Än Jiowa we Kapas A Manau
Menlapen ewe Taropwe ngeni Chon Rom
ORUN 56 C.E., atun an aülüngätin säi lon wisan we, wisen misineri, ewe aposel Paul a tori ewe telinimw Korint. A rongorong pwe a sokkofesen ekiekin ekkewe Chon Kraist chon Jus me chon Jentail lon Rom. Pokiten a mochen unusen etipeeüfengenniir lon Kraist, Paul a wisen makkei echö taropwe ngeniir.
Lon ena taropwe ngeni chon Rom, Paul a aweweei ifa ussun aramas ra küna pwüng, me met sokkun manau repwe manaueni. Ewe taropwe a amürinnölo ekiekich ren ach silelo Kot me an we Kapas, a menlapei än Kot kirekiröch, me a ätekiatääi wisen Kraist le amanauakich.—Ipru 4:12.
IFA USSUN ARAMAS RA KÜNA PWÜNG?
Paul a makkei: “Aramas meinisin ra tipis, o rese mo tori ewe lingen Kot. Repwe kuna pung ren an we chen, usun chok och liffang, ren ewe ngaselo mi nom lon Kraist Jises.” Paul a pwal apasa: “Emon epwe tongeni kuna pung ren luku, sap ren foforun ewe alluk.” (Rom 3:23, 24, 28) Ren ar lükü “ewe foforun pung,” ekkewe Chon Kraist mi kepit me pwal chon ewe “mwich mi lapalap” me lein “pwal ekkoch siip” repwe tongeni “kuna pwung.” Ekkewe mi kepit repwe eti Kraist le alemwiri manau lon läng, me chon ewe mwich mi lapalap repwe tongeni wiliti chiechien Kot, me eäni ewe äpilükülükün manauewu seni “ewe riaffou mi lapalap.”—Rom 5:18; Pwar. 7:9, 14; Jon 10:16; Jem. 2:21-24; Mt. 25:46.
Paul a kapas eis, “Iwe, meet? Sipwe fori tipis pun sise chuen nonnom fan alluk, pwe fan chen?” A pölüweni: “Apwi, esap ina!” A aweweei, “[Are oupwe] wiliti chon angangen . . . tipis, iwe, sopolon malo; nge are ren alleasochis, iwe, sopolon pung.” (Rom 6:15, 16) “Are oupwe nielo foforun inis ren ewe Ngun, iwe, oupwe manau.”—Rom 8:13.
Pölüwen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
1:24-32—Ekkewe föfföringaü Paul a mak ussun lon ekkeei wokisin ra weneiti ekkewe chon Jus are ekkewe chon Jentail? Inaamwo ika a tongeni weneiti iir me ruu ekkewe mwichen aramas, nge Paul a äkkäeüin kapas ussun ekkewe chon Israel loom loom mi rikilo. Inaamwo ika ra silei ussun pwüngün än Kot kewe allük, nge “rese mo lolileniesini ar sineifichi ussun Kot.” Ina popun ra fokkun ngaü.
3:24, 25—Ifa ussun “ewe ngaselo mi nom lon Kraist Jises” epwe tongeni pwölüelo “ekkewe tipisin lom” me mwen än Jises awora ewe möön kepich? Ewe äeüin oesini ussun ewe Messaia mi mak lon Keneses 3:15 a pwönüetä lon 33 C.E. lupwen Jises a ninniilo woon ewe irään ninni. (Kal. 3:13, 16) Iwe nge, atun Jiowa a kerän atowu ena oesini me lon auan, ussun itä nge mwen mesan, a fen mönatiu liwinin ewe möön kepich, pun esor och mettoch epwe pinei än Kot apwönüetä minne a akkota. Iwe, Jiowa a tongeni omusalo tipisin mwirimwirin Atam kewe mi anganga ar lükü an we pwon pun a alongolong woon än Jises epwe asoresini manauan. Ewe möön kepich a pwal atufichi manausefällin aramas, iir mi manau mwen fansoun Kraist.—Fof. 24:15.
6:3-5—Met weween papatais lon Kraist Jises me papatais lon an we mälo? Atun Jiowa a epiti nöün Kraist kewe chon äppirü ren ngün mi fel, ra ririfengen me Jises me ra wiliti chon ewe mwichefel mi wewe ngeni inisin Kraist, nge i möküran. (1 Kor. 12:12, 13, 27; Kol. 1:18) Ina weween ar papatais lon Kraist Jises. Ekkewe Chon Kraist mi kepit ra pwal “papatais lon [än Kraist] malo,” weween, ra pennüküolo pwisin letiper me likitalo ekiekin manau esemuch woon fönüfan. Ina minne, ar mälo, ina eü asor, ussun chök än Jises mälo, nge ar mälo esap tongeni penmanauei aramas. Ar papatais lon än Kraist mälo epwe unusolo lupwen repwe mälo me manausefäl ngeni manau lon läng.
7:8-11—Ifa ussun ‘tipis a küna eü fansoun mi fich ren ewe allük’? Ewe Allük a älisi aramas ar repwe unusen weweiti met a kapachelong lon tipis, iwe, a lapolo ar mirititi pwe iir chon tipis. Ina minne, ra esilla pwal ekkoch mettoch mi wewe ngeni föfföringaü are tipis, iwe, a chommongolo ekkewe aramas mi weweiti pwe iir chon tipis. Ina popun, sia tongeni erä pwe tipis a küna eü fansoun mi fich ren ewe Allük.
Ikkeei Ekkoch Lesen Fän Itach:
1:14, 15. Mei wor chommong popun sipwe mwasangasang le arongafeili ewe kapas allim. Iei eü popun, lon kapas monomon, mei wor ach liwinimmang ngeni aramas chchaan Jises we a mööniir me wisach pwe sipwe älisiir ar repwe silelo Kot me an kewe kokkot.
1:18-20. Pokiten napanapen Kot kewe mi monomon ra pwäpwälo lon förian kewe, ese fokkun wor popun aramas rese pwüng mi imulo seni Kot repwe erä pwe esor emön Kot.
2:28; 3:1, 2; 7:6, 7. Mwirin än Paul eäni ekkoch kapas mi oro pöchökkül ngeni ekkewe chon Jus, Paul a eäni ekkoch kapas pwetete. A isetiu eü leenien äppirü fän itach pwe sipwe angöch le kapas pwetete ussun pworaus mi tongeni asonga aramas.
3:4. Lupwen kapasen aramas a ü ngeni minne Kot a apasa lon an we Kapas, sia pwäri ach lükü pwe “Kot epwe chok enlet” ren ach lükülük woon pworausen Paipel me etipeeüfengenni ach föfför ngeni letipen Kot. Ren ach tinikken le afalafala ewe Mwu me föralo chon käeö, sipwe älisi aramas ar repwe küna pwe Kot mi chök enlet.
4:9-12. Fansoun langattam me mwen an we a sirkumsais atun a 99 ierin, Eperiam a fen küna pwüng ren än lükü. (Ken. 12:4; 15:6; 16:3; 17:1, 9, 10) Ren an eita ngeni Eperiam emön mi pwüng me mwen an a sirkumsais, Kot a pwäri met a atufichi än emön epwe küna pwüng me ren.
4:18. Äpilükülük allim, ina eü kinikinin ach lükü mi fokkun lamot. Ach lükü a alongolong woon äpilükülük allim.—Ipru 11:1.
5:18, 19. Ren ekkoch chök kapas mi ffataffatöch, Paul a aweweei ifa ussun Jises a löllö ngeni Atam me ifa ussun emön mwän epwe tongeni “fangala manauan fänäsengesin chomong aramas pwe möön manauer.” (Mt. 20:28) Epwe mürinnö ach sipwe pwal äppirü ena esin napanapen asukula aramas ren awewe mi ititiöch me mwochomwoch.—1 Kor. 4:17.
7:23. Kifetin inisich, awewe chök, pöüch kewe, pechech kewe, me chönmöngööch repwe tongeni ‘fötekini kich ren ewe allükün tipis,’ iwe, sisap äeämwäälliir.
8:26, 27. Lupwen epwe torikich osukosuk mi kon watte pwe sise chüen silei met sipwe eäni iotek, “ewe Ngun a pwisin iotek fan asengesich.” Ina atun Jiowa, “ewe mi auseling iotek,” epwe etiwa iotek mi mak lon an we Kapas mi fich ngeni ach osukosuk ussun itä nge a popu senikich.—Kölf. 65:2.
8:38, 39. Ekkewe feiengaü watte, ngün mi ngaü, me mwuun fönüfan resap tongeni pinei än Jiowa tongekich, are ach tongei Jiowa.
9:22-28; 11:1, 5, 17-26. Chommong oesini ussun än Israel liwinsefäl ra pwönütä ren ewe mwichefelin Chon Kraist mi kepit, “ekkewe a fen kori, sap seni chok me lein ekkewe Jus, nge pwal seni me lein ekkewe Jentail.”
10:10, 13, 14. Lükün ach tongei Kot me aramas, ach lükülük woon Jiowa me an kewe pwon epwe pwal amwökütükich pwe sipwe tinikken lon ewe angangen afalafal.
11:16-24, 33. A ifa me watteen mürinnöön “umoumochun Kot, o pwal an song”! Ewer, “I ewe Achau, an föför ra unusen mürina, pun an kewe al meinisin ra pwüng.”—Tut. 32:4.
ATIPEEÜFENGENNI MANAUACH NGENI ACH KÜNA PWÜNG
Paul a apasa, “Iwe, upwe fonou ami pwii kena, ren umoumochun Kot, pwe oupwe fangalo inisimi usun chok asor mi manau, asor mi fel, asor Kot epwe pwapwa ren.” (Rom 12:1) Pokiten Chon Kraist ra küna pwüng ren ar lükü, minne Paul a apasa mwirin epwe kküü ar ekiek ussun pwisin iir, pwal ekkewe ekkoch, me ekkewe sou nemenem.
Paul a makkei: “Upwe pwal fonou ami, emon me emon, ren ewe chen a fangeto rei, pwe emon esap ekieki ren pwisin i mi tekia seni minne mi fich. Ami tong epwe enlet.” (Rom 12:3, 9) “Aramas meinisin repwe aleasochisi nöüwisen ewe mwü mi nemeniir.” (Rom 13:1) Ren minne miritin letipach epwe filatä, Paul a pesekich Chon Kraist ach sipwe “ükütiu le apwüngüfengenikich eman ngeni eman.”—Rom 14:13.
Pölüwen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
12:20—Ifa ussun sipwe “ioni mochen ekkei” woon möküren emön chon oputakich? Lon fansoun Paul, aramas ra kan walong ekkoch moochen ekkei woon me fän mechä lon eü umw. Iwe, pwichikkaren ekkewe moochen ekkei a etenaalo ewe mechä pwe epwe imulo seni ewe ppwul. Pwal ina chök ussun, ren ach kirekiröch ngeni, ussun itä nge sia ioni moochen ekkei woon möküren emön chon oputakich pwe epwe etenaalo pöchökkülen an song me epwe üfaatä napanapöchün kewe.
12:21—Ifa ussun sipwe “pworacho ngeni ingau ren fofor murinno”? Iei eü mettoch sipwe föri, sipwe pwora le föfföri ewe angangen afalafala ewe kapas allimen ewe Mwu Kot a awisa ngenikich tori fansoun an epwe wesöch me ren Jiowa.—Mark 13:10.
13:1—Ifa ussun “Kot a ngeni ekewe nöüwis wiser pwe repwe nemenem”? “Kot a ngeni ekewe nöüwis wiser pwe repwe nemenem” pun a mut ngeniir ar repwe nemenem, iwe, fän ekkoch, Kot a fen oesini ussun ar nemenem. A pwäpwälo ren minne ewe Paipel a oesini ussun ekkoch sou nemenem.
Ikkeei Ekkoch Lesen Fän Itach:
12:17, 19. Ika sipwe eniwili ngeni emön an föfföringaü ngenikich, sipwe wiseni wisen Kot. A ifa me watteen ach lamalam tekia ika sipwe “liwini ngeni chon fofor ingau”!
14:14, 15. Sisap aletipengaua are oturukapa emon pwiich ren minne sipwe ngeni pwe epwe mongo are un.
14:17. An emon ririöch ngeni Kot ese äkkäeüin alongolong woon minne a mongo are un are minne ese mongo are un. Iwe nge, a riri ngeni pwüng, kinamwe, me pwapwa.
15:7. Sisap lifilifil aramas, nge sipwe etiwa iir meinisin mi letip-wenechar le kukkutta ewe enlet ar repwe tolong lon ewe mwichefel me sipwe pwal esilefeili pworausen ewe Mwu ngeni meinisin sia chuuri.
[Sasing lón pekin taropwe]
Mi tongeni musulo tipisin ekkewe aramasen loom me mwen kamötiuen ewe möön kepich?