Mei Wor Manau Mwirin Malo?
“ARE EMON aramas a mala, ifa usun, epwe pwal manausefal?” Ina an ewe semelap itan Jop kapas eis 3,500 ier me loom. (Hiop 14:14) Ei kapas eis a fen aosukosuka chon fonufan ren fite ngerou ier. Seni loom loom aramas lon fonu meinisin ra fen ekilapei ei poraus, me ra fen efisata chommong sokkopaten afalafal.
Chommong Chon Kraist ra luku pwe a wor lang me ell. Chon Hindu ra luku pwe aramas repwe upsefal lon lapalapen pwal eu sokkun monumanau mwirin ar malo. Emir Muawiyah, emon mi wor wiisan lon eu leenien kaeo fan iten ewe lamalamen Islam, a awewei lukuen Chon Muslim: “Am aua luku pwe epwe fis eu ranin kapwung mwirin malo lupwen kopwe uta mwen mesen Kot, Allah, ussun chok om feilo lon eu imwen kapwung.” Me ren lukuen ewe lamalamen Islam, ina ewe fansoun Allah epwe atittina manauen emon me emon me tiinalo ngeni paratis are ekkeien ell.
Lon Sri Lanka, Chon Buddha fengen me Chon Katolik resap apwungalo asamenlapen me asamochoon imwer kewe lupwen emon lon ewe imw a malo. Repwe keni lamp, nge pworun ewe mi malo epwe nom ikewe ie pechen ewe mi malo mi tongeni itingeni ewe asamalap. Iei ussun, me ren ar luku, pwe repwe amecheresi ngunun ewe mi malo le towu.
Me ren Ronald M. Berndt seni ewe University of Western Australia, ekkewe Aborigini lon Australia ra luku pwe “ngunun aramas esap tongeni malo.” Ekkoch einang lon Afrika ra luku pwe aramas kisikis repwe wiliiti anu mwirin malo nge aramas foummong repwe wiliiti ekkewe ngun ra asamolu me tingor, ussun chok pwe ir sou emmwen mi monomon.
Lon ekkoch fonu, aramas ra nofiti ar kewe eorenien loom me lukuen ewe lamalamen Kraist. Leiin chommong Chon Katolik me Pirostan lon Notoun Afrika, eorenien aramas ra pwoluelo ekkewe kinas lupwen emon a malo pwe aramas rese tongeni nelong lon ewe kinas me kuna ngunun ewe mi malo.
Mi sokkolo ifa ussun aramas repwe polueni ewe kapas eis, ‘Met a fis lupwen sia malo?’ Nge, mei wor och ekiek mi wewe chok loor: Och mettoch lon aramas esap tongeni malo me epwe manau seni maloon ewe aramas. Ekkoch ra luku pwe ena “mettoch” eu ngun. Ren chok awewe, lon ekkoch fonuen Afrika, Esia me lon Polynesia, Melanesia, me Micronesia lon ewe Pacific, chommong ra luku pwe mei wor eu ngun an esap tongeni malo.
Mei wor ngunun emon mi manau? Ena ngun a wesewesen towu seni ewe inis lupwen a malo? Ika pwe ina, met a fis ngeni? Me ifa ewe apilukuluk fan iten ekkewe mi malo? Sisap tunalo ekkeei kapas eis. Ese lifilifil eorenien fonuom are om lamalam, malo a tori kich meinisin. Ekkeei kapas eis ra weneituk. Ina pwata sia peseiok le pwisin atittina ei poraus.