LESEN 17
KÉL 99 Pwiich Kana mi Fókkun Chómmóng
Sise Fókkun Áláemén
‘Üpwe alisuk.’—AIS. 41:10.
MENLAPAN
Rúáánú alen án Jiowa pwáári an tongekich.
1-2. (a) Pwata sia tongeni apasa pwe atun a torikich osukosuk, sise fókkun ákkáláeménúló? (b) Met sipwele káé lón ei lesen?
ATUN a torikich watteen osukosuk, eli sipwe meefi pwe ussun itá nge sia ákkáláemén wóón efóch kúkkún mwoota lón fansoun watteen mélúmél. Iwe nge, sise ákkáláemén. Semach we mi tong lón láng a kúna ach kewe weires me a pwonei pwe epwe álisikich. Fán tong, iei met Jiowa a alúkúlúkú ngeni néún kewe aramas mi túppwél: ‘Üpwe alisuk.’—Ais. 41:10.
2 Ei lesen epwe áiti ngenikich ifa ussun Jiowa a álisikich ren an (1) emmwenikich, (2) awora met sia osupwangan, (3) túmúnúkich, me (4) oururukich. Jiowa a alúkúlúkúkich pwe ese lifilifil met sókkun weires epwe torikich, i esap fókkun ménúkikicheló. Ese fókkun tongeni likitikicheló. Ina minne, sise fókkun ákkáláemén.
JIOWA A EMMWENIKICH
3-4. Ifa ussun Jiowa a emmwenikich? (Kölfel 48:14)
3 Álleani Kölfel 48:14. Jiowa mi silei pwe sise fókkun tongeni emmweni pwisinkich. Ifa ussun Jiowa a emmweni néún kewe aramas mi túppwél lón ei fansoun? Eú alen an féri ena, ina me ren ewe Paipel. (Kölf. 119:105) Jiowa a néúnéú an we Kapas le álisikich ach sipwe eáni kefil mi múrinné me ámááraatá ekkewe napanap mi álisikich ach sipwe eáni manaw mi pwapwa iei me pwal kúna manaw esemuch lón mwachkkan.a Áwewe chék, a asukulakich pwe sisap amwéchú ach song, ach sipwe wenechar lón meinisin met sia féri, me ach sipwe fókkun tongei ekkewe ekkóch. (Kölf. 37:8; Ipru 13:18; 1 Pit. 1:22) Atun sia pwáári ekkena mettóch, sia wiliiti sam me in mi múrinné, emén mwán are fefin mi pwúpwúlú mi múrinné, me chiechi mi múrinné.
4 Pwal och, Jiowa a apachaalong lón an we Kapas pwóróusen ekkewe aramas mi toriir ekkewe sóssót mi pwal torikich me eáni ekkewe memmeef mi ussun chék pwal ach kewe memmeef. (1 Kor. 10:13; Jem. 5:17) Atun sia álleani ekkena pwóróus mi wesewesen fis me apwénúetá ekkewe lesen sia káé seniir, sia tongeni kúna ruu feiéch seni. Áeúin, sia mirititi pwe sise áláeménúló, a pwal wor chókkewe mi pwal toriir ekkewe esin sóssót mi torikich nge ra pwal likiitú faar ren álillisin Jiowa. (1 Pit. 5:9) Me oruuan, sia káé ifa ussun sia tongeni likiitú fiti pwapwa fán ekkewe osukosuk mi torikich.—Rom 15:4.
5. Ié kewe Jiowa a néúnéú le emmwenikich?
5 Jiowa a pwal néúnéú chienach kewe le emmwenikich.b Áwewe chék, iteitan ekkewe chónemmwen mi wisen sáifetál ra chuuri ach kewe mwichefel pwe repwe apéchékkúlakich. Ar kewe afalafal ra apéchékkúla ach lúkú me álisikich ach sipwe chék tipeeúfengen. (Féf. 15:40–16:5) Ekkewe mwán mi ásimaw ra pwal angang weires fán iten emén me emén kich pwe sipwe chék ririéch ngeni Jiowa. (1 Pit. 5:2, 3) Ekkewe sam me in ra áiti ngeni néúr kewe ar repwe tongei Jiowa, ifa ussun repwe kefiléch, me eáni napanap mi múrinné. (SalF. 22:6) Pwal chienach kewe fefin mi ásimaw ra álisi ekkewe fefin mi kúkkún ieriir seniir ren ar isettiw leenien áppirú mi múrinné, awora ngeniir kapasen fén mi álilliséch, me ngeniir kapasen pesepes fán tong.—Tait. 2:3-5.
6. Met a lamot sipwe féri pwe sipwe kúna feiéch seni án Jiowa kapasen emmwen?
6 Jiowa a awora mettóch meinisin mi lamot ngenikich pwe epwe emmwenikich. Ifa ussun sia tongeni pwáári ach aúcheani met a fen féri fán itach? Än Salomon Fos 3:5, 6 a apasa: “Kopwe lükü ewe Samol mi Lapalap ren unusen lelukom, nge kosap lükülükü püsin om sile.” Iká sia lúkúlúk wóón i, iwe ‘epwe aiti ngenikich ewe al mi pwüng,’ weween, epwe álisikich pwe sipwe túmúnúkich seni chómmóng osukosuk me eáni manaw mi kon pwapwa. A ifa me kilisouch ren án Jiowa awora kapasen fén mi fiti tong, mi fich ngeni emén me emén kich!—Kölf. 32:8.
JIOWA A AWORA MET SIA OSUPWANGAN
7. Ifa ussun Jiowa a awora met sia osupwangan? (Filipai 4:19)
7 Álleani Filipai 4:19. Me lúkún án Jiowa emmwenikich lón pekin ngún, i a pwal álisikich lón ach angang weires fán iten anach mwéngé, úfach, me imwach. (Mat. 6:33; 2 Tes. 3:12) Inaamwo iká a pwúkún nóm ren aramas ar aúreki osupwanger lón pekin áion, nge Jiowa a pesekich ach sisap kon aúreki ekkena mettóch. (Mat. 6:25) Pwata? Pún Semach na esap tongeni likitaaló néún kewe aramas mi túppwél atun fansoun ar osupwang. (Mat. 6:8; Ipru 13:5) Sia tongeni unusen lúkúlúkú an we pwon pwe epwe awora ngenikich met sia osupwangan.
8. Met Jiowa a féri fán iten Tafit?
8 Ekieki ifa ussun Jiowa a álisi Tafit. Atun ekkewe fansoun mi áweires Tafit a súsúfeil, Jiowa a awora ngeni me chienan kewe met mi lamot ngeniir pwe repwe manaw. Lupwen Tafit a ekieki ifa ussun Jiowa a túmúnú lón ena fansoun, iei met a makkeei: “Lupwen ngang üa eman alüal, tori iei üa chinlap, üsap küna mwo eman chon pwüng epwe sachawun, ika nöün kana repwe tütüngorfetal ener mongö.” (Kölf. 37:25) Ese mwáál, ka pwal ussun Tafit le kúna ifa ussun Jiowa a awora met en me chienom kewe Chón Kraist oua osupwangan lón fansoun weires.
9. Ifa ussun Jiowa a awora ngeni néún kewe aramas lón ei fansoun minne ra osupwangan atun fisin feiengaw watte? (Pwal ppii ekkewe sasing.)
9 Jiowa a pwal awora ngeni néún kewe aramas met ra osupwangan atun fisin feiengaw watte. Áwewe chék, atun a fis lengita lemanawen ekkewe aposel, ekkewe Chón Kraist seni sókkopaten fénú ra tiinaaló ar álillis ngeni chiener kewe mi osupwang. (Féf. 11:27-30; Rom 15:25, 26) Ina met néún Kot kewe aramas lón ei fansoun ra pwal féri fán iten chiener kewe mi osupwang. Atun a fis feiengaw watte, Jiowa a amwékútú néún kewe aramas ar repwe awora ekkewe mettóch mi lamot ngeni chiener kewe, áwewe chék ra awora mwéngé, konik, úf, me sáfei. Chókkewe mi fiti angangen construction ra férsefáli ekkewe imw me Leenien Mwiich mi ta. Me néún Jiowa kewe aramas ra mwittir awora kapasen ourur me apéchékkúl seni Paipel ngeni chókkewe mi ta seniir imwer are má seniir attongeer.c
Ifa ussun Jiowa a oururukich atun fisin feiengaw watte? (Ppii parakraf 9)e
10-11. Met ka káé seni pwóróusen Borys?
10 Jiowa a pwal fangafangéch ngeni ekkewe aramas resaamwo chón fel ngeni. Sia áppirú Jiowa le kútta alen ach sipwe pwal kirekiréch ngeni ekkewe aramas rese fel ngeni. (Kal. 6:10) Atun sia féri ena, lape ngeni a kan suuki ngenikich alen ach sipwe afalafal ngeniir. Iei pwóróusen Borys, emén principal mi nónnóm lón Ukraine. Inaamwo iká Borys esap emén Chón Pwáraatá Jiowa, nge a kan soun kirekiréch ngeni néún kewe chón sukul iir Chón Pwáraatá Jiowa me súféliti met ra eáni lúkú. Atun Borys a filaatá an epwe sú seni ewe maun mi fiffis lón leenian we me ló ngeni kinikinin ewe leeni ia epwe túmún me ie, chienach kewe ra álisi. Ekiseló mwirin, Borys a fiti Áchechchemen án Kraist máló. Atun Borys a ekieki ussun meinisin met chienach kena ra féri ngeni, a apasa: “Ekkewe Chón Pwáraatá ra fókkun kirekiréch ngeniei me túmúnúei. Úa kilisou ngeni Chón Pwáraatá Jiowa.”
11 Kich meinisin sia pwal tongeni áppirú Semach na lón láng le pwáári tong ngeni ekkewe aramas mi osupwang, ese lifilifil iká iir chienach are esap chienach. (Luk 6:31, 36) Sia áneán pwe ewe tong sia pwáár ngeniir epwe amwékútúúr ar repwe wiliiti néún Kraist chón káé. (1 Pit. 2:12) Nge ese lifilifil iká ra filaatá le angang ngeni Jiowa are rese, nge sipwe pwapwa pokiten a “watte pwapwaan fang lap seni angei.”—Féf. 20:35.
JIOWA A TÚMÚNÚKICH
12. Met sókkun túmún Jiowa a pwon pwe epwe awora ngeni néún kewe aramas? (Kölfel 91:1, 2, 14)
12 Álleani Kölfel 91:1, 2, 14. Lón ei fansoun, Jiowa a pwon pwe epwe túmúnú néún kewe aramas seni ese lifilifil met mi tongeni atai ar chiechiéch ngeni. Esap fókkun mut ngeni Setan an epwe angawaaló fel mi enlet. (Jon 17:15) Me atun “ewe riáfféú mi lapalap,” sia tongeni unusen lúkúlúk pwe Jiowa epwe apwénúetá an we pwon pwe epwe túmúnú néún kewe aramas esap chék lón pekin lúkú nge pwal lón pekin áion.—Pwár. 7:9, 14.
13. Ifa ussun Jiowa a túmúnú emén me emén kich?
13 Ifa ussun Jiowa a túmúnú emén me emén kich? Jiowa a néúnéú an we Kapas le álisikich ach sipwe tongeni silei met mi pwúng me met mi mwáál. (Ipru 5:14) Lupwen sia álleasochisi met sia káé seni ewe Paipel, sia túmúnú ach ririin chiechi ngeni Jiowa me sipwe pwal eáni kefil mi múrinné mi álisikich ach sipwe pwapwa me péchékkúl. (Kölf. 91:4) Pwal och, Jiowa a áeá ewe mwichefel le túmúnúkich. (Ais. 32:1, 2) Chienach kewe lón ewe mwichefel ra tongei Jiowa me álleasochisi i. Ina popun, ach awora ach fansoun ngeniir atun ach kewe mwiich, fitiir le afalafal, me fitiir le kukkunou a tongeni apéchékkúlakich me álisikich le ú ngeni ekkewe mettóch mi ngaw.—SalF. 13:20.
14. (a) Pwata Kot ese eppeti senikich meinisin met mi ngaw mi fis? (b) Met Kölfel 9:10 a alúkúlúkú ngenikich? (Pwal ppii ewe footnote.)
14 Me lóóm, fán ekkóch Jiowa a túmúnú néún kewe aramas seni feiengaw are máló. Iwe nge, esap fansoun meinisin a féri ena. Fán ekkóch, “mettóch mi weiweitá” a tongeni fis ngenikich. (SalAf. 9:11, NW) Pwal och, Jiowa a mut ngeni néún kewe chón angang ar repwe kúna riáfféúmwáál me pwal mwo nge máló pwe epwe ánnetatá pwe Setan emén mi kapas chofona. (Hiop 2:4-6; Mat. 23:34) A pwal tongeni fis ena lón ei fansoun. Inaamwo iká eli Jiowa esap amóeló ach kewe osukosuk, nge sia tongeni lúkúlúk pwe esap fókkun likitaaló chókkewe mi tongei i.d—Kölf. 9:10.
JIOWA A OURURUKICH
15. Ifa ussun sia kúna oururun letipach ren ach iótek, álleani án Kot Kapas, me chiechi ngeni chienach kewe Chón Kraist? (2 Korint 1:3, 4)
15 Álleani 2 Korint 1:3, 4. Fán ekkóch, sia chúúpwúl, aúrek, are meefi weires. Eli iei ka nóm fán eú osukosuk mi efisi óm kopwe meefi pwe ka chék ákkáláemén. Mi wor emén a weweiti met ka meefi? Jiowa a weweiti. Ese chék meefi metekin letipach, nge a pwal “oururukich lón ach riáfféú meinisin.” Ifa ussun? Atun sia iinaawu masouen letipach ngeni lón ach iótek, i a ngenikich an we “kinamwe, ewe mi luluuló seni met aramas ra tongeni weweiti.” (Fil. 4:6, 7) Sia pwal angei ourur atun sia álleani án Jiowa kapas ngenikich lón ewe Paipel. Me lón ewe Paipel, Jiowa a erenikich úkúúkún watteen an tongekich, áiti ngenikich ifa ussun sipwe tipáchem, me ngenikich ápilúkúlúk. Sia pwal angei ourur me lón ach kewe mwiich, ikewe sia káé ekkewe pwóróus seni Paipel mi apéchékkúl, me chiechi ngeni chienach kewe mi tongekich.
16. Met ka káé seni pwóróusen Nathan me Priscilla?
16 Ren ach sipwe weweiti ifa ussun Jiowa a néúnéú an we Kapas le awora ourur me pesepes, iei sipwe ppii pwóróusen Nathan me Priscilla, iir ra nónnóm Merika. Fite ier a ló, ra filaatá ar repwe mwékút ngeni ikewe mi osupwangen chón afalafal ie. Nathan a erá, “Áúa lúkúlúk pwe Jiowa epwe efeiéchú ám achocho.” Iwe nge, mwirin ar wareiti ena leeni, a weiweitá an toriir semmwen me a weires ar repwe kúnékún ar angangen moni epwe atufichi manawer. Iwe ra liwiniti leenier we, me a chúen sópwósópwoló ar osupwangen moni. Nathan a erá, “Úa kan ekieki iká pwata Kot ese efeiéchúkem lón ewe napanap áúa ekieki an epwe efeiéchúkem lón.” A pwal erá, “Úa mwo nge poputá ekieki iká mi wor met mi mwáál úa féri.” Iwe nge, ló, ló, ló, Nathan me Priscilla ra mirititi pwe Kot ese likitiireló lón ewe fansoun ra osupwangen álillis. Nathan a erá, “Lón ekkena fansoun mi áweires, ewe Paipel a ussun chiechiem mi tipáchem mi ngenikem kapasen apéchékkúl me emmwen.” A pwal erá, “Ám nefótófót wóón ifa ussun Jiowa a álisikem le likiitú fán ena esin osukosuk nge esap fen wóón ewe osukosuk, a ammólnakemitá ngeni ekkewe sóssót epwe torikem lón mwachkkan.”
17. Ifa ussun a tori Helga kapasen ourur? (Pwal ppii ewe sasing.)
17 Chiechiach kewe Chón Kraist ra pwal tongeni oururukich. Ifa ussun? Sipwe ppii pwóróusen emén chienach fefin itan Helga mi nónnóm Hungary. Ren fite fite ier, a fis ngeni ekkóch osukosuk mi efisi an epwe meefi lólilen me meefi pwe ese wor aúchean. Nge atun a ekiekisefáli ekkena fansoun, a mirititi pwe Jiowa a néúnéú chón ewe mwichefel le oururu. Iei met a erá: “Jiowa a kan álisiei atun a kúna pwe a kúkkúnúló péchékkúlei pokiten ái angangen moni, túmúnú nei we mi semmwen, me pwal nóm fán ekkóch osukosuk. Iteiten rán, lón ekkewe 30 ier a ló, a kan apwénúetá an we pwon pwe epwe oururuei. A kan soun oururuei ren meefien ekkewe ekkóch mi apéchékkúl. Fán chómmóng a wor chón text ngeniei wóón phone, mak ngeniei taropwe, are apúngaei atun a fókkun lamot ngeniei.”
Ifa ussun Jiowa a tongeni néúnéú en le oururu ekkewe ekkóch? (Ppii parakraf 17)
18. Ifa ussun sia tongeni oururu ekkewe ekkóch?
18 Sia mmen feiéch pún sia tongeni áppirú Kot le oururu ekkewe ekkóch. Ifa ussun sia tongeni féri ena? Sia tongeni mosonottam le aúseling ngeniir, eáni kapas mi tongeni oururuur, me álisiir wóón ekkewe mettóch epwe álilliséch ngeniir. (SalF. 3:27) Sia achocho le oururu meinisin chókkewe mi nóm lón riáfféú, kapachelong chókkewe resaamwo angang ngeni Kot. Lupwen chón óruch kewe ra letipeta, semmwen, are aúrek, sia ló rer, aúseling ngeniir atun ra fós, me áiti ngeniir ekkóch pwóróus seni Paipel mi apéchékkúl. Atun sia áppirú Jiowa, “ewe Koten ourur meinisin,” sise chék álisi chienach kewe chón lúkú ar repwe likiitú fán ekkewe osukosuk mi toriir, nge eli sia pwal álisi chókkewe rese angang ngeni Kot ar repwe mochen káé ussun i.—Mat. 5:16.
JIOWA EPWE ÁLISIKICH FANSOUN MEINISIN
19. Met Jiowa a féri fán itach, me ifa ussun sia tongeni áppirú i?
19 Jiowa a fókkun chúngú meinisin chókkewe mi tongei i. Ese likitikicheló atun sia nóm lón weires. A tongei néún kewe aramas mi túppwél ngeni, ussun chék án emén sam are in tongei néún. I a emmwenikich, awora met sia osupwangan, túmúnúkich, me oururukich. Sia áppirú Semach na mi tong lón láng lupwen sia álisi ekkewe ekkóch me apéchékkúler atun ra nóm lón weires. Lón ei ótót, eli sipwe nóm lón weires me riáfféú, nge sia tongeni lúkúlúk pwe Jiowa a nónnóm rech. Iei met a eáni pwon ngenikich: “Kosap niuokus, pun ngang üa etuk.” (Ais. 41:10) Ena pwon a alúkúlúkú ngenikich pwe sise fókkun áláemén, Jiowa a nóm rech.
KÉL 100 Ousipwe Awasélaéchúúr
a Ppii ewe lesen itelapan “Föri Kefil Epwe Elingaalo Kot” lón Ewe Leenien Mas minen April 1, 2011.
b Ppii ewe lesen itelapan “Ákkálleasochisi án Jiowa Kewe Emmwen” lón Ewe Leenien Mas minen February 2024, par. 11-14.
c Ka tongeni kúna ekkewe pwóróus mi kerán katowu wóón jw.org ren óm taipeelóng “disaster relief” lón ewe search bar.
d Ppii ewe lesen “Kapas Eis Seni Chón Állea” lón Ewe Leenien Mas minen February 2017.
e ÁWEWEEN SASING: A kawor ngeni ekkewe Chón Kraist lón Malawi ekkewe álillis lón pekin áion me pwal pekin ngún mwirin an toriir eú feiengaw watte.