem ol gudfala toktok blong pulum olgeta.
[Ol futnot]
a Lukluk haf ya, “Yunis Mo Loes—Tufala Tija We Oli Soem Gudfala Eksampel,” long pej 7-9 blong Wajtaoa ya.
b Lukluk Jon 14:28; Filipae 2:5, 6; Kolosi 1:13-15. Blong kasem moa save, lukluk buklet ya Should You Believe in the Trinity?, we Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc, i wokem.
[Bokis blong pija long pej 23]
Kasem Hat Blong Studen Blong Yu
◻ Prea blong Jeova i givhan long yu blong kasem hat blong studen blong yu.—Nehemaea 2:4, 5; Aesea 50:4.
◻ Traem luksave wanem samting we studen i bilif long hem mo from wanem hem i laekem gyaman tijing ya.—Ol Wok 17:22, 23.
◻ Wetem kaen fasin mo longfala tingting, yusum ol toktok we i stret mo i kamaot long Baebol, be traem soem oltaem se yu kasem save long tingting blong studen.—Ol Wok 17:24-34.
◻ Wetem ol gudfala pijatok, pruvum ol trutok long Baebol.—Mak 4:33, 34.
◻ Soem long studen blong yu wanem blesing hem i save kasem sipos hem i akseptem stret save blong Baebol.—1 Timote 2:3, 4; 2 Timote 3:14, 15.