Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w02 12/1 p. 6-10
  • “Ua Isetiu Mwemi Eu Leenien Appiru”

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • “Ua Isetiu Mwemi Eu Leenien Appiru”
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • A Tongei Ekkewe Enlet Seni Kot Langattam Fansoun
  • A Tongei Ekkewe Poraus mi Enlet A Afalafala
  • Jises a Tongei Ekkewe Aramas A Afalafala
  • An Tipemecheres le Angang ngeni Aramas
  • Äppirü Jises Ren Om Asukula Aramas Fän Tong
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2009
  • Jises Kraist—Ewe Misineri Mi Lapalap Seni Meinisin
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú​—2008
  • “Feito O Tapweto Müri”
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2009
  • “Tapweto Mwiri”
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
w02 12/1 p. 6-10

“Ua Isetiu Mwemi Eu Leenien Appiru”

“A fen tori fansoun ami oupwe chon afalafal.”​—IPRU 5:​12.

1. Pwata emon Chon Kraist epwe tongeni meefi ekis osukosuk ren minne a mak lon Ipru 5:12?

ATUN KA alleani ewe wokisin seni Paipel ei lesen a longolong won, en mi meefi ekis osukosuk ussum? Ika ina, kesap alaemon chok. Pokiten kich chon appiru Kraist, sia silei pwe epwe lamot ach sipwe afalafal. (Mattu 28:​19, 20) Pokiten ewe fansoun a torikich, sia silei lamoten ach sipwe lipwakoch le afalafala aramas. Iwe, sia pwal silei pwe ach angangen afalafal epwe tongeni wewe ngeni amanauen chokkewe sipwe afalafal ngeni! (1 Timoti 4:16) Iwe, sipwe pwisin eisinikich: ‘Ngang emon chon afalafal mi lipwakoch? Ifa ussun upwe tongeni lipwakochulo?’

2 Sap minne ekkena mettoch epwe aletipechouakich. Ika sipwe ekieki pwe ach asukula aramas epwe chok wewe ngeni ach sipwe eani och sokkun tufich mi sokkolo, eni sipwe meefi pwe epwe weires ach sipwe lipwakochulo. Iwe nge, an emon tufichin asukula ekkewe ekkoch esap popu seni och sokkun tufich mi sokkolo, nge epwe longuni eu mettoch mi lamot lap seni ena. Nengeni met emon sense mi lipwakoch a makkei lon eu puk ussun ei poraus: “Lipwakochun asukul ese popu seni och sokkun tufich are lapalap, kokkot are foffor. . . . Asukul a akkaeuin popu seni tong.” Pwungun pwe an ekiek, ekiekin emon sense mi asukula ekkewe chon sukul. Iwe nge, minne a apasa epwe kon weneiti ewe angangen asukul ekkewe Chon Kraist ra foffori. Ifa ussun?

3 Ewe Sense mi lap mi isetiu eu leenien appiru ngenikich, ina i Jises Kraist, iwe, a ereni noun kkewe chon appiru: “Ua isetiu mwemi eu leenien appiru.” (Jon 13:​15, NW.) A kapas ussun an we leenien appiru lon an pwarata tipetekison, nge epwe kapachelong lon ewe leenien appiru a isetiu mwach ewe angang mi lamot seni meinisin a apwonueta won fonufan, weween an afalafala aramas ewe kapas allim ussun an Kot we Muu. (Luk 4:43) Iwe, ika kopwe filata eu chok kapas mi menlapei an Jises we angangen afalafal, eni kopwe filata ewe kapas “tong,” ika met? (Kolose 1:15; 1 Jon 4:⁠8) A watte seni meinisin an Jises tong ngeni Seman we lon lang, Jiowa. (Jon 14:31) Iwe nge, ussun emon chon afalafal, Jises a pwal pwarata tong lon ruu mettoch. A tongei ekkewe poraus mi enlet a afalafal ussun, me a tongei ekkewe aramas a afalafala. Iwe, sipwe kaeofichi ussun ekkewe ruu leenien appiru a isetiu mwach.

A Tongei Ekkewe Enlet Seni Kot Langattam Fansoun

4 Meefien emon chon afalafal ussun ewe poraus epwe eani epwe kku lapalapen an asukul. Ika ewe sense a ekis chipwang, epwe pwapwalo, me eni epwe achipwanga noun kkewe chon kaeo. Jises ese meefi chipwang ussun ekkewe poraus enlet mi auchea ussun Jiowa me An we Muu a afalafala. A fokkun alollol an Jises tongei ei poraus. A amarata ena tong atun i emon chon kaeo. Lon ewe fansoun mi langattam me mwen an a feitiu fonufan, Noun Kot alaemon a tinikken le kakkaeo. Aisea 50:​4, 5, NW, a eani ekkeei kapas mi fich: “Ewe Samol mi Lapalap, Jiowa, a atufichiei le kapas pwe upwe silei met sokun kapas upwe achipa ngeni chon riaffou. Iteiten lesosor a fonguniei, a suuki selingei pwe upwe tufichin auseling ussun emon chon kaeo a auseling. Iwe, ewe Samol mi Lapalap, Jiowa, a suki selingei, nge usap lukumach ngeni, usap pwal sap seni.”

5 Atun a mammarita won fonufan, Jises a chuen tongei tipatchem seni Kot. (Luk 2:52) Iwe, lon an fansoun papatais, och mettoch mi fokkun amwarar a fis ngeni. Luk 3:21 a apasa: “Lang a suukulo.” Eni lon ena fansoun, Jises a tongeni keran chechemeni manauan lon lang me mwen an a feitiu fonufan. Mwirin, a nonnom lon ewe fonu pon 40 ran, ikkewe a echikifel ie. Ese mwaal a kuna pwapwa chapur lon an ekiekifichi ussun ekkewe chommong fansoun Jiowa a kait ngeni lon lang. Iwe nge, ekiselo mwirin, an tong ngeni an Kot kkewe poraus mi enlet a kuna sossot.

6 Lupwen Jises a pekkus me echik, Setan a sotuni i. A ifa me watten sokkofesennin ekkena ruuemon noun Kot kkewe! Ir me ruuemon ra aloni alon ewe Tesin Ipru, nge a sokkofesen ar ekiek. Setan a pwarata sufolungau ren an sorei an Kot we Kapas pwe epwe apwonueta pwisin an mochen. Pwungun pwe ena chon u ngeni a chok oput ekkewe enlet seni Kot. Iwe nge, Jises a aloni alon ekkewe Wokisin ren tong, iwe, a nounou an Kot we Kapas iteiten fansoun an epwe polueni. Jises a fen nonnom fansoun langattam me mwen an a makketiu ekkena kapas, nge a ingemwareitir. Ir poraus mi auchea seni Seman we lon lang! A ereni Setan pwe ekkena kapas seni Jiowa ra lamot lap seni mongo. (Mattu 4:​1-11) Ewer, Jises a tongei ekkewe poraus mi enlet meinisin Jiowa a aiti ngeni. Iwe nge, ifa ussun ena sou kait a pwarata ena tong?

A Tongei Ekkewe Poraus mi Enlet A Afalafala

7 A kkan ffat pwe Jises a tongei ekkewe poraus mi enlet a afalafala. Pwungun pwe a tongeni apwonueta pwisin an kkewe mochen. A fokkun watte an mirit me tipatchem. (Kolose 2:⁠3) Iwe nge, a achema ngeni ekkewe chon auseling pwe meinisin minne a aiti ngenir a popu seni Seman we lon lang, nge esap pwisin i. (Jon 7:16; 8:28; 12:49; 14:10) Pokiten a watte an tongei ekkewe proaus mi enlet seni Kot, Jises ese ekieki fan eu pwe epwe siwiliir ren pwisin an kkewe ekiek.

8 Atun Jises a poputa an angangen afalafal, a muttir isetiu eu leenien appiru. Ekieki mwo ifa ussun a akkom esilei ngeni noun Kot kkewe aramas pwe i ewe Messaia mi pwonetiu. Nge ita a chok pwa mwen mesen aramas, apasa pwe i ewe Kraist, iwe, mwirin, fori ekkoch manaman mi amwarar pwe repwe annetata alon? Aap. A tolong lon eu sinakok, ikkewe noun Kot kkewe aramas repwe kkan alleani seni Paipel ie. Iwe, a alleani ewe oesini seni Aisea 61:​1, 2 me a awewei pwe ekkena oesini mi enlet ra weneiti i. (Luk 4:​16-22) An kkewe chommong manaman ra affata pwe Jiowa a awora ngeni manaman. Iwe, fansoun meinisin a nounou an Kot we Kapas lon an afalafala aramas.

9 Inaamwo ika epwe mecheres ngeni Jises an epwe akuffu ekkewe nowisen lamalam lupwen ra u ngeni, nge ese anini ngenir. Iwe nge, a mut ngeni an Kot we Kapas an epwe apwungur. Awewe chok, chechemeni mwo ewe fansoun emon Farisi a apasa pwe noun Jises kkewe chon kaeo ra atai ewe allukun Ranin fel ren ar fichi uwan ekkewe wit me ani. Jises a polueni: “Ouse mo alleani usun Tafit, minne a fori lupwen an echik, pwal ekkewe mi eti i?” (Mattu 12:​1-5) Pwungun pwe eni ekkena mwan ra fen alleani ena poraus mi mak lon 1 Samuel 21:​1-6. Ika ina, rese fen mirititi lamoten ewe lesen lon. Iwe nge, Jises ese chok alleani ewe poraus. A fen ekiekifichi ussun me lefareni. A tongei ekkewe minen alongolongun alluk Jiowa a aiti ngenikich me ren ekkena wokisin. Ina minne, a aea ena poraus me pwal eu poraus seni ewe Allukun Moses pwe epwe pwarata murinnoon ewe Alluk. Pwal ussun chok, an Jises tongei an Kot we Kapas a amwokutu i pwe epwe apposa ewe Kapasen Kot ngeni an ekkewe nouwisen lamalam sotun sorei ekkewe wokisin pwe repwe pwisin feioch ren are aopa fan chommong eorenien aramas.

10 An Jises tongei minne a eani afalafal esap mut ngeni an epwe tilikop lon an asukula aramas, are an esap mwasangasang. Ekkewe oesini mi mak fan emmwenien ngun mi fel ra apasa pwe ewe Messaia epwe fos ren ‘umoumoch won tinauan,’ iwe, epwe nounou “apanan mi fokun murina.” (Kol Fel 45:2; Keneses 49:21) Jises a apwonueta ekkena oesini ren an eani ekkewe afalafal mi amwarar me ffatoch, iwe, a nounou “ekkewe kapas mi auchea” atun a afalafala ekkewe poraus mi enlet a fokkun tongei. (Luk 4:22) Ese mwaal an mwasangasang a anapanapa mesan pwe epwe pwarata pwe a fokkun efich ewe poraus a afalafala. Met ren eu minen apwapwa an aramas repwe auseling ngeni, iwe, a pwal eu leenien appiru mi fokkun murinno ach sipwe tapweilo mwirin lupwen sipwe fos ngeni ekkewe ekkoch ussun minne sia fen kaeo!

11 An Jises wewefichiiti ekkewe poraus mi enlet seni Kot me an lipwakoch le afalafal a amwokutu pwe epwe lamalam tekia? Fan chommong a fis ena mettoch ngeni ekkewe sense. Iwe nge, chechemeni mwo pwe an Jises tipatchem a fiti an niuokkusiiti Kot. Ena sokkun mirit esap efisata tipetekia, pun “ir mi tipetekison ra eani tipachem.” (An Salomon Fos 11:⁠2) Mei wor pwal eu mettoch mi pinei Jises seni an epwe tipetekia are lamalam tekia.

Jises a Tongei Ekkewe Aramas A Afalafala

12 Iteiten fansoun meinisin an Jises tong mi alollol a pwapwalo lon an kkewe afalafal. Ese fis fan eu pwe an afalafal epwe ameef ngeni aramas pwe ir mi lamot kisikis, ese pwal aniuokkusur, iwe, a sokko seni asukulen ekkewe aramas mi tipetekia. (An Salomon Afalafal 8:⁠9) Mwirin an katol eu me lein an Jises manaman, Piter a fokkun ruko me a fotupukutiu unukkun pwosukun Jises. Nge Jises ese mochen pwe noun kkewe chon kaeo repwe niuokkusiiti i. Fan mosonoson a apasa, “Kete niuokkus” me a ereni Piter ussun ewe angang mi fokkun apwapwa, ewe angangen foralo chon kaeo Piter epwe pwal fiti. (Luk 5:​8-10) Jises a mochen pwe noun kkewe chon kaeo repwe mwokutukut ren ar pwisin tongei ekkewe poraus enlet mi auchea ussun Kot, nge sap ren ar niuokkusiiti nour we sense.

13 A pwal pwapwalo an Jises tongei ekkewe aramas a afalafala lon an weweiti nonnomun manauer. “Nge lupwen a kuna ekkewe aramas, a fokkun tongei ir, pun ra riaffou me torotorongau usun chok siip mi esor chon maser.” (Mattu 9:36) A fokkun tongei ir lon ar kkewe osukosuk me a mochen alisiir.

14 Nengeni mwo an Jises meefi an emon osukosuk lon pwal eu fansoun. Lupwen emon fefin mi samau ren an pupuseni chcha a feilo lein ewe pwin aramas me attapa ufan we, a chikarata. Jises a meefi manaman a tou seni, nge ese kuna io a achikarata. Iwe, a kukkutta ewe fefin. Pwata? Esap fan iten an epwe esiita pokiten an atai ewe Alluk are alon ekkewe soumak me Farisi, ussun ewe fefin a niuokkus ren. Nge, a apasa ngeni: “Nei, om luku a apochokkulok, kopwe feilo lon kinamwe, o kopwe pochokkul seni om we semmwen.” (Mark 5:​25-34) Nengeni ren alon kkewe Jises a pwarata pwe a weweiti meefien neminewe. Ese chok apasa, “Kopwe chikar.” Nge a apasa: “Kopwe pochokkul seni om we semmwen (mi chou).” Mark a nounou eu kapas mi tongeni wewe ngeni “wichi,” eu sokkun ninni mi efisi riaffou. A ina ussun Jises a pwari pwe a weweiti pwe an neminewe semmwen a efisata riaffou watte, neman lon pekin inis me memmeef. Jises a fokkun meefi an ewe fefin we osukosuk.

15 Jises a pwal pwarata tong ngeni aramas ren an kukkutta lapalaper kkewe mi murinno. Nengeni met a fis lupwen a chuuri Nataniel, ewe mi wiliti emon aposel mwirin och fansoun. “Jises a kuna an Nataniel feito, o a apasa usun i, ‘Nengeni, emon wesewesen re Israel, esor otuputup ren.’ ” Ren an we manaman, Jises a atittina letipen Nataniel me a silei chommong mettoch ussun. Pwungun pwe Nataniel ese fokkun unusoch. Mei wor an kkewe apwangapwang, ussun chok oukich meinisin. Iwe, lupwen a rongorong ussun Jises, a eani och kapas pochokkul, a apasa: “Ifa usun, och mi murinno a tongeni feito seni lon Nasaret?” (Jon 1:​45-51) Iwe nge, ren ekkewe mettoch meinisin epwe tongeni apasa ussun Nataniel, Jises a filata an epwe kapas ussun eu mettoch mi murinno, an letip-wenechar.

16 Pwal ussun chok, lupwen emon meilapen sounfiu​—⁠eni emon re Jentail chon Rom​—⁠a feilo ngeni Jises me tingorei an epwe apochokkula noun we chon angang mi semmwen, Jises a fen silei pwe mei wor tipisin atewe. Eni lon na fansoun, manauen emon meilapen sounfiu epwe ur ren chommong fofforun akkachofesa, nni aramas, me fel mi chofona. Nge Jises a ekilapei minne mi murinno​—⁠an ewe mwan luku mi fokkun watte. (Mattu 8:​5-13) Ekiselo mwirin, lupwen Jises a kapas ngeni ewe chon tipis mi ititiu won ewe iraan ninni unukkun i, Jises ese apwungu atewe pokiten an kkewe foffor mwaal, nge a apochokkula i ren eu apilukulukoch lon mwachkkan. (Luk 23:43) Jises a fokkun silei pwe an ekilapei minne mi ngau ussun ekkewe ekkoch epwe chok aletipengauer. Ese mwaal, an achocho le kukkutta minne mi murinno lor a amwokutu chommong ar repwe amurinnolo manauer.

An Tipemecheres le Angang ngeni Aramas

17 Iei pwal eu pisekin pwarata an Jises tongei ekkewe aramas a asukula, an tipemecheres le angang fan asengesir. Me mwen an a feitiu fonufan, Noun Kot we a fen tongei chon fonufan. (An Salomon Fos 8:​30, 31) Lon wisan we, wisen an Jiowa we “Kapas,” are soufos, eni a fen chommong an kewe foffor ngeni aramas. (Jon 1:⁠1) Iwe nge, fan iten an epwe pwisin afalafala aramas, “a pwisin peluku itan, o a lapalapeni lapalapen emon chon kichiniwel,” iwe, a likitalo wisan mi tekia lon lang. (Filipai 2:7; 2 Korint 8:⁠9) Atun a nonnom won fonufan, Jises ese eani ewe ekiek pwe aramas repwe angang ngeni. Nge a apasa: “Usun ewe Noun-Aramas ese mo feito pwe epwe kuna alilis seni aramas, nge a feito pwe epwe alisi aramas, o fangelo manauan pwe epwe penmanauen aramas mi chommong.” (Mattu 20:28) Jises a unusen apwonueta ekkena kapas.

18 Fan tipetekison, Jises a pwakini osupwangen chokewe a asukula, iwe, a muttir mwokutukut fan asengesir. A fetalfeil lon ewe Fonuen Pwon, iwe, a fetal fitepuku mail lon ewe angangen afalafal pwe epwe tori chommong aramas. Ese ussun ekkewe Farisi me soumak, pun a chok tipetekison me mosonoson. Aramas meinisin ese lifilifil​—⁠ekkewe meilap, sounfiu, sou alluk, fefin, semirit, chon woungau, chon samau, pwal mwo nge chokewe aramas ra likitalo are oputa​—⁠ra kkan arap ngeni, rese niuokkusiiti. Inaamwo ika a unusoch, nge Jises i wesewesen emon aramas, a tongeni meefi pekkus me echik. Pwal mwo nge atun a molulu me a mochen asoso are iotek, a chok akkomwa an aramas kkewe osupwang me mwen pwisin an kkewe mochen.​—Mark 1:​35-​39.

19 Jises a pwal ekiekin alisi pwisin noun kkewe chon kaeo. A fori ena mettoch ren an alisiir fan kirokiroch me mosonottam. Lupwen ra mang le weweiti eu lesen mi lamot, ese fangeta, song, are esiiter. A kukkutta pwal eu alen alisiir pwe repwe weweiti. Awewe chok, ekieki mwo ussun fan fite noun kkewe chon kaeo ra anini ussun ion leir a lapalap. Iteiten fansoun an a fis, pwal tori ewe pwin me mwen an epwe kuna ninni, Jises a aiti ngenir pwe repwe tipetekison lon ar kkewe foffor lefiler. Ussun ena lapalap tipetekison me pwal ekkewe ekkoch mettoch meinisin, epwe pwung an Jises apasa: “Ua isetiu mwemi eu leenien appiru.”​—Jon 13:​5-​15, NW; Mattu 20:25; Mark 9:​34-​37.

20 Nengeni pwe Jises ese chok ereni ekkewe chon kaeo ussun ewe leenien appiru; nge a “isetiu mwer ewe leenien appiru.” A aiti ngenir ren an pwisin fori minne a eani asukul. Ese fos ngeniir ussun ita nge ir mi kisikis nge i mi tekia seniir, ussun ita nge pokiten i emon mi lapalap, esap foffori minne a ereniir ar repwe fori. A ina ussun ekkewe Farisi. Jises a apasa ussur: “Ra chok kapas nge rese fori.” (Mattu 23:⁠3) Fan tipetekison, Jises a aiti ngeni noun kkewe chon kaeo weweochun minne a eani afalafal ren an apwonueta ekkena mettoch lon pwisin manauan. Iwe, lupwen a pesei noun kkewe chon kaeo ar resap akkomwa pisek me moni lon manauer, resap esissin won weween alon. Ra tongeni kuna ifa ussun an a pwisin apwonueta alon kkewe: “Mi wor pwangen ekkewe foks, o fasen ekkewe mansusu fan lang; nge esor leenien ewe Noun-Aramas an epwe akonalo mokuran.” (Mattu 8:20) Fan tipetekison, Jises a angang ngeni noun kkewe chon kaeo ren an isetiu mwer ewe leenien appiru.

21 A ffatoch pwe Jises i ewe Sense mi lapalap seni meinisin mi manau won fonufan! An tongei minne a eani afalafal me an tongei ekkewe aramas a afalafal ngeni a pwapwalo ngeni meinisin mi letip-wenechar mi kuna me auseling ngeni. Iwe, a pwal ffat ngenikich ikenai mi kaeo ewe leenien appiru a isetiu. Iwe nge, ifa ussun sipwe tongeni tapweilo mwirin an Kraist we leenien appiru mi unusoch? Ewe lesen mwirin ei epwe polueni ena kapas eis.

Ifa Ussun Kopwe Polueni?

• Ifa longolongun ewe fofforun asukul mi murinno, iwe, io a eani ena sokkun asukul?

• Ifa ussun Jises a pwarata tong ngeni ekkewe poraus mi enlet a afalafala?

• Ifa ussun Jises a pwarata tong ngeni ekkewe aramas a afalafal ngeni?

• Ikkefa ekkewe poraus mi pwarata pwe Jises a tipetekison me mochen angang ngeni ir kkewe a afalafala?

2, 3. (a) Ifa ussun emon sense a awewei longolongun ewe fofforun asukul mi murinno? (b) Ifa ewe leenien appiru Jises a isetiu mwach ussun ewe angangen afalafal?

4. Ifa ussun an a fisita an Jises tongei minne Jiowa a aiti ngeni?

5, 6. (a) Met a fis ngeni Jises lon fansoun an a papatais, me ifa ussun an a kku manauan? (b) Ifa sokkofesenin Jises me Satan lon ar nounou an Kot we Kapas?

7. Pwata Jises ese efisi pwisin an kkewe afalafal?

8. Seni le poputaan an angangen afalafal, ifa ewe leenien appiru Jises a isetiu ussun an eani lukuluk won an Kot we Kapas?

9. Lon an foffor ngeni ekkewe Farisi, ifa ussun Jises a pwarata an tong mi tuppwol ngeni an Kot we Kapas?

10. Ifa ussun Jises a apwonueta ekkewe oesini ussun lapalapen an afalafal?

11. Pwata an JIses lipwakoch le afalafal ese efisi an epwe lamalam tekia?

12. Ifa ussun Jises a pwarata pwe ese mochen pwe noun kkewe chon kaeo ar repwe niuokkusiiti i?

13, 14. Ifa ussun Jises a pwarata pwe a meefi ekkewe osukosuk mi tori aramas?

15, 16. Ikkefa ekkewe poraus lon an Jises angangen afalafal ra pwarata pwe a kukkutta ochun aramas?

17, 18. Lon an tipeeu ngeni ewe wis pwe epwe feitiu fonufan, ifa ussun Jises a pwarata pwe a tipemecheres le angang ngeni aramas?

19. Ifa ewe leenien appiru Jises a isetiu ussun ekkewe lapalap tipetekison, mosonottam, me kirokiroch lon an foffor ngeni noun kkewe chon kaeo?

20. Ifa ussun lapalapen an Jises asukula aramas a sokkolo seni an ekkewe Farisi, iwe, pwata a murinno lapalapen an Jises asukul?

21. Ifa ewe poraus sipwe kaeo lon ewe lesen mwirin ei?

[Picture on page 8]

Ifa ussun Jises a pwarata pwe a tongei ekkewe alongolongun alluk lon an Kot we Kapas?

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share