Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w05 1/1 p. 17-22
  • Tapwelo Mwirin Ewe Leenien Appiru Jises A Isetiu

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Tapwelo Mwirin Ewe Leenien Appiru Jises A Isetiu
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2005
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Ewe Lamoten Tipetekison
  • Tipetekison Lein Pwiich Kewe
  • Ekiek Pwung Ussun Pwung Me Mwaal
  • Ifa Ussun Sipwe Amaaraata An Jises Ekiek Ussun Pwung Me Mwaal
  • Likiitu Fan Riaffou Mwaal
  • “Pwilitalong Ach Samol Jises Kraist”
  • Jesus A Isetiw Leenien Áppirú fán Iten Tipetekison
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2012
  • Amaaraata Tipetekison Mi Enlet
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2006
  • ‘Oupwe Pwilitalong Woomi Tipetekison’
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú​—2008
  • Jiowa A Aúcheani Néún Kewe Chón Angang mi Tipetekison
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú (Fán Iten ewe Mwichefel)—2019
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2005
w05 1/1 p. 17-22

Tapwelo Mwirin Ewe Leenien Appiru Jises A Isetiu

“Ua ngenikemi eu leenien appiru, pwe ami oupwe fori pwal usun chok ngang ua fori ngenikemi.”​—JON 13:15.

EMON chok aramas, lon unusen uruwoon fonufan, a fen manaueni manauan nge ese tipis. Ina i Jises. Lukun Jises, “esap wor eman esap fori tipis.” (1 King 8:​46; Rom 3:​23) Ina popun chon Kraist mi enlet ra ekieki pwe Jises ewe leenien appiru mi unusoch repwe appiru. Lon Nisan 14, 33 C.E., ekiselo chok me mwen an malo, Jises a ereni noun kewe pwe repwe appiru i. A apasa: “Ua ngenikemi eu leenien appiru, pwe ami oupwe fori pwal usun chok ngang ua fori ngenikemi.” (Jon 13:15) Atun ewe saingoon pwinin manauan, Jises a awewei ekkoch mettoch chon Kraist repwe fori ren ar repwe appiru i. Lon ei lesen sipwe pwungupwung won ekkoch me leir.

Ewe Lamoten Tipetekison

2 Lupwen Jises a pesei noun kewe chon kaeo ar repwe appiru ewe leenien appiru a fen isetiu fan iter, a akkaewin ekieki ussun tipetekison. Fan fitu Jises a fonou noun kewe ussun tipetekison, me lon ewe pwinin Nisan 14, a pwarata pwisin an tipetekison ren an tolu pechen noun kewe aposel. Mwirin Jises a apasa: “Nge are ngang, noumi Sense o noumi Samol, ua tolu pechemi, iwe, ami oupwe pwal tolufengenni pechemi.” (Jon 13:14) Mwirin ena a ereni noun kewe aposel pwe repwe tapwelo mwirin ewe leenien appiru a fen isetiu fan iter. A ifa me murinnoon ena leenien appiru ren tipetekison!

3 Ewe aposel Paul a erenikich pwe mwen Jises a feito fonufan, a “lapalapeni lapalapen Kot.” Iwe nge, a fangolo mettoch meinisin me a wiliiti emon aramas mi tekisoson. Me lap seni ena, “a pwal pwisin atekisonatiu o a chok alleasochik tori malo.” (Filipai 2:​6-8) Ekieki mwo weween met a fori. Jises, ewe nampa ruu lon unusen lang me fonufan, a tipeeu ngeni an epwe kisikis seni ekkewe chon lang ren an wiliiti emon monukol ese tongeni fori och mettoch, a tipeeu ngeni an maarita fan nemenemen inan me seman, ir chon fonufan rese unusoch, me a tipeeu ngeni an epwe malo ussun chok emon chon atai alluk mi anioput. (Kolose 1:​15, 16; Ipru 2:​6, 7) A ifa me watteen an tipetekison! Sia tongeni appiru “ei sokkun ekiek” mi amaaraata ena esin “tipetekison”? (Filipai 2:​3-5) Ewer, nge ese mecheres.

4 Lamalam tekia a mwaal fesen me tipetekison. (An Salomon Fos 6:​16-​19) Lamalam tekia a emmwen ngeni an Setan turutiu. (1 Timoti 3:6) A mecheres le maarita lon letipen aramas nge, lupwen a nonnom ie, iwe, a mmen weires ach wieta. Aramas ra tongeni lamalam tekia pokiten fonuer, ar einang, pisekir, ar sukul, ar angangoch lon business, tekiar lein aramas, lapalapen meser me inisir, ar tufich lon basket are yakiu, me pwal chommong sokkopaten mettoch. Iwe nge, esor eu me leir a lamot ngeni Jiowa. (1 Korint 4:7) Me ika ekkena sokkun mettoch ra efisata lamalam tekia lon letipach, ra efeiengaua ach chiechioch me Jiowa. “Inaamwo ika ewe SAMOL mi tekia, nge a lolileniesini ekkewe mi tekison, nge a chok sinei ekkewe mi lamalam tekia seni touau.”​—Kol Fel 138:6; An Salomon Fos 8:​13.

Tipetekison Lein Pwiich Kewe

5 Pwal mwo nge ach alisata an Jiowa we angang are ach angoch lon, are wiisach kewe lon ewe mwichefel resap ita ngenikich ekkewe popun sipwe lamalam tekia. (1 Kronika 29:14; 1 Timoti 6:​17, 18) Ren enletin, ika a watte wiisach, iwe, epwe ita wattelo ach tipetekison. Ewe aposel Piter a pesei ekkewe elter pwe resap “lapalapeni lapalapen samol” nge repwe foriirelo “pwe leenien appiru ngeni ekkewe siip.” (1 Piter 5:3) Ekkewe elter ra seikita fan iten ar repwe chon angang me leenien appiru, nge esap fan iten ar repwe samol me masta.​—Luk 22:24-​26; 2 Korint 1:​24.

6 Esap ekkewe elter chok repwe pwarata tipetekison. Piter a mak ngeni ekkewe anuwol mi tongeni lamalam tekia ussun muttirin ar ekiek me pochokkulen inisir lap seni ekkewe mi chinnap: “Oupwe pwilitalong tipetekison lefilemi, pun ‘Kot a u ngeni ir mi lamalam tekia, nge a fangelo chen ngeni ir mi tipetekison.’ ” (1 Piter 5:5) Ewer, tipetekison ussun chok an Jises a lamot ngeni meinisin. A lamot tipetekison lupwen sipwe afalafala ewe kapas allim, akkaewin lupwen aramas rese mochen auseling are ra song. A lamot tipetekison ika sipwe etiwa fon are akkotaochu lapalapen manauach ren ach sipwe alapalo ach fiti ewe angangen afalafal. Pwal och, a lamot tipetekison fengen me luku mi pwora lupwen sia likiitu fan poraus mi esiitakich, alluk mi ffor fan iten eppetin ach angang, are riaffou mwaal.​—1 Piter 5:6.

7 Ifa ussun emon a tongeni akkufu an lamalam tekia me manaueni manauan fan “tipetekison” me ewe ekiek “pwe ekkewe ekkoch ra murinno seni” i? (Filipai 2:3) A lamot an nengeni pwisin i ussun chok Jiowa a nengeni i. Jises a awewei ewe sokkun ekiek mi pwung lupwen a apasa: “Pwal ami usun chok, mwirin oua forata mettoch meinisin minne a fen allukatiu ngenikemi, oupwe chok apasa, ‘Am chon angang mi chok mwal; sia chok forata minne wisem.’ ” (Luk 17:10) Chechchemeni mwo pwe esor och mettoch sia fori a akkarap ngeni murinnoon me ochchun minne Jises a fen fori. Iwe nge, Jises a tipetekison.

8 Pwal och, sia tongeni tingor alillis seni Jiowa ren ach sipwe amaaraata ewe sokkun ekiek mi pwung ussun pwisin kich. Ussun chok ewe soumak kol mi fel, sia tongeni iotek: “Kopwe aiti ngeniei tipatchem pwe upwe sinei, pun ua luku om kewe alluk.” (Kol Fel 119:66) Jiowa epwe alisikich le amaaraata eu ekiek mi murinno me itepok me ruuepek ussun pwisin kich me epwe efeiochukich pokiten ach tipetekison. (An Salomon Fos 18:12) Jises a apasa: “Iwe, are emon epwe atekiata pwisin i, iwe, epwe kuna tekison; nge are emon epwe atekisona pwisin i, iwe, epwe kuna tekia.”​—Mattu 23:12.

Ekiek Pwung Ussun Pwung Me Mwaal

9 Jises a nonnom lein aramas rese unusoch ren 33 ier nge “esor an tipis.” (Ipru 4:​15) Ren enletin, ewe soumak kol mi fel a eani ei oesini ussun ewe Messaia: “Ka fen tongei minne mi pung, o ka oputa minne ese pung.” (Kol Fel 45:7; Ipru 1:9) Ekkewe chon Kraist repwe pwal achocho le appiru Jises ren ena. Rese chok miritiiti minne mi pwung seni minne mi mwaal; nge ra oputa minne mi mwaal me ra tongei minne mi pwung. (Amos 5:​15) Seni ena ra kuna alillis lon ewe maun ngeni ar mochen fori minne mi mwaal a fen fotolong lon inisir seni ar uputiu.​—Keneses 8:​21; Rom 7:​21-​25.

10 Jises a ereni ewe Farisi Nikitimos: “Pun iteiten aramas meinisin mi fori minne mi ingau a chok oput saram, o ese feito ren saram, pwe an kewe fofor rete pwalo. Nge ewe mi fori minne mi enlet a feito ren saram pwe epwe pwapwalo pwe an kewe fofor a fen for lon Kot.” (Jon 3:​20, 21) Ekieki mwo: Jon a apasa pwe Jises “ewe saram enlet, ewe mi asarama iteiten aramas.” (Jon 1:​9, 10) Iwe nge, Jises a apasa pwe ika sia foffori “minne mi ingau”​—⁠ekkewe mettoch mi mwaal me ren Kot​—⁠sia oputa ewe saram. En mi tongeni anchangei pwe kopwe oputa Jises me an kewe minen aukuk mi pwung? A ina ussun chokkewe mi foffori tipis nge rese ekiekin aier. Neman esap ena ekiekir ussun ar kewe foffor nge a ina an Jises ekiek.

Ifa Ussun Sipwe Amaaraata An Jises Ekiek Ussun Pwung Me Mwaal

11 A lamot ach weweochuuti minne mi pwung me mwaal me ren ekiekin Jiowa. Sipwe chok angei ena esin weweoch seni ach kaeo lon an Kot we Kapas, ewe Paipel. Atun ach kaeo, a lamot ach iotek ussun chok ewe soumak kol mi fel: “SAMOL, kopwe esinei ngeniei lapalapen om kewe fofor; kopwe chok aiti ngeniei om kewe al.” (Kol Fel 25:4) Chechchemeni mwo pwe Setan a tipatchem sola. (2 Korint 11:14) A tongeni alingalo minne mi mwaal pwe epwe nikinikin pwung ngeni emon chon Kraist ika ese mammasa. Ina popun a lamot ach ekkekiekifichi won minne sia kaeo me auselingaochu ewe fon seni ewe “chon angang mi tuppwel o tipatchem.” (Mattu 24:45-​47) Kaeo, iotek, me ach pwungupwung won minne sia fen kaeo epwe alisata ach asimauolo pwe sipwe nonnom ren chokkewe ‘ra fen akaoren ngeni ar repwe tongeni esinna lefilen minne mi murinno o minne mi ingau.’ (Ipru 5:​14) Ika a ina met sia fori, iwe, sipwe pae ngeni ach oputa minne mi mwaal me tongei minne mi pwung.

12 Ika sia oput minne mi ngau, sisap mut ngeni mochenia-ingau an epwe maarita lon letipach. Fitu ier mwirin maloon Jises, ewe aposel Jon a makkei: “Ousap tongei fonufan, are ekkena mettoch mi nonnom lon fonufan. Are emon a tongei fonufan, iwe, esor ewe tongen Semach lon i. Pun ekkena mettoch meinisin mi nonnom lon fonufan, mochenia-ingauen fituk, mochenia-ingauen mesach, o lamalam tekian ach pisek, ese mo pop seni ewe Sam, pwe seni chok fonufan.”​—1 John 2:​15, 16.

13 Ekkoch mi tongeni eani ekiek pwe esap mettoch meinisin lon ei fonufan mi ngau. Epwe tongeni pwung ar ekiek nge, a mecheres ifa ussun ewe fonufan me ekkewe mettoch mi ling lon mi tongeni okkulukich seni ach angang ngeni Jiowa. Esor och mettoch lon ewe fonufan a ffor fan iten an epwe alapalo ach ririoch me Jiowa. Iwe, ika sia tongei ekkewe mettochun fonufan, pwal mwo nge ekkewe mettoch esor ngauer, sia feffetal won efoch aal mi alelo ngeni feieingau. (1 Timoti 6:​9, 10) Iwe nge mei wor chommong mettoch lon ewe fonufan mi ngau me ra tongeni aingauakichelo. Ika sia katol kachito mi watte fofforun mwanesol, tongen pisek, are lisowu mwaal, sisap chuen oputa ekkena mettoch me repwe wiliiti eu sossot. Ika sia chiechi ngeni aramas mi chok ekiekin amurinnoolo manauer are kutta ifa ussun repwe alapalo business, ekkena mettoch mi tongeni wiliiti minne mi lamot seni meinisin lon manauach.​—Mattu 6:​24; 1 Korint 15:33.

14 Iwe nge, ika sia pwapwaiti an Jiowa kapas, “mochenia-ingauen fituk, mochenia-ingauen mesach, o lamalam tekian ach pisek” esap kon ling ngenikich. Pwal och, ika sia chiechi ngeni chokkewe mi kutta loom an Kot we Muu, sipwe ussun chok ir ren ach tongei minne ra tongei me su seni minne ra su seni.​—Kol Fel 15:4; An Salomon Fos 13:20.

15 Koput ngeni foffor ingau me tong fan iten pwung a alisi Jises an epwe anefota “ewe pwapwa mi nom mwen i.” (Ipru 12:2) Sia pwal tongeni ina ussun. Sia silei pwe “fonufan epwe morelo o an kewe mochenia-ingau.” Ewe pwapwa seni fonufan esap nomofocholo. Iwe nge, “i mi fori letipen Kot epwe nonnom feilfeilo chok.” (1 Jon 2:​17) Pokiten Jises a fori letipen Kot, a suuk ngenikich ewe tufichin angei manau esemuch. (1 Jon 5:​13) Amwo sipwe appiru Jises me kuna feioch seni an tuppwol.

Likiitu Fan Riaffou Mwaal

16 Jises a fos ussun pwal eu an kewe leenien appiru fan iten noun kewe chon kaeo lupwen a apasa: “Iwe, iei ai alluk, pwe oupwe tongfengen lefilemi, usun chok ua tongeikemi.” (Jon 15:12, 13, 17) Mei wor chommong popun ekkewe chon Kraist repwe tongei chiener kewe chon luku. Lon ei fansoun, Jises a ekieki ussun ewe koput repwe kuna seni ewe fonufan. A apasa: “Iwe, are ewe fonufan a oput ami, oupwe chok sinei pwe a fen oput ngang mwen a oput ami. . . . ‘Emon chon angang esap lap seni noun we masta.’ Are ra eriaffouei, repwe pwal eriaffoukemi.” (Jon 15:18, 20) Ewer, pwal mwo nge lupwen ra kuna riaffou mwaal, ekkewe chon Kraist ra ussun chok Jises. A lamot ar repwe fori eu riri mi tong me pochokkul lefiler pwe repwe tongeni likiitu fan koput.

17 Met popun ewe fonufan epwe oputa ekkewe chon Kraist? Pokiten, ussun chok Jises, “esap ir seni fonufan.” (Jon 17:14, 16) Rese pekini eu pekin lupwen sounfiu ra maunfengen are a wor fitikoko lon politics. Ra amwochu ekkewe kapasen alongolongun alluk lon Paipel ussun pinin manau me ra manaueni manauer me ren an ewe Paipel ekiek tekia ussun pwung me mwaal. (Fofor 15:28, 29; 1 Korint 6:​9-​11) Ra kan achocho ngeni mettochun ngun sap mettochun aion. Ra nonnom lon fonufan nge, ussun chok Paul a makkei, ra ‘nouni fonufan . . . usun chok ir mi sap nouni.’ (1 Korint 7:​31) Ren enletin, ekkoch ra fen apasa pwe a fokkun murinno an Chon Pwarata Jiowa foffor. Nge Chon Pwarata Jiowa resap fangolo pwal mwo nge ekis chok ar luku ren ar repwe winneni an aramas ingeitiir are acheniir. Ina popun, lape-ngeni ekkewe chon fonufan rese weweitiir, me chommong ra oputer.

18 Noun Jises kewe aposel ra kuna an ewe fonufan koput lupwen Jises a ares me nninniilo, me ra kuna met Jises a fori fan ena koput. Lupwen ekkewe aramas fan nemenemen ekkewe nouwisin lamalam ra feilo ngeni ewe malamalen Ketsemeni ren ar repwe aresini Jises, Piter a sotun tumunu Jises ren efoch katilas, nge Jises a ereni Piter: “Kopwe aliwinalong om katilas lon leenian. Pun ir meinisin mi angei katilas repwe malo ren katilas.” (Mattu 26:52; Luk 22:50, 51) Loom, loom, ekkewe chon Israel ra maunei chon koputer ren katilas. Nge iei, a siwil me ese chuen ina ussun. Muun Kot “esap seni fonufan.” Ina popun esor kiannin eu fonu repwe tumunu. (Jon 18:36) Lon ekis chok fansoun Piter epwe fen wiliiti wiliposun eu muu lon pekin ngun mi nonnom lang. (Kalesia 6:​16; Filipai 3:​20, 21) Seni ena fansoun, noun Jises kewe repwe appiru Jises lupwen ra kuna koput me riaffou mwaal​—⁠repwe pwora nge kinamwe chok. Lupwen a ppiita osukosuk repwe likiti lon poun Jiowa me eani lukuluk won i ren kaworen ewe pochokkul mi lamot ngeni ar likiitu.​—Luk 22:42.

19 Fitu ier mwirin, Piter a makkei: “Kraist a pwal kuna riaffou fan asengesimi, o a isetiu eu leenien appiru mwemi, pwe ami oupwe tapwelo mwirin lon ipwan. . . . Lupwen ra lalingau ngeni i, ese mo lalingau-sefal; lupwen ra eriaffoua i, ese mo amosoku ir; nge a chok likitalo pwisin i ren ewe Sou Apung mi pung.” (1 Piter 2:​21-​23) Ussun chok Jises a ouroureer, seni ranin we, ekkewe chon Kraist ra fen kuna riaffou mwaal mi chou. Chon Kraist ikenai ra appiru Jises ussun chok ekkewe chon Kraist loom me a wor porausen ar likiitu fan tuppwol mi amwarar. A ffat pwe ir chon amwochu tuppwol mi kinamwe. (Pwarata 2:​9, 10) Amwo emon me emon leich epwe ussur lupwen a ppiita osukosuk.​—2 Timoti 3:​12.

“Pwilitalong Ach Samol Jises Kraist”

20 Paul a mak ngeni ewe mwichefel lon Rom: “Nge ami oupwe pwilitalong ach Samol Jises Kraist, o ousap ekieki usun minne epwe apwonueta ekkewe mochenian fitukemi.” (Rom 13:14) A ussun ita pwe Jises a ussun chok echo ufer. Me ekkewe chon Kraist ra sotun appiru lapalapan me fofforun kewe pwe repwe liosun nour we Masta, inaamwo ika rese unusoch.​—1 Tesalonika 1:6.

21 Sia tongeni sopwoch le “pwilitalong ach Samol Jises Kraist” ika sia kaeofichi manauen ewe Masta me achocho le manaueni manauach ussun chok a fen manaueni manauan. Sia appiru an tipetekison, an tongei minne mi pwung, an oputa fofforingau, an tongei pwiin kewe, an ese fitipacheiti fonufan, me an mosonottam lupwen a riaffou mwaal. Sise ‘ekieki usun minne epwe apwonueta ekkewe mochenian fituk’​—⁠weween pwe sise chuen kutta loom ifa ussun sipwe foummong lon fonufan are ifa ussun sipwe apwapwai inisich. Nge, lupwen sipwe pwungupwung won met sipwe fori are sotun pwakini eu osukosuk, sipwe eis: ‘Met Jises epwe fori? Met Jises a mochen upwe fori?’

22 Sia pwal appiru Jises ren ach achocho le “afalafala ewe kapas allim.” (Mattu 4:​23; 1 Korint 15:58) Ekkewe chon Kraist ra pwal appiru an Jises leenien appiru lon ena angang me ewe lesen mwirin ei epwe poraus won ifa ussun ra fori.

En Mi Tongeni Awewei?

• Met popun a mmen lamot pwe emon chon Kraist epwe tipetekison?

• Ifa ussun sia tongeni amaaraata ekiek pwung ussun minne mi pwung me mwaal?

• Ifa ussun chon Kraist repwe appiru Jises lupwen a ppiita osukosuk are riaffou mwaal?

• Ifa ussun sia tongeni “pwilitalong ach Samol Jises Kraist”?

[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]

1. Met popun Jises ewe leenien appiru fan iten Chon Kraist?

2, 3. Ifa ussun Jises eu leenien appiru mi unusoch ren tipetekison?

4. Met sokkun mettoch ra efisata an aramas lamalam tekia, nge met popun lamalam tekia eu minen efeiengau?

5. Met popun a lamot pwe ekkewe elter repwe tipetekison?

6. A lamot tipetekison lon menni kinikinin manauen chon Kraist?

7, 8. Ifa ussun sipwe tongeni amaaraata tipetekison?

9. Ifa an Jises ekiek ussun pwung me mwaal?

10. Ika sia foffori “minne mi ingau,” nge sise aier, met sokkun ekiek a nom rech?

11. Met a lamot ika sipwe amaaraata an Jises ekiek ussun pwung me mwaal?

12. Menni fon lon Paipel epwe alisikich ach sisap foffori minne mi ingau?

13, 14. (a) Met popun chon Kraist repwe tongeni feiengau ika ra tongei mettochun fonufan? (b) Ifa ussun sia tongeni ti senikich ach amaaraata tongen mettochun fonufan?

15. Ussun chok ren Jises, ifa ussun ach tongei minne mi pwung me oputa minne mi mwaal epwe apochokkulakich?

16. Met popun a fokkun lamot pwe chon Kraist repwe tongefengenniir?

17. Met popun ewe fonufan a oputa chon Kraist?

18, 19. Ifa ussun chon Kraist repwe appiru Jises lupwen a ppiita osukosuk me riaffou mwaal?

20-​22. Ifa ussun chon Kraist repwe ‘pwilitalong ewe Samol Jises Kraist’?

[Lios lon pekin taropwe 17]

Jises a isetiu ewe leenien appiru mi unusoch ren tipetekison

[Lios lon pekin taropwe 18]

A lamot tipetekison lon kinikinin manauen chon Kraist meinisin, kapachelong ewe angangen afalafal

[Lios lon pekin taropwe 19]

Setan a tongeni alingalo kulou mi ngau pwe epwe nikinikin fich ngeni chon Kraist

[Lios lon pekin taropwe 20]

Tong fan iten pwiich kewe epwe apochokkulakich pwe sipwe tongeni likiitu fan an aramas u ngenikich

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share