Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w97 3/1 p. 11-15
  • Allukun Ewe Kraist

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Allukun Ewe Kraist
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1997
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Ewe Pwon mi Fo
  • Ewe Allukun Ngaselo
  • Jises me ekkewe Farisi
  • Ewe Alluk Kraist A Ita Kon Ssenuk An Mut ngeni Aramas Ar Repwe Pwisin Filata Aler?
  • Kristendom A Alimengaua ewe Allukun Kraist
  • Kaeo Seni Mwaallin Kristendom
  • Ewe Alluk Mwen Kraist
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1997
  • Kapas Eis Seni Chón Állea
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2021
  • Manau Ren Ewe Allukun Kraist
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1997
  • Eü Allükun Tong Lon Letipen Aramas
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2005
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1997
w97 3/1 p. 11-15

Allukun Ewe Kraist

“Ua nonnom fan allukun Kraist.”​—1 KORINT 9:21.

1, 2. (a) A ifa usun an a tongeni ttielo chommong an aramas kewe foffor-mwaal? (b) Met Kristendom ese kaeo seni uruwoon ewe lamalamen Jus?

“ARAMAS me muu rese kaeo och seni uruwoon aramas, rese pwal apwonueta ekkewe kapasen emirit uruwoon aramas a aiti ngenir.” Ina alon emon re Tois sou ekiek seni ewe 19th senturi. Enlet, emon a awewei pwe ewe alen uruwoon aramas, ina eu “tettelin fitikoko me mwaalilo, nge aramas repwe tongeni ttielo chommong leir ika repwe chok mochen kaeo seni ar kewe mwaal me lom.

2 Lon ach ei poraus ussun allukun Kot, sipwe pwal kuna pwe aramas rese kaeo seni ar kewe mwaal me lom. Jiowa Kot a siwili ewe Allukun Moses ren eu mi murinno seni​—ewe allukun Kraist. Iwe nge, ekkewe nouwisen Kristendom mi apasa pwe ra asukula me manau ren ena alluk, rese kaeo seni mwaallin ekkewe Farisi. Iwe, Kristendom a siwili me amwaalli ewe allukun Kraist ussun chok ewe lamalamen Jus a fori ngeni ewe Allukun Moses. Ifa ussun? Sipwe lom poraus ussun meta ena allukun Kraist, io a nom fan nemenian me ifa ussun, me met a asokkolo seni ewe Allukun Moses. Mwirin, sipwe chosani ifa ussun Kristendom a amwaalli. Amwo sipwe kaeo seni uruwo me kuna feioch seni!

Ewe Pwon mi Fo

3. Met Jiowa a pwonei usun eu pwon sefo?

3 Ion lukun Jiowa Kot epwe tongeni amurinnolo eu Alluk mi unusoch? Ewe Allukun Moses a unusoch. (Kol Fel 19:7) Iwe nge, Jiowa a pwonei: “Nengeni! Epwe war ewe fansoun upwe fori eu pwon mi fo ngeni chon Israel me chon Juta. Ei pwon esap usun ewe pwon ua fori ngeni ar kewe lewo.” Ewe Alluk Engol​—lefaren ewe Allukun Moses​—ra makketiu won fau sileit. Nge ren ewe pwon sefo, Jiowa a apasa: “Upwe atolonga ai kewe alluk lor o makeretiu lon leluker.”​—Jeremaia 31:31-34.

4. (a) Menni Israel epwe kapachelong lon ewe pwon sefo? (b) Ion lukun ekkewe chon Israel lon pekin ngun ra nonnom fan ewe allukun Kraist?

4 Io epwe tolong lon ei pwon sefo? Sap wesewesen ewe “imwen Israel,” ewe a poutalo ewe Chon Affor ena pwon. (Ipru 9:15) Apw, nge ena minefoon “Israel” epwe wewe ngeni ewe “Israelin Kot,” eu muun chon Israel lon pekin ngun. (Kalesia 6:16; Rom 2:28, 29) Eu “mwich mi lapalap” seni muu meinisin mi mochen fel ngeni Jiowa epwe fiti ena mwichen chon Kraist mi chokukkun mi kepit ren ngun mi fel. (Pwarata 7:9, 10; Sekaraia 8:23) Inaamwo ika resap tolong lon ewe pwon sefo, nge ena mwich mi lapalap epwe pwal nom fan nemenien alluk. (Alollo ngeni Lifitikos 24:22; Numperis 15:15.) Usun “eu pwiin siip” fan “emon chon masen siip,” meinisin repwe nom “fan allukun Kraist,” usun ewe aposel Paul a makkei. (Jon 10:16; 1 Korint 9:21) Paul a kori ewe pwon sefo eu “pwon mi murinno.” Pwata? Eu popun, pun a alongolong won pwonuetaan pwon nge sap won nurun ekkewe mettoch epwe feito.​—Ipru 8:6; 9:11-14.

5. Ifa popunlapen ewe pwon sefo, iwe, pwata epwe sopwoch?

5 Ifa popun ena pwon? Epwe foratiu eu muun king me samol-fel epwe efeiochu aramas meinisin. (Ekistos 19:6; 1 Piter 2:9; Pwarata 5:10) Ewe Allukun Moses ese wesewesen foratiu ena muu me ren minne Jiowa a oesini, pun lap ngeni chon Israel meinisin ra lukumach me poutalo ar tufichin apwonueta Ekistos 19:6. (Alollo ngeni Rom 11:17-21.) Iwe nge, ena pwon sefo epwe fokkun sopwoch, pun a riri ngeni eu sokkun alluk mi fokkun sokkofesen. A ifa usun an a sokkolo?

Ewe Allukun Ngaselo

6, 7. Ifa ussun ngaseloon aramas ren ewe allukun Kraist a watte seni ewe ren ewe Allukun Moses?

6 Ewe allukun Kraist a kan riri ngeni an aramas ngaselo. (Jon 8:31, 32) A iteni “ewe allukun ngaselo” me “ewe allukun ngaselo mi unusoch.” (Jemes 1:25; 2:12) Pwungun, an aramas ngaselo esap tongeni unus. Iwe nge, an aramas ngaselo ren ena allukun Kraist a lap seni ewe me mwan we, ewe Allukun Moses. Ifa ussun?

7 Awewe chok, esor emon a uputiu fan ewe allukun Kraist. Esor lamoten an aramas lewo are leenien uputiu. Ir kewe mi wiliti chon Kraist mi enlet ra filata lon letiper ar repwe nguuri ewe ioken alleasochisi ena alluk. Lon ar fori ena, repwe kuna pwe an we iok a a murinno, me osan a pwas. (Mattu 11:28-30) Chechemeni mwo pwe ewe Allukun Moses a pwal foruta pwe epwe aiti ngeni aramas pwe i chon tipis me a lamot ngeni eu moon kepich an epwe epichalo. (Kalesia 3:19) Iwe nge, ewe allukun Kraist a aiti ngeni aramas pwe ewe Messaia a waroto, a awora ewe moon kepich ren manauan, me a suuki ewe al pwe sipwe ngaselo seni choun nemenemen tipis me malo! (Rom 5:20, 21) Ren ach sipwe kuna feioch, epwe lamot ach sipwe ‘anganga ach luku’ an na asor.​—Jon 3:16.

8. Met a kapachelong lon ewe allukun Kraist, nge pwata ach apwonueta esap wewe ngeni ach sipwe amwochulukun fitupuku alluk mi makketiu?

8 “Anganga ach luku” a wewe ngeni ach sipwe manaueni manauach ren ewe allukun Kraist. A kapachelong ach sipwe alleasochisi an Kraist kewe alluk meinisin. A ita wewe ngeni ach sipwe amwochulukun fitupuku alluk me kapasen emmwen? Apw. Moses, ewe chon affor lon ewe pwonen lom, a makkei ewe Allukun Moses, nge Jises, ewe Chon Affor lon ewe pwon sefo, ese mwo makketiu eu alluk. Iwe nge, a manaueni ewe manau mi fich ngeni ena alluk. Ren alen manauan mi unusoch, a isetiu eu leenien appiru fan iten meinisin ar repwe tapwelo mwirin. (1 Piter 2:21) Neman ina popun ekkewe popun chon Kraist ra eita ngeni kokkotun ar fel “Ewe Al.” (Fofor 9:2; 19:9, 23; 22:4; 24:22) Me rer, ewe allukun Kraist a liosutiu lon manauen ewe Kraist. Emon epwe appiru Jises ren an alleasochisi ena alluk. Ar tong chapur ngeni Jises a wewe ngeni pwe ena alluk a makketiu lon letiper, usun chok an a oesini. (Jeremaia 31:33; 1 Piter 4:8) Iwe, emon mi alleasochis pokiten tong esap fokkun mefi pwe a nom fan nemenemengau​—ina pwal eu popun ewe allukun Kraist a pwal iteni “allukun ekkewe aramas mi fen ngaselo.”

9. Ifa longolongun ewe allukun Kraist, iwe, ifa ussun eu minefoon alluk a kapachelong lon?

9 Ika tong a lamot lon ewe Allukun Moses, iwe, tong, ina longolongun ewe allukun Kraist. A kapachelong lon ewe allukun Kraist eu minefoon alluk​—Chon Kraist repwe eani tongfengen lefiler. Repwe tongfengen usun chok Jises a tonger; a tipeeu ngeni an epwe fangelo manauan fan asengesin chienan kewe. (Jon 13:34, 35; 15:13) Mei fich ach sipwe era pwe ewe allukun Kraist, ina eu lapalapen theocracy mi lap seni ewe Allukun Moses. Usun ei chassi a fen aiti ngenikich: “Theocracy, ina nemenem ren Kot; Kot mi tong; iwe, theocracy, ina nemenem ren tong.”

Jises me ekkewe Farisi

10. Ifa ussun aitien Jises a sokko seni an ekkewe Farisi kewe afalafal?

10 Ina minne, sise mairu pwe ekkewe nouwisen lamalamen Jus ra u ngeni Jises. Eu “allukun ngaselo mi unusoch” a fokkun touau seni ekiekin ekkewe soumak me ekkewe Farisi. Ra sotun nemeni ekkewe aramas ren pwisin ar kewe alluk. Ar kewe afalafal ra choutiu me aweiresi aramas. Iwe nge, lap ngeni meinisin minne Jises a eani kait a apochokkulata me efeiochu aramas! A mirit, iwe, a pwakini osupwangen me aurekin aramas. A mecheres ngeni aramas an kewe afalafal mi popu seni enletin letipan, a eani kapas awewe seni nonnomun aramas ran me ran me a kapas seni pochokkulen An Kot we Kapas. Ina minne, “ewe pwin aramas ra weitifengen ren an afalafal.” (Mattu 7:28) Ewer, aitien Jises kewe a kku letiper!

11. Ifa ussun Jises a pwarata pwe aramas repwe ita apwonueta ewe Allukun Moses ren mosonoson me umoumoch?

11 Ese apacha chommong alluk ngeni ewe Allukun Moses, nge Jises a pwarata ifa ussun ekkewe chon Jus repwe ita apwonueta ena Alluk​—weween, ren mirit me umoumoch. Awewe chok, chechemeni ewe fansoun lupwen a arap ngeni Jises emon fefin mi samau ren an a pupuseni chcha. Me ren ewe Allukun Moses, chokewe neminewe epwe attapa repwe limengau, ina popun esap fokkun nonnom lein eu pwin aramas! (Lifitikos 15:25-27) Nge pokiten a fokkun riaffou me mochen pwe epwe chikarsefal, a fetal lein ekkewe aramas me attapa ufen Jises. Supun chchaan a muttir morelo. Jises a ita fonou pun a alleasolapa ewe Alluk? Apw; nge a weweiti an osupwang me pwarata ewe lapalap lon ewe Alluk mi nampa eu​—tong. Ren tong a ereni neminewe: “Nei, om luku a apochokkulok, kopwe feilo lon kinamwe, o kopwe pochokkul seni om we semmwen.”​—Mark 5:25-34.

Ewe Alluk Kraist A Ita Kon Ssenuk An Mut ngeni Aramas Ar Repwe Pwisin Filata Aler?

12. (a) Pwata sisap ekieki pwe Kraist a kan mutata atai alluk? (b) Met a pwarata pwe an aramas forata chommong alluk a emmwen ngeni ar ra kutta chommong apwangapwangen ekkewe alluk?

12 Iwe, sipwe ita ekieki pwe pokiten ewe allukun Kraist “a riri ngeni ngaselo,” a kon ssenuk an mut ngeni aramas ar repwe pwisin filata aler, nge ekkewe Farisi, ren ar kewe eoreni mi popu seni auen aramas ra sotun aukuku fofforun aramas ren ar kewe alluk mi titchik? Apw. An aramas ototen alluk ikenai ra pwarata pwe fan chommong, lupwen a chommongelo alluk, a pwal chommongelo an aramas kutta apwangapwangen ekkena alluk.a Lon ranin Jises we, chommongun allukun ekkewe Farisi a amecheresi an aramas kutta apwangapwangen ekkewe alluk, foffori fofforun ewe alluk me lukun nge esor ar tong, me forata pwisin ar pwung me lukun pwe epwe tukumalo ar kewe ingau me lon.​—Mattu 23:23, 24.

13. Pwata aramas ra foffor murinno fan ewe allukun Kraist lap seni fan eu pinukun alluk mi makketiu?

13 Iwe nge, ewe allukun Kraist ese efisata ena sokkun ekiek. Enlet, ach alleasochisi eu alluk mi alongolong won tong ngeni Jiowa me pwal ach appiru an Kraist tong fan iten ekkewe ekkoch epwe efisata foffor mi fokkun murinno lap seni ach nom fan nemenien eu pinukun alluk. Tong ese kutta apwangapwangen ekkewe alluk; epwe tumunukich seni ach foffori mettoch mi efeiengau eni eu alluk mi makketiu esap pinei. (Nengeni Mattu 5:27, 28.) Iwe, allukun Kraist epwe amwokutukich ach sipwe foffor-murinno fan iten ekkewe ekkoch​—pwe sipwe pwarata kisaseu, tong, me awasolaochu aramas​—lon ekkoch lapalap alluk mi makketiu esap tongeni fori.​—Fofor 20:35; 2 Korint 9:7; Ipru 13:16.

14. Ifa ussun ar manau ren ewe allukun Kraist a kku manauen ewe mwichefelin Kraist lon ewe aeuin senturi?

14 Ukukun chon ewe popun mwichefelin chon Kraist ra manaueni ewe manau mi fich ngeni allukun Kraist, ina ukukun ar ra pwapwaiti ngunun tong me kinamwe lefiler, nge ese kon lien wor ewe sokkun ekiek mi ekkeipo, likotupotup, me titchik mi choufetal lon ekkewe sinakok lon na fansoun. Chon ekkena minefoon mwichefelin ra wesewesen mefi pwe ra manau ren “ewe allukun aramas mi ngaselo”!

15. Ikkefa ekkoch an Satan kewe popun angang pwe epwe aingaua ewe mwichefelin Kraist?

15 Iwe nge, Satan a mochen alimengaua ewe mwichefelin chon Kraist seni me lon, usun chok an a aingaua ewe muun Israel. Ewe aposel Paul a ouroura usun aramas mi usun chok wolif repwe “eani afalafal mi pwor” me eriaffou noun Kot kewe siip. (Fofor 20:29, 30) A fiu ngeni angangen chon ewe lamalamen Jus mi sotun siwili ewe ngaselo lon ewe allukun Kraist fan iten ar kichiniwel ngeni ewe Allukun Moses, ewe a pwonueta lon Kraist. (Mattu 5:17; Fofor 15:1; Rom 10:4) Mwirin maloon ewe amuchuloon aposel, ese chuen wor minen eppeti ewe tokolo. Iwe, a choufetalelo pworongau.​—2 Tesalonika 2:6, 7.

Kristendom A Alimengaua ewe Allukun Kraist

16, 17. (a) Ikkefa ekkewe sokkopaten foffor mi pwor a fis lon Kristendom? (b) Ifa ussun allukun ewe lamalamen Katolik a sorei an aramas ekiek usun ewe fofforun chufengen?

16 Usun chok lon ewe lamalamen Jus, a wor sokkopaten foffor mi ppwor lon Kristendom. A pwal eani afalafal chofona me fofforun sikepwach. Iwe, an achocho le tumunu noun kewe siip seni etipatipaen chon lukun a efisi moroloon fel mi limelimoch. Allukun lamalam mi kon titchik me rese popu seni Paipel ra chochommongelo.

17 Akkaeuin, ewe lamalamen Katolik a efisata eu pinukun alluk mi watte. Ekkena alluk ra akkaeuin pwor ren porausen ewe fofforun chufengen. Me ren ewe puk Sexuality and Catholicism, ena pekin a nguuri an chon Kris afalafal itan Stoicism, ewe ese tipeeu ngeni sokkun minen apwapwa meinisin. Ewe lamalam a poputa le afalafal pwe a tipis apwapwan ewe fofforun chufengen, pachelong lefilen chon pupulu. (Alollofesenni Proverbs 5:18, 19.) Ra era pwe ewe fofforun chufengen epwe chok fan iten nounou nge sap och mettoch me lukun. Iwe, allukun ar na pekin a apungu pwe sokkun minen eppetin pwopwo meinisin a tipis watte, iwe, fan chommong, chon fori ena tipis repwe foffori fofforun aier fitu ier. Pwal eu, ra pinei ekkewe samol-fel ar repwe pupulu, eu alluk mi efisata chommong lisou-mwaal, pachelong fofforingau ngeni semirit.​—1 Timoti 4:1-3.

18. Met a popu seni chommongeloon an lamalam kewe alluk?

18 Atun an a chommongelo allukun ar na pekin, ra tetteliochu lon ekkoch puk. Ekkena puk ra poputa le alamotengaua ewe Paipel me tekia seni ewe Paipel. (Alollo ngeni Mattu 15:3, 9.) Usun chok ewe lamalamen Jus, ewe lamalamen Katolik ese luku makkeien chon lukun. Ena ekiek a fokkun lu seni minne ewe Paipel a ouroura. (Än Salomon Afalafal 12:12; Kolose 2:8) Jerome, emon sou mak lon ena pekin lon ewe aruanuun senturi C.E., a apasa: “O Samol, ika upwe nouni puken lukun are alleanir, upwe amam en.” Mwirin och fansoun, ewe lamalam a wisen apungu puk​—pwal mwo nge puken ekkoch poraus lukun lamalam. Ewe sou kaeo fu itan Kalileo lon ewe 17th-senturi a kuna esiit pun a makkei pwe ewe fonufan a pwellifeili ewe akkar. An ewe lamalam pochokkul pwe epwe wisen apungu mettoch meinisin, pwal mwo nge porausen ekkewe fu, epwe u ngeni allukun ewe Paipel.

19. Ifa usun ekkewe monastery ra apochokkulata nemenemengau mi kon titchik?

19 An ewe lamalam foffori pwisin ar kewe alluk a mammarita lon ekkewe monastery, ikewe ekkewe monk (samol-fel) ra imulo seni fonufan ie pwe repwe amam pwisin ir. Lap ngeni an ekkewe chon Katolik monastery ra pache ngeni “The Rule of St. Benedict.” Ewe abbot (eu fos mi popu seni ewe fosun Aramaic fan iten “sam”) a unusen nemenem. (Alollo ngeni Mattu 23:9.) Ika emon monk a angei eu liffang seni seman kewe me inan, ewe abbot epwe wisen filata ika ena monk are pwal emon epwe wisen angei. Lukun an apwungu kapas ingau, eu alluk a pinei kapasen urumot, a apasa: “Esap mumuta ngeni emon chon kaeo an epwe apasaou ena sokkun.”

20. Met a pwarata pwe ewe lamalamen Pirostan a pwal apochokkulata nemenemengau mi u ngeni Paipel?

20 Ewe lamalamen Pirostan mi sotun forisefalli an ewe lamalamen Katolik kewe fofforun lamalam ese tipeeu ngeni Paipel mi kon ssenuk, a pwal lollo ngeni lon an forata chommong alluk mi chou nge rese longolong lon ewe allukun Kraist. Awewe chok, ewe meilapen ekkewe chon forisefalli lamalam itan John Calvin a iteni “ewe sou forata allukun ewe Fel mi forsefal.” A nemeni ewe lamalamen Pirostan lon Geneva, Switzerland ren chommong chommong alluk mi titchik me weires, nge ekkoch “Elders” ra wisen apwonueta ekkena alluk, ekkewe alluk, Calvin a era, “epwe nemeni manauen aramas meinisin.” (Alollofesenni 2 Korint 1:24.) Ewe lamalam a nemeni ekkewe leenien wasola me met sokkun itelap epwe mut ngeni aramas ar repwe tongeni kapas ussun. A wor liwiningau mi chou ika aramas ra tipisin eani kol mi attakirikir are pworuk.b

Kaeo Seni Mwaallin Kristendom

21. Met a fisita seni an Kristendom ‘lu seni minne a fen makketiu’?

21 Ekkena alluk meinisin ra ita tumunu Kristendom seni pworongau? Apwi! Ikenai Kristendom a keangfesen lon fitupuku pekin lamalam, seni ewe sokkun mi kon lien titchik tori ewe sokkun mi mutata fofforingau. Ir meinisin ra ‘lu seni minne mi fen mak,’ iwe, ra mut ngeni an aramas ekiek an epwe nemeni ewe pwiin siip me u ngeni allukun Kot.​—1 Korint 4:6.

22. Pwata an Kristendom rikilo esap wewe ngeni sopwolon ewe allukun Kraist?

22 Iwe nge, uruwoon an Kristendom foffor ngeni ewe allukun Kraist ese sopwongau. Jiowa Kot esap fokkun mut ngeni aramas mi kisikis ar repwe amoielo allukun Kot. An Chon Kraist alluk a wesewesen nemenem ikenai lein chon Kraist mi enlet, iwe, ra feioch ren ar manau ren. Nge mwirin ach chosani minne ewe lamalamen Jus me Kristendom ra fori ngeni allukun Kot, epwe fich ach sipwe eis, ‘Epwe ifa usun sipwe manau ren ewe allukun Kraist nge pwal tumunu seni ewe sserin alimengaua an Kot we Kapas ren an aramas ekiek me alluk mi u ngeni ngunun allukun Kot? Ifa ewe ekiek mi itepok me ruuepek ewe allukun Kraist epwe ngenikich ikenai?’ Ewe lesen mwirin epwe polueni ekkena kapas eis.

[Footnote]

a Ekkewe Farisi ra akkaeuin efisi ewe sokkun lamalamen Jus mi nonnom ikenai, ina minne, sisap mairu pwe ewe lamalamen Jus mi chuen kutta apwangapwang lon ekkewe allukun Raninpin ra apacha. Awewe chok, emon chon wasola ngeni eu an chon Jus pioing lon Raninfel epwe kuna pwe ewe elevator epwe kan pwisin kaulo won iteiten floor fan iten ekkewe chon fiti resap tipisin fori ewe “angangen” pusei ewe pwachen. Ekkoch chon Jus tokter ra makkei taropween safei lon ink epwe morolo mwirin ekkoch ran. Met popun? Ewe Mishnah a era pwe mak, ina eu sokkun “angang,” nge a awewei pwe “mak” epwe chok nonnom.

b Servetus, emon mi appolua ekkoch an Calvin kewe ekiek usun lamalam, a karelo won efoch iraan ninni pun me rer, i emon chon rikilo.

Epwe Ifa Usun Kopwe Polueni?

◻ Ifa longolongun ewe allukun Kraist?

◻ Ifa usun lapalapen an Jises afalafal a sokkolo seni an ewe Farisi?

◻ Ifa ussun Satan a aea eu ngunun ekkeipo me titchik an epwe aingaua Kristendom?

◻ Ikkefa ekkoch feiochun an emon manau ren ewe allukun Kraist?

[Sasing lón pekin taropwe 12]

Jises a apwonueta ewe Allukun Moses ren mosonoson me umoumoch

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share