Jaanuar

Kõik ustavad jumalateenijad soovivad mõelda, kuidas anda teenistuses endast parim. (2. Tim. 4:5.) See töö on ju tähtsam ja pakilisem kui mistahes muu tegevus. Samas ei pruugi olla kerge osaleda teenistuses nii palju, kui me tahaksime. On ka teisi tähtsaid tegevusi, mis nõuavad meie aega ja energiat. Meil on ehk vaja teha pikki tunde tööd, et ennast ja oma peret elatada. Võib-olla peame tulema toime paljude kohustuste, füüsilise või psüühilise haiguse või vananemisega kaasnevate raskustega. Kui me ei saa oma olukorra tõttu teenida Jehoovat nii suurel määral, kui sooviksime, ei peaks me selle tõttu masenduma. Jeesus teab, et kõigil pole võimalik kanda sama palju vilja. (Matt. 13:23.) Jehoova peab väga väärtuslikuks kõike, mida me tema teenistuses teeme, kui anname oma parima. (Heebr. 6:10–12.) w19.04, lk 2, lõigud 1–3

Saatana valed surma kohta mustavad Jehoovat. Nende valede hulgas on õpetus tulisest põrgust. Selline õpetus teotab Jumalat. Kuidas nii? See omistab armastavale Jumalale sama hirmsad iseloomujooned, nagu on Saatanal. (1. Joh. 4:8.) Mida sa tunned, kui kuuled sellist laimu? Ja mis peamine, mida tunneb Jehoova? Ta ju vihkab julmust. (Jer. 19:5.) Peale selle kahandavad Saatana valed surma kohta Kristuse lunastusohvri väärtust inimeste silmis. (Matt. 20:28.) Saatan on väitnud, et inimestel on surematu hing. Kui see oleks nii, siis tähendaks see, et nad juba elavad igavesti. Sel juhul poleks Kristusel olnud vaja lunastusohvrit tuua. Kristuse ohver on aga suurim armastuse väljendus inimkonna vastu. (Joh. 3:16; 15:13.) Kujutle, mida Jehoova ja Jeesus võivad tunda seoses õpetustega, mis muudavad selle kingituse väärtusetuks. w19.04, lk 14, lõik 1; lk 15–16, lõigud 8–9

Kus on Jeesuse õpetused kirjas? Neli evangeeliumit räägivad palju sellest, mida Jeesus maa peal ütles ja tegi. Tema mõtteviisi aitavad mõista ka ülejäänud kirjutised Piibli kreekakeelses osas, mille panid püha vaimu mõjutusel kirja mehed, kel oli Kristuse mõttelaad. Jeesuse õpetused hõlmavad kõiki eluvaldkondi. Niisiis mõjutab Kristuse seadus meie tegevust nii kodus, tööl, koolis kui ka koguduses. (Gal. 6:2.) Me saame seda seadust tundma õppida, kui loeme Piibli kreekakeelset osa ja mõtiskleme loetu üle. Me kuuletume sellele seadusele, kui rakendame ellu Piibli kreeka osas sisalduvaid juhendeid, käske ja põhimõtteid. Kuuletudes Kristuse seadusele kuuletume Jumalale, kellelt pärinevad kõik Jeesuse õpetused. (Joh. 8:28.) w19.05, lk 3, lõigud 6–7

See on kurb, kui inimesed toimivad viisil, mis Saatanale heameelt valmistab. Jehoova on aga teadlik kõigest, mida Saatan teeb. Ta näeb meie valu ja lohutab meid. On suur õnnistus teenida „hella halastuse isa, kes julgustab meid igas olukorras. Tema julgustab meid kõigis meie raskustes, et me suudaksime julgustada neid, kes on mistahes raskustes, selle julgustusega, mida me ise Jumalalt saame”. (2. Kor. 1:3, 4.) Eriti vajavad tröösti need, keda lapsevanemad pole väärkohtlemise eest kaitsnud või keda on väärkohelnud nende lähedased. Laulukirjutaja Taavet teadis, et Jehoova on kõige usaldusväärsem lohutaja. (Laul 27:10.) Taavet oli veendunud, et Jehoova võtab pere poolt hüljatud enda hoole alla. Kuidas Jehoova seda teeb? Ta kasutab selleks oma ustavaid teenijaid. Kaaskristlased on meile kui perekond. Ka Jeesus nimetas neid, kes koos temaga Jehoovat teenisid, vendadeks, õdedeks ja emadeks. (Matt. 12:48–50.) w19.05, lk 15–16, lõigud 8–9

Mida meie uurimismaterjal peaks kindlasti sisaldama? Kahtlemata tuleks iga päev uurida Jumala sõna. Nädalasisese koosoleku piiblilugemisosa on vähendatud, et meil oleks rohkem aega loetu üle mõtiskleda ja uurida selle kohta lisamõtteid. Me ei peaks Piiblit vaid lugema. Meie eesmärk peaks olema see, et pühakirja mõtted puudutaksid meie südant ja lähendaksid meid Jehoovaga. (Laul 19:14.) Samuti tahame valmistuda Vahitorni-uurimiseks. Vahitorni artikli uurimine on tegelikult Piibli uurimine. Seepärast pööra hoolega tähelepanu piiblitekstidele, eriti neile, mida on palutud lugeda. Mõtle sellele, kuidas kirjakoha võtmesõnad või -fraasid toetavad lõigu peamist mõtet. Võta aega, et piiblitekstide üle mõtiskleda, ja mõtle, kuidas neid oma elus rakendada. (Joosua 1:8.) w19.05, lk 27, lõigud 5, 9

Jeesus on heaks eeskujuks, kuidas suhtuda Jehoova teenimisse. Jumala kuningriigist rääkimine oli tema elus kõige tähtsam. Ta kõndis sadu kilomeetreid, et kuulutada nii paljudele kui võimalik. Ta rääkis inimestega nii avalikes kohtades kui ka nende kodudes. Kuningriigitöö oli tema elu keskpunkt. Me saame Jeesust jäljendada, otsides võimalusi kuulutada head sõnumit igal ajal ja igal pool. Selleks oleme meeleldi valmis loobuma oma eelistustest. (Mark. 6:31–34; 1. Peetr. 2:21.) Mõnel on võimalik teenida eri-, üld- või abipioneerina. Teised on õppinud võõrkeelt või kolinud sinna, kus on vaja rohkem kuulutajaid. Ometi teevad suure osa kuningriigitööst ära kuulutajad, kes ei teeni eelmainitud viisidel, kuid siiski annavad oma parima. Igal juhul ei oota Jehoova meilt rohkem, kui me suudame anda. w19.04, lk 4, lõigud 7–8

Oleks hea endalt küsida järgmisi küsimusi. Kas minu südames on kasvõi natuke kadedust? (1. Peetr. 2:1.) Kas tunnen, et olen teistest parem oma päritolu, hariduse või rahalise seisu tõttu? (Õpet. 16:5.) Kas vaatan ülalt alla neile, kel pole selliseid asju, mis mul, või kes on teisest rassist? (Jaak. 2:2–4.) Kas mind paelub see, mida Saatana maailm pakub? (1. Joh. 2:15–17.) Kas mind köidab ebamoraalne või vägivaldne meelelahutus? (Laul 97:10; 101:3; Aamos 5:15.) Vastused neile küsimustele võivad tuua esile nõrgad kohad, millega peaksid tööd tegema. Samuti on oluline valida häid sõpru. Meie kaaslased mõjutavad meid väga tugevalt. (Õpet. 13:20.) Tööl või koolis ümbritsevad meid inimesed, kes ei innusta meid mõtlema Jumalale meelepärasel viisil. Kuid meil on võimalik leida häid sõpru koguduse koosolekutel. Seal me õhutame üksteist „armastusele ja headele tegudele”. (Heebr. 10:24, 25.) w19.06, lk 12, lõigud 13–14

Jehoova ei kavandanud meie elu selliseks, nagu see praegu on – täis probleeme ja pingelisi olukordi. On mõistetav, kui mõni ustav Jehoova teenija ütleb raskel ajal mõtlematuid sõnu. (Iiob 6:2, 3.) Me ei peaks tema peale kiiresti vihastuma ega teda hukka mõistma isegi siis, kui ta süüdistab Jehoovat või meid. Mõnikord vajab see, kel on pingeline olukord, ka konkreetset nõuannet või manitsust. (Gal. 6:1.) Kuidas saavad kogudusevanemad teda aidata? Neil oleks hea järgida Eliihu eeskuju, kes kuulas Iiobit empaatiliselt. (Iiob 33:6, 7.) Alles siis, kui Eliihu oli Iiobit mõistnud, andis ta temale nõu. Kogudusevanemad peaksid samuti hoolega usukaaslast kuulama ja püüdma tema olukorda mõista. Kui nad seejärel nõu annavad, on ta paremini valmis seda vastu võtma. w19.06, lk 22–23, lõigud 10–11

Kuidas jätkata Jehoova teenimist ka keelu all? Harubüroo annab kohalikele kogudusevanematele juhendeid ja praktilisi soovitusi. Kui harubüroo ei saa kogudusevanematega kontakti, aitavad need kõigil koguduseliikmetel jätkata Jehoova teenimist, juhatades neid Piibli ja meie väljaannete abil. (Matt. 28:19, 20; Heebr. 10:24, 25.) Jehoova on lubanud, et tema teenijatel on alati piisavalt vaimset toitu. (Jes. 65:13, 14; Luuka 12:42–44.) Seega võid olla kindel, et tema organisatsioon teeb kõik, mis võimalik, et aidata sul hoida oma usku tugevana. Mida sa aga ise saaksid teha? Kui meie töö keelustatakse, siis püüa leida Piibli ja muude väljaannete peitmiseks hea koht. Ära jäta sellist väärtuslikku vara, olgu see siis trükitud või elektroonilisel kujul, kergesti leitavasse kohta. Igaüks meist peaks astuma praktilisi samme, et jääda vaimselt tugevaks. w19.07, lk 10, lõigud 10–11

Tuhandete aastate vältel on enamikul inimestest olnud mingid religioossed veendumused. Kuid viimastel aastakümnetel on asi muutunud. Üha enam on neid, kes ütlevad, et nad pole usklikud. Mõnes riigis peab lausa suurem osa elanikkonnast end mittereligioosseks. (Matt. 24:12.) Miks see nii on? Osa inimesi on lasknud end kaasa kiskuda naudingutel või elumuredel. (Luuka 8:14.) Teistest on saanud ateistid millalgi elu jooksul. Kolmandad usuvad Jumala olemasolu, kuid arvavad, et religioon on vanamoodne ja tähtsusetu ega sobi kokku teaduse ja loogilise mõtlemisega. Nad võivad kuulda, kuidas nende sõbrad, õpetajad ja teised ütlevad, et elu arenes evolutsiooni teel, ning nad kuulevad haruharva häid põhjusi, miks uskuda Jumalat. On ka neid, keda tõukavad eemale raha- ja võimuahned vaimulikud. Ja mõnes riigis on usuvabadus seadusega piiratud. w19.07, lk 20, lõigud 1–2

Me ei pea olema füüsiliselt tugevad, et vaimselt edasi liikuda. Paljud jumalateenijad, kel pole enam eriti jõudu, on ikka täis tulist indu. (2. Kor. 4:16.) Võib-olla oled sa teeninud Jehoovat palju aastaid ega saa kehva tervise tõttu teha enam nii palju kui varem. Kui nii, siis ära heida meelt. Jehoova peab väga kalliks kõike, mida sa oled tema teenistuses minevikus teinud. (Heebr. 6:10.) Ja mis puudutab olevikku, siis pea meeles, et Jehoova ei mõõda sinu pühendumust selle järgi, kui palju sa tema teenistuses teed. Me saame oma armastust tema vastu näidata hoopis sellega, et oleme positiivse suhtumisega ja teeme kõik, mida suudame. (Kol. 3:23.) Jehoova teab meie piire ja ta ei oota meilt rohkem, kui me suudame talle anda. (Mark. 12:43, 44.) w19.08, lk 3, lõik 6; lk 5, lõigud 11–12

Jehoova tõmbab inimesi enda juurde heade tegude kaudu, mida teevad kristliku koguduse liikmed. (Matt. 5:14, 15; 1. Peetr. 2:12.) Kui su abikaasa pole Jehoova tunnistaja, siis kas ta on kohtunud sinu koguduse inimestega? Võiksid kutsuda teda meie koosolekutele. (1. Kor. 14:24, 25.) Me soovime, et kõik meie sugulased ja pereliikmed ühineksid meiega Jehoova teenimises. Ent hoolimata meie pingutustest ei pruugi nad seda teha. Kui see on nii, ei peaks me end süüdistama. Me ei saa ju kedagi sundida meie uskumusi omaks võtma. Sellegipoolest ära alahinda mõju, mida võib avaldada sugulastele see, kui nad näevad sind rõõmsalt Jehoovat teenimas. Palveta nende eest, räägi nendega taktitundeliselt ja ole sihikindel. (Ap. t. 20:20.) Jehoova õnnistab sinu püüdlusi. Ja kui su lähedased otsustavad sind kuulata, saavad nad pääste. w19.08, lk 18–19, lõigud 15–17

Mida Jeesus nende sõnadega mõtles? Et meie pilk saaks olla kinnitunud ühele eesmärgile, on meil vaja hoida oma elu lihtsana ja mitte lasta juhtida oma tähelepanu eemale kõige tähtsamalt. Jeesus ise oli selles heaks eeskujuks, olles täielikult keskendunud teenistusele. Ta õpetas ka oma jüngreid, et need hoiaksid kõige tähtsamal kohal Jehoova teenimist ja tema kuningriiki. Me saame tema eeskuju järgida, kui meie elu keskmes on kristlik teenistus ja kui peame „kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja tema õigust”. (Matt. 6:33.) Üks viis, kuidas keskenduda rohkem Jehoova teenimisele, on elu lihtsustada. Nii saame pühendada rohkem aega sellele, et aidata teistel Jehoovat tundma õppida ja teda armastama hakata. Näiteks, kas meil oleks võimalik vähendada oma ilmalikku tööd, et käia argipäevadel rohkem kuulutamas? Või kas saaksime vähendada aega, mis kulub meelelahutusele? w19.04, lk 5–6, lõigud 12–13

Viimastel aastatel on paljude kauaaegsete Jehoova teenijate ülesanded muutunud. Neil vendadel ja õdedel pole olnud kerge nende muudatustega kohaneda. Nad pidasid väga kalliks oma ülesannet, mida nad olid täitnud võib-olla aastaid. Muutuste tõttu on mõnel tulnud otsekui leinaaeg üle elada. Ent aja jooksul on nad suutnud uue olukorraga kohaneda. Mis on neid selles aidanud? Eelkõige armastus Jehoova vastu. Nad teavad, et nad pole pühendunud mingile tööle või ülesandele, vaid Jumalale. (Kol. 3:23.) Neil on hea meel teenida alandlikult Jehoovat edasi mistahes viisil. Nad on heitnud kõik oma mured tema peale, teades, et ta hoolitseb nende eest. (1. Peetr. 5:6, 7.) Kui arendame endas sellist kütkestavat omadust nagu alandlikkus, teeb see head nii meile endile kui ka teistele. Tänu sellele on meil võimalik paremini elumuutustega toime tulla. Ja mis kõige tähtsam, me saame lähedasemaks oma taevase isaga. w19.09, lk 6–7, lõigud 15–17

Jehoova määras Taaveti mitte ainult perepeaks, vaid kogu Iisraeli rahva peaks. Kuningana oli Taavetil suur võim. Mõnikord kasutas ta seda valesti ja tegi ränki vigu. (2. Saam. 11:14, 15.) Ent ta allus Jehoovale ja lasi tal end manitseda. Taavet valas palves Jehoovale oma südame pealt kõik välja. (Laul 51:1–4.) Lisaks ilmnes Taaveti alandlikkus selles, et ta ei võtnud nõu kuulda üksnes meestelt, vaid ka naistelt. (1. Saam. 19:11, 12; 25:32, 33.) Ta õppis oma vigadest ja teenis Jehoovat kogu südamest. Taavet teadis, kui hea on Jehoovale alluda. Nüüdisajalgi võime näha suurt erinevust nende vahel, kes alluvad Jehoovale ja kes seda ei tee. Need, kes Jehoovale alluvad, „hõiskavad südamerõõmust”. (Jes. 65:13, 14.) w19.09, lk 17, lõik 15; lk 19, lõik 21

Aastal 1935 said Jehoova tunnistajad aru, et suur rahvahulk ei pea olema taevas, et seista „trooni ees ja Talle ees”. Sellel on sümboolne tähendus. Kuigi selle rahvahulga liikmed elavad maa peal, seisavad nad „trooni ees” selles mõttes, et nad tunnustavad Jehoova positsiooni ja alluvad tema ülemvõimule. (Jes. 66:1.) Nad seisavad „Talle ees” selles mõttes, et näitavad üles usku Jeesuse lunastusohvrisse. Sarnasest olukorrast on juttu tekstis Matteuse 25:31, 32, kus on öeldud, et Jeesuse suursuguse trooni ette kogutakse „kõik rahvad”, sealhulgas jumalatud inimesed. On selge, et need rahvad on maa peal, mitte taevas. See arusaam aastast 1935 on loogiline. Piibel ju ei ütle, et suur rahvahulk võetakse taevasse. Seal on öeldud, et igavese elu taevas saavad ainult 144 000 kristlast, kes valitsevad koos Jeesusega kuningatena maa üle. (Ilm. 5:10.) w19.09, lk 28, lõik 9

Jehoova ootab, et tema teenijad hoiaksid end Suurest Babülonist täielikult lahus. See ei tähenda aga üksnes sidemete katkestamist valereligiooniga. Meil peab olema kindel nõu toetada õiget religiooni. Mõelgem kahele viisile, kuidas me saame seda teha. Esiteks, meil tuleb hoida kinni Jehoova moraalinormidest. Me ei tohi võtta omaks Saatana maailma käitumisnorme ega väärtushinnanguid. Näiteks ei kiida me heaks mitte mingisugust seksuaalset ebamoraalsust, kaasa arvatud samasooliste abielu ega muid homoseksuaalseid suhteid. (Matt. 19:4, 5; Rooml. 1:26, 27.) Teiseks, meil tuleb jätkata usukaaslastega kooskäimist. Me saame kokku kas kuningriigisaalis, või kui vaja, siis kellegi kodus või mujal ja me oleme valmis tegema seda isegi salaja. Ükskõik, milliseks olukord ka ei kujuneks, me ei loobu koguduse koosolekutel käimisest. Õigupoolest on meil tarvis kokku saada „seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas”. (Heebr. 10:24, 25.) w19.10, lk 16, lõigud 6–7

Jehoova soovib, et me tunneksime elust rõõmu. Meelelahutusel on seejuures kindlasti oma koht. Piibel ütleb: „Inimesel pole midagi paremat kui süüa ja juua ning tunda oma kõvast tööst rõõmu.” (Kog. 2:24.) Kuid suur osa selle maailma meelelahutusest võib avaldada meile halba mõju. See rikub inimeste moraalitaju, õhutades neid sallima või isegi armastama asju, mille Jumala sõna hukka mõistab. Kuna me soovime teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, siis me „ei või süüa Jehoova lauas ja deemonite lauas”. (1. Kor. 10:21, 22.) Kellegagi koos söömine on tihti märk sõprusest. Kui lahutaksime meelt millegagi, mis soosib vägivalda, spiritismi, ebamoraalsust või teisi patuseid tegusid, sööksime justkui Jumala vaenlaste valmistatud toitu. See mõjuks halvasti meile endile ja meie sõprusele Jehoovaga. w19.10, lk 26, lõik 2; lk 29–30, lõigud 11–12

Et tuulest oleks kasu, peab purjetaja tegema kahte asja. Esiteks peab ta paadiga minema kaldast eemale, sinna, kus tuul puhub. Paat ei liigu edasi, kui purjetaja jääb sadamasse, kus tuult ei ole. Teiseks tuleb tal purjed täielikult heisata. Isegi kui on tuuline, liigub paat edasi vaid sel juhul, kui purjed püüavad tuult. Samamoodi liigume meie Jehoova teenistuses edasi sel juhul, kui püha vaim meid aitab. Selleks tuleb meil teha kahte asja. Esiteks tuleb meil osaleda tegevustes, mis viivad meid Jumala vaimu mõju alla. Teiseks on meil vaja nii-öelda heisata purjed ehk anda neis tegevustes oma parim. (Laul 119:32.) Siis lükkab püha vaim meid edasi läbi katsumuste lainete ning aitab meil ustavalt vastu pidada. w19.11, lk 9, lõik 8; lk 10, lõik 11

Jeesus oli oma maise elu viimasel päeval ärevil. Peagi pidid kurjad inimesed ta julmalt tapma. Kuid ta polnud mures vaid seetõttu, et pidi surema. Ta armastas väga oma Isa ja tahtis olla talle meelepärane. Jeesus teadis, et kui ta jääb eesootavates katsumustes ustavaks, aitab see Jehoova nime laimust puhastada. Samuti armastas Jeesus inimesi. Ta teadis, et nende väljavaade elada igavesti sõltub sellest, kas ta jääb surmani ustavaks või mitte. Kuigi olukord oli väga pingeline, oli Jeesus rahulik. Teda valdas „Jumala rahu”. Selline rahu on inimesel siis, kui tal on lähedased suhted Jehoovaga. See rahu aitas Jeesusel mitte nii palju muretseda. (Filipl. 4:6, 7.) Keegi meist ei pea kunagi olema sellise pinge all, nagu Jeesus oli. Aga kõik, kes teda järgivad, kogevad raskusi. (Matt. 16:24, 25; Joh. 15:20.) Ja nagu Jeesus, oleme ka meie aeg-ajalt ärevil. w19.04, lk 8, lõigud 1–3

Kas sinul on hea meel kuuluda Jehoova organisatsiooni? Me näeme selgelt, et Jehoova õnnistab oma rahvast tänapäeval. Meil on tõesti palju, mille eest tänulik olla. (1. Tess. 5:18.) Kuidas me saame Jehoova organisatsiooniga koostööd teha? Kui järgime Piiblil põhinevaid juhtnööre, mida saame meie väljaannete, koosolekute ja kokkutulekute kaudu. Peale selle on tähtis teha kuulutustööd. (1. Kor. 15:58.) Meil on tarvis olla Jehoovale meelepärased, et ta meie ohvrid vastu võtaks. Me teenime Jehoovat, kuna oleme talle tänulikud. Me tahame anda talle oma parima, sest me armastame teda kogu südamest. Lisaks on meil oluline teha koostööd organisatsiooniga, mida ta õnnistab. Niiviisi saame Jehoovale näidata, et peame tema teenimist kalliks. w19.11, lk 24–25, lõigud 17–18

Jeesus ei pidanud silmas imede tegemist, vaid hoopis seda, et nad kuulutavad palju suuremal territooriumil, palju rohkematele inimestele ja palju pikema aja vältel. Kui sa käid ilmalikul tööl, on hea mõelda järgmistele küsimustele. Kas sind tuntakse tubli töölisena? Kas sa teed töö valmis õigeks ajaks ja nii hästi, kui oskad? Kui saad vastata jaatavalt, siis ilmselt oled teeninud ära tööandja usalduse. Samuti on siis suurem tõenäosus, et su töökaaslased on valmis kuulama head sõnumit. Seoses kuulutustööga oleks hea mõelda, kas teed seda innukalt, kas valmistud hästi esmavestlusteks, kas teed kiiresti korduskülastusi ja kas kuulutad eri viisidel. Kui see on nii, siis tunned kuulutustööst rõõmu. w19.12, lk 5, lõigud 14–15

Kui abielupaar otsustab saada lapsi, siis oleks neil hea arutada kahte tähtsat küsimust. Esiteks, millal nad tahavad saada lapsi? Ja teiseks, mitut last nad soovivad? Millal oleks kõige parem neid küsimusi arutada? Ja miks on need kaks küsimust sedavõrd olulised? Üldjuhul oleks laste saamise teemat hea arutada enne abiellumist. Miks just siis? On tähtis, et abielupaar oleks selles asjas ühte meelt. Lisaks on neil tarvis kaaluda, kas nad on valmis kandma lapsevanemaks olemisega kaasnevat vastutust. Mõned paarid on otsustanud oodata pärast abiellumist vähemalt aasta või paar, enne kui neist saavad lapsevanemad. Nad on soovinud anda iseendale veidi aega, et harjuda abieluga ja saada teineteisega lähedasemaks. w19.12, lk 23, lõigud 4–5

Paljudel õdedel-vendadel on raskusi. Mõni kristlane võitleb raske haigusega või on kaotanud lähedase. Teisi on vapustanud see, kui nende pereliige või hea sõber on lahkunud Jehoova organisatsioonist. Ja on ka neid, kes kannatavad loodusõnnetuste tõttu. Kõik need usukaaslased vajavad tuge ja lohutust. Kuidas me saame neid aidata? Me võime olla neile truud sõbrad. Truud sõbrad on valmis oma vendi-õdesid ohvrimeelselt aitama. Näiteks, Peteril diagnoositi agressiivse loomuga surmatõbi. Tema naine Carolyn meenutab: „Üks abielupaar meie kogudusest oli viinud meid arsti juurde, kui Peterile teatati tema haigusest. Nad otsustasid sedamaid, et ei lase meil seda rasket teekonda üksinda läbi teha. Nad on olnud meie kõrval alati, kui oleme neid vajanud.” On tõeliselt julgustav, et meil on sõbrad, kes on valmis meid raskustes aitama. w20.01, lk 8, lõik 1; lk 9, lõigud 5–6

Kui sina oleksid olnud nende jüngrite seas, kes 33. aasta nädalatepühal ühe maja ülemisse tuppa kogunesid, poleks sul olnud mingit kahtlust selles, et oled püha vaimuga võitud. (Ap. t. 2:5–12.) Ent kas kõik taevase elu lootusega kristlased on võitud püha vaimuga nii vaatemängulisel viisil ja mingil kindlal ajal? Ei. Mõtleme näiteks ajalisele aspektile. Need 120 jüngrit polnud ainsad, kes sel päeval püha vaimuga võiti. Hiljem samal päeval tuli püha vaim veel umbes 3000 inimese peale. See juhtus siis, kui nad ristiti. (Ap. t. 2:37, 38, 41.) Kuid järgnevatel aastatel ei toimunud võidmine alati ristimise ajal. Näiteks samaarlased said püha vaimu millalgi pärast ristimist. (Ap. t. 8:14–17.) Ent Korneelius ja tema majarahvas võiti püha vaimuga erandkorras juba enne ristimist. (Ap. t. 10:44–48.) w20.01, lk 20–21, lõigud 2–4

Ainuüksi evangeeliumites on umbes 165 kohta, kus Jeesus kasutas Jehoovast kõneldes sõna „isa”. Miks ta nii toimis? Üheks põhjuseks oli soov inimesi veenda, et Jehoova on nende armastav isa. (Joh. 17:25.) Mida me võime Jehoova kohta õppida sellest, kuidas ta kohtles oma poega Jeesust? Jehoova kuulas alati Jeesuse palveid. Ja ta mitte ainult ei kuulanud, vaid ka vastas neile. (Joh. 11:41, 42.) Jeesus tundis kõigis katsumustes oma isa armastust ja tuge. (Luuka 22:42, 43.) Jehoova kandis hoolt selle eest, et Jeesus võiks olla kindel tema toetuses. (Matt. 26:53; Joh. 8:16.) Kuigi Jehoova lubas Jeesusel kogeda katsumusi, aitas ta tal neis vastu pidada. Jeesus oli veendunud, et kõik tema kannatused on vaid ajutised. (Heebr. 12:2.) Niisiis tõendas Jehoova oma armastust Jeesuse vastu sellega, et hoolitses tema eest ning kuulas, õpetas ja toetas teda. (Joh. 5:20; 8:28.) w20.02, lk 3, lõigud 6–7, 9

Kui oleme valiku ees, kas osaleda mõnes kombetalituses või mitte, peaksime mõtlema sellele, kuidas meie otsus mõjutab teiste, eriti kaaskristlaste südametunnistust. Me ei taha kunagi saada kellelegi komistuskiviks. (Mark. 9:42.) Samuti ei taha me solvata neid, kes pole Jehoova teenijad. Armastus ajendab meid nendega rääkima lugupidavalt, sest see toob au Jehoovale. Ammugi ei soovi me inimestega tüli kiskuda või nende uskumusi maha teha. Hoia meeles, et armastus on võimas jõud. Kui oleme lahked ja lugupidavad, võime vastaste südant pehmendada. Võiksid anda teistele teada, et oled Jehoova tunnistaja. (Jes. 43:10.) Kui annad sugulastele ja naabritele teada, et teenid Jehoovat, on pingelisi olukordi ilmselt lihtsam lahendada. Ärgem kunagi häbenegem oma seisukohta tõe poolel! (Rooml. 1:16.) w19.04, lk 17–18, lõigud 14–16

Jeesuse 12 apostlit järgisid teda ta maapealse teenistuse ajal, kuid Paulus sai kristlaseks alles pärast Jeesuse surma ja ülesäratamist. Kuigi Paulus määrati lõpuks „mittejuutide apostliks”, ei arvatud teda 12 apostli hulka. (Rooml. 11:13; Ap. t. 1:21–26.) Ent ta ei kadestanud neid 12 meest, kes olid saanud koos Jeesusega teenida. Ta oli rahul oma ülesandega. Kui meie oleme rahulolevad ja alandlikud, siis oleme nagu Paulus ja peame lugu neist, kelle Jehoova on määranud koguduses eestvedajateks. (Ap. t. 21:20–26.) Kuigi need vennad on ebatäiuslikud, peab Jehoova neid andideks. (Efesl. 4:8, 11.) Kui peame neist meestest lugu ja allume alandlikult nende juhatusele, siis püsime Jehoova ligi ja meil on usukaaslastega rahu. w20.02, lk 17, lõigud 13–14

Sa võisid pidada Piiblit au sees juba enne Jehoova tunnistajatega piibliuurimise alustamist. Samuti võisid sa juba varem armastada Jeesust. Nüüd, kui sa oled Jehoova teenijaid tundma õppinud, meeldib sulle ilmselt nendega suhelda. Kuid kõik see ei pruugi sind veel ajendada pühenduma Jehoovale ja laskma end ristida. Kõige võimsam ajend ristimiseks on armastus Jehoova vastu. Kui armastad Jehoovat enam kui kõike muud, siis ei lase sa millelgi ega kellelgi end takistada teda teenimast. Armastus Jehoova vastu on otsekui värav, mille kaudu minna ristimiseni, ja otsekui käsipuu, mis aitab sul Jehoova teenimise teel püsida. Jeesus ütles, et me peame armastama Jehoovat „kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga”. (Mark. 12:30.) Mis aitab arendada sellist armastust ja lugupidamist? Mõtisklemine selle üle, kuidas Jehoova on armastanud meid. w20.03, lk 4, lõigud 4–5

Mida tähendab anda teenistuses endast parim? Lühidalt öeldes, kui soovime anda teenistuses oma parima, peaksime osalema kuulutus- ja õpetustöös nii palju kui võimalik. Kuid sellega on seotud midagi rohkemat kui vaid ajahulk. Jehoovale on tähtis see, millised on meie ajendid. Me tahame osaleda kristlikus teenistuses kogu hingest, sest me armastame Jehoovat ja inimesi. (Mark. 12:30, 31; Kol. 3:23.) Kogu hingest teenimine tähendab seda, et kasutame oma aega ja jõudu nii palju, kui suudame. Kui peame kuulutustööd kalliks, siis soovime rääkida head sõnumit võimalikult paljudele inimestele. Sul pole ehk võimalik teha kuulutustööd nii palju, kui sa sooviksid. Siiski sa armastad seda tööd. Sa püüad parandada oma oskusi, et jõuda Piibli sõnumiga inimeste südameni. Sa tahad hoida kuulutustöö elus kõige tähtsamal kohal. w19.04, lk 2, lõik 3; lk 3, lõigud 4, 6

Saatana valed on tekitanud inimestele veel rohkem valu ja kannatusi. Vanematele, kes on kaotanud lapse, võidakse öelda, et Jumal võttis ta taevasse ingliks. Kas selline vale vähendab ema-isa valu või pigem suurendab seda? Põrguõpetusega on õigustatud piinamist, kaasa arvatud kiriku vastaste põletamist tuleriidal. Ühes raamatus Hispaania inkvisitsioonist öeldakse, et need, kes olid vastutavad sellise julmuse eest, võisid uskuda, et nad annavad ketseritele võimaluse kahetseda ja põrgust pääseda, kui need saavad tunda eelmaiku igavesest põrgutulest. Paljudes maades kummardavad inimesed oma surnud esivanemaid, avaldavad neile austust või otsivad neilt õnnistusi. Teised tahavad oma esivanematele meele järgi olla sel põhjusel, et nad neid ei karistaks. Saatana valedel põhinevad uskumused ei too tõelist lohutust. Need hoopis põhjustavad ärevust ja isegi hirmu. w19.04, lk 14, lõik 1; lk 16, lõik 10