Kinamwe Mi Enlet—Epwe Popu Seni Ia?
“[Jiowa] a kan aukatiu maun ekis meinisin won fonufan.”—KÖLFEL 46:9.
1. Ifa ewe pwon mi amwarar ussun kinamwe sia kuna lon an Aisea oesini?
“ANGANGEN ewe pwung mi enlet epwe wiliiti kinamwe; me fofforun ewe pwung mi enlet, tipeso me lukulukoch tori feilfeilo chok. Iwe, nei kewe aramas repwe nonnom lon eu leeni mi kinamwe me lon imw mi ur ren lukuluk me lon leenien asoso mi unusen kinamwe.” (Aisea 32:17, 18) A ifa ochchun ena pwon! Ina eu pwonen kinamwe mi enlet, nge epwe popu seni Kot.
2, 3. Awewei mwo kinamwe mi enlet.
2 Iwe nge, ifa weween kinamwe mi enlet? Ina ukutiuen chok maun? Are ina eu fansoun lupwen ekkewe muu repwe mmolneta fan iten pwal eu maun? Kinamwe mi enlet eu chok ttan? Mmen lamot sipwe silei poluen ekkena kapas eis. Akkom, kinamwe mi enlet esap eu ttan. Ewe kinamwe Kot a pwonei a fokkun somolo seni met chon fonufan repwe tongeni anchangei. (Aisea 64:4) Ena kinamwe esap nom ekkoch chok ier. Epwe nomofoch! Ena kinamwe esap fan iten ekkoch chok, nge epwe fis ngeni lang me fonufan unus, chonlang me aramas. Epwe tori chon ekkewe muu me einang meinisin. Esap wor och mettoch epwe eppeti are pinei ena kinamwe.—Kol Fel 72:7, 8; Aisea 48:18.
3 Kinamwe mi enlet a wewe ngeni kinamwe iteiten ran meinisin. A wewe ngeni pwe lupwen kopwe pwata iteiten lesossor, kosap ekieki ussun maun, me kosap aureki met epwe fis ngonuk, ngeni noum kewe, me noun noum kewe lon mwach kkan. A wewe ngeni pwe kopwe unusen tipeso. (Kolose 3:15) A wewe ngeni pwe esap chuen wor ipweri alluk, foffor mi mwanesol, famili mi tatiu, aramas mi osupwangen imw, aramas mi echik are ffou, me riaffou me letipechou. An Kot kinamwe a wewe ngeni moloon samau, cheuch, letipeta, me malo. (Pwarata 21:4) A ifa amwararen ach apilukulukun kuna kinamwe tori feilfeilo chok! Esap ina ewe sokkun kinamwe me pwapwa oukich meinisin sia kan tipeni? Esap ina ewe sokkun kinamwe sipwe iotek me angang ren?
Lipwakingauen Aramas
4. Met ekkewe muu ra fori ren ar repwe forata kinamwe, me met a fen fisilo seni?
4 Ren fitepuku ier, aramas me ekkewe muu ra fen kapas me anini ussun kinamwe, me ra fen sainei fitepuku pwonen kinamwe. Met mwiriloon? Lon ekkewe walik ier ra lo, esor eu fansoun an a ukutiu maun won unusen fonufan. A ffat pwe chon fonufan rese tori kinamwe. Pwata ese pwonuta an aramas sotuni le efisata kinamwe ekis meinisin, me pwata rese tufichin atoto kinamwe mi enlet mi nomofoch?
5. Pwata ese pwonuta an aramas kokkot fan iten kinamwe?
5 Popun, pun aramas rese kulliti ewe mettoch kinamwe mi enlet a kan popu seni. Fan nemenien Setan ewe Tefil, aramas ra forata ekkewe mwicheich mi tatiu pokiten pwisin apwangapwanger me ngauer, weween, ar tipemmong me ekimmong, me ar mocheniaiti nemenem me itepwa. Ra kutta alillis seni sukul tekia, iwe, ra foratiu ekkewe mwichen sou kaeo me sou ak, nge ra fen ekiekieta chok ekkewe mettoch mi alapalo riaffoun me nninniiloon aramas. Ifa ewe mettoch aramas ra eani apilukuluk won?
6, 7. (a) Mei fet angangen ewe League of Nations? (b) Mei fet angangen ewe United Nations?
6 Lon 1919 ekkewe muu ra achifoua pwe ewe League of Nations epwe atoto kinamwe mi nomofoch. Ena apilukuluk a katalo lupwen Mussolini a toki Ethiopia lon 1935 me maun a poputa lon Spain lon 1936. Ewe League a morolo lupwen ewe Oruuen Maunen Fonufan a poputa lon 1939. Ewe ita kinamwe ese likiitu 20 ier.
7 Ifa usun ewe United Nations? A fen awora apilukuluk mi enlet ren kinamwe won unusen fonufan? Aapw. Lap seni 150 maun me fiu ra fen fis seni le poputaan we lon 1945! Iwe, a ffat ewe popun Gwynne Dyer, emon chon Canada mi kaeo maun me met a kan fis seni, a apasa pwe ewe UN “eu mwichen chon solani man mi wiliiti sou ffol man, nge esap eu mwichen aramasepin,” me “eu mwich mi chok foffos, nge esor an pochokkul.”—Alollo ngeni Jeremaia 6:14; 8:15.
8. Inaamwo ika ekkewe muu ra pungupungfengen ussun kinamwe, nge mei fet fofforur?
8 Inaamwo ika ra kakkapas ussun kinamwe, nge ekkewe muu ra chuen chok ekefisata me foffori pisekin maun. Fan chommong, ekkewe fonu mi akkota ekkewe mwich fan iten forutaan kinamwe ra kan akkom le foffori pisekin maun. Pekin sopai mi watte pochokkuler lon ekkena fonu ra kan achocho le forata pisekin nninni, pachelong ekkewe minne mi nnielo are efeiengaua 26,000 watte me kukkun iteiten ier. Ra ina ussun pokiten tipemmong me tipesola. Monien efisifisiin tingor a kapachelong lon amomoon pisekin maun won unusen fonufan. Ekkoch nouwis ra kan pisekisekilo seni ena mettoch.
9, 10. Met ekkewe sou silelap ra kuna ussun maun me met aramas ra kan achocho ngeni?
9 Lon 1995, fan Tisamper, Joseph Rotblat, emon physicist seni Poland mi winneni ewe Nobel Prize fan iten Kinamwe, a pesei ekkewe muu pwe repwe aukatiu forutaan pisekin maun. Iei alon: “Ewe eu chok mettoch epwe pinei ena mettoch, iei an aramas amoielo maun.” Om ekiek nge epwe fis ena mettoch? Seni 1928 feffeilo, 62 muu ra apwungalo ewe Kellogg-Briand Pact, iwe, ra apasa pwe maun, esap ina ewe alen awesi fitikoko. Ewe Oruuen Maunen Fonufan a affata pwe ena atipeeu a chok lamot mwaal.
10 Mi enlet pwe maun eu minen eppet lon uruwoon aramas. Ussun Gwynne Dyer a makkei, “Maun eu mettoch mi fen ffotutiu lein chon fonufan, me a fen fiffis seni le poputaan aramas.” Ewer, iteiten einang me muu ra fen asamolu en me noun kewe sounfiu mi itefoulo, an kewe mwichen sounfiu, ekkewe maun a win lon, an kewe sukulen sounfiu, me an kewe pisekin maun. Iwe nge, a kon chommong maun mi fen fis lon ei senturi lap seni ekkewe fansoun lom meinisin, me kataloon pisek me ninniiloon aramas a pwal lap seni fansoun lom meinisin.
11. Ifa ewe mettoch ekkewe sou emmwen won fonufan rese afanni lupwen ra ekiekin forata kinamwe?
11 A ffat pwe ekkewe sou nemenem won fonufan ra fen tunalo miritin Jeremaia 10:23: “Ua sileifichi, O Jiowa, pwe ese fichiti chon fonufan alen an fetal. Ese fichiti aramas mi feffetal an epwe pwal mwo ngeni emmweni ipwan.” Esap tongeni wor kinamwe mi enlet ika Kot ese kapachelong. Iwe, epwe ita weween pwe maun epwe chok fiffis lein aramas? Epwe ita weween pwe kinamwe mi enlet, iei eu chok ttan?
Popun A Wor Maun
12, 13. (a) Met ewe Paipel a pwarata ussun ewe popun mi monomon maun a fiffis? (b) Ifa ussun Setan a fen okullu ekiekin aramas seni met epwe wesewesen pwakini fitikokoon fonufan?
12 Ren ach sipwe tufichin polueni ekkena kapas eis, sipwe weweiti ewe popun a fiffis maun. Ewe Paipel a affata pwe ewe chon lang mi rikilo itan Setan, i ewe popun “chon nnielo aramas” me ewe “chon kapas chofona” me “unusen fonufan a nom fan manamanen ewe emon mi ngau.” (Jon 8:44; 1 Jon 5:19) Met a fen fori pwe epwe apwonueta an ekiek? Iei alon 2 Korint 4:3, 4: “Ika ewe poraus allim sia esilefeili a monolo, a monolo lein ekkewe mi mamma, lein ir kewe ewe koten ei otot minen lom a fen achunalo ekiekin ekkewe rese luku, pwe saramen ewe poraus allim mi ling ussun ewe Kraist, ewe mi liosuni liosun Kot, esap pwalo.” Setan a kan aea mettoch meinisin pwe epwe okullu ekiekin aramas seni an Kot Muu pwe resap luku nge ena Muu epwe pwakini fitikokoon fonufan. A kan achunalo me arikalo aramas ren ekkewe mettoch mi atipefesenir lon pekin nonnomur, me muur, me ar lamalam, iwe, a ussun ita nge ir mi lamot seni an Kot nemenem. Kanoto chok, lapaloon an aramas acheni en me fonuan a affata ena mettoch.
13 Setan ewe Tefil a kan alapalo ewe ekiekin acheni en me fonuan me en me einangan, nge iei ewe ekiek pwe eu fonu are einang a lap seni ekkewe lusun meinisin. Tipekoum mi fen ussun ita ireirelo fan ppwul ren fitepuku ier a fen pwassefal, iwe, a ekefisata maun. Federico Mayor, ewe director-general lon UNESCO, a eani ei ourour ussun ena mettoch: “Lon pwal mwo nge ekkewe leeni ese lien wor apap ie me lom, iei aramas ra fen poputa le niueiti chon ekis, me fan chommong sia rong ekkewe kapas mi pwarata lifilifil aramas, nge a ussun ita ra fen morolo me lom.” Met a fen fis seni? Watten nninniiloon aramas lon Yugoslavia lom me pwal lon Rwanda ruu chok me lein ekkewe mettoch mi fen fis seni.
14. Ifa ussun Pwarata 6:4 a awewei maun me met a efisata lon ach ei fansoun?
14 Ewe Paipel a oesini pwe lon ewe fansoun sopwolon lon ei otot, emon oris mi par, nge a liosueta maun, epwe sassa won unusen fonufan. Iei alon Pwarata 6:4: “Pwal emon a ssawu, emon oris mi par; me a mumuta ngeni ewe emon mi mommot won an epwe amoielo kinamwe seni fonufan pwe repwe nnifengennir; iwe, emon a ngeni i emon ketilas mi lapalap.” Seni 1914 sia fen kuna ena chon wawa oris lon kapas awewe an a “amoielo kinamwe,” iwe, a sopwosopwolo an ekkewe muu maunfengen.
15, 16. (a) Lupwen a fis maun me nninniloon aramas, mei fet fofforun ekkewe lamalam? (b) Ifa ekiekin Jiowa ussun fofforun ekkewe lamalam?
15 Sisap tunalo tipisin ekkewe lamalam lon ekkena maun me fansoun nninni. Fan chommong ekkewe maun lon porausen uruwo ra fis pokiten emmweningauen ekkewe lamalam chofona. Iei makkeien ewe sou ak lon pekin Catholic itan Hans Kung: “Esor tipemwaramwar pwe a mmen watte fofforun ekkewe lamalam fan iten mettoch mi ngau me minen kata. Ra fen efisata chommong fitikoko, watten nninniiloon aramas, me ‘maun fan iten lamalam’; . . . me a pwal kapachelong ekkewe ruu maunen fonufan.”
16 Ifa ekiekin Jiowa Kot ussun an ekkewe lamalam chofona efisata nninniiloon aramas me maun? Iei an Kot apwung ngeni lamalam chofona, nge mi mak lon Pwarata 18:5: “Tipisin neminewe a fen chukuta tori lang, me Kot a fen chemeni an kewe foffor ese pwung.” An ekkewe lamalam chofona chiechi ngeni ekkewe sou nemenemen fonufan a kan efisata watte tipisin nni manau, iwe, Kot esap tongeni tunalo. Ekiselo chok nge epwe amoielo ena minen eppet won ewe al ngeni kinamwe mi enlet.—Pwarata 18:21.
Ewe Al ngeni Kinamwe
17, 18. (a) Pwata esap eu chok ttan ach luku pwe mi tufich an epwe toto kinamwe mi nomofoch? (b) Met Jiowa a fen fori pwe epwe alukulukatiu warotoon kinamwe mi enlet?
17 Ika aramas resap tongeni atoto kinamwe mi nomofoch me enlet ren ar efisata ekkewe mwicheich, awewe chok ren ewe UN, iwe, epwe feito me ia kinamwe mi enlet, me ifa usuun? Epwe ita eu chok ttan ach luku pwe epwe tongeni toto kinamwe mi nomofoch? Esap ina ika sipwe kulliti ewe emon mi wesewesen tufichin efisata kinamwe. Io ena? Kol Fel 46:9 a awora poluan ren an apasa pwe Jiowa “a akaukatiu maun ekis meinisin won fonufan. A kupi ewe asefich me poku ewe siles; a keni ekkewe wokenen maun.” Iwe, Jiowa a fen poputani ewe kokkot fan iten an epwe aukatiu maun me foratiu kinamwe mi enlet. Ifa ussun? A seikata Kraist Jises pwe epwe kingen ewe Muu lon 1914 me a foratiu ewe kokkotun asukul mi lap seni meinisin lon uruwo fan iten kinamwe. Ewe oesini lon Aisea 54:13 a affata pwe “Meinisin noum kewe repwe kait me ren Jiowa, me kinamween noum kewe epwe somolo.”
18 Ena oesini a affata pwe foffor meinisin a wor pwunuochun are pwunungauan. Lon ei poraus, an Jiowa minen asukul a kan siwili chon maun ngeni aramas mi tongei kinamwe, nge ir mi kinamwefengen me Kot. A siwil letipen aramas pwe repwe tongei kinamwe. Ei minen asukul mi siwili letipen me ekiekin aramas a pwal mwo nge choufetal iei won unusen fonufan pwe fite million ra kan appiru fofforun ewe “Samolun Kinamwe,” Jises Kraist.—Aisea 9:6.
19. Met Jises a asukula aramas ussun kinamwe mi enlet?
19 Iwe, met Jises a eani sukul ussun kinamwe mi enlet? Sap minne a chok kapas ussun kinamwe lefilen muu pwe pwal kinamwe lefilen aramas me ewe kinamween letip mi popu seni mwelien letipach mi limoch. Iei alon Jises ngeni noun kewe chon kaeo lon Jon 14:27: “Iwe, upwe likiti ngenikemi kinamwe. Ai kinamwe upwe fang ngenikemi. Ai fang ngenikemi esap ussun chok fangenen fonufan. Letipemi esap lolilen, o esap pwal niuokkus.” Ifa ussun an Jises kinamwe a sokko seni an fonufan?
20. Met Jises epwe aea ren an epwe atoto kinamwe mi enlet?
20 Aewin, an Jises kinamwe a ririfengen me an poraus ussun ewe Muu. A silei pwe ewe muu a pwung lon lang, weween, Jises me 144,000 chienan kewe chon nemenem, repwe amoielo maun me chon efisata maun. (Pwarata 14:1, 3) A silei pwe epwe atoto ewe Paratis mi kinamwe, nge ina weween alon ngeni ewe chon fofforingau mi malo unukkun i. Jises ese apasa pwe epwe atolonga i lon ewe Muun lang, nge a apasa pwe “Enlet ua eronuk ikenai, kopwe nonnom rei lon Paratis.”—Luk 23:43.
21, 22. (a) Ifa ewe apilukuluk mi amwarar a kapach ngeni ewe kinamwe mi enlet? (b) Met sipwe fori ren ach sipwe kuna ena feioch?
21 Jises a pwal silei pwe an Muu epwe aururu meinisin chon letipeta mi luku i. Ewe apilukuluk mi amwarar ussun ewe manausefal a pwal kapachelong lon an Jises kinamwe. Chechemeni mwo alon mi ammeseik lon Jon 5:28, 29: “Iwe, ousap weitifengen ren ei sokkun, pun fansoun epwe feito, nge chon peias meinisin repwe rong leuwan, o repwe towu, chon fori murinno ngeni ewe manaueta an manau, nge chon foffori ingau ngeni ewe manaueta an kapwung.”
22 En mi aneanei warotoon ena fansoun? A fen ma sonuk attongom kewe mi achengicheng? En mi tipeni om kopwe kunasefallir? Ika ina, iwe, kopwe etiwa ewe kinamwe Jises a kan suuk ngonuk. Kopwe eani lukuen Marta, fefinen Lasares, nge iei alon ngeni Jises: “Ua fen silei pwe epwe manaueta lon ewe manausefal lon ewe sopwolon ran.” Nge nengeni mwo alon Jises mi ammeseik ngeni Marta: “Ngang ewe manausefal, pwal ewe manau. Are emon mi lukuei, inaamwo ika a malo, nge epwe manau. O iteiten aramas mi manau pwal lukuei esap mwo malo feilfeilo chok. Iwe, ifa ussun, ka luku ei kapas?”—Jon 11:24-26.
23. Pwata sile mi enlet ussun ewe Kapasen Kot a lamot fan iten ach sipwe kuna kinamwe mi enlet?
23 En mi pwal tongeni luku me kuna feioch seni ena pwon. Ifa ussun? Ren om kakkaeo ewe sile mi enlet seni ewe Kapasen Kot. Nengeni mwo ifa ussun ewe aposel Paul a menlapei lamoten sile mi enlet: “Am . . . aise mwo ukutiu seni am iotek fan asengesimi, are tingor pwe oupwe ur ren ami silei letipan ren sokkun tipatchemen ngun, pwal sokkun wewe meinisin, o oupwe manaueni ewe sokkun manau mi fich ngeni ach Samol, ewe sokkun manau i epwe unusen pwapwa ren; o manauemi epwe uwa lon sokkun angang mi murinno meinisin, o ami oupwe pwal alapalo ami silei ussun ewe chon efisata kinamwe mi enlet. Epwe pwal affata met kopwe fori iei ren om kopwe tufichin eti ewe chon makkei Kol fel le apasa: “Upwe konelo lon kinamwe, o upwe pwal mour; pun en chok, Jiowa, ka fori ngeniei pwe upwe tongeni nonnom lon Kinamwe.”—Kol Fel 4:8.
En mi Tongeni Awewei?
◻ Pwata ese kan pwonuta an aramas kewe kokkot fan iten forutaan kinamwe?
◻ Ifa popunlapen an a fiffis maun?
◻ Pwata kinamwe mi nomofoch esap eu chok ttan?
◻ Kinamwe mi enlet a popu seni io?
[Sasing lón pekin taropwe 5]
Kinamwe mi enlet esap eu ttan Ina an Kot pwon
[Sasing lón pekin taropwe 8]
Ekkewe lamalam me ewe UN repwe tongeni efisata kinamwe?
[Credit Line]
UN photo