TEINE KUNINGATE RAAMAT

1 Pärast Ahabi surma hakkas Moab+ Iisraeli vastu mässama.

2 Ükskord juhtus, et Ahasja kukkus Samaarias läbi oma katusekambri aknavõre ja sai vigastada. Ta kutsus oma käskjalad ja ütles neile: „Minge küsige Ekroni+ jumalalt Baal-Sebubilt, kas ma saan terveks.”+ 3 Aga Jehoova ingel ütles tisbelasele Eelijale:+ „Mine Samaaria kuninga käskjalgadele vastu ja küsi neilt: „Kas Iisraelis ei ole Jumalat, et lähete küsitama Ekroni jumalat Baal-Sebubit?+ 4 Seepärast ütleb Jehoova: „Sa ei tõuse enam voodist, kus sa lamad, vaid sa sured!””” Siis Eelija läks teele.

5 Kui käskjalad kuninga juurde tagasi jõudsid, küsis see: „Miks te tagasi tulite?” 6 Nad vastasid talle: „Üks mees tuli meile vastu ja ütles: „Minge tagasi kuninga juurde, kes teid saatis, ja teatage talle: „Nii ütleb Jehoova: „Kas Iisraelis ei ole Jumalat, et lähete küsitama Ekroni jumalat Baal-Sebubit? Seepärast sa ei tõuse enam voodist, kus sa lamad, vaid sa sured!””””+ 7 Siis kuningas küsis neilt: „Kuidas see mees välja nägi, kes teile vastu tuli ja need sõnad ütles?” 8 Nad vastasid: „Tal oli karvane nahkrüü seljas+ ja nahkvöö vööl.”+ Seepeale ütles ta: „See oli tisbelane Eelija.”

9 Siis saatis kuningas Eelija juurde viiekümnepealiku ühes 50 mehega. Pealik läks Eelija juurde, kes istus mäe otsas, ja ütles talle: „Jumalamees,+ kuningas käsib sul alla tulla!” 10 Eelija aga vastas viiekümnepealikule: „Kui ma olen jumalamees, siis langegu taevast tuli+ ning neelaku sind ja su 50 meest!” Taevast langeski tuli ja neelas pealiku koos ta 50 mehega.

11 Siis saatis kuningas tema juurde järgmise viiekümnepealiku ühes 50 mehega ja see ütles Eelijale: „Jumalamees, kuningas käsib sul otsekohe alla tulla!” 12 Kuid Eelija vastas talle: „Kui ma olen jumalamees, siis langegu taevast tuli ning neelaku sind ja su 50 meest!” Taevast langeski Jumala tuli ja neelas pealiku koos ta 50 mehega.

13 Siis saatis kuningas tema juurde veel kolmanda viiekümnepealiku ühes 50 mehega. See läks Eelija juurde, laskus tema ette põlvili ja palus temalt armu, öeldes: „Jumalamees, olgu minu ja su 50 sulase elu sinu silmis kallis! 14 Taevast langes tuli ja neelas ära kaks esimest viiekümnepealikku ja nende mõlema 50 meest. Olgu aga nüüd minu elu kallis su silmis!”

15 Seepeale ütles Jehoova ingel Eelijale: „Mine koos temaga alla. Ära karda teda!” Siis Eelija tõusis ja läks koos temaga kuninga juurde. 16 Ta ütles kuningale: „Nii lausub Jehoova: „Sa läkitasid käskjalad küsitama Ekroni+ jumalat Baal-Sebubit. Kas Iisraelis pole Jumalat?+ Miks sa ei küsinud tema käest? Seepärast ei tõuse sa enam voodist, kus sa lamad, vaid sa sured!”” 17 Kuningas surigi, nagu Jehoova oli Eelija kaudu öelnud. Aga kuna tal polnud poega, sai tema asemel kuningaks Jooram*,+ kes tõusis troonile Juuda kuninga Joorami,+ Joosafati poja teisel aastal.

18 Kõik muu Ahasja+ kohta ja see, mis ta tegi, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.

2 Jehooval oli mõttes Eelija+ tormituules taevasse võtta.+ Sel ajal lahkusid Eelija ja Eliisa+ Gilgalist*.+ 2 Eelija ütles Eliisale: „Jehoova on läkitanud mind Peetelisse, kuid sina jää palun siia.” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ma ei jäta sind maha!” Ja nad läksid alla Peetelisse.+ 3 Siis tulid Eliisa juurde prohvetijüngrid*, kes olid Peetelis, ja küsisid temalt: „Kas sa tead, et Jehoova võtab täna ära su isanda ja juhi?”+ Tema vastas: „Tean küll, vaikige!”

4 Eelija ütles talle: „Eliisa, Jehoova on läkitanud mind Jeerikosse,+ kuid sina jää palun siia.” Aga see vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ma ei jäta sind maha!” Ja nad läksid Jeerikosse. 5 Siis tulid Eliisa juurde prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, ja ütlesid talle: „Kas sa tead, et Jehoova võtab täna ära su isanda ja juhi?” Eliisa vastas: „Tean küll, vaikige!”

6 Eelija ütles talle: „Jehoova on läkitanud mind Jordani äärde, kuid sina jää palun siia.” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ma ei jäta sind maha!” Ja nad läksid koos edasi. 7 Neile järgnes 50 prohvetijüngrit. Kui need kaks Jordani ääres peatusid, jäid prohvetijüngrid nende vaateulatusse seisma. 8 Siis võttis Eelija oma ametirüü,+ keeras selle rulli ja lõi vastu vett. Vesi lahknes vasakule ja paremale, nii et nad said kuiva maad mööda jõe vastaskaldale minna.+

9 Kui nad olid üle jõudnud, ütles Eelija Eliisale: „Ütle, mida ma võiksin su heaks teha, enne kui mind sinu juurest ära võetakse.” Eliisa vastas: „Palun, kas ma saaksin kaks osa+ sinu vaimust?”+ 10 Tema aga ütles: „Sa palud rasket asja. Kui sa näed, kuidas mind sinu juurest ära võetakse, siis see sünnib sulle, aga kui mitte, siis ei sünni.”

11 Kui nad teed mööda edasi läksid ja omavahel rääkisid, ilmusid sinna järsku lõõmav sõjavanker ja lõõmavad hobused+ ning lahutasid nad teineteisest, ja Eelija tõusis tormituules taevasse.+ 12 Eliisa nägi seda ja hüüdis: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavanker ja tema ratsanikud!”+ Kui ta teda enam ei näinud, haaras ta kinni oma riietest ja rebis need kaheks.+ 13 Seejärel tõstis ta üles Eelija ametirüü,+ mis oli tolle seljast maha langenud, läks tagasi ja jäi Jordani kaldale seisma. 14 Ta võttis Eelija ametirüü, mis oli maha langenud, lõi sellega vett ja küsis: „Kus on Eelija Jumal Jehoova?” Kui ta vett lõi, lahknes see vasakule ja paremale, nii et Eliisa sai teisele kaldale minna.+

15 Kui nüüd prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, teda eemalt nägid, ütlesid nad: „Eelija vaim on läinud Eliisa peale.”+ Nad tulid ta juurde, kummardasid tema ees maani 16 ja ütlesid talle: „Su sulaste seas on 50 tublit meest. Palun luba neil minna ja otsida su isandat. Võib-olla on Jehoova vaim ta üles tõstnud ja heitnud mõne mäe peale või siis mõnda orgu.”+ Tema aga vastas: „Ärge läkitage neid.” 17 Kuid nad käisid talle peale kuni piinlikkuseni ja ta ütles: „Olgu, läkitage.” Siis nad läkitasid 50 meest ja need otsisid teda kolm päeva, kuid ei leidnud. 18 Kui nad tulid tagasi Eliisa juurde, kes peatus Jeerikos,+ ütles ta neile: „Eks ma öelnud teile, et ärge minge.”

19 Mingi aja pärast ütlesid linna mehed Eliisale: „Nagu mu isand näeb, on meie linna asupaik hea,+ kuid vesi on halb ja maa on viljatu*.” 20 Tema ütles: „Tooge mulle üks uus kausike ja pange sellesse soola.” Ja nad tõid. 21 Siis ta läks allika juurde, viskas soola allikasse+ ja ütles: „Nii lausub Jehoova: „Ma olen selle vee puhtaks teinud. Enam ei põhjusta see surma ega viljatust*.”” 22 Vesi saigi puhtaks, nagu Eliisa oli öelnud, ja on seda tänini.

23 Sealt läks Eliisa üles Peetelisse. Kui ta mööda teed astus, tulid linnast poisikesed ja hakkasid teda mõnitama:+ „Mine üles, kiilakas! Mine üles, kiilakas!” 24 Lõpuks pöördus ta ümber, silmitses neid ja needis neid Jehoova nimel. Siis tulid metsast kaks emakaru+ ja kiskusid lõhki 42 last.+ 25 Sealt läks ta edasi Karmeli mäele+ ja pöördus siis tagasi Samaariasse.

3 Ahabi poeg Jooram+ sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati 18. aastal ning ta valitses 12 aastat. 2 Ta tegi Jehoova silmis kurja, aga mitte nii palju, nagu tema isa ja ema olid teinud, sest ta kõrvaldas Baali püha samba, mille ta isa oli valmistanud.+ 3 Siiski jäi ta Nebati poja Jerobeami pattude juurde, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ Ta ei loobunud neist.

4 Moabi kuningas Meša oli lambakasvataja ja ta andis Iisraeli kuningale andamiks 100 000 lambatalle ja 100 000 pügamata jäära. 5 Aga pärast Ahabi surma+ hakkas Moabi kuningas Iisraeli kuninga vastu mässama.+ 6 Siis kuningas Jooram väljus Samaariast ja kogus kokku terve Iisraeli. 7 Peale selle saatis ta Juuda kuningale Joosafatile sõnumi: „Moabi kuningas on tõstnud minu vastu mässu. Kas tuled koos minuga Moabi vastu sõdima?” Joosafat vastas: „Ma tulen.+ Nagu sina, nõnda ka mina. Minu rahvas on sinu rahvas ja minu hobused on sinu hobused.”+ 8 Ta küsis: „Millist teed pidi me läheme?” Too vastas: „Mööda Edomi kõrbeteed.”

9 Iisraeli kuningas asus koos Juuda kuninga ja Edomi+ kuningaga teele. Kui nad olid seitse päeva käinud mööda teed, mis läks ringiga, polnud neil enam vett ei sõjaväele ega kariloomadele, kes nende kannul käisid. 10 Iisraeli kuningas ütles: „Oh häda! Jehoova on meid, kolme kuningat, kokku toonud vaid selleks, et anda meid Moabi kuninga kätte!” 11 Selle peale küsis Joosafat: „Kas siin pole mõnd Jehoova prohvetit, kelle kaudu saaksime Jehoovalt nõu küsida?”+ Üks Iisraeli kuninga sulane vastas: „Siin on Saafati poeg Eliisa,+ kes Eelija kätele vett valas*.”+ 12 Joosafat kostis: „Tema on mees, kelle kaudu Jehoova räägib.” Siis läksid Iisraeli kuningas, Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.

13 Eliisa aga ütles Iisraeli kuningale: „Mis on mul sinuga tegemist?+ Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!”+ Kuid Iisraeli kuningas vastas: „Ära ütle nii, sest Jehoova on meid, kolme kuningat, kokku toonud, et anda meid Moabi kuninga kätte.” 14 Seepeale kostis Eliisa: „Nii tõesti, kui elab vägede Jehoova, keda ma teenin, kui ma ei peaks lugu Juuda kuningast Joosafatist,+ siis ma ei vaatakski su poole ega märkakski sind.+ 15 Tooge nüüd mu juurde üks lüüramängija!”+ Kohe, kui pillimees mängima hakkas, tuli Eliisa peale Jehoova käsi+ 16 ning ta ütles: „Nii lausub Jehoova: „Kaevake see vadi kraave täis! 17 Sest nii ütleb Jehoova: „Te ei näe tuult ega vihma, kuid see vadi täitub veega+ ja te saate sellest juua, nii teie kui ka teie kariloomad ja muud loomad.”” 18 See aga on Jehoovale tühiasi,+ sest ta annab ka Moabi teie kätte.+ 19 Teil tuleb vallutada kõik kindlustatud linnad+ ja kõik parimad linnad, langetada kõik head puud, sulgeda kõik allikad ning loopida kive täis kõik head maatükid.”+

20 Hommikuse roaohvri toomise ajal+ tuli äkitselt Edomi poolt vesi ning vadi täitus veega.

21 Kui moabiidid kuulsid, et kuningad on tulnud nende vastu sõdima, kutsusid nad kokku kõik mehed, kes suutsid relva kanda, ning need seadsid end piirile lahinguvalmis. 22 Kui moabiidid varahommikul ärkasid, peegeldus päike neile veepinnalt vastu, nii et vesi paistis neile punane otsekui veri. 23 Nad ütlesid: „See on veri! Kuningad on omavahel tapelnud ja üksteist mõõgaga maha löönud. Nüüd saagi kallale,+ Moab!” 24 Kui moabiidid Iisraeli laagrisse tulid, hakkasid iisraellased neid maha lööma ning need põgenesid iisraellaste eest.+ Iisraellased tungisid Moabimaale ja tapsid oma teel moabiite. 25 Nad kiskusid linnad maha ning iga mees viskas kivi igale heale maatükile, nii et need said kive täis. Nad sulgesid kõik allikad+ ning langetasid kõik head puud.+ Lõpuks olid püsti jäänud üksnes Kiir-Hareseti+ kivimüürid. Lingumehed piirasid linna ümber ja hävitasid selle.

26 Kui Moabi kuningas nägi, et lahing on kaotatud, võttis ta endaga 700 mõõgameest ja üritas tungida Edomi kuningani,+ aga ei suutnud. 27 Ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi tema asemel valitsema hakkama, ja tõi ta müüril põletusohvriks.+ Siis tõusis iisraellaste vastu suur viha ning need tõmbusid tagasi ja naasid omale maale.

4 Kord halas üks prohvetijüngri+ naine Eliisa ees: „Minu abikaasa, su sulane, on surnud, ja sa tead, et su sulane kartis Jehoovat.+ Aga nüüd tuli laenuandja, et võtta mõlemad mu lapsed orjaks.” 2 Eliisa küsis temalt: „Mida ma sinu heaks teha saan? Ütle, mis sul majas on.” Naine vastas: „Su teenijal pole majas muud kui vaid kann õli.”+ 3 Siis Eliisa ütles: „Mine ja küsi kõigilt oma naabritelt tühje anumaid nii palju kui võimalik. 4 Siis mine ja sulge enda ja oma poegade järel uks. Vala õli kõigisse anumatesse ja mis täis saavad, tõsta kõrvale.” 5 Ja naine läks tema juurest ära.

Ta sulges ukse enda ja oma poegade järel ning pojad andsid talle anumaid ja tema valas neisse õli.+ 6 Kui kõik anumad täis said, ütles ta ühele pojale: „Too mulle järgmine anum!”+ Kuid poeg vastas: „Rohkem anumaid pole.” Siis õlivool lakkas.+ 7 Naine läks ja ütles seda jumalamehele. See lausus: „Mine müü õli ära ja maksa oma võlad. Ise aga ela oma poegadega sellest, mis üle jääb.”

8 Kord läks Eliisa Suunemisse.+ Seal oli üks auväärne naine, kes käis talle peale, et ta tema juurde sööma tuleks.+ Iga kord, kui Eliisa sealt mööda läks, peatus ta tema juures, et keha kinnitada. 9 Naine ütles oma mehele: „Ma tean, et see mees, kes alati seda teed kaudu käib, on püha jumalamees. 10 Palun teeme talle väikse katusekambri+ ja viime sinna voodi, laua, tooli ja lambijala. Kui ta siis meie juurde sisse astub, võib ta seal peatuda.”+

11 Ühel päeval tuli Eliisa nende juurde ja läks katusekambrisse, et seal pikali heita. 12 Ta ütles oma teenrile Geehasile:+ „Kutsu see suunemlanna+ siia.” Teener kutsus naise ja see tuli Eliisa juurde. 13 Eliisa lausus Geehasile: „Palun ütle talle: „Sa oled meie pärast nii palju vaeva näinud.+ Mida ma saaksin sinu heaks teha?+ Kas ma võiksin lausuda sinu eest sõnakese kuningale+ või väepealikule?”” Naine vastas: „Pole vaja, ma elan ju rahus oma rahva keskel.” 14 Eliisa aga küsis: „Mida siis tema heaks teha?” Geehasi kostis: „Tal ei ole poega+ ja tema mees on juba vana.” 15 Sedamaid ütles Eliisa: „Kutsu ta siia!” Geehasi kutsuski naise ja see jäi lävele seisma. 16 Eliisa teatas: „Järgmisel aastal samal ajal kaisutad sa poega.”+ Naine aga vastas: „Ei, mu isand, jumalamees! Ära peta oma teenijat!”

17 Kuid naine jäigi lapseootele ning sünnitas järgmisel aastal samal ajal poja, just nagu Eliisa oli talle öelnud. 18 Laps kasvas suuremaks ja ühel päeval läks ta oma isa juurde, kes oli viljalõikajate juures. 19 Poiss kurtis oma isale: „Oh, mu pea, mu pea!” Siis isa ütles teenrile: „Vii ta ema juurde!” 20 Teener kandiski poisi ema juurde ja poiss istus ema süles lõunani. Siis ta suri.+ 21 Ema viis poisi üles ja pani ta jumalamehe+ voodile, sulges ukse ning läks välja. 22 Naine kutsus oma mehe ning ütles: „Anna mulle palun üks teener ja eesel ning ma ruttan jumalamehe juurde ja tulen siis tagasi.” 23 Mees aga küsis: „Miks sa lähed tema juurde just täna? Pole ju noorkuu+ ega hingamispäev?” Naine vastas: „Ära muretse, kõik on korras!” 24 Naine saduldas eesli ja ütles teenrile: „Aja eeslit kiiresti! Ära teda minu pärast tagasi hoia, kui ma just ei käsi.”

25 Niisiis läks ta Karmeli mäele jumalamehe juurde. Kui jumalamees naist eemalt silmas, ütles ta oma teenrile Geehasile: „Vaata, seal on see suunemlanna! 26 Palun jookse talle vastu ja küsi: „Kas sinul, su mehel ja pojal on kõik hästi?”” Naine vastas: „Kõik on hästi.” 27 Kohe, kui ta jumalamehe juurde mäele jõudis, haaras ta tema jalgade ümbert kinni.+ Geehasi tuli lähemale, et naist eemale lükata, aga jumalamees ütles: „Jäta ta rahule, sest ta on suures hingevalus. Jehoova on seda minu eest varjanud ega ole sellest mulle rääkinud.” 28 Naine ütles: „Kas ma palusin oma isandalt poega? Eks ma öelnud, et ära anna mulle asjatuid lootusi?”+

29 Otsekohe ütles Eliisa Geehasile: „Sea end valmis,*+ võta mu kepp ja mine! Kui sa teel kedagi kohtad, siis ära teda tervita, ja kui keegi tervitab sind, siis ära vasta.* Mine ja pane mu kepp poisi näo peale.” 30 Poisi ema aga ütles: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ilma sinuta ei lähe ma kuhugi!”+ Siis Eliisa tõusis ja läks temaga kaasa. 31 Geehasi läks aga nende ees ja pani kepi poisi näo peale, kuid poiss ei teinud häält ega ilmutanud mingit muud elumärki.+ Siis ta läks Eliisale vastu ja ütles talle: „Poiss ei ärganud.”

32 Kui Eliisa sinna majja jõudis, lamas poiss surnuna tema voodis.+ 33 Ta astus sisse, sulges enda järel ukse ja hakkas Jehoova poole palvetama.+ 34 Siis Eliisa tõusis ja heitis lapse peale. Ta pani oma suu poisi suu kohale, oma silmad tema silmade kohale ja oma pihud tema pihkude peale. Ta lamas tema peal ja lapse keha soojenes tasapisi.+ 35 Siis kõndis ta majas edasi-tagasi ning läks seejärel ja heitis uuesti poisi peale. Poiss aevastas seitse korda ja avas silmad.+ 36 Nüüd kutsus Eliisa Geehasi ja ütles: „Mine kutsu see suunemlanna!” Seda Geehasi ka tegi. Kui naine tuli, ütles Eliisa talle: „Võta oma poeg!”+ 37 Naine tuli sisse, langes tema jalge ette ja kummardas maani. Siis võttis ta oma poja ja läks välja.

38 Eliisa läks tagasi Gilgalisse. Maal aga oli suur nälg.+ Kui prohvetijüngrid+ tema ees istusid, ütles ta oma teenrile:+ „Pane suur pott tulele ja keeda prohvetijüngritele hautist.” 39 Üks neist läks väljale kassinaereid korjama ning leidis ühe metsiku väädi ja korjas sellelt kuuehõlmatäie metsikuid ürtarbuuse. Ta tuli tagasi ja lõikus need hautisepotti, ehkki ei teadnud, mis need on. 40 Siis jagati hautis meestele söömiseks välja. Aga niipea kui nad seda maitsesid, hüüdsid nad: „Jumalamees, potis on surm!” Ja nad ei saanud seda süüa. 41 Seepeale Eliisa ütles: „Tooge mulle veidi jahu!” Ta viskas selle potti ja lausus: „Jagage toit rahvale söömiseks välja.” Enam polnud potis midagi halba.+

42 Üks mees Baal-Saalisast+ tuli jumalamehe juurde ja tõi talle 20 uudsejahust odraleiba+ ja kotitäie uudsevilja.+ Eliisa ütles: „Anna see rahvale söömiseks.” 43 Kuid teener küsis: „Kuidas piisab sellest sajale mehele?”+ Tema aga vastas: „Jaga see rahvale välja ja nad söögu, sest Jehoova on öelnud: „Rahvas sööb ja toitu jääb ülegi.””+ 44 Teener andis rahvale ja see sõi ning toitu jäi ülegi,+ nagu Jehoova oli öelnud.

5 Süüria kuninga väepealik Naaman oli tähtis mees, kellest tema isand väga lugu pidas, sest tema kaudu oli Jehoova andnud Süüriale võidu. Sel vägeval sõjamehel oli aga pidalitõbi. 2 Ühel röövkäigul olid süürlased võtnud Iisraelimaalt vangi väikse tüdruku, kes oli nüüd Naamani naise teenija. 3 Kord ütles tüdruk oma emandale: „Kui ometi mu isand läheks selle prohveti+ juurde, kes on Samaarias! Tema teeks ta pidalitõvest terveks.”+ 4 Siis ta* läks ja teatas oma isandale, mida see Iisraelimaalt pärit tüdruk oli rääkinud.

5 Süüria kuningas ütles: „Mine! Ma saadan Iisraeli kuningale kirja.” Too läkski ning võttis kaasa 10 talenti* hõbedat, 6000 seeklit* kulda ja 10 riidekomplekti. 6 Ta viis Iisraeli kuningale kirja, kus oli öeldud: „Selle kirjaga annan ma sulle teada, et ma olen saatnud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa ta pidalitõvest terveks teeksid.” 7 Niipea kui Iisraeli kuningas oli seda kirja lugenud, käristas ta oma riided lõhki ja ütles: „Kas ma olen Jumal, et võin surmata või elus hoida?+ Ta saadab minu juurde mehe, et ma selle pidalitõvest terveks teeksin! Te näete ise, kuidas ta minuga tüli norib!”

8 Kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, saatis ta kuningale sõna: „Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta minu juurde ja ta saab teada, et Iisraelis on prohvet.”+ 9 Siis tuli Naaman oma hobuste ja sõjavankritega ning jäi seisma Eliisa maja ukse ette. 10 Ent Eliisa saatis käskjala talle ütlema: „Mine ja pese end seitse korda+ Jordanis.+ Siis su ihu paraneb ja sa saad puhtaks.” 11 Selle peale Naaman vihastus ja asutas end minekule, öeldes: „Ma mõtlesin, et ta tuleb minu juurde, seisab siin ja hüüab oma Jumala Jehoova nime, liigutab kätt pidalitõve kohal ja ravib selle välja. 12 Kas pole Damaskuse+ jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Eks ma või end neiski pesta ja puhtaks saada?” Seepeale keeras ta ringi ning lahkus raevunult.

13 Aga tema sulased tulid ta juurde ja ütlesid: „Isa, kui see prohvet oleks palunud sul teha midagi erakordset, eks sa oleksid seda siis teinud? Miks ei peaks sa teda kuulama nüüd, kui ta ütleb sulle kõigest: „Pese end ja saa puhtaks”?” 14 Seepeale ta läks ja kastis end seitse korda Jordanisse, nagu jumalamees+ oli käskinud. Tema ihu muutus poisikese ihu sarnaseks+ ning ta sai puhtaks.+

15 Siis läks ta kogu oma saatjaskonnaga tagasi jumalamehe juurde,+ astus tema ette ja teatas: „Nüüd ma tean, et maa peal pole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis!+ Palun võta vastu oma sulase kingitus!” 16 Ent Eliisa kostis: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, keda ma teenin, ma ei võta seda vastu!”+ Naaman käis talle küll peale, aga tema keeldus. 17 Viimaks ütles Naaman: „Kui nii, siis palun anna oma sulasele nii palju selle maa mulda, kui muulapaar jõuab kanda, sest sinu sulane ei too enam põletus- ega tapaohvreid ühelegi teisele jumalale kui ainult Jehoovale. 18 Aga andestagu Jehoova sinu sulasele see üks asi: kui mu isand läheb Rimmoni templisse kummardama ja toetub minu käele, siis pean minagi Rimmoni templis maha kummardama. Andestagu Jehoova sinu sulasele, kui ta kummardub Rimmoni templis.” 19 Seepeale ütles Eliisa talle: „Mine rahuga!” Kui Naaman oli ta juurest lahkunud ja jõudnud juba tükk maad edasi, 20 mõtles jumalamehe+ Eliisa teener Geehasi:+ „Mu isand lasi süürlasel Naamanil+ minna ega võtnud temalt midagi vastu. Nii tõesti, kui Jehoova elab, ma jooksen talle järele ja küsin talt midagi endale.” 21 Geehasi tõttaski Naamanile järele. Kui Naaman nägi, et keegi jookseb talle järele, tuli ta vankrilt maha, astus talle vastu ja küsis: „Kas kõik on hästi?” 22 Geehasi kostis: „Kõik on hästi! Mu isand läkitas mind ütlema: „Just nüüd tulid mu juurde Efraimi mägismaalt kaks noort meest prohvetijüngrite hulgast. Palun anna nende jaoks talent* hõbedat ja kaks riidekomplekti!””+ 23 Naaman vastas: „Võta kaks talenti!” Ta käis talle peale+ ning pani siis eraldi kottidesse kaks talenti hõbedat ja kaks riidekomplekti ning andis kotid oma kahele teenrile, kes kandsid neid Geehasi ees.

24 Kui Geehasi jõudis Ofelini*, võttis ta teenrite käest kotid ja pani need majja. Siis saatis ta mehed minema. Kui need olid lahkunud, 25 läks ta oma isanda ette. Eliisa küsis temalt: „Kust sa tuled, Geehasi?” See vastas: „Su sulane pole kuskil käinud.”+ 26 Eliisa lausus: „Eks olnud mu süda ühes sinuga, kui see mees vankrilt maha astus ja sulle vastu tuli? Kas praegu on aeg võtta vastu hõbedat ja rõivaid, oliivisalusid ja viinamägesid, lambaid ja veiseid, sulaseid ja teenijannasid?+ 27 Nüüd jääb Naamani pidalitõbi+ igaveseks sinu ja su järglaste külge!” Siis läks Geehasi tema juurest ära, pidalitõvest valge kui lumi.+

6 Kord ütlesid prohvetijüngrid+ Eliisale: „See paik, kus me koos sinuga oleme, on meile liiga kitsas. 2 Luba meil minna Jordani äärde. Igaüks meist võtab sealt ühe palgi ning me ehitame sinna endale elamispaiga.” Ta vastas: „Minge pealegi.” 3 Aga üks neist ütles: „Tule palun oma sulastega kaasa.” Eliisa vastas: „Olgu, ma tulen,” 4 ja läks nendega kaasa. Nad jõudsid Jordani äärde ja hakkasid puid langetama. 5 Kui üks neist puud langetas, lendas tema kirvepea vette. Ta hüüatas: „Oh häda, mu isand, see oli laenatud!” 6 Jumalamees küsis temalt: „Kuhu see kukkus?” Mees näitas talle koha. Siis Eliisa lõikas ühe puutüki, viskas selle vette ning kirvepea tõusis pinnale. 7 Eliisa ütles talle, et ta selle veest välja võtaks. Too sirutas käe ja võttis selle.

8 Süüria kuningas tuli Iisraeliga sõdima.+ Ta pidas oma sulastega nõu ja ütles neile: „Me jääme laagrisse nii- ja niisugusesse paika.” 9 Siis saatis jumalamees+ Iisraeli kuningale sõna: „Vaata, et sa ei möödu sellest paigast, sest sinna tulevad süürlased.” 10 Niisiis saatis Iisraeli kuningas teate sellesse paika, mille kohta jumalamees oli talle hoiatuse andnud. Eliisa hoiatas kuningat ning too hoidis sellest paigast eemale. Ja niisugune asi juhtus mitu korda.+

11 See ajas Süüria kuninga marru ning ta kutsus oma sulased ja küsis neilt: „Öelge mulle, kes meie hulgast on mestis Iisraeli kuningaga?” 12 Üks sulane vastas: „Mitte keegi, mu isand kuningas. Hoopis Iisraeli prohvet Eliisa annab Iisraeli kuningale teada isegi sellest, mida sa räägid oma magamistoas.”+ 13 Kuningas ütles: „Minge ja uurige välja, kus ta on. Siis ma saadan mehed teda kinni võtma.” Mõne aja pärast teatati talle, et Eliisa on Dotanis.+ 14 Sedamaid saatis ta välja hobused, sõjavankrid ja oma suure sõjaväe. Need tulid öösel ja piirasid linna ümber.

15 Kui nüüd jumalamehe teener varahommikul üles tõusis ja välja läks, nägi ta, et sõjavägi ühes hobuste ja sõjavankritega on linna ümber piiranud. Ta hüüdis: „Oh häda, mu isand! Mida me nüüd teeme?” 16 Eliisa aga vastas: „Ära karda,+ sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!”+ 17 Siis Eliisa palvetas: „Oo, Jehoova, palun ava tema silmad, et ta näeks!”+ Jehoova avaski teenri silmad ja see nägi, et kogu mägine ala ümber Eliisa on täis leegitsevaid hobuseid ja sõjavankreid.+

18 Kui süürlased hakkasid alla Eliisa poole liikuma, palus prohvet Jehoovat: „Palun löö seda rahvast pimedusega!”+ Ja Jumal lõi neid Eliisa palve peale pimedusega. 19 Nüüd ütles Eliisa neile: „See on vale tee ja vale linn. Tulge minu järel ja ma juhatan teid mehe juurde, keda te otsite.” Kuid ta juhatas nad Samaariasse.+

20 Kui nad Samaariasse jõudsid, palus Eliisa: „Oo, Jehoova, ava nende silmad, et nad näeksid.” Jehoova avas nende silmad ja nad nägid, et seisavad keset Samaariat. 21 Neid nähes küsis Iisraeli kuningas Eliisalt: „Kas ma tapan nad, mu isa, kas tapan?” 22 Eliisa aga vastas: „Ära tapa! Kas sa siis surmaksid need, kelle sa oma mõõga ja vibu varal vangi võtad? Anna neile leiba ja vett, et nad võiksid süüa ja juua+ ning naasta oma isanda juurde.” 23 Seepeale korraldas kuningas neile uhke pidusöögi. Nad sõid ja jõid, misjärel ta saatis nad tagasi oma isanda juurde. Pärast seda ei tulnud Süüria+ röövjõugud enam Iisraelimaale.

24 Mõni aeg hiljem kogus Süüria kuningas Ben-Hadad oma sõjaväe kokku ja läks Samaariat piirama.+ 25 Siis tabas Samaariat suur näljahäda.+ Süürlased piirasid linna, kuni eesli pea+ maksis 80 seeklit* hõbedat ja neljandik kaavi* tuvisõnnikut 5 seeklit* hõbedat. 26 Kord, kui Iisraeli kuningas müüril jalutas, hüüdis üks naine talle: „Aita mind, mu isand kuningas!” 27 Kuningas aga kostis: „Kui Jehoova sind ei aita, siis kust mina sulle abi võtan? Kas viljapeksuplatsilt, surutõrrest või õlipressist?” 28 Kuningas küsis temalt: „Mis mure sul on?” Naine vastas: „See naine ütles mulle, et sööme täna minu poja, aga homme tema poja.+ 29 Nii me siis keetsime minu poja ja sõime ta ära.+ Järgmisel päeval ma ütlesin talle, et anna nüüd oma poeg toiduks, kuid tema oli oma poja ära peitnud.”

30 Naise sõnu kuuldes käristas kuningas oma riided lõhki.+ Kui ta siis müüril kõndis, nägid inimesed, et ta kannab oma rõivaste all kotiriiet. 31 Kuningas ütles: „Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui Saafati pojale Eliisale täna pea otsa jääb!”+

32 Eliisa istus koos vanemate meestega oma majas, kui kuningas saatis enda ees tema juurde käskjala. Veel enne kui käskjalg kohale jõudis, ütles Eliisa vanematele meestele: „Kas teate, et see mõrtsuka poeg+ on saatnud mulle mehe järele, et mul pea maha võtta? Kohe, kui käskjalg kohale jõuab, sulgege uks ja hoidke seda kinni, et ta ei saaks sisse tulla. Eks kosta tema tagant ta isanda sammud?” 33 Kui Eliisa alles rääkis, saabus käskjalg. Kuningas ütles: „See õnnetus on Jehoovalt! Miks peaksin Jehoovat kauem ootama?”

7 Eliisa ütles: „Kuulake Jehoova sõnumit! Nii ütleb Jehoova: „Homme sel ajal maksab Samaaria väravas* seaa* peenjahu ühe seekli* hõbedat ning kaks seaad otri samuti ühe seekli hõbedat.””+ 2 Vankrisõdur, kellele kuningas toetus, ütles aga jumalamehele: „Isegi kui Jehoova avaks taevaluugid, kas saaks midagi sellist juhtuda?”+ Eliisa kostis: „Sa küll näed seda oma silmaga,+ kuid ei saa sellest midagi süüa.”+

3 Linnavärava juures oli neli pidalitõbist meest.+ Nad arutasid omavahel: „Mis me siin istume ja surma ootame? 4 Kui me linna läheks, siis me nagunii sureks, sest linnas on nälg.+ Aga siia jäädes sureme ju samuti. Lähme süürlaste laagrisse! Kui nad meid ellu jätavad, siis elame, aga kui mitte, siis sureme.” 5 Õhtuhämaruses läksidki nad süürlaste laagrisse. Kui nad laagri serva jõudsid, ei näinud nad seal kedagi.

6 Jehoova oli lasknud süürlastel kuulda sõjavankrite müra, hobuste trampimist ja tohutu suure sõjaväe kära,+ nii et nad olid üksteisele öelnud: „Iisraeli kuningas on palganud meie vastu hettide kuningad ja Egiptuse kuningad!” 7 Sedamaid olid nad õhtuhämaruses põgenenud, jättes oma telgid, hobused, eeslid ja kogu laagri sinnapaika. Nad põgenesid elu eest.

8 Kui pidalitõbised laagri serva jõudsid, läksid nad ühte telki ning hakkasid sööma ja jooma. Nad võtsid hõbeda, kulla ja riided ning viisid ja peitsid ära. Siis tulid nad tagasi, läksid teise telki, võtsid sealtki asju ning viisid ja peitsid ära.

9 Viimaks nad ütlesid: „See, mis me teeme, pole õige. Täna on hea sõnumi päev! Kui me viivitame ja ootame koiduni, oleme karistust väärt. Lähme nüüd ja teatame sellest kuningakojas.” 10 Nad läksid ning teatasid linna väravavalvuritele: „Me läksime süürlaste laagrisse, aga seal polnud kedagi, me ei kuulnud mitte kellegi häält. Seal olid ainult kinniseotud hobused ja eeslid ning mahajäetud telgid.” 11 Väravavalvurid andsid sõnumi viivitamata edasi ja see sai teatavaks kuningakojas.

12 Kuningas tõusis öösel üles ja lausus oma sulastele: „Ma ütlen teile, mida süürlased on teinud. Nad teavad väga hästi, et meil on nälg.+ Seepärast lahkusid nad laagrist ja peitsid end väljale, mõeldes: „Kui iisraellased tulevad linnast välja, siis võtame nad elusalt kinni ja tungime linna.””+ 13 Siis vastas üks tema sulane: „Võtku mõned mehed viis hobust, mis on linna alles jäänud. Saada nad välja vaatama, mis seal tegelikult toimus. Nendega ei saa juhtuda midagi halvemat kui ülejäänud iisraellastega. Peagi me sureme ju kõik!” 14 Siis võeti kaks vankrit hobustega ning kuningas saatis mehed süürlaste laagrisse, öeldes: „Minge ja vaadake!” 15 Mehed läksid süürlaste järel Jordanini. Kogu tee oli täis riideid ja riistu, mis süürlased olid paanikas põgenedes maha visanud. Käskjalad tulid tagasi ja teatasid sellest kuningale.

16 Rahvas läks välja ning riisus süürlaste laagrit. Seetõttu maksis seaa peenjahu ühe seekli hõbedat ning kaks seaad otri samuti ühe seekli hõbedat, nagu Jehoova oli öelnud.+ 17 Kuningas oli pannud oma vankrisõduri, kellele ta toetus, väravasse ülevaatajaks, kuid rahvas tallas tolle väravas surnuks, nagu jumalamees oli rääkinud siis, kui kuningas tema juurde oli tulnud. 18 Seega läks kõik nii, nagu jumalamees oli kuningale rääkinud, kui ütles: „Homme sel ajal maksab Samaaria väravas kaks seaad otri ühe seekli hõbedat ning seaa peenjahu samuti ühe seekli hõbedat.”+ 19 Aga vankrisõdur oli jumalamehele vastanud: „Isegi kui Jehoova avaks taevaluugid, kas saaks midagi sellist juhtuda?” Eliisa oli öelnud: „Sa küll näed seda oma silmaga, kuid sa ei saa sellest midagi süüa.” 20 Nii temaga juhtuski, sest rahvas tallas ta väravas surnuks.

8 Eliisa ütles naisele, kelle poja ta oli üles äratanud:+ „Mine ühes oma perega ja ela võõrana, kus saad, sest Jehoova on otsustanud saata maale nälja+ ja see kestab seitse aastat.” 2 Naine tegigi jumalamehe sõna järgi. Ta läks ühes perega vilistite maale+ ja elas seal võõrana seitse aastat.

3 Seitsme aasta pärast naasis naine vilistite maalt ning läks kuninga juurde, et paluda tagasi oma maja ja põldu. 4 Sel ajal ütles kuningas jumalamehe teenrile Geehasile: „Jutusta mulle palun kõigist neist suurtest tegudest, mis Eliisa on teinud!”+ 5 Kui too parasjagu jutustas kuningale, kuidas Eliisa oli surnu ellu äratanud,+ tuli naine, kelle poeg oli ellu äratatud, ja palus kuningalt tagasi oma maja ja põldu.+ Geehasi ütles: „Mu isand kuningas, tema ongi see naine ja see on tema poeg, kelle Eliisa ellu äratas!” 6 Kuningas palus, et naine jutustaks talle kogu loo, ja seda naine tegigi. Seejärel saatis kuningas ühe õukonnaametniku temaga kaasa, öeldes: „Anna talle tagasi kogu tema vara ja maksa talle niipalju, nagu ta oleks oma põllu pealt saanud lahkumise päevast kuni tänaseni.”

7 Eliisa läks Damaskusse.+ Süüria kuningas Ben-Hadad+ oli haige ja talle teatati: „Jumalamees+ on siia tulnud.” 8 Siis ütles kuningas Hasaelile:+ „Võta kaasa kingitus ja mine jumalamehele+ vastu. Uuri tema kaudu Jehoovalt järele, kas ma saan sellest haigusest terveks.” 9 Hasael läkski talle vastu, kingituseks kaasas Damaskuse parimad kaubad, mida kandsid 40 kaamelit. Ta astus Eliisa ette ja ütles: „Sinu poeg Ben-Hadad, Süüria kuningas, on läkitanud mind sinu juurde küsima, kas ta saab oma haigusest terveks.” 10 Eliisa vastas: „Mine ja teata talle: „Sa saad terveks”, ehkki Jehoova on mulle avaldanud, et ta sureb.”+ 11 Ta vaatas Hasaeli üksisilmi, kuni sel hakkas piinlik. Siis puhkes jumalamees nutma. 12 Hasael küsis: „Miks mu isand nutab?” Ta vastas: „Sest ma tean, kui palju kurja sa teed Iisraeli rahvale:+ sa põletad kindlustatud paigad, tapad mõõgaga parimad mehed, kisud tükkideks lapsed ja lõikad lõhki rasedad naised.”+ 13 Hasael ütles: „Kuidas võiks su sulane, see tühipaljas koer, teha midagi sellist?” Eliisa kostis: „Jehoova on mulle avaldanud, et sinust saab Süüria kuningas.”+

14 Siis läks Hasael Eliisa juurest oma isanda juurde ja see küsis: „Mida Eliisa sulle ütles?” Hasael vastas: „Ta ütles, et sa saad terveks.”+ 15 Aga järgmisel päeval võttis Hasael voodikatte, kastis selle vette ja surus kuninga näole, nii et too suri.+ Ja Hasael sai tema asemel kuningaks.+

16 Iisraeli kuninga Joorami,+ Ahabi poja viiendal aastal, kui Joosafat oli Juuda kuningas, sai Juuda kuningaks Joosafati poeg Jooram.+ 17 Ta oli kuningaks saades 32-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kaheksa aastat. 18 Tema käis Iisraeli kuningate jälgedes,+ nagu oli käinud Ahabi sugu,+ sest ta oli võtnud endale naiseks Ahabi tütre,+ ja ta tegi Jehoova silmis kurja.+ 19 Aga Jehoova ei tahtnud Juudat hävitada oma teenija Taaveti pärast,+ sest ta oli tõotanud temale ja ta poegadele, et neil on alaliselt järeltulija*.+

20 Tema päevil hakkas Edom Juuda vastu mässama+ ja tõstis endale kuninga.+ 21 Siis läks Jooram ühes kõigi oma sõjavankritega Sairi. Ta lõi öösel edomlasi, kes olid tema ja vankriülemad ümber piiranud, ning sõjamehed põgenesid oma telkidesse. 22 Kuid Edom ei allu tänini Juuda võimule. Sel ajal tõstis mässu ka Libna.+

23 Kõik muu Joorami kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 24 Jooram läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma esiisade kõrvale Taaveti linna.+ Tema asemel sai kuningaks ta poeg Ahasja.+

25 Juuda kuninga Joorami poeg Ahasja sai kuningaks Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja 12. aastal.+ 26 Ahasja oli kuningaks saades 22-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta. Tema ema oli Atalja,+ Iisraeli kuninga Omri+ pojatütar. 27 Ahasja käis Ahabi+ soo jälgedes ja tegi Jehoova silmis kurja nagu Ahabi sugu, sest ta oli abielu kaudu Ahabi sugulane.+ 28 Ta läks koos Ahabi poja Jooramiga Gileadi-Raamotisse+ Süüria kuninga Hasaeli vastu sõdima, kuid süürlased haavasid Jooramit.+ 29 Siis pöördus kuningas Jooram tagasi Jisreeli,+ et ravida haavu, mis ta Raamas* Süüria kuninga Hasaeliga sõdides oli saanud.+ Ja Juuda kuningas Ahasja, Joorami poeg, läks Jisreeli Ahabi poega Jooramit vaatama, sest see oli haavatud.

9 Prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ja ütles talle: „Sea end valmis,* võta õlipudel ja mine kiiresti Gileadi-Raamotisse.+ 2 Kui sa sinna jõuad, otsi üles Nimsi poja Joosafati poeg Jehu.+ Mine tema juurde, käsi tal oma vendade seast püsti tõusta ja vii ta tagaruumi. 3 Siis võta õlipudel, vala õli talle pea peale ning ütle: „Nii teatab Jehoova: „Ma võian sind Iisraeli kuningaks!””+ Seejärel ava uks ja põgene viivitamata!”

4 Prohveti teener läkski Gileadi-Raamotisse. 5 Kui ta kohale jõudis, nägi ta seal väepealikke istumas. Ta ütles: „Mul on sulle sõnum, pealik!” Jehu küsis: „Kellele meie hulgast?” Ta vastas: „Sinule, pealik!” 6 Jehu tõusis ja läks majja. Teener valas ta pea peale õli ja ütles: „Nii teatab Iisraeli Jumal Jehoova: „Ma võian sind Jehoova rahva Iisraeli kuningaks!+ 7 Sa pead hävitama oma isanda Ahabi soo, sest nii maksan ma Iisebelile kätte oma prohvetite ja kõigi Jehoova teenijate eest, kes tema käe läbi surid.+ 8 Kogu Ahabi sugu peab hukkuma. Ma hävitan Ahabilt kõik mehed*, sealhulgas abitud ja nõrgad Iisraelis.+ 9 Ma teen Ahabi sooga, nagu ma tegin Nebati poja Jerobeami sooga+ ja Ahija poja Baesa sooga.+ 10 Aga Iisebeli söövad Jisreeli maatükil koerad+ ning teda ei maeta.”” Seejärel avas ta ukse ja põgenes.+

11 Kui Jehu läks tagasi oma isanda sulaste juurde, küsisid need: „Kas kõik on korras? Miks see hull sinu juurde tuli?” Tema vastas: „Eks te tea neid hulle ja nende jutte.” 12 Kuid nemad ütlesid: „See pole tõsi! Räägi, mis ta ütles!” Tema vastas: „Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: „Nii teatab Jehoova: „Ma võian sind Iisraeli kuningaks!”””+ 13 Otsekohe võttis igaüks oma pealisrõiva ja pani tema jalge ette astmetele.+ Siis nad puhusid sarve ja hüüdsid: „Jehu on saanud kuningaks!”+ 14 Seejärel hakkas Nimsi poja Joosafati poeg Jehu+ Joorami vastu salanõu sepitsema.

Jooram koos kogu Iisraeliga oli olnud kaitsmas Gileadi-Raamotit+ Süüria kuninga Hasaeli+ eest. 15 Pärast seda oli kuningas Jooram tagasi Jisreeli+ pöördunud, et ravida haavu, mis ta oli Süüria kuninga Hasaeli vastu sõdides saanud.+

Nüüd ütles Jehu: „Kui te olete minu poolt, siis ärge laske kellelgi linnast põgeneda ja minna sellest Jisreeli teatama.” 16 Seejärel hüppas Jehu vankrisse ja sõitis Jisreeli, kus Jooram oma haavu ravis. Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama. 17 Valvur Jisreeli vahitornis nägi Jehut ühes meestejõuguga lähenemas ning teatas otsekohe: „Ma näen, et mehi tuleb nagu murdu!” Seepeale ütles Jooram: „Saatke üks ratsanik neile vastu ja las ta küsib: „Kas tulete rahuga?”” 18 Ratsanik läks neile vastu ja ütles: „Kuningas küsib, kas tulete rahuga.” Kuid Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga pistmist! Järgne mulle!”

Valvur teatas: „Käskjalg jõudis nendeni, aga ta ei tule tagasi.” 19 Siis saadeti välja teine ratsanik. Kui ta nende juurde jõudis, ütles ta: „Kuningas küsib, kas tulete rahuga.” Kuid Jehu vastas: „Mis on sinul rahuga pistmist! Järgne mulle!”

20 Valvur teatas: „Ratsanik jõudis nendeni, aga ta ei tule tagasi. Ja kihutamine on kangesti Nimsi pojapoja Jehu kihutamise moodi, sest too kihutab nagu hull!” 21 Jooram andis käsu: „Rakendage hobused!” Siis rakendati hobused tema sõjavankri ette ning Iisraeli kuningas Jooram ja Juuda kuningas Ahasja+ läksid kumbki oma vankris Jehule vastu. Nad said temaga kokku jisreellase Naaboti+ maatükil.

22 Kui Jooram nägi Jehut, küsis ta: „Kas tuled rahuga, Jehu?” Kuid Jehu vastas: „Mis rahu saab olla senikaua, kui su ema Iisebeli+ hooramist ja nõidumist on nii palju?”+ 23 Sedamaid pööras Jooram oma vankri ümber, et põgeneda, ning hüüdis Ahasjale: „Meid on reedetud, Ahasja!” 24 Jehu võttis vibu ja lasi Jooramile selga, nii et nool läbistas ta südame ning ta kukkus vankris kokku. 25 Jehu ütles oma vankrisõdurile Bidkarile: „Viska ta jisreellase Naaboti+ maatükile. Mäletad, kui me sõitsime tema isa Ahabi taga, ütles Jehoova tema kohta:+ 26 „„Nii kindlasti, kui ma nägin eile Naaboti ja ta poegade verd,”+ lausub Jehoova, „tasun ma sulle kätte+ selsamal maatükil,” lausub Jehoova.” Seepärast viska ta sellele maatükile, nagu Jehoova on öelnud.”+

27 Kui Juuda kuningas Ahasja+ seda nägi, põgenes ta aiamaja teed pidi. (Mõne aja pärast hakkas Jehu teda taga ajama ning andis käsu: „Lööge ka tema maha!” Nad haavasid Ahasjat, kui ta sõitis oma vankris Guuri poole, mis asub Jibleami+ lähedal. Kuid tal õnnestus põgeneda Megiddosse, kus ta lõpuks suri. 28 Tema sulased viisid ta vankris Jeruusalemma ja matsid ta tema esiisade juurde Taaveti linna.+ 29 Ahasja+ oli saanud Juuda kuningaks Ahabi poja Joorami 11. aastal.)

30 Jehu tuli Jisreeli+ ja Iisebel+ sai sellest teada. Ta värvis silmad mustaks, kaunistas pea ning vaatas aknast välja. 31 Kui Jehu väravast sisse tuli, küsis Iisebel: „Kas Simri, oma isanda tapja käsi käis hästi?”+ 32 Jehu vaatas üles ja hüüdis: „Kes on minu poolt? Kes?”+ Otsekohe vaatas kaks-kolm õukonnaametnikku alla tema poole. 33 Ta ütles: „Lükake ta alla!” Nad lükkasid Iisebeli alla ning verd pritsis seina ja hobuste peale ning Jehu hobused trampisid ta peal. 34 Seejärel läks Jehu sisse, sõi ja jõi ning ütles siis: „Palun hoolitsege selle äraneetud naise eest ja matke ta, sest ta oli ikkagi kuninga tütar.”+ 35 Ent kui nad läksid teda matma, ei leidnud nad muud kui tema pealuu ning jala- ja käelabad.+ 36 Kui nad Jehu juurde tagasi tulid ja sellest rääkisid, ütles tema: „Nii täitus Jehoova sõna,+ mis ta rääkis oma teenija tisbelase Eelija kaudu, kui ütles: „Koerad söövad Iisebeli liha Jisreeli maatükil.+ 37 Iisebeli laip jääb Jisreeli maatükile sõnnikuks, nii et keegi ei saa öelda: „See on Iisebel.”””

10 Ahabil+ oli Samaarias 70 poega. Seetõttu kirjutas Jehu kirjad ja saatis need Samaariasse Jisreeli peameestele, vanematele+ ja Ahabi laste kasvatajatele. Neis oli kirjas: 2 „Kui te saate selle kirja kätte ja teie juures on teie isanda pojad ning teil on ka sõjavankrid, hobused, kindlustatud linn ja relvad, 3 siis valige oma isanda poegadest kõige parem ja sobivam ning tõstke ta tema isa troonile. Seejärel sõdige oma isanda soo eest.”

4 Neid aga haaras hirm ja nad ütlesid: „Kaks kuningat ei jäänud tema ees püsima,+ kuidas siis meie jääksime?” 5 Selle peale saatsid kojaülem, linnapealik, vanemad ja kasvatajad Jehule sõnumi: „Me oleme sinu sulased ja teeme kõik, mis sa käsid. Me ei tõsta kedagi kuningaks. Tee, mis on sinu silmis õige.”

6 Siis kirjutas Jehu neile teise kirja, kus seisis: „Kui te olete minu poolt ja kuuletute mulle, siis tooge oma isanda poegade pead homme sel ajal minu juurde Jisreeli.”

70 kuningapoega olid parajasti linna suursuguste meeste, oma kasvatajate juures. 7 Kui see kiri kasvatajateni jõudis, tapsid nad 70 kuningapoega,+ panid nende pead korvidesse ja saatsid Jehule Jisreeli. 8 Käskjalg tuli ja teatas talle: „Toodi kuningapoegade pead.” Jehu andis käsu: „Pange need linnavärava juurde kahte hunnikusse ja jätke sinna kuni hommikuni!” 9 Hommikul läks Jehu välja, seisis rahva ette ja ütles: „Teie olete süüta! Mina pidasin salanõu oma isanda vastu ja tapsin ta.+ Aga kes lõi maha kõik need siin? 10 Teadke siis, et mitte ükski Jehoova sõna, mis Jehoova on Ahabi soo kohta rääkinud, ei lähe tühja.+ Jehoova on viinud täide, mis ta on oma teenija Eelija kaudu rääkinud.”+ 11 Seejärel lõi Jehu maha kõik, kes olid Ahabi soost Jisreeli järele jäänud, samuti kõik tema suursugused mehed, usaldusalused ja preestrid,+ ta ei jätnud tema omadest kedagi ellu.+

12 Siis asus Jehu teele Samaaria poole ning jõudis majani, kus pügati lambaid. 13 Seal kohtas Jehu Juuda kuninga Ahasja+ vendi. Kui ta neilt küsis, kes nad on, vastasid need: „Me oleme Ahasja vennad ja läheme vaatama, kuidas elavad kuningapojad ja kuninganna pojad.” 14 Otsekohe andis Jehu käsu: „Võtke nad elusalt kinni!” Nad võeti kinni ja tapeti lambapügamismaja veemahuti juures, kokku 42 meest. Ta ei jätnud neist ainsatki ellu.+

15 Kui ta sealt edasi läks, kohtas ta Reekabi+ poega Joonadabi,+ kes oli teel tema juurde. Jehu tervitas teda ja küsis: „Kas sinu süda on täielikult minuga, nii nagu minu süda on sinuga?”

Joonadab vastas: „On küll!”

„Kui nii, siis anna mulle käsi!”

Joonadab andis talle käe ning Jehu tõmbas ta enda juurde vankrisse 16 ja ütles: „Tule minuga ja sa näed, et ma ei salli seda, kui Jehoovale truudust murtakse!”+ Ja Joonadab sõitis koos Jehuga tema sõjavankris. 17 Jehu jõudis Samaariasse ja lõi seal maha kõik, kes olid Ahabi soost Samaariasse järele jäänud,+ nii nagu Jehoova oli Eelijale öelnud.+

18 Siis kogus Jehu rahva kokku ja ütles: „Ahab tegi Baali kummardamiseks vähe,+ kuid Jehu teeb palju. 19 Kutsuge nüüd minu juurde kõik Baali prohvetid,+ kõik tema kummardajad ja preestrid.+ Mitte keegi ei tohi puududa, sest ma toon Baalile suure ohvri. Keda kohal pole, see ei jää elama!” Jehul oli aga kaval plaan Baali kummardajad hukata.

20 Jehu jätkas: „Kuulutage Baali auks välja pühalik kokkutulek!” See kuulutatigi välja. 21 Seejärel saatis Jehu sõna üle kogu Iisraeli ning kõik Baali kummardajad tulid kokku. Mitte ükski ei jätnud tulemata. Nad tulid Baali templisse+ ning see sai puupüsti täis. 22 Nüüd andis Jehu rõivakambri ülevaatajale käsu: „Too kõigile Baali kummardajatele riided!” ja see tõi. 23 Seejärel läks Jehu koos Reekabi poja Joonadabiga+ Baali templisse ja ütles Baali kummardajatele: „Vaadake hoolega järele, et siin poleks ühtki Jehoova teenijat, vaid ainult Baali kummardajad.” 24 Siis läksid nad ohverdama tapa- ja põletusohvreid. Aga Jehu oli paigutanud õue 80 meest ja öelnud neile: „Kui mõni neist, kelle ma teie kätte annan, peaks pääsema, siis nõuan ma elu elu vastu.”

25 Kui Jehu oli põletusohvri ohverdanud, ütles ta oma ihukaitsjatele ja vankrisõduritele: „Tulge ja tapke nad! Ärge laske kellelgi põgeneda!”+ Ihukaitsjad ja vankrisõdurid tapsid nad mõõgaga ja viskasid nad välja ning jõudsid lõpuks Baali templi seesmise pühamuni*. 26 Siis tõid nad välja Baali templi pühad sambad+ ja põletasid need ära.+ 27 Samuti lõhkusid nad maha Baali püha samba+ ja terve Baali templi.+ Sellest sai käimla ja seda on see tänini.

28 Nii hävitas Jehu Iisraelist Baali. 29 Aga ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama, vaid jättis kuldvasikad Peetelisse ja Daani alles.+ 30 Siis Jehoova ütles Jehule: „Kuna sa oled teinud head, seda, mis on minu silmis õige, ning oled teinud Ahabi sooga,+ mis mul oli südamel, siis istuvad su pojad Iisraeli troonil+ kuni neljanda põlveni.” 31 Aga Jehu ei hoolinud sellest, et järgida kogu südamest Iisraeli Jumala Jehoova seadusi.+ Ta ei loobunud Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+

32 Neil päevil hakkas Jehoova Iisraeli maa-ala vähehaaval kahandama. Hasael ründas iisraellasi kogu maal:+ 33 Jordanist ida pool, kogu Gileadimaal, kus elavad gaadlased, ruubenlased ja manasselased,+ Aroerist Arnoni vadi ääres kuni Gileadi ja Baasanini.+

34 Kõik muu Jehu kohta ning kõik, mis ta tegi, ja tema vägevad teod on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 35 Jehu läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Samaariasse. Tema asemel sai kuningaks ta poeg Jooahas.+ 36 Jehu valitses Samaariast Iisraeli üle 28 aastat.

11 Kui Ahasja ema Atalja+ nägi, et ta poeg on surnud,+ hukkas ta kogu kuningliku soo.+ 2 Aga kuningas Joorami tütar Jooseba, Ahasja õde, võttis Ahasja poja Joase+ ning viis ta salaja minema kuningapoegade seast, kes pidi hukatama. Ta viis Joase koos tema hoidjaga tagumisse magamistuppa. Neil õnnestus teda Atalja eest varjata ja teda ei surmatud. 3 Joast varjati Jehoova kojas kuus aastat, kui Atalja valitses maad.

4 Seitsmendal aastal kutsus Joojada kaarlastest ihukaitsjate sajapealikud ja kuningakoja ihukaitsjate sajapealikud+ enda juurde Jehoova kotta. Ta sõlmis nendega lepingu, lasi neil seda Jehoova kojas vandega kinnitada ja seejärel näitas neile kuningapoega.+ 5 Ta andis neile käsu: „Tehke nii: kolmandik teist valvaku hingamispäeval kuningakoda,+ 6 kolmandik valvaku Vundamendivärava juures ja kolmandik kuningakoja ihukaitsjate värava juures. Valvake koda vahetuste kaupa. 7 Kaks teie rühma, kes peaksid hingamispäeval teenistusest vabaks saama, jäägu sellegipoolest teenistusse ja valvaku hoolsalt Jehoova koda, et kaitsta kuningat. 8 Olge ümber kuninga, igaühel relv käes. Tapke igaüks, kes teie ridadesse tungib. Püsige kuninga juures, ükskõik kuhu ta läheb!”

9 Sajapealikud+ tegid kõik täpselt nii, nagu preester Joojada käskis. Nad võtsid oma mehed, nii need, kelle valvekord algas hingamispäeval, kui ka need, kes oleksid pidanud hingamispäeval teenistusest vabaks saama, ning läksid preester Joojada juurde.+ 10 Preester andis siis sajapealikele kuningas Taaveti odad ja ümmargused kilbid, mis olid Jehoova kojas. 11 Kuningakoja relvastatud ihukaitsjad+ võtsid kohad sisse koja parempoolsest küljest koja vasakpoolse küljeni, samuti altari+ ja koja juures, kõikjal ümber kuninga. 12 Siis tõi Joojada kuningapoja+ välja, pani talle krooni* pähe ja hoidis tema pea kohal seaduseraamatut*.+ Joas kuulutati kuningaks ja võiti. Rahvas plaksutas käsi ja hüüdis: „Elagu kuningas!”+

13 Kui Atalja kuulis rahva tõttamise kära, läks ta kohe rahva juurde Jehoova koja õue.+ 14 Ta nägi, et kuningas seisab kombe kohaselt samba juures.+ Kuninga kõrval olid ülemad ja trompetipuhujad+ ning kogu maa rahvas rõõmutses ja puhus trompeteid. Selle peale käristas Atalja oma riided lõhki ja kisendas: „Vandenõu! Vandenõu!” 15 Preester Joojada andis sõjaväe sajapealikele+ käsu: „Viige ta oma ridade vahelt välja! Surmake mõõgaga igaüks, kes talle järgneb!” Sest preester oli öelnud, et teda ei tohi surmata Jehoova kojas. 16 Nad võtsid Atalja kinni, ja jõudnud paika, kustkaudu hobuseid kuningakotta+ viidi, tapsid ta.

17 Seejärel sõlmis Joojada Jehoova ning kuninga ja rahva vahel lepingu,+ et nad on edasi Jehoova rahvas. Samuti sõlmis ta lepingu kuninga ning rahva vahel.+ 18 Pärast seda läks kogu maa rahvas Baali templisse ning lõhkus maha tema altarid,+ purustas tema kujud+ ja tappis altarite ees Baali preestri Maatani.+

Siis määras preester Joojada ametisse Jehoova koja ülevaatajad.+ 19 Ta võttis endaga sajapealikud,+ kaarlastest ihukaitsjad, kuningakoja ihukaitsjad+ ja kogu maa rahva, et saata kuningas Jehoova kojast välja. Nad tulid kuningakoja ihukaitsjate värava kaudu kuningakotta. Siis istus Joas kuningatroonile.+ 20 Kogu maa rahvas oli rõõmus ja linnas oli rahu, sest Atalja oli kuningakoja juures mõõgaga surmatud.

21 Joas+ oli kuningaks saades 7-aastane.+

12 Joas+ sai kuningaks Jehu+ seitsmendal aastal ja ta valitses Jeruusalemmas 40 aastat. Tema ema oli Sibja, kes oli pärit Beer-Sebast.+ 2 Kogu selle aja, kui preester Joojada Joast juhatas, tegi Joas seda, mis oli Jehoova silmis õige. 3 Aga ohvripaiku+ ei hävitatud ning rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.

4 Kord ütles Joas preestritele: „Võtke kogu raha, mis tuuakse Jehoova kotta pühadeks ohvriandideks:+ määratud summa, mida igaüks peab maksma,+ isiku eest ettenähtud summa ning kogu raha, mida kellegi süda ajendab Jehoova kotta tooma.+ 5 Preestrid võtku annetajatelt* raha ja kasutagu seda koja katkiste kohtade parandamiseks.”+

6 Kuid kuningas Joase 23. aastaks ei olnud preestrid koja katkisi kohti ikka veel ära parandanud.+ 7 Seepärast kutsus kuningas Joas enda juurde preester Joojada+ ja teised preestrid ning ütles neile: „Miks te ei paranda koja katkisi kohti? Ärge koguge enam annetajatelt raha, kui seda ei kasutata koja parandamiseks!”+ 8 Preestrid olid nõus, et nad ei kogu enam inimestelt raha ega vastuta koja parandamise eest.

9 Seejärel võttis preester Joojada kirstu,+ puuris selle kaane sisse augu ja pani altari kõrvale; see jäi Jehoova kotta minnes paremat kätt. Preestrid, kes teenisid väravavalvuritena, panid sinna kogu Jehoova kotta toodud raha.+ 10 Kui nähti, et kirstu on palju raha kogunenud, tulid kuninga kirjutaja ja ülempreester, võtsid* Jehoova kotta toodud raha ja lugesid üle.+ 11 Nad andsid üleloetud raha Jehoova koja töödejuhatajatele, kes maksid raha puuseppadele, Jehoova kojas töötavatele ehitajatele,+ 12 müürseppadele ja kiviraiduritele. Samuti ostsid nad selle eest palke ja tahutud kive Jehoova koja parandamiseks ning katsid sellega kõik muud parandamisega seotud kulud.

13 Kuid Jehoova kotta toodud raha eest ei valmistatud Jehoova kojale hõbenõusid, leegikustutajaid, kausse, trompeteid+ ega mingeid kuld- ja hõbeasju.+ 14 See raha anti töötegijatele ning selle eest parandati Jehoova koda. 15 Töödejuhatajatelt, kelle kätte raha usaldati, et nad annaksid selle töölistele, ei nõutud aru, sest nad olid usaldusväärsed.+ 16 Aga süü-+ ja patuohvrite raha ei kasutatud Jehoova koja jaoks, see kuulus preestritele.+

17 Sel ajal läks Süüria kuningas Hasael+ sõdima Gati+ vastu ja vallutas selle. Seejärel otsustas Hasael rünnata ka Jeruusalemma.+ 18 Juuda kuningas Joas võttis siis kõik pühad annid, mis tema esiisad, Juuda kuningad Joosafat, Jooram ja Ahasja olid pühitsenud, samuti tema enda pühad ohvriannid ning kogu Jehoova koja ja kuningakoja varakambrites leiduva kulla, ning saatis selle Süüria kuningale Hasaelile.+ Siis läks too Jeruusalemma alt ära.

19 Kõik muu Joase kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 20 Kuid Joase sulased pidasid tema vastu vandenõu+ ja tapsid ta kindluses*+ Sillasse viiva tee ääres. 21 Joase tapsid tema sulased: Simeati poeg Joosakar ja Soomeri poeg Jehosabad.+ Ta maeti oma esiisade juurde Taaveti linna ja tema asemel sai kuningaks tema poeg Amasja.+

13 Juuda kuninga Joase,+ Ahasja+ poja 23. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Jehu+ poeg Jooahas ja ta valitses 17 aastat. 2 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama,+ ta ei jätnud neid. 3 Siis süttis Jehoova viha+ Iisraeli vastu+ ja ta andis nad kõigiks nende päeviks Süüria kuninga Hasaeli+ ja tema poja Ben-Hadadi+ kätte.

4 Kuid hiljem anus Jooahas Jehoovalt halastust ning Jehoova võttis teda kuulda, sest ta nägi Iisraeli rõhumist, seda, kuidas Süüria kuningas rahvast rõhus.+ 5 Jehoova andis Iisraelile päästja,+ et vabastada rahvas Süüria võimu alt, ja iisraellased said elada oma kodudes nagu varemgi*. 6 (Ainult et nad ei loobunud Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ Nad tegid neid patte edasi ja jätsid Samaariasse alles ka püha tulba*.)+ 7 Jooahasele oli kogu tema väehulgast järele jäänud vaid 50 ratsanikku, 10 vankrit ja 10 000 jalameest, sest Süüria kuningas oli selle purustanud+ ja teinud otsekui rehetolmuks.+

8 Kõik muu Jooahase kohta ning kõik, mis ta tegi, ja tema vägevad teod on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 9 Jooahas läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Samaariasse+ ning tema asemel sai kuningaks tema poeg Joas.

10 Jooahase poeg Joas+ sai Juuda kuninga Joase 37. aastal Samaarias Iisraeli kuningaks ja ta valitses 16 aastat. 11 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli pannud Iisraeli patustama,+ vaid tegi neid patte edasi.

12 Kõik muu Joase kohta ning kõik, mis ta tegi, ja tema vägevad teod ning see, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasjaga,+ on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 13 Joas läks puhkama oma esiisade juurde ja Jerobeam*+ asus tema troonile. Joas aga maeti Samaariasse Iisraeli kuningate kõrvale.+

14 Kui Eliisa+ oli haigestunud tõppe, millesse ta hiljem suri, tuli Iisraeli kuningas Joas tema juurde ja nuttis ta rinnal: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavanker ja tema ratsanikud!”*+ 15 Eliisa ütles talle: „Võta vibu ja nooled!” ning ta võttis. 16 Seejärel ütles ta Iisraeli kuningale: „Pane oma käsi vibu peale.” Kuningas tegigi nii ja Eliisa pani oma käed tema käte peale. 17 Siis Eliisa lausus: „Ava idapoolne aken,” ja kuningas avas akna. Eliisa käskis: „Lase!” ja tema lasi. Seejärel ütles Eliisa: „Jehoova võidunool! Tema võidunool Süüria vastu! Sa hävitad süürlased Afekis+ täielikult.”

18 Siis lausus Eliisa: „Võta nooled!” ja ta võttis. Seejärel ütles ta Iisraeli kuningale: „Löö vastu maad!” Kuningas lõi kolm korda ja peatus. 19 Jumalamees aga vihastus ta peale ja ütles: „Sa oleksid pidanud lööma viis või kuus korda, siis oleksid sa süürlased täielikult hävitanud, kuid nüüd lööd sa süürlasi vaid kolm korda.”+

20 Eliisa suri ning ta maeti. Iga aasta alguses* käisid moabiitide röövjõugud+ maad rüüstamas. 21 Kord, kui maeti üht meest, nägid matjad röövjõuku ning viskasid surnukeha Eliisa hauda ja põgenesid. Niipea kui surnu puutus kokku Eliisa luudega, ärkas ta ellu+ ja tõusis püsti.

22 Süüria kuningas Hasael+ rõhus Iisraeli+ kõigil Jooahase elupäevil. 23 Kuid Jehoova andis iisraellastele armu ja halastas nende peale+ ning hoolitses nende eest oma lepingu pärast Aabrahami,+ Iisaki+ ja Jaakobiga.+ Ta ei tahtnud neid hävitada ja ta pole tänaseni neid oma palge eest ära tõuganud. 24 Kui Süüria kuningas Hasael suri, sai tema asemel kuningaks tema poeg Ben-Hadad. 25 Aga Jooahase poeg Joas võttis Hasaeli poja Ben-Hadadi käest tagasi linnad, mis too oli tema isa Jooahase käest sõjas ära võtnud. Joas lõi teda kolm korda+ ning võttis Iisraeli linnad tagasi.

14 Iisraeli kuninga Joase, Jooahase+ poja teisel aastal sai Juuda kuningaks Joase poeg Amasja. 2 Ta oli kuningaks saades 25-aastane ja valitses Jeruusalemmas 29 aastat. Tema ema oli Jooaddan, kes oli pärit Jeruusalemmast.+ 3 Amasja tegi, mis oli Jehoova silmis õige, aga mitte nii nagu tema esiisa Taavet.+ Ta tegi kõik nõnda, nagu oli teinud tema isa Joas.+ 4 Aga ohvripaiku ei hävitatud+ ning rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+ 5 Kui Amasja oli kuningriigi kindlalt enda kätte saanud, surmas ta oma sulased, kes olid tapnud kuninga, tema isa.+ 6 Aga tapjate poegi ta ei surmanud, sest Moosese seaduses oli kirjas Jehoova käsk „Isasid ei tohi surmata poegade pärast ega poegi isade pärast. Inimene surmatagu ta enda patu pärast”.+ 7 Amasja lõi Soolaorus+ maha 10 000 edomlast+ ning vallutas sõjas Sela.+ See linn nimetati ümber Jokteeliks ja seda nime kannab see tänini.

8 Sel ajal saatis Amasja käskjalad Iisraeli kuninga Joase, Jehu poja Jooahase poja juurde. Ta lasi teatada: „Tule, kohtume lahingus näost näkku!”+ 9 Seepeale saatis Iisraeli kuningas Joas Juuda kuningale Amasjale sõnumi: „Liibanoni ohakas läkitas teate Liibanoni seedrile: „Anna oma tütar minu pojale naiseks!” Ent üks Liibanoni metsloom läks mööda ja tallas ohaka ära. 10 Sa oled löönud Edomit+ ja su süda on läinud ülbeks. Naudi oma au, aga püsi oma kojas! Miks sa kipud õnnetusse? Sa ju langed ja koos sinuga ka Juuda!” 11 Kuid Amasja ei võtnud teda kuulda.+

Siis läks Iisraeli kuningas Joas ja kohtus Juudas Beet-Semeses+ Juuda kuninga Amasjaga näost näkku.+ 12 Iisrael lõi Juudat, nii et igaüks põgenes oma koju. 13 Iisraeli kuningas Joas võttis Juuda kuninga Amasja, Ahasja poja Joase poja, Beet-Semeses vangi. Nad jõudsid Jeruusalemma ja ta lõhkus maha Jeruusalemma müüri Efraimi väravast+ Nurgaväravani,+ 400 küünra* pikkuse lõigu. 14 Joas võttis ära kogu kulla ja hõbeda, kõik Jehoova kojas ja kuningakoja varakambrites leiduvad esemed ning samuti võttis ta pantvange. Seejärel pöördus ta tagasi Samaariasse.

15 Kõik muu Joase kohta ning see, mis ta tegi, tema vägevad teod ja see, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasjaga, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 16 Joas läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Samaariasse+ Iisraeli kuningate kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Jerobeam*.+

17 Juuda kuningas Amasja,+ Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase,+ Jooahase poja surma veel 15 aastat.+ 18 Kõik muu Amasja kohta on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 19 Lõpuks sepitseti tema vastu Jeruusalemmas vandenõu+ ja ta põgenes Laakisesse. Kuid talle saadeti Laakisesse mehed järele ja need surmasid ta seal. 20 Ta toodi hobustega Jeruusalemma ja maeti oma esiisade juurde Taaveti linna.+ 21 Pärast seda tõstis kogu Juuda rahvas 16-aastase+ Asarja*+ tema isa Amasja asemel kuningaks.+ 22 Kui kuningas Amasja oli läinud puhkama oma esiisade juurde, ehitas Asarja üles Eelati+ ja võttis selle tagasi Juudale.+

23 Juuda kuninga Amasja, Joase poja 15. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Joase poeg Jerobeam+ ja ta valitses 41 aastat. 24 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ 25 Ta seadis taas paika Iisraeli piiri Lebo-Hamatist*+ Araba mereni*,+ nagu Iisraeli Jumal Jehoova oli öelnud oma teenija Joona,+ Amittai poja kaudu, kes oli prohvet Gat-Heeferist.+ 26 Jehoova oli ju näinud Iisraeli kibedaid kannatusi.+ Iisraelile polnud jäänud ühtegi aitajat, isegi mitte abitut ja nõrka. 27 Aga Jehoova oli tõotanud, et ta ei kaota taeva alt Iisraeli nime.+ Seepärast päästis ta selle rahva Joase poja Jerobeami kaudu.+

28 Kõik muu Jerobeami kohta ning kõik, mis ta tegi, tema vägevad teod ja see, kuidas ta võitles ning võttis Juudale ja Iisraelile tagasi Damaskuse+ ja Hamati,+ on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 29 Jerobeam läks puhkama oma esiisade, Iisraeli kuningate juurde. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Sakarja.+

15 Iisraeli kuninga Jerobeami* 27. aastal sai Juuda kuningaks Amasja+ poeg Asarja.+ 2 Ta oli kuningaks saades 16-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 52 aastat. Tema ema oli Jekolja, kes oli pärit Jeruusalemmast. 3 Asarja tegi, mis oli Jehoova silmis õige, nagu oli teinud tema isa Amasja.+ 4 Aga ohvripaiku ei hävitatud+ ning rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+ 5 Jehoova aga lõi kuningat pidalitõvega+ ning seda haigust põdes ta elu lõpuni. Ta elas omaette majas+ ning tema poeg Jootam+ valitses kuningakoda ja mõistis kohut maa rahvale.+ 6 Kõik muu Asarja+ kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 7 Asarja läks puhkama oma esiisade juurde+ ja ta maeti Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Jootam.

8 Juuda kuninga Asarja+ 38. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Jerobeami poeg Sakarja+ ja ta valitses kuus kuud. 9 Tema tegi Jehoova silmis kurja, nagu olid teinud tema esiisad. Ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ 10 Aga Jaabese poeg Sallum sepitses tema vastu vandenõu, tappis ta+ Jibleamis+ ning sai tema asemel kuningaks. 11 Kõik muu Sakarja kohta on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 12 Nii täitus Jehoova sõna, mis ta oli öelnud Jehule: „Sinu pojad istuvad Iisraeli troonil kuni neljanda põlveni.”+ Nii ka sündis.

13 Juuda kuninga Ussija*+ 39. aastal sai Samaarias kuningaks Jaabese poeg Sallum ning ta valitses ühe kuu. 14 Siis tuli Tirsast+ Samaariasse Gaadi poeg Menahem, tappis Jaabese poja Sallumi+ ning sai tema asemel kuningaks. 15 Kõigest muust Sallumi kohta ja tema sepitsetud vandenõust on kirjutatud Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 16 Tol ajal läks Menahem Tirsast Tifsahisse, purustas linna ja lõi maha kõik sealsed ja ümberkaudsed elanikud, kuna linnarahvas ei avanud talle väravat. Ta hävitas linna ja lõikas lõhki rasedad naised.

17 Gaadi poeg Menahem sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Asarja 39. aastal ning ta valitses kümme aastat. 18 Tema tegi Jehoova silmis kurja kõigil oma elupäevil ega loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ 19 Sel ajal tungis maale Assüüria kuningas Puul+ ning Menahem andis talle 1000 talenti* hõbedat, et ta aitaks tal kuningriigi üle võimu tugevdada.+ 20 Menahem nõudis selle hõbeda Iisraeli ülikutelt ja rikastelt.+ Ta andis Assüüria kuningale igaühelt 50 seeklit* hõbedat. Siis pöördus Assüüria kuningas oma maale tagasi. 21 Kõik muu Menahemi+ kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 22 Menahem läks puhkama oma esiisade juurde ja tema asemel sai kuningaks tema poeg Pekahja.

23 Menahemi poeg Pekahja sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Asarja 50. aastal ning ta valitses kaks aastat. 24 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ 25 Siis sepitses Pekahja vankrisõdur, Remalja poeg Pekah,+ tema vastu vandenõu. Pekah läks koos 50 Gileadi mehega Samaaria kuningakoja kindlustorni ning tappis Pekahja, Argobi ja Arje. Pärast Pekahja surmamist sai Pekah tema asemel kuningaks. 26 Kõik muu Pekahja kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.

27 Remalja poeg Pekah+ sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Asarja 52. aastal ning ta valitses 20 aastat. 28 Tema tegi Jehoova silmis kurja ega loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+ 29 Iisraeli kuninga Pekahi päevil tuli Assüüria kuningas Tiglatpilesar+ ja vallutas Ijjoni, Aabel-Beet-Maaka,+ Jaanoahi, Kedese,+ Haasori, Gileadi+ ja Galilea — kogu Naftalimaa.+ Ta pagendas nende elanikud Assüüriasse.+ 30 Aga Eela poeg Hosea+ sepitses Remalja poja Pekahi vastu vandenõu ning tappis ta. Hosea sai Pekahi asemel kuningaks Ussija poja Jootami+ 20. aastal. 31 Kõik muu Pekahi kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.

32 Iisraeli kuninga Pekahi, Remalja poja teisel aastal sai Juuda kuningaks Ussija+ poeg Jootam.+ 33 Ta oli kuningaks saades 25-aastane ning ta valitses Jeruusalemmas 16 aastat. Tema ema oli Jeruusa, Saadoki tütar.+ 34 Jootam tegi, mis oli Jehoova silmis õige, nagu oli teinud tema isa Ussija.+ 35 Aga ohvripaiku ei hävitatud ning rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+ Jootam ehitas Jehoova koja ülavärava.+ 36 Kõik muu Jootami kohta ning see, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 37 Neil päevil saatis Jehoova Juuda vastu Süüria kuninga Retsini ja Remalja poja Pekahi.+ 38 Jootam läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma esiisa Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aahas.

16 Jootami poeg Aahas+ sai Juuda kuningaks Remalja poja Pekahi 17. aastal. 2 Ta oli kuningaks saades 20-aastane ja valitses Jeruusalemmas 16 aastat. Tema ei teinud, mis oli õige Jehoova, tema Jumala silmis, nagu oli teinud tema esiisa Taavet.+ 3 Aahas käis Iisraeli kuningate jälgedes+ ja heitis isegi oma poja tulle+ nende rahvaste jäledate tavade eeskujul,+ kelle Jehoova oli iisraellaste eest ära ajanud. 4 Ta tõi ohvripaikades, kõrgendikel ja iga lopsaka puu all ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+

5 Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid Jeruusalemma vastu sõdima.+ Nad võtsid Aahase piiramisrõngasse, kuid ei suutnud linna vallutada. 6 Sel ajal võttis Süüria kuningas Retsin Eelati+ Edomile tagasi ning ajas juudid* sealt välja. Edomlased asusid Eelatisse elama ja see on nende valduses tänini. 7 Siis saatis Aahas käskjalad Assüüria kuninga Tiglatpilesari+ juurde ütlema: „Ma olen sinu sulane ja sinu poeg. Tule ja päästa mind Süüria kuninga ja Iisraeli kuninga käest, kes mind ründavad!” 8 Aahas võttis Jehoova kojas ja kuningakoja varakambrites leiduva hõbeda ja kulla ning saatis Assüüria kuningale, et teda ära osta.+ 9 Assüüria kuningas võttiski teda kuulda ning läks Damaskusse ja vallutas selle. Ta pagendas selle elanikud Kiiri,+ aga Retsini tappis ta ära.+

10 Kuningas Aahas läks Damaskusse Assüüria kuninga Tiglatpilesariga kohtuma. Kui ta nägi sealset altarit, saatis ta preester Uuriale selle tööjoonise ja -kirjelduse.+ 11 Preester Uuria+ ehitas altari+ täpselt nende juhendite järgi, mis kuningas Aahas talle Damaskusest oli saatnud, ning sai selle valmis enne, kui kuningas Aahas Damaskusest naasis. 12 Kui kuningas Damaskusest tagasi tuli ja altarit nägi, läks ta selle juurde ning tõi sellel ohvreid.+ 13 Sellelt altarilt lasi ta tõusta oma põletusohvrite ja roaohvrite suitsu, sellele valas ta välja joogiohvreid ning piserdas rahuohvrite verd. 14 Aga Jehoova ees oleva vaskaltari,+ mis oli tema altari ja Jehoova koja vahel, tõstis ta koja eest ära ning pani oma altarist põhja poole. 15 Siis andis kuningas Aahas preester Uuriale+ käsu: „Pane suurele altarile suitsema hommikune põletusohver+ ja õhtune roaohver,+ kuninga põletus- ja roaohver, samuti kogu rahva põletus-, roa- ja joogiohvrid. Piserda altarile kõigi põletusohvrite ja teiste tapaohvrite verd. Aga mida teha vaskaltariga, seda ma veel mõtlen.” 16 Ja preester Uuria tegi kõik nii, nagu kuningas Aahas käskis.+

17 Kuningas Aahas lõhkus vankrite küljeplaadid+ tükkideks ja eemaldas vankrite pealt tünnid.+ Ta tõstis vaskpullidele+ toetuva vaskmere maha kivisillutisele.+ 18 Ta teisaldas varjualuse, mis oli hingamispäeviks koja külge ehitatud, ja kuninga sissekäigu, mis viis Jehoova kotta, sest ta kartis Assüüria kuningat.

19 Kõik muu Aahase kohta ning see, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus.+ 20 Aahas läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks ta poeg Hiskija*.+

17 Juuda kuninga Aahase 12. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Eela poeg Hosea+ ning ta valitses üheksa aastat. 2 Tema tegi Jehoova silmis kurja, aga mitte nii palju, nagu olid teinud varasemad Iisraeli kuningad. 3 Assüüria kuningas Salmanassar astus Hosea vastu sõtta,+ tegi temast oma sulase ning nõudis temalt andamit.+ 4 Siis aga sai Assüüria kuningas teada, et Hosea sepitseb tema vastu vandenõu, kuna Hosea oli läkitanud käskjalad Egiptuse+ kuninga Soo juurde ega maksnud Assüüria kuningale enam andamit nagu varasematel aastatel. Seepärast lasi Assüüria kuningas ta kinni võtta ja vangi heita.

5 Assüüria kuningas tungis kogu maale, läks Samaariasse ja piiras seda kolm aastat. 6 Ta vallutas Samaaria+ Hosea üheksandal aastal, viis iisraellased Assüüriasse pagendusse+ ning pani nad elama Halahisse, Goosani jõe äärde Haaborisse+ ja meedlaste linnadesse.+

7 See sündis sellepärast, et Iisraeli rahvas tegi pattu oma Jumala Jehoova vastu, kes oli toonud ta ära Egiptusemaalt, vaarao, Egiptuse kuninga käe alt.+ Iisraellased teenisid teisi jumalaid+ 8 ning järgisid nende rahvaste kombeid, kelle Jehoova oli nende eest ära ajanud, ja Iisraeli kuningate sisseseatud tavasid.

9 Iisraellased tegid, mis polnud õige nende Jumala Jehoova silmis. Nad rajasid endale ohvripaiku kõigisse oma linnadesse,+ nii vahitornide juurde kui ka kindlustatud linnadesse*. 10 Samuti püstitasid nad endale pühi sambaid ja pühi tulpi+ igale künkale ja iga lopsaka puu alla+ 11 ning lasid igas ohvripaigas ohvrisuitsu tõusta nagu need rahvad, kelle Jehoova oli nende eest maalt välja ajanud.+ Nad tegid kurja ja solvasid nõnda Jehoovat.

12 Nad teenisid jäledaid ebajumalaid*,+ ehkki Jehoova oli keelanud neil seda teha.+ 13 Jehoova oli Iisraeli ja Juudat kõigi oma prohvetite ja nägijate kaudu korduvalt hoiatanud,+ öeldes: „Pöörduge oma kurjadelt teedelt!+ Pidage mu käske ja määrusi, kõiki seadusi, mida ma käskisin teie esiisadel järgida ja mis ma olen andnud teile oma prohvetite kaudu.” 14 Kuid nemad ei kuulanud, vaid olid sama kangekaelsed nagu nende esiisad, kes ei uskunud oma Jumalasse Jehoovasse.+ 15 Nad põlgasid tema seadusi ja lepingut,+ mille ta oli sõlminud nende esiisadega, ja tema meeldetuletusi, millega ta oli neid hoiatanud.+ Nad käisid oma tühiste ebajumalate järel+ ja said ka ise tühiseks,+ toimides kõigi ümberkaudsete rahvaste eeskujul, ehkki Jehoova oli keelanud seda teha.+

16 Nad hülgasid kõik oma Jumala Jehoova käsud ning valasid endale metallist kaks vasikat,+ püstitasid püha tulba,+ kummardasid taevakehade ette+ ja teenisid Baali.+ 17 Samuti heitsid nad oma poegi ja tütreid tulle,+ tegelesid ennustamisega,+ otsisid endeid ja tegid Jehoova silmis aina kurja, nõnda teda solvates.

18 Seepärast Jehoova vihastus Iisraeli peale ja kõrvaldas nad oma palge eest.+ Ta jättis alles vaid Juuda suguharu.

19 Kuid ka Juuda ei kuuletunud oma Jumala Jehoova käskudele,+ vaid järgis neidsamu kombeid mida Iisrael.+ 20 Jehoova hülgas kõik Iisraeli järeltulijad, lasi neil kogeda alandust, andis nad rüüstajate kätte ning heitis nad lõpuks ära oma palge eest. 21 Ta rebis Iisraeli ära Taaveti soo küljest ja Iisrael tõstis endale kuningaks Nebati poja Jerobeami.+ Aga Jerobeam viis iisraellased Jehoovast eemale ja pani nad rängalt patustama. 22 Iisraeli rahvas käis Jerobeami patuteel+ ega pöördunud sealt, 23 kuni Jehoova kõrvaldas lõpuks Iisraeli oma palge eest, nagu ta oli öelnud kõigi oma prohvetite kaudu.+ Ja Iisrael pagendati oma maalt Assüüriasse,+ kus ta on tänaseni.

24 Siis tõi Assüüria kuningas inimesi Babülonist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist+ ning asustas nad Samaaria linnadesse iisraellaste asemele. Nad võtsid Samaaria oma valdusse ja elasid selle linnades. 25 Kui nad sinna elama asusid, ei kartnud nad Jehoovat. Seepärast saatis Jehoova nende sekka lõvisid,+ kes neid murdsid. 26 Siis teatati Assüüria kuningale: „Rahvad, kelle sa maalt välja saatsid ja kellega sa asustasid Samaaria linnad, ei tea, kuidas teenida selle maa Jumalat. Seepärast saadab ta nende sekka lõvisid, kes neid maha murravad, kuna keegi neist ei tea, kuidas teenida selle maa Jumalat.”

27 Seda kuuldes andis Assüüria kuningas käsu: „Saatke üks pagendusse viidud preester sinna tagasi, et ta õpetaks rahvale, kuidas teenida selle maa Jumalat!” 28 Siis tuli üks Samaariast pagendatud preester tagasi ja asus elama Peetelisse+ ning hakkas õpetama, kuidas karta Jehoovat.+

29 Aga iga rahvas valmistas endale oma jumalad ja seadis nad pühamutesse, mis samaarlased olid ohvripaikadesse ehitanud, iga rahvas oma linnas, kus ta elas. 30 Babüloni mehed tegid endale Sukkot-Benoti, Kuuti mehed Neergali, Hamati+ mehed Ašima 31 ning avvilased Nibhase ja Tartaki. Sefarvaimlased aga põletasid tules oma poegi Sefarvaimi jumalatele Adrammelekile ja Anammelekile.+ 32 Kuigi nad kartsid ka Jehoovat, seadsid nad endale rahva seast ohvripaikade preestreid, kes teenisid ohvripaikade pühamutes.+ 33 Nad küll kartsid Jehoovat, aga kummardasid ka oma jumalaid, nagu tegid rahvad, kelle seast nad olid välja saadetud.+

34 Tänini järgivad nad oma endisi usukombeid. Keegi neist ei kummarda Jehoovat ega pea kinni tema määrustest, õigusnormidest, seadustest ja käskudest, mis Jehoova oli andnud Jaakobi poegadele (selle Jaakobi, kellele ta andis uue nime, Iisrael).+ 35 Jehoova oli sõlminud nendega lepingu+ ja andnud neile käsu: „Te ei tohi karta teisi jumalaid, nende ette kummardada, neid teenida ega neile ohverdada!+ 36 Kartke Jehoovat,+ kes tõi teid ära Egiptusemaalt suure jõu ja väljasirutatud käsivarrega.+ Tema ette kummardage ja temale ohverdage! 37 Pidage alati hoolsalt kinni neist määrustest, õigusnormidest, seadustest ja käskudest, mis ta lasi teie jaoks kirja panna,+ ning ärge kartke teisi jumalaid! 38 Ärge unustage lepingut, mis ma olen teiega sõlminud,+ ning ärge kartke teisi jumalaid! 39 Kartke oma Jumalat Jehoovat, sest tema päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!”

40 Kuid nemad ei kuuletunud, vaid järgisid oma endisi usukombeid.+ 41 Need rahvad küll kartsid Jehoovat,+ aga nad teenisid ka oma nikerdatud kujusid. Ja seda teevad nende pojad ja pojapojad oma esiisade kombel tänini.

18 Iisraeli kuninga Hosea,+ Eela poja kolmandal aastal sai Juuda kuningaks Aahase+ poeg Hiskija.+ 2 Ta oli kuningaks saades 25-aastane ja valitses Jeruusalemmas 29 aastat. Tema ema oli Abi*, Sakarja tütar.+ 3 Hiskija tegi, mis oli Jehoova silmis õige,+ nagu oli teinud tema esiisa Taavet.+ 4 Ta kõrvaldas ohvripaigad,+ lõhkus pühad sambad ja raius maha püha tulba.+ Samuti purustas ta Moosese tehtud vaskmao,+ sest Iisraeli rahvas oli kuni tolle ajani lasknud sellele ohvrisuitsu tõusta. Seda kutsuti vaskmadu-jumalaks*. 5 Hiskija lootis Iisraeli Jumala Jehoova peale.+ Ei enne ega pärast teda polnud Juuda kuningate seas ühtki temasarnast. 6 Hiskija hoidis kõvasti Jehoovast kinni+ ega lakanud tema järel käimast, ta pidas käske, mis Jehoova oli Moosesele andnud. 7 Ja Jehoova oli temaga. Kõik, mis Hiskija tegi, tegi ta targalt. Ta hakkas vastu Assüüria kuningale ja keeldus teda teenimast.+ 8 Samuti alistas ta vilistid+ Gaza ja selle maa-aladeni, ta alistas nad nii vahitornides kui ka kindlustatud linnades*.

9 Kuningas Hiskija neljandal aastal, mis oli Iisraeli kuninga Hosea,+ Eela poja seitsmes aasta, tuli Assüüria kuningas Salmanassar Samaaria vastu ja piiras selle ümber.+ 10 Kolmanda piiramisaasta lõpus Samaaria langes.+ See vallutati Hiskija kuuendal aastal, mis oli Iisraeli kuninga Hosea üheksas aasta. 11 Siis viis Assüüria kuningas iisraellased Assüüriasse pagendusse+ ning pani nad elama Halahisse, Goosani jõe äärde Haaborisse ning meedlaste linnadesse.+ 12 See sündis sellepärast, et nad polnud võtnud kuulda oma Jumala Jehoova häält, vaid olid taganenud temaga tehtud lepingust, kõigest, mida Jehoova teenija Mooses oli käskinud pidada.+ Nad olid sõnakuulmatud ja allumatud.

13 Kuningas Hiskija 14. aastal tuli Assüüria+ kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade vastu ja vallutas need.+ 14 Siis saatis Juuda kuningas Hiskija Assüüria kuningale Laakisesse sõnumi: „Ma olen süüdi! Mine minu kallalt ära ja ma annan sulle kõik, mida sa nõuad!” Assüüria kuningas nõudis Juuda kuningalt Hiskijalt 300 talenti* hõbedat ja 30 talenti* kulda. 15 Ja Hiskija andis ära kogu hõbeda, mis leidus Jehoova kojas ja kuningakoja varakambrites.+ 16 Samuti võttis Juuda kuningas Hiskija eest ära Jehoova templi uksed+ koos uksepostidega, mis ta oli üle kullanud,+ ning andis nende kulla Assüüria kuningale.

17 Assüüria kuningas saatis Laakisest+ Jeruusalemma+ kuningas Hiskija juurde väeülema*, ülemkammerhärra* ja ülemjoogikallaja* ühes võimsa sõjaväega. Jõudnud Jeruusalemma ligi, peatusid nad ülatiigi veejuhtme juures, mis on pesupesemisväljale viiva tee ääres.+ 18 Nad kutsusid kuningat, kuid nende juurde tulid hoopis kojaülem Eljakim,+ Hilkija poeg, ning kirjutaja Sebna+ ja kroonik Joah, Aasafi poeg.

19 Ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge Hiskijale: „Nii lausub suur kuningas, Assüüria kuningas: „Millele sa küll loodad?+ 20 Sa ütled, et sul on nii sõjaplaan kui ka jõud. Kuid need on tühjad sõnad. Kelle peale sa loodad, et julged minu vastu mässata?+ 21 Sa loodad Egiptuse, selle murtud pilliroo peale, mis tungib pihku ja puurib peost läbi, kui sellele toetuda.+ Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes tema peale loodavad. 22 Kui te ütlete mulle, et te loodate oma Jumala Jehoova peale,+ siis kas polnud need mitte tema ohvripaigad ja altarid, mis Hiskija kõrvaldas,+ öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: „Te peate kummardama Jeruusalemma altari ees”?””+ 23 Palun sõlmi nüüd mu isanda Assüüria kuningaga selline kihlvedu: ma annan sulle 2000 hobust, kui sa suudad neile ratsanikud leida.+ 24 Kuidas suudaksid sa lüüa isegi väikseimat võimukandjat mu isanda sulaste seast, kui loodad Egiptuse vankrite ja ratsanike peale? 25 Kas olen ma siis ilma Jehoova loata selle paiga vastu tulnud, et see hävitada? Jehoova ise ütles mulle: „Mine selle maa vastu ja hävita see!””

26 Siis ütlesid Hilkija poeg Eljakim, Sebna+ ja Joah ülemjoogikallajale:+ „Palun räägi oma sulastega aramea* keeles,+ me saame sellest aru. Ära räägi meiega juudi keeles müüri peal oleva rahva kuuldes.”+ 27 Ent ülemjoogikallaja vastas neile: „Kas mu isand saatis mind rääkima neid sõnu vaid teie isandale ja teile? Kas mitte ka neile, kes istuvad müüril ning peavad koos teiega sööma oma rooja ja jooma oma kust?”

28 Siis hüüdis ülemjoogikallaja valju häälega juudi keeles: „Kuulake, mida ütleb suur kuningas, Assüüria kuningas!+ 29 Kuningas ütleb nõnda: „Ärge laske Hiskijal end petta, sest tema ei suuda teid minu käest päästa!+ 30 Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale! Ta ütleb: „Jehoova päästab meid! Seda linna ei anta Assüüria kuninga kätte.”+ 31 Ärge kuulake Hiskijat, sest Assüüria kuningas ütleb: „Sõlmige minuga rahu ja andke alla. Siis te saate igaüks süüa oma viinapuust ja viigipuust ning juua omaenda veemahutist, 32 kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane,+ maale, kus on vilja ja värsket veini, leiba ja viinamägesid, õlipuid ja mett. Siis te jääte ellu ega sure. Ärge kuulake Hiskijat, sest ta eksitab teid sõnadega „Jehoova päästab meid!”. 33 Kas on mõni teiste rahvaste jumalaist päästnud oma maa Assüüria kuninga käest? 34 Kus on Hamati+ ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi,+ Heena ja Ivva jumalad? Kas nemad päästsid Samaaria minu käest?+ 35 Kes kõigist nende maade jumalatest on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova suudaks päästa Jeruusalemma minu käest?”””+

36 Aga rahvas oli vait ega vastanud talle sõnagi, sest kuningas oli keelanud talle vastata.+ 37 Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ning kirjutaja Sebna ja kroonik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ning andsid talle teada ülemjoogikallaja sõnad.

19 Niipea kui kuningas Hiskija neid sõnu kuulis, käristas temagi oma riided lõhki, pani endale kotiriide ümber ja läks Jehoova kotta.+ 2 Ta saatis kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja vanemad preestrid, kotiriie ümber, prohvet Jesaja,+ Aamotsi poja juurde. 3 Nad ütlesid Jesajale: „Nii lausub Hiskija: „See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev, sest lapsed on jõudnud emakasuudmeni, kuid sünnituseks pole enam jõudu.+ 4 Ehk su Jumal Jehoova kuuleb seda, mida räägib ülemjoogikallaja, kelle tema isand Assüüria kuningas on saatnud mõnitama elavat Jumalat,+ ning nõuab temalt aru nende sõnade pärast, mis su Jumal Jehoova on pidanud kuulma. Palveta+ nüüd nende eest, kes on veel elus!””

5 Niisiis läksid kuningas Hiskija sulased Jesaja+ juurde 6 ja Jesaja ütles neile: „Öelge oma isandale: „Nii lausub Jehoova: „Ära tunne hirmu+ kuuldud sõnade pärast, millega Assüüria kuninga sulased on mind teotanud.+ 7 Ma panen tema pähe ühe mõtte ning ta kuuleb üht sõnumit ja naaseb oma maale. Ma lasen tal langeda mõõga läbi ta omal maal.”””+

8 Ülemjoogikallaja kuulis, et Assüüria kuningas oli Laakise+ alt tagasi tõmbunud, ning pöördus tagasi kuninga juurde ja leidis ta sõdimas Libna+ vastu. 9 Kui Assüüria kuningale teatati, et Etioopia kuningas Tirhaka on tulnud välja temaga sõdima, saatis ta uuesti käskjalad+ Hiskija juurde selliste sõnadega: 10 „Öelge Juuda kuningale Hiskijale: „Ära lase oma Jumalal, kellele sa loodad, end petta, kui ta ütleb: „Jeruusalemma ei anta Assüüria kuninga kätte!”+ 11 Sa oled kuulnud, mida Assüüria kuningad on teinud kõigi maadega, et nad on need hävitanud.+ Kas sina üksi peaksid pääsema? 12 Kas rahvaste jumalad, kelle mu esiisad hävitasid, päästsid nad? Kus on Goosan, Haaran+ ja Resef ning Telassaris elanud Edeni rahvas? 13 Kus on Hamati kuningas, Arpadi kuningas, Sefarvaimi, Heena ja Ivva linnade kuningad?””+

14 Hiskija võttis käskjalgade käest kirja ja luges selle läbi. Seejärel läks ta Jehoova kotta, laotas kirja Jehoova ette+ 15 ning palvetas Jehoova ees:+ „Oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, kes istud troonil keerubite kohal*,+ sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal,+ sina oled teinud taeva ja maa. 16 Pööra oma kõrv ja kuula,+ Jehoova! Ava oma silmad ja näe,+ Jehoova! Kuula neid Sanheribi sõnu, millega ta mõnitab elavat Jumalat. 17 See on tõsi, Jehoova, et Assüüria kuningad on laastanud rahvaid ja nende maid.+ 18 Nad on visanud tulle nende jumalad, sest need polnudki jumalad,+ vaid inimeste kätetöö,+ kivi ja puu. Seepärast said nad need hävitada. 19 Nüüd aga, meie Jumal Jehoova, palun päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid saaksid teada, et sina, Jehoova, oled ainus Jumal!”+

29 See on sulle märgiks, Hiskija: sel aastal te sööte isekasvanud vilja, järgmisel aastal sellest võrsunud vilja,+ kuid kolmandal aastal te külvate seemet ja lõikate, istutate viinamägesid ja sööte nende saaki.+ 30 Need, kes Juuda soost pääsevad, kes järele jäävad,+ juurduvad alt ja kannavad vilja pealt, 31 sest Jeruusalemmast väljuvad järelejäänud ja Siioni mäelt tulevad ellujäänud. Vägede Jehoova tuline ind teeb seda.+

35 Selsamal ööl läks Jehoova ingel välja ning tappis assüürlaste laagris 185 000 meest.+ Kui rahvas hommikul vara üles tõusis, nägi ta vaid surnukehasid.+ 36 Siis Assüüria kuningas Sanherib lahkus, läks tagasi Niinevesse+ ja jäi sinna.+ 37 Kord, kui ta kummardas oma jumalat Nisrokit selle templis, lõid tema enda pojad Adrammelek ja Sareser ta mõõgaga maha+ ning põgenesid Araratimaale.+ Ja tema poeg Assarhaddon+ sai tema asemel kuningaks.

20 Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli lausa suremas.+ Tema juurde tuli prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, ning teatas: „Nii ütleb Jehoova: „Anna veel viimased korraldused oma kodakondsetele, sest sa ei parane, vaid sured.””+ 2 Seepeale pööras Hiskija näo seina poole ja palus Jehoovat: 3 „Oo, Jehoova, ma anun sind, et sa meenutaksid, kuidas ma olen käinud su ees ustavalt ja kogu südamest ning olen teinud head su silmis!”+ Ja Hiskija nuttis kibedasti.

4 Jesaja polnud jõudnud veel keskmisse õue, kui talle tuli Jehoovalt sõnum:+ 5 „Mine tagasi ja teata Hiskijale, mu rahva juhile: „Nii ütleb sinu esiisa Taaveti Jumal Jehoova: „Ma kuulsin su palvet ja nägin su pisaraid.+ Ma teen su terveks.+ Kolmandal päeval lähed sa Jehoova kotta.+ 6 Ma lisan su elupäevadele 15 aastat. Ma päästan sinu ja selle linna Assüüria kuninga käest+ ning kaitsen seda linna iseenda ja oma teenija Taaveti pärast.”””+

7 Jesaja ütles seejärel: „Tooge viigimarjapätsike.” Nad tõid ja panid selle paisele, misjärel Hiskija hakkas kosuma ja sai terveks.+

8 Aga enne veel küsis Hiskija Jesajalt: „Mis on märgiks,+ et Jehoova teeb mu terveks, nii et ma saan kolmandal päeval Jehoova kotta minna?” 9 Jesaja vastas: „See on sulle märgiks Jehoovalt, et Jehoova viib täide oma sõna: kas vari peaks minema trepil* kümme astet edasi või kümme astet tagasi?”+ 10 Hiskija kostis: „Varjul on lihtne kümme astet edasi minna. Las vari läheb kümme astet tagasi!” 11 Siis hüüdis prohvet Jesaja Jehoova poole ja tema lasi varjul, mis oli Aahase trepil allapoole liikunud, kümme astet tagasi minna.+

12 Sel ajal saatis Babüloni kuningas Berodak-Baladan, Baladani poeg, Hiskijale kirja ja kingituse, sest ta oli kuulnud tema haigusest.+ 13 Hiskija võttis käskjalad vastu ning näitas neile tervet oma aardekambrit,+ hõbedat ja kulda, palsamiõli ja muid kalleid õlisid, kogu oma relvaladu ja kõike, mis oli tema varakambrites. Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma valitsusalal.

14 Siis tuli prohvet Jesaja kuningas Hiskija juurde ja küsis temalt: „Mida need mehed rääkisid ja kust nad tulid?” Hiskija vastas: „Nad tulid kaugelt maalt, Babülonist.”+ 15 Jesaja küsis: „Mida nad su kojas nägid?” Hiskija vastas: „Nad nägid mu kojas kõike. Ma ei jätnud neile näitamata midagi sellest, mis on mu varakambrites.”

16 Siis ütles Jesaja Hiskijale: „Kuula nüüd Jehoova sõnu:+ 17 „Tulevad päevad, mil kõik, mis on su kojas ja mis su esiisad on kogunud, viiakse ära Babüloni.+ Midagi ei jää alles, ütleb Jehoova. 18 Ja mõned su poegadest, kes sulle sünnivad, viiakse Babüloni kuninga paleesse õukonnaametnikeks.””+

19 Seepeale ütles Hiskija Jesajale: „Jehoova sõnad, mis sa mulle rääkisid, on head,”+ ja lisas: „On ju hea, et minu eluajal on rahulik ja turvaline.”+

20 Kõik muu Hiskija kohta ning kõik tema vägevad teod ja see, kuidas ta tegi tiigi+ ja veejuhtme ning juhtis vee linna,+ on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 21 Hiskija läks puhkama oma esiisade juurde+ ja tema asemel sai kuningaks+ tema poeg Manasse.+

21 Manasse+ oli kuningaks saades 12-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 55 aastat.+ Tema ema oli Hefsiba. 2 Manasse tegi Jehoova silmis kurja nende rahvaste jäledate tavade eeskujul,+ kelle Jehoova oli Iisraeli rahva eest ära ajanud.+ 3 Ta taastas ohvripaigad, mis tema isa Hiskija oli hävitanud,+ tegi altareid Baalile ja püstitas püha tulba,+ nagu oli teinud Iisraeli kuningas Ahab.+ Ta kummardas kõigi taevakehade ees ja teenis neid.+ 4 Ta ehitas altareid ka Jehoova kotta,+ mille kohta Jehoova oli öelnud: „Jeruusalemma ma panen oma nime.”+ 5 Samuti püstitas ta Jehoova koja mõlemasse õue+ altarid taevakehadele.+ 6 Ta heitis oma poja tulle, tegeles maagiaga, otsis endeid+ ning seadis ametisse vaimude väljakutsujaid ja ettekuulutajaid.+ Ta tegi Jehoova silmis väga palju kurja ja solvas teda sellega.

7 Ta lasi ka nikerdada püha tulba kuju+ ja pani selle kotta, mille kohta Jehoova oli öelnud Taavetile ja tema pojale Saalomonile: „Selle koja ja Jeruusalemma, mille ma olen valinud kõigist Iisraeli suguharudest, teen ma oma nime jäädavaks eluasemeks.+ 8 Ma ei sunni iisraellasi enam kunagi lahkuma sellelt maalt, mille ma andsin nende esiisadele,+ kui nad vaid peavad hoolsalt kinni kõigist mu käskudest,+ kogu seadusest, mille mu teenija Mooses neile andis.” 9 Iisraellased aga ei kuuletunud ja Manasse viis nad eksiteele, nii et nad tegid rohkem kurja, kui olid teinud rahvad, kelle Jehoova oli nende eest hävitanud.+

10 Jehoova ütles oma prohvetite kaudu:+ 11 „Juuda kuningas Manasse on teinud kõiki neid jäledusi. Ta on teinud rohkem kurja kui kõik emorlased,+ kes olid enne teda,+ ja ta on pannud oma jäledate ebajumalatega ka Juuda patustama. 12 Seepärast ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Ma toon Jeruusalemma ja Juuda peale sellise õnnetuse,+ et igaüks, kes sellest kuuleb, lausa kohkub*.+ 13 Ma vean üle Jeruusalemma mõõdunööri,+ millega ma mõõtsin Samaariat,+ ja kasutan sama loodi mida Ahabi soo puhul.+ Ma pühin Jeruusalemma puhtaks nagu vaagna, mis pühitakse puhtaks ja keeratakse kummuli.+ 14 Ma hülgan need, kes on mu omandrahvast järele jäänud,+ ja annan nad vaenlaste kätte, kes neid riisuvad ja nad sõjasaagiks võtavad,+ 15 sest nad on teinud mu silmis kurja ja on mind aina solvanud alates päevast, mil nende esiisad väljusid Egiptusest, kuni tänaseni.””+

16 Manasse ei teinud mitte üksnes seda pattu, et pani Juuda patustama ja Jehoova silmis kurja tegema, vaid ta valas ka väga palju süütut verd, täites sellega Jeruusalemma äärest ääreni.+ 17 Kõik muu Manasse kohta ning kõik, mis ta tegi, ja tema patud on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 18 Manasse läks puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma koja aeda, Uusa aeda.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aamon.

19 Aamon+ oli kuningaks saades 22-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kaks aastat.+ Tema ema oli Mesullemet, Jotbast pärit Haaruse tütar. 20 Aamon tegi Jehoova silmis kurja, nagu oli teinud tema isa Manasse.+ 21 Ta käis oma isa jälgedes ning teenis jäledaid ebajumalaid ja kummardas nende ette, nagu oli teinud tema isa.+ 22 Ta hülgas oma esiisade Jumala Jehoova ega käinud Jehoova teel.+ 23 Lõpuks sepitsesid Aamoni sulased tema vastu vandenõu ja tapsid kuninga tema kojas. 24 Kuid maa rahvas lõi maha kõik need, kes olid kuningas Aamoni vastu vandenõu pidanud, ja tõstis tema asemel kuningaks ta poja Joosija.+ 25 Kõik muu Aamoni kohta ning see, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 26 Ta maeti oma hauda Uusa aias+ ning tema asemel sai kuningaks tema poeg Joosija.+

22 Joosija+ oli kuningaks saades 8-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 31 aastat.+ Tema ema oli Jediida, Boskatist+ pärit Adaja tütar. 2 Joosija tegi, mis oli Jehoova silmis õige, ta käis oma esiisa Taaveti jälgedes+ ega kaldunud neist ei paremale ega vasakule.

3 Oma valitsuse 18. aastal saatis kuningas Joosija kirjutaja Saafani, kes oli Mesullami poja Asalja poeg, Jehoova kotta,+ öeldes: 4 „Mine ülempreester Hilkija+ juurde. Las ta võtab kogu raha, mis on toodud Jehoova kotta+ ja mille väravavalvurid on rahvalt kogunud.+ 5 Antagu see raha Jehoova koja töödejuhatajate kätte, et need annaksid selle töölistele, kes parandavad Jehoova koda:+ 6 käsitöölistele, ehitajatele ja müürseppadele; need ostku koja parandamiseks palke ja tahutud kive.+ 7 Neilt, kelle kätte raha usaldatakse, pole vaja aru nõuda, sest nad on usaldusväärsed.”+

8 Hiljem ütles ülempreester Hilkija kirjutaja Saafanile:+ „Ma leidsin Jehoova kojast seaduseraamatu.”+ Ta andis selle Saafanile, kes asus seda lugema.+ 9 Siis läks kirjutaja Saafan kuninga juurde ja teatas talle: „Sinu sulased võtsid kojas leiduva raha ja andsid Jehoova koja töödejuhatajatele.”+ 10 Veel ütles kirjutaja Saafan kuningale: „Preester Hilkija andis mulle ühe raamatu.”+ Ja Saafan hakkas seda kuningale ette lugema.

11 Niipea kui kuningas seaduseraamatu sõnu kuulis, käristas ta oma riided lõhki.+ 12 Kuningas andis preester Hilkijale, Saafani pojale Ahikamile,+ Miikaja pojale Akborile, kirjutaja Saafanile ja oma sulasele Asajale käsu: 13 „Minge ja küsige minu, rahva ja kogu Juuda nimel Jehoovalt selle raamatu sõnade kohta, sest suur on Jehoova raev, mis on meie vastu põlema süttinud,+ kuna meie esiisad ei võtnud kuulda selle raamatu sõnu ega teinud kõige selle järgi, mis meie jaoks on kirja pandud.”

14 Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet+ Hulda juurde, kes oli rõivakambri hoidja Sallumi, Harhase poja Tikva poja naine ja kes elas Jeruusalemma uues linnaosas.+ 15 Hulda ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage mehele, kes teid minu juurde saatis: 16 „Nii lausub Jehoova: „Ma toon selle paiga ja elanike peale õnnetuse kõigi nende sõnade kohaselt, mis Juuda kuningas sellest raamatust luges,+ 17 sest nad on mu hüljanud ja lasknud teistele jumalatele ohvrisuitsu tõusta+ ning solvanud mind kõigi oma kätetöödega.+ Minu raev on süttinud põlema selle paiga vastu ja see ei vaibu.”””+ 18 Aga Juuda kuningale, kes läkitas teid Jehoovat küsitama, öelge: „Nende sõnade kohta, mis sa kuulsid, lausub Iisraeli Jumal Jehoova: 19 „Kuna su süda pehmenes ja sa alandusid Jehoova ees,+ kui kuulsid, mida ma ütlesin selle paiga ja elanike kohta — et need saavad kohutavaks vaatepildiks ja needesõnaks —, ning kuna sa käristasid oma riided lõhki+ ja nutsid minu ees, siis võtan ma sind kuulda,” lausub Jehoova. 20 „Ma viin sind puhkama su esivanemate juurde ja sa lähed rahus oma hauda ning su silmad ei näe kogu seda õnnetust, mis ma toon selle paiga peale.””” Ja nad andsid sõnumi kuningale edasi.

23 Siis saatis kuningas sõna ja tema juurde koguti kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.+ 2 Seejärel läks kuningas Jehoova kotta ning koos temaga kõik Juuda mehed, Jeruusalemma elanikud, preestrid ja prohvetid — kogu rahvas, nii noored kui ka vanad. Ta luges neile ette kõik Jehoova kojast leitud lepinguraamatu sõnad.+ 3 Kuningas seisis samba juures ja sõlmis Jehoova ees lepingu*,+ lubades käia Jehoova järel, järgida tema käske, meeldetuletusi ja seadusi kogu südamest ja kogu hingest ning täita selles raamatus kirjas olevat lepingut. Kogu rahvas oli nõus lepingust kinni pidama.+

4 Siis käskis kuningas ülempreester Hilkijal,+ teistel preestritel ja väravavalvuritel tuua Jehoova templist välja kõik riistad, mis olid tehtud Baali, püha tulba+ ja taevakehade kummardamiseks. Ta põletas need ära väljaspool Jeruusalemma Kidroni astangutel ja viis nende tuha Peetelisse.+ 5 Samuti kõrvaldas ta ametist võõrjumalate preestrid, kelle Juuda kuningad olid pannud teenima Juuda linnade ja Jeruusalemma ümbruse ohvripaikades, et need laseksid seal tõusta ohvrisuitsu, ning need, kes lasid ohvrisuitsu tõusta Baalile, päikesele, kuule, sodiaagi tähtkujudele ja kõigile teistele taevakehadele.+ 6 Ta võttis Jehoova kojast püha tulba+ ja viis selle Jeruusalemma lähedale Kidroni orgu. Seal põletas+ ta selle tuhaks ning viskas tuha lihtrahva matmispaika.+ 7 Ta kiskus maha templiprostituutidena+ teenivate meeste majad Jehoova kojas, kus naised kudusid kangaid, millest valmistati telkpühamuid püha tulba jaoks.

8 Juuda linnadest, Gebast+ Beer-Sebani,+ tõi ta ära kõik preestrid ning muutis ohvripaigad, kus preestrid olid lasknud tõusta ohvrisuitsu, kummardamispaigana kõlbmatuks. Samuti laastas ta väravate juures olevad ohvripaigad, mis asusid linnapealik Joosua värava kõrval, linnaväravast sisse tulles vasakut kätt. 9 Ohvripaikade preestrid ei teeninud Jeruusalemmas Jehoova altari juures,+ kuid nad võisid koos oma vendadega hapnemata leiba süüa. 10 Ta muutis kummardamispaigana kõlbmatuks ka Tofeti*+ Ben-Hinnomi orus*,+ et keegi ei saaks oma poega ega tütart Moolokile tules ohvriks tuua.+ 11 Ta ei lubanud enam tuua Jehoova kotta hobuseid, kelle Juuda kuningad olid päikesele pühendanud ja kes toodi templisse läbi õukonnaametnik Netan-Meleki kambri*, mis asus sammaskojas; samuti põletas ta ära päikesele pühendatud vankrid.+ 12 Kuningas lõhkus ära Aahase ülakambri katusel olevad altarid,+ mille olid teinud Juuda kuningad, samuti need altarid, mille Manasse oli teinud Jehoova koja mõlemasse õue.+ Ta tegi need pihuks ja põrmuks ning viskas Kidroni orgu. 13 Kuningas muutis kummardamispaigana kõlbmatuks ka Jeruusalemma ees asuvad ohvripaigad, mis olid Hävitusmäe* lõunaküljel* ja mille Iisraeli kuningas Saalomon oli rajanud siidonlaste jälgile jumalannale Astartele, moabiitide jälgile jumalale Kemosele ja ammonlaste jälgile jumalale Milkomile.+ 14 Ta purustas pühad sambad, raius maha pühad tulbad+ ja täitis nende asupaigad inimluudega. 15 Ta lõhkus ära ka Peetelis asuva altari ja laastas ohvripaiga, mille oli rajanud Nebati poeg Jerobeam, kes pani Iisraeli patustama.+ Pärast seda, kui ta oli lõhkunud altari ja laastanud ohvripaiga, pani ta ohvripaiga põlema ning tegi selle pihuks ja põrmuks, samuti põletas ta püha tulba.+

16 Kui Joosija ringi vaatas, nägi ta mäel matmispaiku ja käskis tuua neist luid ning põletas need altaril. Nii muutis ta altari jumalakummardamise jaoks kõlbmatuks, nagu üks jumalamees oli Jehoova sõna järgi ette kuulutanud.+ 17 Siis ta küsis: „Kelle hauakivi see seal on?” Linna mehed vastasid: „See on selle jumalamehe haud, kes tuli Juudast+ ja ennustas seda, mida sa nüüd Peeteli altariga tegid.” 18 Seepeale ta ütles: „Las ta puhkab. Ärge tema luid puutuge.” Ja nad ei puutunud tema luid ega ka mitte Samaariast tulnud prohveti luid.+

19 Joosija kõrvaldas ka Samaaria linnadest kõik ohvripaikade pühamud,+ mille Iisraeli kuningad olid ehitanud ja nii Jumalat vihastanud. Ta tegi nendega sedasama, mida ta oli teinud Peetelis.+ 20 Ta tappis altarite peal kõik ohvripaikade preestrid, kes seal olid, ja põletas altaritel inimluid.+ Pärast seda pöördus ta tagasi Jeruusalemma.

21 Siis andis kuningas kogu rahvale käsu: „Pidage paasapüha+ oma Jumala Jehoova auks, nagu on kirjas selles lepinguraamatus!”+ 22 Sellist paasapüha ei olnud peetud Iisraeli kohtumõistjate päevist saadik, samuti mitte ühegi Iisraeli ega Juuda kuninga päevil.+ 23 Kuid kuningas Joosija 18. valitsusaastal peeti Jeruusalemmas sellist paasapüha Jehoova auks.

24 Joosija pühkis Juudamaalt ja Jeruusalemmast minema ka vaimude väljakutsujad, ennustajad,+ teeravikujud,*+ jäledad ebajumalad ja kõik jälkused, et järgida seadust,+ mis oli kirjas raamatus, mille preester Hilkija oli Jehoova kojast leidnud.+ 25 Enne teda polnud ühtki temasarnast kuningat, kes oleks pöördunud tagasi Jehoova juurde kõigest südamest, hingest+ ja jõust, nagu on kästud Moosese seaduses, samuti ei tõusnud ühtki temasarnast pärast teda.

26 Sellest hoolimata ei kustunud Jehoova tuline viha, mis lõõmas Juuda vastu kõigi nende süütegude pärast, millega Manasse oli teda solvanud.+ 27 Jehoova ütles: „Nii nagu ma kõrvaldasin Iisraeli,+ nii kõrvaldan ma oma palge eest ka Juuda.+ Ma hülgan Jeruusalemma, linna, mille ma olen valinud, ning koja, mille kohta ma ütlesin: „Sinna jääb minu nimi.””+

28 Kõik muu Joosija kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. 29 Tema päevil tuli vaarao Neho, Egiptuse kuningas, Eufrati jõe äärde Assüüria kuningale appi. Kuningas Joosija läks Neho vastu sõdima, ent kui Neho Joosijat nägi, tappis ta tema Megiddos.+ 30 Joosija sulased tõid ta surnukeha vankriga Megiddost Jeruusalemma ja matsid ta tema hauda. Siis võidis maa rahvas Joosija poja Jooahase ning tõstis ta tema isa asemel kuningaks.+

31 Jooahas+ oli kuningaks saades 23-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud. Tema ema oli Hamutal,+ Libnast pärit Jeremija tütar. 32 Jooahas tegi Jehoova silmis kurja, toimides kõiges oma esiisade moodi.+ 33 Vaarao Neho+ võttis Jooahase Hamatimaal Riblas+ vangi, et see ei saaks Jeruusalemmas valitseda, ning määras maale trahviks 100 talenti* hõbedat ja talendi* kulda.+ 34 Vaarao Neho pani Joosija asemel kuningaks Joosija poja Eljakimi ja muutis tolle nime Joojakimiks. Jooahase aga viis Neho Egiptusse,+ kus see suri.+ 35 Joojakim andis vaaraole küsitud hõbeda ja kulla. Vaaraole hõbeda kogumiseks tuli tal maalt maksu nõuda. Ta nõudis igaühelt maa rahva seast temale ettekirjutatud hulga hõbedat ja kulda, et anda see siis vaarao Nehole.

36 Joojakim+ oli kuningaks saades 25-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 11 aastat.+ Tema ema oli Sebidda, Ruumast pärit Pedaja tütar. 37 Joojakim tegi Jehoova silmis kurja,+ toimides kõiges oma esiisade moodi.+

24 Joojakimi päevil tuli Babüloni kuningas Nebukadnetsar+ tema vastu ja Joojakim sai kolmeks aastaks tema sulaseks. Siis aga tõstis ta tema vastu mässu. 2 Seejärel saatis Jehoova Joojakimi kallale kaldealaste,+ süürlaste, moabiitide ja ammonlaste röövjõuke. Jehoova saatis nad Juudat hävitama, nagu ta oli öelnud oma prohvetite kaudu.+ 3 See sündis Juudaga Jehoova otsuse kohaselt kõrvaldada Juuda oma palge eest+ kõigi Manasse pattude pärast+ 4 ja tema valatud süütu vere pärast,+ millega ta oli Jeruusalemma täitnud. Jehoova ei tahtnud seda andestada.+

5 Kõik muu Joojakimi kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus.+ 6 Joojakim läks puhkama oma esiisade juurde+ ja tema asemel sai kuningaks tema poeg Joojakin.

7 Egiptuse kuningas ei riskinud enam oma maalt väljuda, sest Babüloni kuningas oli vallutanud kogu Egiptuse kuningale+ kuulunud maa alates Egiptuse vadist+ kuni Eufrati jõeni.+

8 Joojakin+ oli kuningaks saades 18-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud.+ Tema ema oli Nehusta, Jeruusalemmast pärit Elnatani tütar. 9 Joojakin tegi Jehoova silmis kurja, toimides kõiges oma isa moodi. 10 Sel ajal tulid Babüloni kuninga Nebukadnetsari sulased Jeruusalemma alla ja piirasid linna ümber.+ 11 Babüloni kuningas Nebukadnetsar tuli linna alla siis, kui tema sulased olid selle juba piiramisrõngasse võtnud.

12 Viimaks läks Juuda kuningas Joojakin koos oma ema, sulaste, peameeste ja õukonnaametnikega+ Babüloni kuninga+ juurde ning Babüloni kuningas võttis ta oma kaheksandal valitsusaastal vangi.+ 13 Ta tõi Jehoova kojast ja kuningakojast välja kogu varanduse+ ning lõhkus ära kõik kullast riistad, mis Iisraeli kuningas Saalomon oli teinud Jehoova templi tarbeks.+ Läks just nii, nagu Jehoova oli ennustanud. 14 Ta viis pagendusse kogu Jeruusalemma, kõik peamehed,+ vägevad sõjamehed, käsitöölised ja sepad*+ — 10 000 meest. Maha jäid vaid kõige vaesemad rahva hulgast.+ 15 Ta viis Babüloni pagendusse+ Joojakini+ ning pagendas Jeruusalemmast Babüloni ka kuninga ema, naised, õukonnaametnikud ja maa mõjukamad mehed. 16 Samuti viis Babüloni kuningas Babüloni pagendusse kõik 7000 sõjameest, 1000 käsitöölist ja seppa; kõik need olid vägevad mehed, kes olid õppinud sõdima. 17 Babüloni kuningas pani Joojakini asemel kuningaks tema onu Mattanja+ ning muutis tema nime Sidkijaks.+

18 Sidkija oli kuningaks saades 21-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 11 aastat. Tema ema oli Hamutal,+ Libnast pärit Jeremija tütar. 19 Sidkija tegi Jehoova silmis kurja, toimides kõiges Joojakimi moodi.+ 20 Kõik see sündis Jeruusalemmas ja Juudas Jehoova viha tõttu ning lõpuks heitis ta nad oma palge eest ära.+ Sidkija aga tõstis Babüloni kuninga vastu mässu.+

25 Sidkija valitsuse üheksandal aastal kümnenda kuu kümnendal päeval tuli Babüloni kuningas Nebukadnetsar+ kogu oma sõjaväega Jeruusalemma vastu.+ Ta lõi laagri üles ja ehitas linna ümber piiramisvalli.+ 2 Linn oli piiramisrõngas kuni kuningas Sidkija 11. valitsusaastani. 3 Neljanda kuu üheksandaks päevaks oli nälg linnas võimust võtnud+ ja maa rahval polnud enam toitu.+ 4 Siis murti linnamüürist läbi+ ning kõik sõjamehed põgenesid öö varjus topeltmüüri värava kaudu, mis oli kuninga aia juures, kuigi kaldealased olid linna ümber, ning kuningas pages Araba poole.+ 5 Kaldealaste sõjavägi hakkas kuningat taga ajama ja sai ta kätte Jeeriko kõrbetasandikul ning kõik kuninga sõjasalgad jooksid tema juurest laiali. 6 Kaldealased võtsid kuninga kinni+ ja viisid ta Babüloni kuninga juurde Riblasse ning mõistsid tema üle kohut. 7 Sidkija pojad tapeti tema enda silme ees. Seejärel tegi Nebukadnetsar Sidkija mõlemast silmast pimedaks, pani ta vaskahelaisse ja viis Babüloni.+

8 Viienda kuu seitsmendal päeval, nimelt Babüloni kuninga Nebukadnetsari 19. aastal, tuli Babüloni kuninga ihukaitsepealik Nebusaradan+ Jeruusalemma.+ 9 Ta põletas maha Jehoova koja,+ kuningakoja+ ja kõik majad Jeruusalemmas,+ ka kõik ülikute majad.+ 10 Kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha Jeruusalemma müüri.+ 11 Ihukaitsepealik Nebusaradan viis pagendusse kõik, kes olid linna alles jäänud, samuti ülejooksikud, kes olid asunud Babüloni kuninga poolele, ja teised maa rahva hulgast.+ 12 Aga osa maa vaestest jättis ihukaitsepealik Nebusaradan maale alles ning pani nad viinamägesid harima ja pani neile peale töökohustuse.+ 13 Kaldealased purustasid Jehoova koja vasksambad,+ ka vankrid+ ja vaskmere,+ mis olid Jehoova kojas, ning viisid vase Babüloni.+ 14 Nad võtsid kaasa ka tuhanõud, kühvlid, leegikustutajad, peekrid ja kõik vaskriistad, mida oli kasutatud templiteenistuses. 15 Ihukaitsepealik võttis kaasa puhtast kullast ja hõbedast söepannid ning vaagnad.+ 16 Vaske, millest olid olnud tehtud kaks sammast, meri ja vankrid, mille kuningas Saalomon oli lasknud teha Jehoova koja jaoks, oli nii palju, et seda ei suudetud kaaludagi.+ 17 Kumbki sammas oli 18 küünart* kõrge.+ Samba otsas olev kapiteel* oli vasest ja selle kõrgus oli 3 küünart*. Võrestik ja granaatõunad ümber kapiteeli olid samuti vasest.+ Teine sammas ja selle võrestik olid samasugused.

18 Ihukaitsepealik võttis kaasa peapreester Seraja,+ temast järgmise preestri Sefanja+ ja kolm väravavalvurit.+ 19 Samuti võttis ta linnast kaasa ühe õukonnaametniku, kes oli sõdurite ülevaataja; viis kuninga lähikondset, kes linnast leiti; väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast; ja lihtrahva seast 60 meest, kes linnast leiti. 20 Ihukaitsepealik Nebusaradan+ viis nad Riblasse Babüloni kuninga juurde.+ 21 Babüloni kuningas tappis nad Hamatimaal+ Riblas. Nii viidi Juuda oma maalt pagendusse.+

22 Aga Juudamaale jäetud rahva üle pani Babüloni kuningas Nebukadnetsar valitsema Gedalja,+ Saafani+ poja Ahikami+ poja.+ 23 Kui kõik väepealikud oma meestega kuulsid, et Babüloni kuningas on Gedalja valitsejaks pannud, tulid nad kohe Gedalja juurde Mispasse. Need väepealikud olid Netanja poeg Ismael, Kaareahi poeg Joohanan, netofalase Tanhumeti poeg Seraja ja maakatlase poeg Jaasanja, nemad ja nende mehed.+ 24 Gedalja andis neile ja nende meestele vande ja ütles neile: „Ärge kartke teenida kaldealasi! Elage sellel maal ja teenige Babüloni kuningat, siis läheb teil hästi.”+

25 Seitsmendal kuul tuli Ismael,+ Elisama poja Netanja poeg, kes oli kuninglikust soost, ja ühes temaga kümme meest ning nad tapsid Gedalja ning temaga Mispas olevad juudid ja kaldealased.+ 26 Siis läks kogu rahvas, nii noored kui ka vanad, sealhulgas väepealikud, kaldealaste kartuses Egiptusse.+

27 Juuda kuninga Joojakini+ 37. pagendusaastal 12. kuu 27. päeval, sel aastal, kui Evil-Merodak Babüloni kuningaks sai, vabastas ta Juuda kuninga Joojakini vanglast.+ 28 Ta rääkis temaga lahkelt ja tõstis tema trooni kõrgemale teiste kuningate omadest, kes olid koos temaga Babülonis. 29 Joojakin võttis seljast vangiriided ja sõi sealtpeale kõik oma elupäevad leiba kuninga lauas. 30 Kuningas hoolitses tema toidulaua eest päevast päeva kuni ta elu lõpuni.