An Kraist We Moon Kepichilo An Kot We Aalen Amanau
“Pwe a chok iei usun an Kot tongei fonufan, pwe a fangelo Noun we Alaemon pwe iteiten aramas meinisin mi luku i esap poutmwalilo, nge epwe kuna manau esemuch.”—JOHANNES 3:16.
1, 2. Awewe won ewe osukosuk a fen tori chon fonufan.
ANCHANGEI mwo pwe a uruk eu semmwen mi chou ka tongeni malo ren ika kese reirei. Epwe met meefiom ika ese naf ngonuk liwinin ewe reirei? Nge, ika noun aramasom me chienom kkewe moni ese pwal mwo nge naf? An fisi ngeni emon ena esin osukosuk epwe efisi watteen an riaffou!
2 Ei poraus a liosueta eu osukosuk a fen aosukosuka chon fonufan meinisin. Semach kkewe me inach akkom, Atam me If, mi unusoch seni ar ra foruta. (Tuteronomi 32:4) Ra tufichin manau tori feilfeilo chok me apwonueta letipen Kot: “Oupwe nounou o achomongakemi pwe fanufan epwe masou remi o nom fan nemeniemi.” (Keneses 1:28) Iwe nge, Atam me If ra fen u ngeni ewe Chon Fforiireta. (Keneses 3:1-6) Ar we alleasolap ese chok wato ngeniir tipis nge pwal ngeni mwirimwir kkewe resaamwo uputiu. Ewe mwan mi tuppwol itan Jop a apasa mwirin: “Io a tongeni atowu och mettoch mi limoch seni och mettoch mi limengau? Esap wor emon.”—Hiop 14:4.
3. Ifa ussun malo a fen tori aramas meinisin?
3 Tipis a ussun eu semmwen mi urikich meinisin, pun alon ewe Paipel “meinisin ra tipis.” Ei lapalap epwe efeiengaua manauach. Pwungun pwe, “liwinin tipis malo.” (Rom 3:23; 6:23) Esor emon leich a tufichin su seni. Aramas meinisin ra tipis, ina pwata aramas meinisin repwe malo. Pun kich mwirimwirin Atam, seni ach uputiu sia fen nonnom fan ei fitikoko. (Kol Fel 51:5) “Iei minne, usun chok tipis a tolong lon fonufan ren emon aramas,” Paul a makkei, “o pwal malo ren tipis; iei usun malo a pwal tori aramas meinisin, pun aramas meinisin ra tipis.” (Rom 5:12) Nge sap minne esap nom rech eu apilukulukun amanau.
Wesiloon Tipis me Malo
4. Ifa ewe popun aramas rese tongeni pwisin awesi semmwen me malo?
4 Ifa ussun epwe tongeni wes tipis me met a pop seni, malo? A ffat pwe esap tongeni fis ena ren an aramas angang. Ewe sou mak kol a ngungures: “Liwinin manauen emon aramas a kon watte. Met i epwe tufichin watiu esap fen naf ren an epwe tumunu seni ewe peias me atufichi an manau tori feilfeilo chok.” (Kol Fel 49:8, 9, Today’s English Version) Pwungun pwe, epwe tongeni ttamelo manauach ren fitu ier ren ach ani mongo mi murinno me kutta tumun seni chon pioing, nge esor emon leich a tufichin chikar seni ewe tipis sia fen alemwiri. Esor emon leich a tufichin siwili ewe riaffou a tori inisich, mi pop seni ach chinnapelo, me angeisefalli ewe unusoch epwe ita nom rech me ren letipen Kot. Paul ese chok tunommong lupwen a makkei pwe pokiten an Atam we tipis, chon fonufan “repwe lamotengauelo” are alon The Jerusalem Bible, “a fisita pwe esap tongeni apwonueta letipan.” (Rom 8:20) A mmen apwapwa pwe ewe Chon Fforikich ese likitikichelo. A fen akkota pwe epwe awesi tipis me malo tori feilfeilo chok. Ifa ussun?
5. Ifa ussun ewe Alluk ngeni Israel a pwarata ewe lamoten pwung?
5 Jiowa a tongei “enlet me pwung.” (Kol Fel 33:5) Ewe kokkotun alluk a fen ngeni Israel a pwarata an aucheaani an esap wor apap lon eu kapwung me an ewe sou kapwung a ukuukoch le ekieki ekkewe poraus meinisin. Ren chok awewe, lon ena kokkotun alluk, sia alleani pwe ‘kopwe liwini manau ngeni manau.’ Weween pwe, ika emon Chon Israel a nnielo emon, i epwe wisen fangelo pwisin manauan ren siwiliin ewe manau a fen angei. (Ekistos 21:23; Numperis 35:21) Iei ussun ewe kilo mi liosueta kapwung epwe itepok me ruuepek won ir me ruu pekin.—Alollo ngeni Ekistos 21:30.
6. (a) Ifa ussun sipwe tongeni apasa pwe Atam emon chon nni manau? (b) Met sokkun manau a pout seni Atam, me met sokkun asor epwe lamot ika ewe kiloon kapwung epwe lollo chok me ruu epek?
6 Lupwen Atam a tipis, a wiliiti emon chon nni manau. Ren met popun? Popun, pun epwe ngeni mwirimwirin kkewe pwisin lapalapan, lapalapen emon chon tipis, weween pwe repwe malo. Pokiten an Atam tipis, pwal mwo nge iei, inisich kkewe mi akkapwangapwangelo, me sia feffeil ngeni peias. (Kol Fel 90:10) Nge esap ina chok weween an Atam we tipis. Chechchemeni pwe minne Atam a poutalo fan iten pwisin i me mwirimwirin kkewe esap chok ewe sokkun manau ren 70 are 80 ier. A pout seni ewe sokkun manau mi unusoch—weween, manau esemuch. Iwe, ika ‘manau epwe ita liwini ngeni manau,’ epwe met sokkun ewe manau epwe fangeta pwe epwe kapwungoch ei fitikoko? Pwungun pwe epwe ita manauen emon chon fonufan mi unusoch—eu manau, ussun manauen Atam, a tufichin nounatiu ekkewe nau mi unusoch. Ika ena manau epwe fangelo ussun eu asor, esap chok itepok me ruuepek won ir me ruu pekin ewe kiloon kapwung nge epwe pwal atufichi wesiloon tipis me mwiriloon we, malo.
Pwoppwoluelo ewe Liwinin Tipis
7. Awewei mwo weween ewe kapas “moon kepichilo.”
7 Ewe Paipel a nounou ewe kapas “moon kepichilo” lupwen a awewe won ewe liwin mi tongeni selanikich. (Kol Fel 49:7, New World Translation) Lon fosun Merika ena kapas epwe tongeni weneiti ewe moni emon epwe angei mwen epwe eniwili ewe aramas a fen su fan. Pwungun pwe ewe moon kepichilo Jiowa a awora esap kawor pokiten an emon su fan. Nge ewe ekiekin wattiu och liwin mi wewe chok. Ewe kapas lon fosun Ipru mi chiyaku ngeni “moon kepichilo” a wesewesen wewe ngeni “pwoluelo.” Ren an epwe liwini ewe liwinin tipis, ewe moon kepichilo epwe ita wesewesen lollo ngeni chok minne epwe pwoluelo—an Atam we manau mi unusoch.
8. (a) Awewei mwo ewe allukun moonisefalli. (b) Ifa ussun ei allukun moonisefalli a weneitikich chon tipis?
8 Ei poraus a tipeeu ngeni ewe kapasen emmwen mi mak lon ewe Allukun Moses—ewe kapasen emmwen a weneiti moonisefali. Ika emon Chon Israel a woungaualo me a wisen wiliiti chon kichiniwel, emon aramasan mi tongeni moonisefalli (are, watiu ewe moon kepichelo) ren an wattiu eu liwin mi lollopok aucheaan me ewe chon kichiniwel. (Lifitikos 25:47-49) Alon ewe Paipel, ussun aramas ese chuen wor ach unusoch, kich “chon kichiniwel fan nemenien tipis.” (Rom 6:6; 7:14, 25, NW) Ifa ewe liwin epwe tongeni moonisefallikich? Ussun sia fen kuna, poutuloon manauen emon chon fonufan mi unusoch epwe tongeni pwoluelo ren manauen emon chon fonufan mi unusoch—esap watte seni ena liwin are kis seni.
9. Ifa ussun Jiowa a awora eu minen pwoluelo tipis?
9 Pwungun pwe, seni uputiuach, sise unusoch. Esor emon leich a lollo ngeni Atam; esor emon leich a tufichin wattiu liwinin ewe moon kepichilo mi lamot me ren alluk. Ussun a mak le poputaan ei poraus, a ussun ita pwe a urikich eu semmwen mi chou me ese nom rech liwinin ewe reirei mi tongeni selanikich. Ika ina ussuch, sisap meefi ach kilisou ngeni emon mi wattiu liwinich? A ina met Jiowa a fen fori! A fen atufichi an epwe moonisefallikich seni nemenien tipis tori fansoun esemuch. Ewer, a mochen liffang ngenikich eu mettoch sise tufichin mooni. Ifa ussun? “Liffangen ewe chenin Kot,” Paul a makkei, “manau esemuch lon Kraist Jises ach Samol.” (Rom 6:23) Jon a apasa pwe Jises “ewe lamen Kot, ewe epwe uweialo tipisin fonufan.” (Jon 1:29) Sipwe nengeni ifa ussun Jiowa a nounou noun we mi achengicheng ren an epwe watiu ewe moon kepichilo.
“Eu Moon Kepichilo mi Ukuukoch”
10. Ifa ussun ekkewe oesini ussun emon “nau” ra weneiti Josef me Meri?
10 Mwirin chok ewe u ngeni lon Ichen, Jiowa a esileito an we kokkot ren kaworen emon “nau,” are mwirimwir, mi tongeni amanaua aramas seni tipis. (Keneses 3:15) Ren eu tettelin pwarata, Jiowa a esinna ewe famili epwe awora seni ei mwirimwir. Mwirin och fansoun, ekkeei pwarata ra wene ngeni Josef me Meri, ruuemon mi kofot lon ewe fonu Palestine. Seni eu ttan, Josef a silei pwe Meri a pwopwo me won ngun mi fel. Ewe chonlang a apasa: “Epwe nounou emon at. Iwe, kopwe eita ngeni Jises, pun i epwe amanaua noun aramas seni ar kewe tipis.”—Mattu 1:20, 21.
11. (a) Ifa ussun Jiowa a akkota pwe Noun we epwe uputiu ussun aramas mi unusoch? (b) Pwata Jises a tufichin awora eu “moon kepichilo mi ukuukoch”?
11 Ei pwopwo mi sokkolo lapalapan, pun Jises a fen manau me mwen lon lang. (An Salomon Fos 8:22-31; Kolose 1:15) Manauan a fen mwokut ren an Jiowa manaman mi amwarar ngeni an Meri leenien monukol, eu mettoch mi atufichi Noun Kot mi achengicheng an epwe uputiu ussun emon aramas. (Jon 1:1-3, 14; Filipai 2:6, 7) Jiowa a fen emmweni ei kokkot pwe Jises esap limengauolo ren an Atam we tipis. Jises mi unusoch seni an uputiu. Iei ussun a nom ren Jises minne a poutulo seni Atam—manauen aramas mi unusoch. Iei, a keran aewin tori fonufan emon aramas mi tongeni wattiu ewe liwinin tipis! A ina met Jises a fori lon Nisan 14, 33 C.E. Lon ena ran mi lamot, Jises a mut ngeni an epwe nninniilo ren ekkewe chon u ngeni. Iei ussun a awora eu “moon kepichilo mi ukuukoch.”—1 Timoti 2:6, NW.
Aucheaan Manauen Aramas mi Unusoch
12. (a) Awewei sokkofesenin maloon Jises me Atam. (b) Ifa ussun Jises a wiliiti “Sam Tori Feilfeilo Chok” ngeni aramas mi alleasochis?
12 Mi sokkolo maloon Jises me Atam me ei sokkolo a menlapei aucheaan ewe moon kepichilo. Atam a fich ngeni malo, pun a pukun alleasolapa noun we Chon Fforata. (Keneses 2:16, 17) Nge, Jises ese fich ngeni malo, pun “ese mo fori och tipis.” (1 Piter 2:22) Iwe, lupwen Jises a malo, a nom ren och mettoch mi watte aucheaan ese nom ren ewe chon tipis, Atam, lupwen a malo—ewe pwuungun eani manau mi unusoch. Iwe, maloon Jises mei wor aucheaan lon pekin asor. Lupwen a feita lang ussun emon ngun, a mwei ngeni Jiowa aucheaan an we asor. (Ipru 9:24) Ren ei ffoffor, Jises a mooni chon fonufan mi tipis me a wiliiti Semer mi fo, siwiliin Atam. (1 Korint 15:45) Mei wor popun an Jises eita ngeni “Samach mi nom tori feilfeilachok.” (Aisea 9:6) Ekieki ussun weween ei poraus! Atam, emon sam mi tipis, a ngeni mwirimwirin kkewe malo. Jises, emon sam mi unusoch, a aea aucheaan an we asor ren an epwe ngeni aramas mi alleasochis manau esemuch.
13. (a) Awewei ifa ussun Jises a awesi an Atam liwinimmang. (b) Met popun an Jises we asor esap pwoluelo tipisin semach kkewe me inach akkom?
13 Ifa ussun maloon emon chok aramas mi tongeni pwoluelo tipisin chommong? (Mattu 20:28) Lon eu poraus ekkoch ier me lom, sia fen awewei ewe moon kepichilo iei ussun: “Anchangei eu leenien ffor pisek mi watte. Mei wor fite puku chon angang. Emon manager mi ppwor a angangangau me a itelo moni; iwe, a kesip ewe business. Mei wor fite puku aramas rese chuen tufichin angang me rese tongeni awesi ar liwinimmang. Puluwer kkewe, nour kkewe, me ekkewe aramas repwe eniwili moni ngenir ra riaffou pokiten an ena mwan fofforingau! Iwe, a war emon mi wouoch me atewe a awesi an ewe business liwinimmang me a suuk sefal ewe leenien ffor pisek. Wesiloon ena liwinimmang a pwal angasalo ekkewe chon angang, chon imwer, me ekkewe aramas ra liwinimmang ngeni. Nge epwe fich ngeni ewe manager an epwe pwapwaiti ena minefoon wouoch? Aapw, a nonnom lon kalapus me esap angang sefal! Ussun we chok, wesiloon an Atam liwinimmang epwe atoto feioch ngeni fite million lein mwirimwirin kkewe—nge esap ngeni Atam.”
14, 15. Pwata sipwe tongeni apasa pwe Atam me If ra pukun tipis, me ifa ussun kich mi sokkoseniir?
14 Mi pwung ena. Chechchemeni pwe Atam me If ra pukun tipis. Ra filata ar repwe alleasolapa Kot. Kich mi sokkolo. Kich sia uputiu lon tipis. Mei wor ach pwuungun filata. Ese lifilifil ukuukun ach achocho, sise tongeni unusen ti senikich tipis. (1 Jon 1:8) Eli fan ekkoch meefiach epwe ussun meefien Paul, ewe a makkei: “Iei minne, ua kuna eu alluk, pwe lupwen ua mochen fori minne mi murinno, minne mi ingau a chok nonnom rei. Pun seni lon letipei ua pwapwa ren ewe allukun Kot, nge ua kuna lon kifetin inisi pwal eu alluk mi fiu ngeni allukun letipei, o mi fotekiniei ren ewe allukun tipis, ewe alluk a nonnom lon kifetin inisi. Ngang emon aramas mi chok riaffou!”—Rom 7:21-24.
15 Iwe nge, pokiten ewe moon kepichilo, mei wor ach apilukuluk! Jises ewe nau Kot epwe nounou, me ren an pwon, pwe “Chon ekewe mwu won unusen fanufan repwe feioch.” (Keneses 22:18; Rom 8:20) An Jises asor a suuki ngeni aramas mi anganga ar luku, eu asam ngeni ekkewe feioch mi amwarar. Sipwe ekieki ussun ekkoch me leiir.
Kukkuna Feioch seni an Jises Asor
16. Inaamwo ika kich chon tipis, nge ikkefa ekkewe feioch sia pwapwaiti iei pokiten an Jises moon kepichilo?
16 Ewe sou mak Paipel itan Jemes a apasa pwe “kich meinisin sia fori chommong sokkun mwal.” (Jemes 3:2) Pokiten an Kraist we moon kepichilo, ach kkewe mwaal mi tongeni musolo. Jon a makkei: “Are emon epwe fori och tipis, iwe, mi wor ach pengosi ren Semach, iei i Jises Kraist, atewe mi pwung. Iei i ewe minen omusamus ren ach tipis.” (1 Jon 2:1, 2) Pwungun pwe, sisap chok eani ewe ekiek pwe tipis ese watte lamotan. (Juta 4; alollo ngeni 1 Korint 9:27.) Iwe, nge, ika sia tipis, sipwe tongeni affata ngeni Jiowa minne a nom lon letipach me sipwe lukulukoch pwe a “mochen omusakichelo.” (Kol Fel 86:5; 130:3, 4; Aisea 1:18; 55:7; Fofor 3:19) Iei ussun ewe moon kepichilo a atufichi ach angang ngeni Kot ren eu letip mi limelimoch me a pwal atufichi ach arap ngeni lon iotek fan iten Jises Kraist.—Jon 14:13, 14; Ipru 9:14.
17. Pokiten ewe moon kepichilo, ikkefa ekkewe feioch sipwe tongeni kuna lon mwach kkan?
17 An Kraist moon kepichilo a atufichi pwonutaan an Kot we kokkot—pwe aramas mi alleasochis repwe manau tori feilfeilo chok lon Paratis won fonufan. (Kol Fel 37:29) Paul a makkei: “Pun ekkewe pwonen Kot meinisin ra fen kuna ar Ewer lon i [Jises].” (2 Korint 1:20) Pwungun pwe malo a “nemenem ussun king.” (Rom 5:17, NW) Ewe moon kepichilo a awora ngeni Kot ewe minen toluelo ei “chon oput.” (1 Korint 15:26; Pwarata 21:4) Pwal mwo nge ekkewe mi fen malo mi tongeni kuna feioch seni an Jises moon kepichilo. “Fansoun epwe feito,” Jises a apasa, “nge chon peias meinisin repwe rong leuwan, o repwe tou.”—Jon 5:28, 29; 1 Korint 15:20-22.
18. Ifa ussun tipis a kku aramas, me ifa ussun epwe siwil lon an Kot we fonufan sefo?
18 Ekieki mwo ukuukun ach pwapwaiti ewe sokkun manau Kot a akkota me le poputaan—esap chuen wor aurek mi achoukich iei! Tipis a fen atipefesenikich esap chok ren Kot me pwal ren pwisin ekiekich, letipach, me inisich. Iwe nge, ewe Paipel a pwon pwe lon an Kot we fonufan sefo, “esap wor eman chon ewe fanu epwe apasa pwe a samau.” Ewer, semmwen lon pekin inis me letip esap chuen eriaffou chon fonufan. Ren met popun? Aisea a polueni: “An ekewe aramas tipis epwe musala.”—Aisea 33:24.
Ewe Moon Kepichilo—Eu Pwarataan Tong
19. Ifa ussun sipwe ita polueni an Kraist moon kepichilo?
19 Tong a amwokutu Kot le tinato Noun we mi achengicheng. (Rom 5:8; 1 Jon 4:9) Ussun we chok, tong a amwokutu Jises le “malo fan asengesin aramas meinisin.” (Ipru 2:9; Jon 15:13) Mei wor lamoten an Paul we mak: “Ewe tong a nom ren Kraist a amwokutukich . . . A malo fan asengesin aramas meinisin, pwe ir mi chuen manau resap manau ngeni pwisin ir, nge ngeni atewe mi malo o manausefallita.” (2 Korint 5:14, 15, NW) Ika sia afanni minne Jises a ffori fan itach, sipwe mwokutukut. Ewe moon kepichilo a atufichi an amanauakich seni malo! Sise mochen pwarata ren ach kkewe ffoffor pwe an Jises we asor ese watte lamotan ngenikich.—Ipru 10:29.
20. Ikkefa ekkoch mettoch sipwe ffori lupwen sia alleasochisi an Jises “kapas”?
20 Ifa ussun sipwe tongeni pwarata, seni lon letipach, ach afanni ewe moon kepichilo? Ekiselo mwen an we ares, Jises a apasa: “Are emon a tongeiei, epwe alleasochisi ai kapas.” (Jon 14:23) Epwe kapachelong lon an Jises “kapas” pwe sipwe tinikken lon ach apwonueta ewe wis: “Iei minne, oupwe feilo asoulangalo chon fonu meinisin, oupwe papataisir.” (Mattu 28:19) Epwe pwal kapachelong lon ach alleasochisi Jises ach tongei pwiich kkewe lon pekin ngun.—Jon 13:34, 35.
21. Pwata sipwe ita fiti ewe Achechchem lon April 1?
21 Sipwe tongeni pwarata ach afanni ewe moon kepichilo ren ach fiti ewe Achechchemenien an Kraist malo, epwe fis lon April 1.a Iei pwal kinikinin an Jises “kapas.” Lupwen a poputa ei Achechchem, Jises a alluku ngeni noun kkewe pwe repwe: “Fori iei usun pwe minen achechemeniei.” (Luk 22:19) Ren ach fiti ei ffoffor mi lamot seni meinisin me ren ach fforfichi alon an Jises kkewe alluk meinisin, sipwe pwarata ach luku pwe an Jises moon kepichilo, ina an Kot we aalen amanau. Pwungun, “esor amanau lon pwal emon.”—Fofor 4:12.
[Footnote]
a Lon ei ier, April 1 a weneiti Nisan 14, 33 C.E., ranin an Jises malo. Kopwe eisini emon Chon Pwarata Jiowa ren om kopwe silei kulokun me leenien ewe Achechchem.
En mi Tongeni Chechchemeni?
◻ Pwata aramas rese tongeni pwisin awesi ar tipis?
◻ Ifa ussun Jises a weneiti emon “moon kepichilo mi ukuukoch”?
◻ Ifa ussun Jises a aea an pwuungun manau mi unusoch le alisikich?
◻ Ikkefa ekkewe feioch epwe tori aramas pokiten an Kraist moon kepich?
[Sasing lón pekin taropwe 21]
Emon aramas mi unusoch chok—mi lollopok me Atam—mi tongeni alollo poku ir me ruu pekin ewe kilo mi liosueta pwung
[Sasing lón pekin taropwe 22]
Pun a nom ren Jises ewe pwungun manau mi unusoch, maloon we mi watte lamotan