Mai

Mida saavad vanemad teha, et õpetada lapsi armastama Jehoovat? Oluline on paluda Jehoova abi, nagu seda tegi Maanoah. Samuti on tähtis õpetada oma eeskujuga. Sõnad avaldavad lapsele suurt mõju, kuid tõenäoliselt on veelgi suurem mõju vanemate tegudel. Kahtlemata andsid Joosep ja Maarja head eeskuju oma lastele, kaasa arvatud Jeesusele. Joosep oli töökas, sest ta soovis oma pere eest hoolt kanda. Lisaks hoolitses ta selle eest, et tema pere peaks tähtsaks vaimseid asju. (5. Moos. 4:9, 10.) Ta viis oma pere igal aastal paasapühaks Jeruusalemma. (Luuka 2:41, 42.) Võib-olla ei võtnud mõned isad tollal oma peret sellistele retkedele kaasa, sest nende meelest oleks see olnud liiga tülikas, kallis ja aeganõudev. Joosep oli aga teistsugune. Ta pidas Jehoova teenimist väga tähtsaks ja ta õpetas oma lapsi sellesse samamoodi suhtuma. Maarja kohta võib öelda, et ta tundis hästi pühakirja. Ilmselt õpetas ta oma lastele nii sõnade kui ka tegudega, mida tähendab armastada Jumala sõna. w19.12, lk 24–25, lõigud 9–12

Jehoova armastust võib näha selles, kuidas ta toimis siis, kui inimajaloo alguses tekkisid probleemid. Kuna Aadam oli talle sõnakuulmatu, kaotasid nii tema kui ka ta järeltulijad koha Jehoova õnnelikus peres. (Rooml. 5:12.) Kuid Jehoova ei jätnud asja nii. Jehoova karistas Aadamat, kuid ta andis tema järeltulijatele lootuse. Ta tõotas, et kuulekad inimesed saavad tulevikus taas tema pere liikmeteks. (1. Moos. 3:15; Rooml. 8:20, 21.) Selle tõotuse täitmiseks andis ta oma armsa poja Jeesuse lunastusohvriks. Sellega ta näitas, kui suur on tema armastus meie vastu. (Joh. 3:16.) Jehoova on parim isa. Ta kuulab meie palveid ja annab meile kõik, mida me vajame, et elada ja jääda talle ustavaks. Ta õpetab ja toetab meid. Samuti on tal meile varuks imelised õnnistused tulevikus. Kui mõtleme sellele, kuidas taevane isa meid armastab ja meie eest hoolitseb, teeb see südame soojaks. w20.02, lk 6, lõigud 16–17; lk 7, lõik 20

Kas sina oled olnud vahel murest murtud? Võib-olla oled masendunud kellegi sõnade või tegude pärast. Või muretsed millegi pärast, mida sa ise ütlesid või tegid. Näiteks oled teinud mingi vea ja oled mures, kas Jehoova üldse kunagi sulle andestab. Mis veelgi hullem, mure alla mattunult võid sa mõelda, et ilmselt pole sul piisavalt usku ja et sa pole midagi väärt. Mõtle aga mõnele piiblitegelasele. Saamueli emal Hannal oli tugev usk. Siiski oli ta murest vaevatud, kuna üks pereliige kohtles teda halvasti. (1. Saam. 1:7.) Paulusel oli samuti tugev usk, kuid teda rõhus „mure kõigi koguduste pärast”. (2. Kor. 11:28.) Ka Taavet oli tugeva usuga mees ja Jehoova armastas teda väga. (Ap. t. 13:22.) Ometi tegi ta vigu, mis matsid ta murekoorma alla. (Laul 38:4.) Jehoova lohutas ja trööstis igaühte neist. w20.02, lk 20, lõigud 1–2

Jumalale pühendudes esitad sa talle siira palve, milles sa lubad teenida teda igavesti. Kui sa pühendud talle, siis sellest hetkest alates sa ei ela enam iseendale. Sa kuulud Jehoovale ja see on midagi väga erilist. (Rooml. 14:8.) Sa ütled talle, et sellest päevast alates on sulle kõige tähtsam tema teenimine, mitte enda soovid. Pühendumispalvet esitades annad sa Jumalale tõotuse ehk pühaliku lubaduse. Ta ei sunni meid sellist tõotust andma. Ent kui me seda teeme, siis ta ootab, et me seda täidaksime. (Laul 116:12, 14.) Jumalale pühendumine on midagi isiklikku, see on sinu ja Jehoova vaheline asi. Ristimine on aga avalik, see toimub teiste silme ees tavaliselt mõnel kokkutulekul. End ristida lastes annad sa teistele teada, et sa oled juba Jehoovale pühendunud. Sinu ristimine näitab teistele, et sa armastad Jehoovat kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga ning et sa tahad teenida teda igavesti. (Mark. 12:30.) w20.03, lk 9, lõigud 4–5

Saatan hägustab tõde Jehoova kohta. Pärast Jeesuse apostlite surma hakkasid mõned, kes väitsid end olevat kristlased, levitama valeõpetusi. (Ap. t. 20:29, 30.) Need usutaganejad ähmastasid tõde ainsa tõelise Jumala kohta. Näiteks asendasid nad pühakirjas Jehoova nime sõnaga „Issand”. Selle tagajärjel on inimestel olnud raske näha erinevust Jehoova ning teiste Piiblis mainitud jumalate ja isandate vahel. (1. Kor. 8:5.) Sõna „Issand” hakati kasutama nii Jehoova kui ka Jeesuse kohta, mis hägustas tõsiasja, et nad on eri isikud ja et neil on erinev positsioon. (Joh. 17:3.) See omakorda on edendanud õpetust kolmainsusest, mida Piibel ei toeta. Selle tagajärjel on paljudele Jumala olemus müsteerium ja nad arvavad, et teda pole võimalik tundma õppida. Millised valed! (Ap. t. 17:27.) w19.06, lk 4, lõik 11

Üks viis anda teenistuses endast parim on see, kui parandame oma kuulutus- ja õpetustööoskusi. (Õpet. 1:5; 1. Tim. 4:13, 15.) On suur au, et Jehoova lubab meil olla tema kaastöölised. (1. Kor. 3:9.) Kui teeme „alati kindlaks, mis on esmatähtis” ja keskendume kristlikule teenistusele, saame teenida Jehoovat rõõmuga. (Filipl. 1:10; Laul 100:2.) Jumala teenijana võid olla kindel, et ta annab sulle jõudu teha teenistuses oma parim, mistahes raskusi sul ka poleks. (2. Kor. 4:1, 7; 6:4.) Ükskõik, kas saad oma olukorras teha kuulutustööd vähe või palju, on sul põhjust tunda heameelt, kui teed seda kogu hingest. (Gal. 6:4.) Sellest ilmneb sinu armastus Jehoova ja inimeste vastu. Ja „nõnda päästad sa nii enda kui ka need, kes sind kuulda võtavad”. (1. Tim. 4:16.) w19.04, lk 6, lõik 15; lk 7, lõik 17

Üks peamine meetod, mille abil Saatan ja deemonid inimesi eksitavad, on spiritism. Need, kes sellega tegelevad, väidavad, et nad teavad midagi, mida inimesed üldiselt ei tea, ja et neil on üleloomulikud võimed. Näiteks mõned ütlevad, et nad oskavad astroloogia või muul viisil ennustamise abil tulevikku näha. Teised jätavad mulje, et suudavad rääkida inimestega, kes on surnud. Mõned tegelevad nõiakunsti või maagiaga ja väidavad, et saavad panna kellegi peale needuse. Ühes uurimuses, mis viidi läbi Ladina-Ameerika ja Kariibi mere kaheksateistkümnes riigis, leiti, et umbes kolmandik inimestest usub maagiasse ja nõidusesse ning peaaegu sama paljud peavad võimalikuks surnud inimeste hingedega suhtlemist. Veel üks küsitlus viidi läbi kaheksateistkümnes Aafrika riigis. Seal usub nõiakunsti üle poole inimestest. Kuid ükskõik kus me elame, tuleb meil end spiritismi eest kaitsta. w19.04, lk 20–21, lõigud 3–4

Jehoova vihkab igasugust kurjust. (Laul 5:4–6.) Kui tugevalt võib Jehoova küll vihata laste seksuaalset väärkohtlemist, mis on eriti võigas kuritegu! Jehoova tunnistajatena jälestame meiegi seda ja millelgi sellisel pole kohta kristlikus koguduses. (Rooml. 12:9.) Igasugune lapse väärkohtlemine on täielikult Kristuse seaduse vastu. (Gal. 6:2.) See seadus, mis hõlmab kõiki Jeesuse õpetusi ja tegusid, põhineb armastusel ja edendab õiglust. Tõelised kristlased alluvad Kristuse seadusele ja kohtlevad lapsi nii, et need tunnevad end turvaliselt ja armastatuna. Lapse väärkohtlemine on aga isekas ja ebaõiglane tegu, mis röövib temalt turvatunde. Kahjuks on ka kristlikus koguduses lapsi, kes on sattunud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Kuidas on see võimalik? „Kurjad inimesed ja petised” on igal pool ja mõned neist võivad püüda kogudusse imbuda. (2. Tim. 3:13.) Ja on ka neid, kes on olnud koguduses, aga on andnud järele oma perverssetele ihadele ja lapsi seksuaalselt väärkohelnud. w19.05, lk 8, lõigud 1–3

Inimene, kes on väga rusutud, ei pruugi suuta palvetada, kuna tunneb end Jehoova ees väärtusetuna. Kui tahame teda lohutada, võime pakkuda, et teeme koos temaga palve. Võime öelda Jehoovale, kui kallis see vend või õde on meile ja kogudusele. Võime paluda, et Jehoova rahustaks ja lohutaks oma kallist lambukest. Selline palve võib olla väga lohutav. Samuti, kui soovid kedagi trööstida, mõtle, enne kui hakkad rääkima. Mõtlematud sõnad võivad haiget teha. Lahked sõnad aga tervendavad. (Õpet. 12:18.) Palu Jehoovalt abi, et leida lahkeid, julgustavaid ja rahustavaid sõnu. Hoia meeles, et pole mõjusamaid sõnu kui Jehoova enda sõnad, mis on kirjas Piiblis. (Heebr. 4:12.) Kui me lohutame teisi, siis aitame neil meeles hoida, et Jehoova armastab neid. Ärgem unustagem, et Jehoova on ka õiglane. Kellegi väärkohtlemine ei jää tema eest varjule. Jehoova näeb kõike ja ta ei lase mittekahetsevatel patustajatel pääseda puhta nahaga. (4. Moos. 14:18.) w19.05, lk 18, lõik 18; lk 19, lõigud 19, 21

Saatan tahab, et me Jehoovale selja keeraksime. Selle saavutamiseks püüab ta mõjutada meie mõtteviisi ehk nii-öelda võtta meie mõtted vangi ja panna meid mõtlema tema viisil. Ta tahab, et annaksime järele oma himudele ja hakkaksime teda järgima. (Kol. 2:4.) Kas meil on tõesti oht langeda Saatana lõksu? On küll. Paulus ei kirjutanud tekstis Koloslastele 2:8 olevat hoiatust uskmatutele. Ta kirjutas selle püha vaimuga võitud kristlastele. (Kol. 1:2, 5.) Tolle aja kristlasi varitses oht ja veel suurem oht varitseb tänapäeval meid. (1. Kor. 10:12.) Miks võib nii öelda? Saatan on heidetud taevast alla ja ta püüab kogu väest eksitada ustavaid jumalateenijaid. (Ilm. 12:9, 12, 17.) Lisaks me elame ajal, mil kurjad inimesed ja petised lähevad aina kurjemaks. (2. Tim. 3:1, 13.) w19.06, lk 2, lõigud 1–2

Kui kuninganna Iisebel ähvardas Eelijat tappa, lõi too kartma ja põgenes Beer-Sebasse. Ta oli nii masendunud, et soovis surra. Miks olid tal sellised tunded? Eelija oli ebatäiuslik, „samasugune inimene nagu meie”. (Jaak. 5:17.) Ta oli suure pinge all ja väga kurnatud. Eelija võis mõelda, et tema püüded puhast Jehoova teenistust taastada on luhtunud, et midagi Iisraelis pole paranenud ja et ainult tema üksi teenib veel Jehoovat. (1. Kun. 18:3, 4, 13; 19:10, 14.) Jehoova mõistis Eelijat ning ei tõrelenud temaga, vaid aitas tal jõu tagasi saada. (1. Kun. 19:5–7.) Hiljem juhtis Jehoova lahkelt tema mõtteid õiges suunas, demonstreerides talle oma aukartustäratavat väge. Samuti ütles Jehoova Eelijale, et tal on Iisraelis ikka veel 7000 teenijat, kes keelduvad Baali kummardamast. (1. Kun. 19:11–18.) Jehoova andis Eelijale selgelt mõista, et ta armastab teda. w19.06, lk 15–16, lõigud 5–6

Kui järgime alati juhendeid, mis tulevad usaldusväärsetelt vendadelt, väldime probleeme. Näiteks andsid ühes riigis, kus meie töö on keelu all, vastutavad vennad korralduse, et kuulutustööl ei jäetaks inimestele trükiväljaandeid. Kuid üks pioneerist vend arvas, et teab ise paremini, ja jagas siiski kirjandust. Mis oli selle tagajärg? Pärast seda, kui ta oli koos teistega eraviisil kuulutustööd teinud, pidas politsei nad kinni ning küsitles neid. Politseinikud olid neid jälitanud ja avastanud levitatud trükised. Mida me sellest õpime? Meil tuleb alluda juhenditele isegi siis, kui arvame, et teame ise paremini, kuidas toimida. Jehoova õnnistab meid, kui teeme koostööd vendadega, kelle ta on seadnud meie seas eestvedajateks. (Heebr. 13:7, 17.) w19.07, lk 12, lõik 17

Oma surma eelõhtul andis Jeesus teada, et kõik, kes teda järgivad, satuvad maailma viha alla. (Joh. 17:14.) Kuni meie päevini on tõelisi kristlasi taga kiusatud. Mida lähemale praeguse maailma lõpp jõuab, seda rohkem hakkavad meie vaenlased meile vastupanu osutama. (Matt. 24:9.) Kuidas me saame praegu tagakiusamiseks valmistuda? Meil pole tarvis hakata ette kujutama kõike halba, mis võib meiega juhtuda. Kui me seda teeksime, siis mataks hirm ja mure meid peagi enda alla. Nii laseksime kujuteldavatel raskustel teha meid nõrgaks juba enne, kui tekib mõni tegelik katsumus. (Õpet. 12:25; 17:22.) Hirm on võimas relv, mida meie vastane Kurat püüab meie vastu kasutada. (1. Peetr. 5:8, 9.) Meil tuleb tugevdada oma suhteid Jehoovaga ja teha seda juba praegu. w19.07, lk 2, lõigud 1–3

Apostlid olid ilmselt täis ootusärevust, kui nad kogunesid mäenõlvale. Jeesus oli pärast ülesäratamist öelnud, et kohtub seal nendega. (Matt. 28:16.) See võis olla seesama kord, kui Jeesus „ilmutas ... end ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale”. (1. Kor. 15:6.) Miks kutsus Jeesus oma jüngrid sinna kokku? Selleks, et anda neile põnev ülesanne: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:18–20.) Jüngrid, kes neid Jeesuse sõnu kuulsid, hakkasid kuuluma kristlikku kogudusse, mis veidi hiljem moodustati. Selle koguduse peamine ülesanne oli teha inimesi Kristuse jüngriteks. Tänapäeval on üle kogu maailma kümneid tuhandeid tõeliste kristlaste kogudusi ja nende peamine ülesanne on jäänud samaks. w19.07, lk 14, lõigud 1–2

Ühe Norra ringkonnaülevaataja sõnul on inimesed, kes ei soovi eriti rääkida Jumalast, tihti valmis vestlema maailma olukorrast. Pärast tervitamist ütleb ta: „Mis teie arvate, kas tulevikus läheb maailma olukord paremaks? Kas tasub loota poliitikutele, teadlastele või kellelegi teisele?” Pärast seda, kui ta on inimest tähelepanelikult kuulanud, loeb või tsiteerib ta mõnda piiblisalmi, mis räägib meeldivast tulevikust. Osale inimestele pakub huvi Piibli tõotus, et maakera ei hävi kunagi ja et head inimesed saavad elada sellel igavesti. (Laul 37:29.) Oleks hea katsetada erisuguseid viise, kuidas inimestega juttu teha. Miks? Sest see, mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Mõni on valmis kohe rääkima Jumalast ja Piiblist, teistega on parem alustada mingil muul teemal. Igal juhul tuleks meil püüda rääkida kõiksuguste inimestega. (Rooml. 1:14–16.) On tähtis meeles hoida, et siiraste inimeste südames paneb tõe kasvama Jumal. (1. Kor. 3:6, 7.) w19.07, lk 22–23, lõigud 10–11

Jumala suur armastus meie vastu ajendab meid ka oma usukaaslasi armastama. (1. Joh. 4:20, 21.) Me võime arvata, et armastus vendade ja õdede vastu tuleb iseenesest. Me kõik ju teenime Jehoovat ja püüame tema häid omadusi jäljendada. Samuti võtame eeskujuks Jeesust, kes armastas meid nii väga, et andis oma elu meie eest. Ometi on vahel üpris raske üksteist armastada. Näiteks Euodia ja Süntühhe olid innukad õed, kes olid teeninud „külg külje kõrval” koos Paulusega. Kuid näib, et nende õdede suhetesse tekkis mingite erimeelsuste tõttu mõra. Kui Paulus kirjutas Filippi kogudusele, kus Euodia ja Süntühhe teenisid, nimetas ta neid kahte õde nimepidi ja andis neile otsekoheselt nõu olla üksmeelsed. (Filipl. 4:2, 3.) Lisaks pidas Paulus vajalikuks öelda tervele kogudusele: „Tehke kõike nurisemata ja vastu vaidlemata.” (Filipl. 2:14.) w19.08, lk 9, lõigud 6–7

On kiiduväärt, et paljud kogudused ja usukaaslased pakuvad oma abi, et täisajalised teenijad ei peaks oma ülesandest loobuma. Nad innustavad neid jätkama oma teenistust, annavad neile rahalist või muud ainelist abi või aitavad nende pereliikmete eest hoolitseda. Kui mõne täisajalise teenija ülesanne muutub ja ta tuleb sinu kogudusse, siis ära arva, et ta ei saanud oma eelmise ülesandega hakkama või et ta tegi midagi valesti. Püüa teha üleminek talle kergemaks. Võta ta soojalt vastu ja kiida teda tehtud töö eest, isegi kui ta hetkel ei suuda kehva tervise tõttu palju teha. Õpi teda tundma. Tema rikkalikust teadmiste ja kogemuste pagasist võid nii mõndagi kõrva taha panna. Need, kelle teenistusülesanne on muutunud, võivad vajada sinu abi, et leida sobiv elu- ja töökoht, sõiduriist või midagi muud vajalikku. w19.08, lk 23–24, lõigud 12–13

Kui Goog ründab Jumala rahvast, toetub ta inimkäele ehk oma sõjalisele jõule. (2. Ajar. 32:8.) Meie toetume aga Jumal Jehoovale. Rahvaste meelest on see totrus. Miks? Sest jumalad ju ei suutnud päästa võimsat Suurt Babüloni metsalise ja selle kümne sarve käest. (Ilm. 17:16.) Goog arvab, et me oleme kerge saak. Ta tuleb Jehoova teenijate vastu nagu „pilv, mis katab maa”. Kuid Googile saab õige pea selgeks, et ta on hoopis ise lõksus. Nagu Punase mere äärde jõudnud vaarao, saab ta aru, et võitleb tegelikult Jehoova endaga. (2. Moos. 14:1–4; Hes. 38:3, 4, 18, 21–23.) Kristus ja tema taevased väed kaitsevad Jumala rahvast ja purustavad Googi hordid. (Ilm. 19:11, 14, 15.) Ent mis saab Jehoova põhivaenlasest Saatanast, kes valetas rahvastele ja õhutas neid Jumala teenijaid ründama? Jeesus heidab tema ja ta deemonid sügavikku ning hoiab neid seal tuhat aastat kinni. (Ilm. 20:1–3.) w19.09, lk 11–12, lõigud 14–15

On loomulik, et me igatseme kõike seda head, mida Jehoova on tõotanud. Kui meie ootused ei täitu nii kiiresti, kui loodame, võib see meie entusiasmi kahandada. See võib meid lausa masendada. (Õpet. 13:12.) Midagi sellist juhtus 20. sajandi algul. Paljud võitud kristlased ootasid, et aastal 1914 võetakse nad taevasse. Ent nii see ei läinud. Kuidas ustavad kristlased selle olukorraga hakkama said? Nad ei andnud elu võidujooksus alla, sest nende peamine eesmärk oli täita ustavalt Jehoova tahet, mitte saada kätte oma tasu. Nad olid otsustanud joosta lõpuni. Kahtlemata igatsed sa näha, kuidas Jehoova puhastab oma nime teotusest, tõstab ausse oma ülemvõimu ja täidab kõik oma tõotused. Sa võid olla kindel, et see saab teoks Jehoova määratud ajal. Seni aga teenigem Jehoovat innuga ja ärgem laskem veel täitumata ootustel end masendada ega oma hoogu aeglustada. w19.08, lk 4–5, lõigud 9–10

Küsi endalt: „Kas mind tuntakse kui tasase meelega ja alandlikku inimest? Kas ma olen valmis tegema alandlikkust nõudvaid töid, et teisi teenida? Kas ma olen lahke?” Jeesus lõi rahuliku ja vaba tööõhkkonna. Talle meeldis anda oma kaastöölistele väljaõpet. (Luuka 10:1, 19–21.) Ta õhutas jüngreid esitama küsimusi ning tahtis teada nende arvamust. (Matt. 16:13–16.) Jüngrid kasvasid vaimses mõttes mühinal nagu taimed kasvuhoones. Nad imasid endasse kõike, mida Jeesus neile õpetas, ja kandsid vilja, tehes häid tegusid. Kas sinul on teiste üle mõjuvõimu? Kui jah, siis millise õhkkonna sa lood tööl või kodus? Kas sa püüad hoida rahu? Kas sinu hoiak on selline, et sulle julgetakse küsimusi esitada? Ja kas sa oled valmis kuulama teiste arvamust? Me ei sooviks eales olla sellised nagu variserid. Nad said pahaseks, kui keegi ei jaganud nende veendumusi, ning kiusasid taga neid, kes olid teistsugusel arvamusel. (Mark. 3:1–6; Joh. 9:29–34.) w19.09, lk 20, lõik 1; lk 23, lõigud 9–11

Mõnikord on maailma liidrid kasutanud sedalaadi väljendeid, rääkides riikidevaheliste suhete parandamisest. Kuid see teadaanne rahu ja julgeoleku kohta, mida Piibel ennustab, on midagi muud. Seda kuuldes võivad paljud inimesed arvata, et maailma juhtidel on õnnestunud muuta maailm turvalisemaks paigaks. Tegelikult aga algab suur viletsus ja siis tuleb ootamatu häving. (Matt. 24:21.) Me ei tea, mis viib selleni, et rahu ja julgeoleku teadaanne esitatakse, või kuidas täpselt seda tehakse. Ja me ei tea ka seda, kas see koosneb mitmest teadaandest või on see vaid üks deklaratsioon. Ent me teame kindlalt, et me ei tohi lasta end sellel eksitada ega mõelda, et maailma juhid tõepoolest suudavad saavutada ülemaailmse rahu. See on hoopis märgiks, et algamas on Jehoova päev. (1. Tess. 5:2.) w19.10, lk 8–9, lõigud 3–4

Harmagedooni sõjaga kaob jäädavalt kogu Saatana maailm. Meil pole aga põhjust tunda hirmu. Miks? Sest see on Jumala võitlus. (Õpet. 1:33; Hes. 38:18–20; Sak. 14:3.) Jehoova märguande peale alustab Jeesus Kristus pealetungi. Temaga koos on ülesäratatud võitud kristlased ja mustmiljon inglit. Nad sõdivad Saatana, tema deemonite ja nende maiste käsilaste vastu. (Ilm. 6:2; 17:14.) Jehoova on lubanud: „Pole edu ühelgi relval, mis valmistatakse sinu vastu.” (Jes. 54:17.) „Suurest viletsusest” tuleb elusana välja „suur rahvahulk”. Need ustavad kristlased teenivad teda edasi. (Ilm. 7:9, 13–17.) Piibel annab meile põhjust vaadata tulevikku kindlustundega. Me teame, et „Jehoova kaitseb ustavaid”. (Laul 31:23.) Kõik, kes Jehoovat armastavad ja ülistavad, on ülimalt rõõmsad, kui ta oma nime ausse tõstab. (Hes. 38:23.) w19.10, lk 19, lõigud 17–18

Enne selle maailma lõppu võib meil ette tulla suuri raskusi. (2. Tim. 3:1.) Näiteks puhkesid ühes Lääne-Aafrika riigis pärast valimiskampaaniat vägivaldsed rahvarahutused. Meie vennad ja õed ei saanud üle poole aasta vabalt ringi liikuda. Mis aitas neil toime tulla? Mõned, kes elasid ohutumas paigas, pakkusid usukaaslastele oma kodus peavarju. Üks vend ütles: „Ma olen väga tänulik, et sain olla sellises olukorras oma sõprade keskel. Me julgustasime üksteist.” Kui puhkeb suur viletsus, siis hindame väga sõpru, kes meist hoolivad. (Ilm. 7:14.) Seepärast on tähtis tugevdada omavahelisi sõprussuhteid praegu. (1. Peetr. 4:7, 8.) Meie vaenlased üritavad valede abil meie seas lõhesid tekitada. Nad püüavad meid pöörata üksteise vastu. Kuid nende püüded lähevad luhta. Ükskõik, mida nad ka ei teeks, nad ei suuda murda meievahelist armastust. w19.11, lk 2, lõigud 1–2; lk 7, lõik 19

Saatan, kes on „vale isa”, levitab oma mõju all olevate inimeste kaudu Jehoova ja tema teenijate kohta valesid. (Joh. 8:44.) Näiteks avaldavad usutaganejad Jehoova organisatsiooni kohta valesid ja moonutatud fakte internetis, televisioonis ja mujal meedias. Need valed on otsekui „Saatana põlevad nooled”. Kuidas me peaksime reageerima, kui keegi hakkab sellist väärinfot jagama? Me keeldume seda kuulamast või vaatamast. Miks? Sest me usume Jehoovasse ja usaldame oma vendi-õdesid. Me väldime usutaganejatega igasugust kokkupuudet. Me ei lase kellelgi ega millelgi, sealhulgas uudishimul, tõmmata end nendega vestlusse. Me ei taha lubada oma usku nõrgendada. Kas oled keeldunud kuulamast usutaganejaid ja seisnud vastu soovile nendega väidelda, et kummutada nende valesid? Kui see on nii, siis väärid kiitust. Saatanal on aga veel teisigi relvi, millega ta meid ründab, ja sellepärast peame jääma valvsaks. w19.11, lk 15, lõik 8; lk 16, lõik 11

Otsuseid tehes analüüsi oma ajendeid. Jehoova soovib, et oleksime kõiges ausad. Seega tahame olla ausad ka selles, miks me mingi otsuse teeme. Muidu on meil raske oma otsusele kindlaks jääda. Oletame näiteks, et üks noor vend otsustab hakata pioneeriks. Kuid mõne aja möödudes jääb ta tundide normi täitmisega hätta ega tunne kuulutustööst eriti rõõmu. Algul võis ta mõelda, et alustab pioneeritööd peamiselt seepärast, et Jehoovale heameelt valmistada. Ent kas võib olla, et tema ajendiks oli hoopis meeldida oma vanematele või kellelegi teisele? Või mõtle piibliõpilasele, kes on otsustanud loobuda suitsetamisest. Ta peab kõva võitlust ja suudab nädala või paar suitsetamisest hoiduda. Kuid siis annab ta kiusatusele järele. Lõpuks aga aitab armastus Jehoova vastu ja soov talle meeldida tal sellest pahest lahti saada. (Kol. 1:10; 3:23.) w19.11, lk 27, lõigud 9–10

Paulus oli kindel, et ta lõpetab elu võidujooksu ja saavutab oma eesmärgi. Kuna ta oli võitud kristlane, oli tal „kutse taevasse”. Ent ta mõistis, et selle auhinna saamiseks on tal tarvis aina edasi rühkida. (Filipl. 3:14.) Paulus tõi filiplastele ühe huvitava võrdluse, et aidata neil eesmärgi poole püüelda. Ta tuletas filiplastele meelde, et neil on taevane kodakondsus. (Filipl. 3:20.) Miks? Noil päevil oli Rooma kodakondsus kõrgelt hinnatud. Kuid võitutel oli palju parem kodakondsus, mis andis neile mõõtmatult rohkem hüvesid. Rooma kodakondsus kahvatus selle kõrval. Tänapäeval on võitud kristlased meile heaks eeskujuks: nad käituvad hea sõnumi vääriliselt ja rühivad oma eesmärgi poole, milleks on igikestev elu taevas. w19.08, lk 6, lõigud 14–15

See vabadus on tõesti vägevam kui see, mida iisraellased juubeliaastal võisid kogeda. (3. Moos. 25:8–12.) Näiteks see, kes tol aastal orjusest vabanes, võis uuesti orjusesse sattuda. Ja igal juhul ta lõpuks suri. Nädalatepühal aastal 33 võidis Jehoova püha vaimuga apostleid ning teisi ustavaid mehi ja naisi. Ta lapsendas nad oma poegadeks. Tulevikus pidi neid äratatama üles taevasse, et nad saaksid koos Jeesusega valitseda. (Rooml. 8:2, 15–17.) Nad olid esimesed, kellele sai osaks vabastus, millest Jeesus Naatsareti sünagoogis oli rääkinud. (Luuka 4:16–19, 21.) Need mehed ja naised polnud enam valeõpetuste ja juudi usujuhtide pärimuste köidikuis. Samuti oli Jumalal õiguslik alus pidada neid vabaks patust. Sümboolne vabastusaasta, mis algas Kristuse järelkäijate võidmisega aastal 33, lõppeb Jeesuse tuhandeaastase valitsuse lõpus. w19.12, lk 11, lõigud 11–12

Vanemad, aidake lastel leida head seltskonda. Nii ema kui ka isa peavad olema kursis, kellega nende lapsed läbi käivad ja mida nad teevad. Muu hulgas tuleks vanematel teada, kellega lapsed suhtlevad sotsiaalmeedia ja mobiiltelefoni vahendusel. Kõik need inimesed mõjutavad laste mõtteid ja tegusid. Paljud vanemad püüavad luua lastele võimalusi suhelda tublide jumalateenijatega. Näiteks N’Déni ja Bomine Elevandiluurannikult pakkusid tihti välja, et ringkonnaülevaataja võib ööbida nende juures. N’Déni sõnab: „See avaldas meie pojale väga head mõju. Ta alustas pioneeritööd ja nüüd teenib ta ringkonnaülevaataja asendajana.” Mida varem vanemad oma lapsi õpetama hakkavad, seda parem. (Õpet. 22:6.) Mõelgem näiteks Timoteosele. Timoteose ema Eunike ja vanaema Loise õpetasid teda „väiksest peale”. (2. Tim. 1:5; 3:15.) w19.12, lk 25, lõigud 14, 16; lk 26, lõik 17

Me tahame olla oma usukaaslastele usaldusväärsed sõbrad. Me mitte lihtsalt ei luba oma venda või õde aidata, vaid võtame selleks ka midagi ette. (Matt. 5:37; Luuka 16:10.) Kui abivajav usukaaslane teab, et ta võib meie peale kindel olla, on see talle juba iseenesest lohutuseks. Üks õde selgitab: „Siis pole vaja muretseda, kas abi pakkunud isik ikka täidab oma lubaduse.” Need, kes on raskes olukorras või milleski pettunud, tunnevad end tihti paremini, kui saavad mõnele usaldusväärsele sõbrale kõik mured südame pealt ära rääkida. Et teised saaksid meid usaldada, tuleb meil arendada kannatlikkust. Kui Žanna abikaasa ta maha jättis, sai ta rääkida oma tunnetest sõpradele ja sellest hakkas tal kergem. Ta ütleb: „Ma vist rääkisin kogu aeg ühte ja sedasama, kuid nad kuulasid mind kannatlikult.” Ka sina võid olla hea sõber, kui oled hea kuulaja. w20.01, lk 10–11, lõigud 9–11

Pühakirjas on palju näiteid ustavatest jumalateenijatest, keda püha vaim jõuliselt mõjutas, kuid kel polnud lootust elada tulevikus taevas. Näiteks juhtis püha vaim Taavetit. (1. Saam. 16:13.) Tänu sellele mõistis ta sügavaid tõdesid Jehoova kohta ja sai osaleda Piibli kirjutamises. (Mark. 12:36.) Ometi ütles Peetrus, et Taavet „ei läinud üles taevasse”. (Ap. t. 2:34.) Ka Ristija Johannes oli „täis püha vaimu”. (Luuka 1:13–16.) Jeesus ütles, et ükski inimene pole Ristija Johannesest suurem. Samas ta lisas, et Johannes ei hakka tulevikus taevas valitsema. (Matt. 11:10, 11.) Jehoova andis püha vaimu kaudu neile meestele väe teha hämmastavaid asju, kuid ta ei võidnud neid püha vaimuga. See ei tähenda, et nad polnud sama ustavad kui need, kes on kutsutud taevasesse valitsusse. Jehoova äratab nad üles maisesse paradiisi. (Joh. 5:28, 29; Ap. t. 24:15.) w20.01, lk 23, lõik 15

Jehoova on kutsunud meid oma teenijate perre. See pere koosneb neist, kes on pühendanud oma elu Jumalale ja kes ilmutavad usku tema poja lunastusohvrisse. See pere on õnnelik. Me elame juba praegu mõttekat elu ja meil on väljavaade elada tulevikus igavesti kas siis taevas või paradiislikul maal. Jehoova on andnud meile võimaluse saada tema lasteks, kuna ta armastab meid väga. (Joh. 3:16.) Meid on „kalli hinnaga ostetud”. (1. Kor. 6:20.) Tänu lunastusele on meil võimalik olla Jehoovaga lähedastes suhetes. Mõelda vaid, me võime kutsuda kõige vägevamat isikut universumis oma isaks! Ja Jehoova on parim võimalik isa. Üks piiblikirjutaja sõnas: „Kuidas ma küll tasun Jehoovale kõige hea eest, mis ta mulle on teinud?” (Laul 116:12.) Selline küsimus võib meilgi meeles mõlkuda. Vastus on see, et me ei suuda ealeski oma taevasele isale tema headuse eest tasuda. Siiski täidab meie südant armastus tema vastu. w20.02, lk 8, lõigud 1–3