Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w98 12/1 p. 19-24
  • “Chon Malo Repwe Utasefal”

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • “Chon Malo Repwe Utasefal”
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1998
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Jises a Asarama Porausen ewe Manausefal
  • Chon Pelien ewe Apilukulukun Manausefal
  • A Lamot Luku fan iten ewe Manausefal
  • Ewe Apilukulukun Manausefal Mei Wor Manaman
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2000
  • Ewe Manawsefál Ina eú Ápilúkúlúk mi Núkúchar!
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2020
  • Porausen Ewe Manausefal —Eu Afalafal Mi Kku Manauom
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2005
  • Án Jesus Manawsefál A Wesewesen Fis?
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2013
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1998
w98 12/1 p. 19-24

“Chon Malo Repwe Utasefal”

“Pun ewe rappwa epwe ttik, me chon malo repwe manausefal lon inis mi manaufoch, me kich sipwe wiliilo.”​—1 KORINT 15:52.

1, 2. (a) Ifa ewe pwon mi aururukich ewe soufos Osea a mak ussun? (b) Pwata sia silei pwe Kot a tipeni an epwe amanauasefalli chon malo?

A FEN ma sonuk emon attongom fan eu? Ika ina, iwe, ka weweiti ewe riaffou malo a kan atoto. Iwe nge, chon Kraist ra kuna aururuun letiper lon ewe pwon Kot a affata ren ewe soufos Osea: “Seni le poun Seol upwe amanauer; seni malo upwe auereta. Ifa macheuom, O Malo? Ifa om manamanen kata, O Seol?”​—Osea 13:14.

2 Ewe ekiek ussun manausefallin chon malo a umwes me ren chon lukulukummang. Nge ewe Kot mi Unusen Tekia a wenewenen tufichin ffori ena manaman! Ewe mettoch epwe enletin affatetiu a weneiti meefien Jiowa, ika a wesewesen tipeni an epwe amanauata chon malo. Ewe mwan mi pwung Hiop a eis: “Ika emon mwan mi aumanau epwe malo, epwe tongeni manausefal?” Ren poluan, a apasa ei mettoch mi apwapwa: “En kopwe kokko, me ngang pwisin upwe poluenuk. Ren angangen poum kkewe kopwe mwotores ngeni.” (Hiop 14:14, 15) Ena kapas “mwotores” a wewe ngeni wesewesen mochen are tipeni. (Alollo ngeni Kol Fel 84:2.) Ewer, Jiowa a mwasangasang fan iten ewe manausefal, weween, a tipeni an epwe kunasefalli chon tuppwol mi fen malo, nge ir mi manau lon ekiekin.​—Mattu 22:31, 32.

Jises a Asarama Porausen ewe Manausefal

3, 4. (a) Ifa ussun Jises a awora saram fan iten ewe apilukulukun manausefal? (b) Pwata Jises a manaueta emon ngun, nge esap lon pekin futuk?

3 Ekkewe chon luku lom, lom, ussun Hiop a ekis chok ar weweiti porausen ewe manausefal. Jises Kraist a unusen asarama porausen ena apilukuluk mi murinno. A affata wisan we mi lapalap fan iten ena apilukuluk ren alon ei: “Ewe mi pwarata an luku ewe Nau a fen eani manau esemuch.” (Jon 3:36) Repwe pwapwaesini ia ena sokkun manau? A lap me lein chon luku repwe nom won fonufan. (Kol Fel 37:11) Iwe nge, iei alon Jises ngeni noun kkewe chon kaeo: “Ousap niuokkus, ami chon ewe mwich kisikis, pun Sememi a fen apwungalo an epwe ngenikemi ewe muu.” (Luk 12:32) An Kot Muu a nonnom lon lang. Ina minne, ena pwon a wewe ngeni pwe eu “mwich kisikis” epwe nom ren Jises lon lang ren ar wiliiti ngun. (Jon 14:2, 3; 1 Piter 1:3, 4) A ifa amwararen ena apilukuluk! Jises a pwal pwari ngeni ewe aposel Jon pwe chon ena “mwich kisikis” epwe ukuukun chok 144,000.​—Revelation 14:1.

4 Iwe nge, ifa ussun ekkena 144,000 repwe tufichin tolong lon lingen lang? Jises a “awora saram fan iten manau me minne epwe manaufoch ren ewe poraus allim.” Ren chchaan we, a wisen suuki “eu aal mi fo me mi manau” ngeni lang. (2 Timoti 1:10; Ipru 10:19, 20) Akkom, a malo, ussun Paipel a fen oesini. (Aisea 53:12) Iwe mwirin, ussun ewe aposel Piter a apasa, “ei Jises Kot a amanauata.” (Fofor 2:32) Nge Jises ese manaueta ussun emon aramas. A fen apasa pwe “Ewe pilawa upwe fangolo, iei futukei fan iten manauen chon fonufan.” (Jon 6:51) An angeisefalli futukan epwe amoielo ena asor. Ina minne, Jises a “nninniilo lon pekin futuk, nge . . . a manaueta lon pekin ngun.” (1 Piter 3:18) A ina ussun an Jises “atoto ewe aalen manau esemuch fan itach,” weween, chon ewe “mwich kisikis.” (Ipru 9:12) A mwei ngeni Kot aucheaan manauan we, manauen aramas mi unusoch, pwe epwe eu moon kepich fan asengesin chon fonufan mi tipis, me ekkewe 144,000 ra akkom le kuna feioch seni.

5. Ifa ewe apilukuluk a suuk ngeni noun Jises kkewe chon kaeo lon ewe aewin senturi?

5 Sap minne Jises chok epwe manaueta ngeni manau lon lang. Paul a ereni chienan kkewe chon Kraist lon Rom pwe ra fen kepit ren ngun mi fel pwe repwe noun Kot me chienen Kraist chon alemwir ika repwe alukuchara an ewe ngun epitiir ren ar likiitu tori sopwoloon. (Rom 8:16, 17) Paul a pwal awewei ngeniir pwe “Ika sia fen riri ngeni atewe lon nikinikin an malo, iwe, sipwe pwal wesewesen riri ngeni i lon nikinikin an manaueta.”​—Rom 6:5.

Chon Pelien ewe Apilukulukun Manausefal

6. Pwata aramas ra u ngeni porausen ewe manausefal lon Korint, me ifa ussun ewe aposel Paul a poluenir?

6 Ewe manausefal eu lein ekkewe “populapen afalafal” lon ewe lamalamen Kraist. (Ipru 6:1, 2) Iwe nge, aramas ra u ngeni ena afalafal lon Korint. Ekkoch lon ewe mwichefel, nge neman ra fiti ekiekin chon Kriis, ra apasa pwe “Esor manausefallin chon malo.” (1 Korint 15:12) Lupwen ewe aposel Paul a rong ena, a affata pwe a peli ewe apilukulukun manausefal, akkaewin, ewe apilukuluk chon Kraist mi kepit ra eani. Sipwe nengenifichi met Paul a makkei lon 1 Korint sopwun 15. Kopwe kuna watte alillis ika ka fen alleani unusen ena sopwun, ussun sia fen peseiok lon ewe lesen mwen ei.

7. (a) Menni poraus mi fokkun lamot Paul a menlapei? (b) Io a kuna Jises mwirin an manausefal?

7 Lon ekkewe ruu wokisin le poputaan 1 Korint sopwun 15, Paul a makketiu itelapen ewe poraus: “Ua erenikemi, pwii kkana, ewe poraus allim ua esilei ngenikemi, ewe oua fen angei, me oua pwal uta lon, iwe, ina ewe mettoch oupwe kuna manau ren, . . . nge esap ina ussun ika mi lamot mwaal ami wiliiti chon luku.” Ika ekkewe chon Korint rese uppos lon ewe poraus allim, mi lamot mwaal ar etiwa ewe enlet. Iei pwal makkeien Paul: “Ua ngenikemi, lein ekkewe mettoch mi akkom, minne ua pwal angei, ewe poraus pwe Kraist a malo fan asengesin ach tipis me ren ekkewe mak mi fel; iwe, atewe a peias, ewer, me a fen manaueta lon ewe aulungatin ran me ren ekkewe mak mi fel, me a pwa ngeni Sifas, iwe mwirin, ngeni ekkewe engol me ruuemon. Mwirin, a pwa ngeni limepuku som pwiich lon eu fansoun, me a lap me leir ra chuen manau, nge ekkoch ra fen onnut lon malo. Mwirin, a pwa ngeni Jemes, iwe mwirin, ngeni ekkewe aposel meinisin; iwe, saingoon, a pwal pwa ngeniei ussun ita nge ngeni emon mi uputiu mwen maramen nounou.”​—1 Korint 15:3-8.

8, 9. (a) Ifa lamoten an aramas luku ewe manausefal? (b) Neman lon menni fansoun Jises a pwa ngeni “limepuku som brother”?

8 Ren chokkewe mi fen etiwa ewe poraus allim, esap pwung ar resap luku manausefallin Jises. A fen wor chommong chon pwarata mi tufichin anneta pwe “Kraist a malo fan asengesin ach tipis” me a fen manaueta. Emon leir Sifas, are Piter, pwe iei ewe it a kon sinnelo ren. Mwirin an Piter amam Jises lon ewe pwinin aramas ra afangema me aresini Jises, ese mwaal a chipilo letipan ren an Jises pwa ngeni. Mwirin an manausefal, Jises a pwal chuuri “ekkewe engol me ruuemon,” ewe mwichen aposel, nge ese mwaal ena mettoch a alisir pwe repwe amoielo ar niuokkus me repwe wiliiti chon pwarata mi pwora fan iten an Jises manausefal.​—Jon 20:19-23; Fofor 2:32.

9 Kraist a pwal pwa ngeni eu pwin aramas watte, “limepuku som pwiich.” Pokiten lon chok Kalili a wor chommong noun Jises chon kaeo, eli ina ewe fansoun mi mak lon Mattu 28:16-20, lupwen Jises a uwawu ewe alluk fan iten kutten chon kaeo. A ifa watteen ewe kapasen pwarata chokkana ra tongeni awora! Ekkoch ra chuen manau lon 55 C.E. lupwen Paul a makkei ewe aechoon taropwe ngeni chon Korint. Iwe nge, nengeni mwo pwe a mak nge chokkewe mi fen malo ra “onnut lon malo.” Resaamwo manausefal pwe repwe angei liwinir lon lang.

10. (a) Met a fis mwirin ewe saingoon fansoun Jises a chufengen me noun kkewe chon kaeo? (b) Ifa ussun Jises a pwa ngeni Paul “ussun ita nge ngeni emon mi uputiu mwen maramen nounou”?

10 A pwal sokkolo watteen an Jemes angangen pwarata ussun manausefallin Jises, nge i noun Josef me inen Jises we, Meri. Mwen ewe manausefal, neman Jemes esap emon chon luku. (Jon 7:5) Nge mwirin an Jises pwa ngeni, Jemes a wiliiti emon chon luku me eli a pwal alisi pwiin kkewe pwe repwe wiliiti chon luku. (Fofor 1:13, 14) Lon ewe saingoon fansoun an feita lang, Jises a alluku ngeniir pwe “repwe chon pwarata . . . ngeni unusen fonufan meinisin.” (Fofor 1:6-11) Mwirin, a pwa ngeni Saul seni Tarsus, emon chon nninni chon Kraist. (Fofor 22:6-8) Jises a pwa ngeni Saul “ussun ita nge ngeni emon mi uputiu mwen maramen nounou.” A ussun ita nge Saul a fen manausefal ngeni manau lon pekin ngun me a tufichin kuna lingemwararen ewe Samol fitepuku ier mwen ena manausefal epwe fis. Kunaen Saul a muttir aukatiu an ffofforun nninni ewe mwichefelin Kraist me a efisata eu siwil watte. (Fofor 9:3-9, 17-19) Saul a wiliiti ewe aposel Paul, emon lein ir mi kon pochokkul le peli ewe lamalamen Kraist.​—1 Korint 15:9, 10.

A Lamot Luku fan iten ewe Manausefal

11. Ifa ussun Paul a pwarata mwaallin an aramas apasa, “Esap wor manausefal”?

11 Manausefallin Jises eu poraus enlet mi letelo ren chommong chon pwarata. Paul a apasa pwe “Ika ewe poraus a afalafalfeil pwe Kraist a fen manausefal seni malo, pwata ekkoch leimi oua apasa pwe esor manausefallin chon malo?” (1 Korint 15:12) Sap minne a chok wor tipemwaramwar are kapas eis ren chokkana ussun ewe manausefal, nge ra pwal apasa pwe rese luku ena poraus. Ina minne, Paul a pwarawu mwaallin ar ekiek. A apasa pwe ika Kraist ese manaueta, iwe, ewe poraus chon Kraist ra uwei, iei eu poraus mi chofona, me ir mi wisen pwarata ussun manausefallin Kraist, ir “chon pwarata mi chofona ngeni Kot.” Ika Kraist ese manaueta, esor eu moon kepich mi fen kamotiu ngeni Kot, iwe, chon Kraist ra ‘chuen nonnom lon ar tipis.’ (1 Korint 15:13-19; Rom 3:23, 24; Ipru 9:11-14) Iwe pwal, chon Kraist mi fen “onnut lon malo,” nge fan ekkoch ra nninniilo, ra fen sopwolo, nge esor ar apilukuluk. Epwe fet attongen chon Kraist ika esor och mettoch repwe apilukuluk ngeni mwirin ar malo! Ar likiitu fan riaffou epwe chok lamot mwaal.

12. (a) Met a pwalo pokiten an Kraist iteni “mwenuwaan me lein ir mi fen onnut lon malo”? (b) Ifa ussun Kraist a atufichi ewe manausefal?

12 Iwe nge, esap ina ussun chon Kraist. Paul a pwal makkei pwe “Kraist a fen manaueta seni malo.” Pwal och, i “mwenuwaan me lein ir mi fen onnut lon malo.” (1 Korint 15:20) Lupwen chon Israel ra alleasochisi Jiowa ren ar mwei ngeni i mwenuwaan ffotar kkewe, Jiowa a efeiochur ren an efisata ras mi lapalap. (Ekistos 22:29, 30; 23:19; Än Salomon Fos 3:9, 10) Ren an makkei pwe Kraist “ewe mwenuwa,” Paul a pwarata pwe epwe wor pwal eu rasin aramas seni malo pwe repwe manau lon lang. Paul a apasa pwe “Pokiten malo a fis ren emon mwan, iwe, manausefallin chon malo a pwal fis ren emon mwan. Pun ussun chok meinisin ra mammalo lon Atam, iwe, pwal lon ewe Kraist meinisin repwe manaueta.” (1 Korint 15:21, 22) Jises a atufichi ewe manausefal ren an fangolo manauan we, manauen aramas mi unusoch, pwe epwe eu moon kepich, iwe, a suuki ewe aal fan iten an aramas ngaselo seni fotekin tipis me malo.​—Kalesia 1:4; 1 Piter 1:18, 19.a

13. (a) Inet ewe manausefal ngeni manau lon lang epwe fis? (b) Ifa ussun ekkoch chon kepit resap “onnut lon malo”?

13 Paul a pwal makkei pwe “Nge emon me emon lon en me tettelin: Kraist ewe mwenuwa, iwe mwirin, noun Kraist kkewe atun an liwin.” (1 Korint 15:23) Kraist a manausefal lon 33 C.E. Iwe nge, noun kkewe chon kaeo mi kepit, weween, “noun Kraist kkewe,” repwe witiwit tori mwirin an Jises poputa le nemenem, iwe, an Paipel oesini a pwarata pwe a fis lon 1914. (1 Tesalonika 4:14-16; Pwarata 11:18) Nge epwe fet chokkewe mi manau atun an nonnom le monomon? Iei alon Paul: “Nengeni! Ua erenikemi eu poraus monomon mi fel: Sap minne kich meinisin sipwe onnut lon malo, nge kich meinisin sipwe wiliilo, lon eu seken, lon eu amarup, atun ewe amuchuun ttikin rappwa. Pun ewe rappwa epwe ttik, me chon malo repwe manaueta lon inis mi manaufoch, iwe, sipwe wiliilo.” (1 Korint 15:51, 52) A ffat pwe sap minne meinisin chon kepit repwe onnut lon peias me witi ewe manausefal. Chokkewe mi malo atun an Kraist nonnom le monomon repwe muttir wiliilo.​—Pwarata 14:13.

14. Ifa ussun chon kepit ra “papatais fan iten ar repwe wiliiti chon malo”?

14 Paul a eis, “Ika esap ina ussun, epwe fet chokkewe mi papatais fan iten ar repwe wiliiti chon malo? Ika chon malo resap manausefal, pwata ra pwal papatais fan iten ar repwe ina ussun? Pwata sia pwal nonnom fan minen efeiengau fansoun meinisin?” (1 Korint 15:29, 30) Sap minne Paul a apasa pwe ir mi manau ra papatais fan iten chon malo, pwe a ina ussun ititin me ren ekkoch Paipel. Mi enlet pwe papatais ffofforun noun Kraist kkewe chon kaeo, me sap minne chon malo repwe tongeni wiliiti chon kaeo. (Jon 4:1) Nge, Paul a kapas ussun chon Kraist mi manau, me chommong leir, ussun Paul, ra “nonnom fan minen efeiengau fansoun meinisin.” Chon Kraist mi kepit ra ‘papataiselong lon an Kraist malo.’ (Rom 6:3) Mwirin ar kepit, ra “papatais” lon eu aalen manau epwe emmwen ngeni ewe sokkun malo mi ussun maloon Kraist. (Mark 10:35-40) Ar malo epwe fiti ewe apilukulukun ar repwe manaueta ngeni manau mi ling lon lang.​—1 Korint 6:14; Filipai 3:10, 11.

15. Eli Paul a kuna met sokkun minen efeiengau, me ifa ussun an luku ewe manausefal a alisi i pwe epwe likiitu fan?

15 Paul a awewei pwe a kon watte an kuna minen efeiengau, ina minne, a tongeni apasa pwe “Iteiten ran ua sapefengen me malo.” Pwal iei alon Paul pwe aramas rete apasa pwe a tunommong: “Ei mettoch ua anneta ren ai chengel mi lapalap remi, pwii kana, ewe mi nom rei lon Kraist Jises ach Samol.” Iei ititin ena wokisin me ren The Jerusalem Bible: “Ua sapefengen me malo iteiten ran, pwii kkana, mwo ai sikasinikemi lon Kraist Jises ach Samol.” Lon wokisin 32, Paul a kapas ussun eu me lein ekkewe minen efeiengau a kuna pun a apasa pwe a ‘fiu ngeni manmwocho lon Efisus.’ Fan chommong chon Rom ra nnielo chon ipweri alluk ren ar oturuurelong lein manmwocho lon ekkewe leenien katol minen akkuf. Ika Paul a likiitu fan an fiu ngeni wesewesen manmwocho, a tongeni manau pokiten chok alillisin Jiowa. Ika ese eani ewe apilukulukun manausefal, an filata eu aalen manau mi emmwen ngeni minen efeiengau epwe eu ffoffor mi wesewesen umwes. Ika ese eani ewe apilukulukun an epwe kuna manau lon fansoun epwe feito, esap lien wor lamoten an epwe likiitu fan sossot are an epwe pennuku manauan lon an angang ngeni Kot. Paul a apasa pwe “Ika chon malo resap manausefal, ‘sipwe mommongo me ukkun, pun lesor sipwe malo.’”​—1 Korint 15:31, 32; pi 2 Korint 1:8, 9; 11:23-27.

16. (a) Eli ei poraus mi era “sipwe mommongo me ukkun, pun lesor sipwe malo” a popu seni ia? (b) Met sokkun mettoch mi efeiengau epwe tongeni fis pokiten an aramas eani ena ekiek?

16 Eli Paul a aloni alon Aisea 22:13, pwe a awewei ewe sokkun ekiek chon Jerusalem mi alleasolap ra eani pun ra ekieki nge malo chok epwe souniir lon fansoun mwer. Are eli a ekieki lukuen chon Epicurus, pwe ra esiita ewe apilukulukun manau mwirin malo me ra luku pwe apwapwaan inisir a akkaewin auchea lon manauen aramas. Meit mwo, nge ewe ekiekin “mommongo me ukkun” a u ngeni Kot. Ina minne, iei an Paul ourour: “Ousap ttupulo. Chiechi mi ngau a kan angaua ffoffor mi murinno.” (1 Korint 15:33) Ar chiechi ngeni ir mi ipweri porausen ewe manausefal epwe tongeni efeiengauer. Eli ena sokkun chiechi a kapachelong lon ekkewe osukosuk Paul a angang won lon ewe mwichefelin Korint, awewe chok ren lisowu mwaal, kinikinfesen, kapwung lefilen chon Kraist, me sufolungau ngeni ewe Faafen Ach Samol.​—1 Korint 1:11; 5:1; 6:1; 11:20-22.

17. (a) Paul a pesei chon Korint ar repwe fet? (b) Ikkefa ekkewe kapas eis esaamwo polu?

17 Ina popun, a iei ussun an Paul pesei chon Korint: “Oupwe nennelo pwe oupwe eani ekiek mi pwung, nge ousap tittipis, pun ekkoch rese silei Kot. Ua kapas pwe upwe amengiringirikemi.” (1 Korint 15:34) A topotop ekiekin ekkoch pokiten ar lukumwaramwar ussun ewe manausefal. A lamot ar repwe nelo me mammasoch. Ikenai a pwal lamot ngeni chon Kraist mi kepit ar repwe nennelo lon pekin ngun, nge resap fiti lukumwaramwaren chon fonufan. Repwe kamwochunnuk won ar apilukulukun manausefal ngeni manau lon lang. Nge a chuen wor kapas eis fan iten chon Korint lom me pwal ren kich ikenai. Awewe chok, epwe fet lapalapen ekkewe 144,000 lupwen repwe manaueta ngeni manau lon lang? Epwe fet ekkewe fite million mi chuen nonnom lon peias, nge rese eani ewe apilukulukun manau lon lang? Ifa aucheaan ewe manausefal ngeni chokkana? Lon ena lesen mwirin ei, sipwe nengeni lusun an Paul poraus ussun ewe manausefal.

[Footnote]

a Pi Ewe Leenien Mas, minen February 15, 1991, ren porausen ewe moon kepich.

En mi Chechchemeni?

◻ Ifa ussun Jises a asarama porausen ewe manausefal?

◻ Io kkewe chon pwarata ussun an Kraist manausefal?

◻ Pwata aramas ra u ngeni ewe afalafal ussun ewe manausefal, me ifa ussun Paul a poluenir?

◻ Pwata chon Kraist mi kepit repwe wesewesen luku ewe manausefal?

[Sasing lón pekin taropwe 21]

Noun Jairos we nengngin a anneta pwe ewe manausefal a tufichin fis

[Sasing lón pekin taropwe 22, 23]

Ika esor ewe apilukulukun manausefal, epwe lamot mwaal nninniiloon chon Kraist mi tuppwol fan riaffou

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share