August

Jeesus oli rahulik isegi siis, kui teda taga kiusati, sest ta teadis, et ta rõõmustab oma Isa. Ta jäi kuulekaks ka väga raskes olukorras. Jeesus armastas oma Isa ja tema teenimine oli talle kõige tähtsam. Enne maa peale tulemist oli ta Jumala kõrval kui meistrimees. (Õpet. 8:30.) Ja maa peal rääkis ta innukalt oma Isast teistele. (Matt. 6:9; Joh. 5:17.) See tõi talle suurt rõõmu. (Joh. 4:34–36.) Me järgime Jeesuse eeskuju, kui kuuletume Jehoovale ja kui meil on „alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58.) Innukalt kuulutustööd tehes suudame suhtuda oma muredesse tasakaalukamalt. (Ap. t. 18:5.) Tihti on inimestel, keda me teenistuses kohtame, suuremaid raskusi kui meil. Kui nad aga õpivad Jehoovat armastama ja tema juhtnööre järgima, muutub nende elu paremaks ja rõõmsamaks. Iga kord, kui seda näeme, saame juurde kindlust, et Jehoova suudab hoolitseda ka meie eest. w19.04, lk 10–11, lõigud 8–9

Need Efesose elanikud tegid kõik, mis said, et kurjadele vaimudele vastu seista. Nende raamatud maksid väga palju. Kuid selle asemel et need ära anda või maha müüa, nad hoopis hävitasid need. Neile polnud oluline raamatute väärtus, vaid see, kuidas olla Jehoovale meelepärane. Kuidas me saame nende eeskuju järgida? On tark hävitada kõik oma asjad, mis on seotud okultismiga. See hõlmab amulette või muid esemeid, mis inimeste arvates kaitsevad kurjade vaimude eest. (1. Kor. 10:21.) Samuti on tähtis valida meelelahutust hoolikalt. Mõtle, kas midagi sinu meelelahutusest on seotud spiritismiga. Hea on teha kindlaks, et hoidud kaugele kõigest, mida Jehoova vihkab. Tahame teha oma parima, et „hoida puhast südametunnistust” Jumala ees. (Ap. t. 24:16.) w19.04, lk 22–23, lõigud 10–12

Kui kogudusevanemad saavad tõsisest süüteost teada, peaksid nad hoolega mõtlema mitmele aspektile. Nende kõige tähtsam eesmärk on austada Jehoovat ja hoida tema maine puhtana. (3. Moos. 22:31, 32; Matt. 6:9.) Samuti soovivad nad aidata vendadel ja õdedel hoida häid suhteid Jehoovaga ning toetada neid, keda on väärkoheldud. Kui koguduses on keegi patustanud, püüavad kogudusevanemad kindlaks teha, kas ta kahetseb. Kui see on nii, saavad nad aidata tal oma suhted Jehoovaga korda seada. (Jaak. 5:14, 15.) Kristlane, kes annab järele oma valedele ihadele ja teeb pattu, on usulises mõttes haige. See tähendab, et tal ei ole Jehoovaga enam häid suhteid. Kogudusevanemad on justkui arstid. Nad püüavad haige ehk patustanu terveks ravida. Pühakirjal põhinevad nõuanded võivad aidata eksinul suhted Jehoovaga taastada, kuid see on võimalik vaid siis, kui ta siiralt kahetseb. (Ap. t. 3:19; 2. Kor. 2:5–10.) w19.05, lk 10, lõigud 10–11

Jehoova võib anda sulle tegutsemiseks tahet. Võib-olla saad teada, et sinu oma koguduses või kuskil mujal on vaja midagi teha. Seepeale võid mõelda, kas sina saaksid kuidagi aidata. Või siis pakutakse sulle mingit keerulist ülesannet ja sa mõtled, et kas sa ikka saad sellega piisavalt hästi hakkama. Või kui loed Piiblit, võid mõelda, kuidas loetut ellu rakendada, et teisi aidata. Kui Jehoova näeb, et oleme valmis oma võimalusi analüüsima, võib ta anda meile tegutsemiseks tahet. Jehoova võib anda meile ka jõudu, et me suudaksime tegutseda. (Jes. 40:29.) Ta võib püha vaimu abil meie loomupäraseid võimeid ja oskusi täiustada. (2. Moos. 35:30–35.) Oma organisatsiooni kaudu võib ta õpetada meid teatud ülesandeid täitma. Kui tunned end ebakindlana, palu kelleltki abi. Samuti ära kõhkle paluda meie lahkelt taevaselt isalt „jõudu, mis ületab tavapärase”. (2. Kor. 4:7; Luuka 11:13.) w19.10, lk 21, lõigud 3–4

Pole üllatav, et isekus on väga levinud. Näiteks 70-ndatel anti välja tohutult palju eneseabiraamatuid. Mõnes neist öeldi, et inimestel pole vaja end muuta ega arvata, et nende käitumises on midagi halba. Ühes raamatus öeldakse: „Seadke eesmärgiks armuda inimesse, kes on kõige ilusam, erutavam ja väärtuslikum – iseendasse.” Veel on seal kirjas, et inimene peaks ise otsustama, kuidas käituda, ja järgima neid reegleid, mis temale sobivad. Kas ei kõla see tuttavalt? Saatan õhutas Eevat tegema midagi samalaadset. Ta ütles, et Eeva võib saada Jumala sarnaseks, tundes head ja halba. (1. Moos. 3:5.) Tänapäeval peavad paljud inimesed end nii tähtsaks, et nende arvates ei tohiks isegi mitte Jumal neile öelda, mis on õige või vale. See mõtteviis ilmneb eriti selgelt sellest, kuidas inimesed suhtuvad abiellu. w19.05, lk 23, lõigud 10–11

Kuningas Taavetil oli elus pingelisi olukordi. Mõtleme mõnele neist. Ta tundis süüd oma paljude eksimuste pärast. (Laul 40:12.) Tema poeg Absalom hakkas tema vastu mässama ja lõpuks hukkus. (2. Saam. 15:13, 14; 18:33.) Ning üks Taaveti lähim kaaslane reetis ta. (2. Saam. 16:23–17:2; Laul 55:12–14.) Paljudest Taaveti loodud lauludest on näha tema masendust, kuid ka vankumatut usaldust Jehoova vastu. (Laul 38:5–10; 94:17–19.) Hiljem hakkas üks teine laulukirjutaja kurjade inimeste elu kadestama. Ta võis olla leviit Aasafi järeltulija, kes teenis „Jumala aulises pühamus”. See laulukirjutaja oli suure pinge all, õnnetu ja rahulolematu. Ta hakkas isegi mõtlema, kas Jehoova teenimine ikka tasub end ära. (Laul 73:2–5, 7, 12–14, 16, 17, 21.) w19.06, lk 17, lõigud 12–13

Saatan kasutab ära inimeste loomulikke soove. Inimestel on loomulik soov õppida oskusi, mis aitavad neil kanda hoolt enda ja oma pere eest. (1. Tim. 5:8.) Tihti võib saada vajalikud oskused, kui asuda õppima mõnda kooli ja olla usin õpilane. Kuid seejuures on tarvis olla ettevaatlik. Paljudes koolides õpetatakse lisaks praktilistele oskustele ka selle maailma ideid. Õpilasi ergutatakse seadma kahtluse alla Jumala olemasolu ja Piibli tõepärasus. Neile võidakse õpetada, et evolutsiooniteooria on ainus mõistlik seletus elu päritolu kohta. (Rooml. 1:21–23.) Sellised õpetused on vastuolus Jumala tarkusega. (1. Kor. 1:19–21; 3:18–20.) Ära lase püüda end lõksu selle maailma „filosoofia ja tühja pettusega”. (Kol. 2:8.) Ole valvas Saatana taktika suhtes. (1. Kor. 3:18.) Ära lase tal ähmastada tõdesid Jehoova kohta, mida oled tundma õppinud. Järgi Jehoova moraalinorme ja nõuandeid ning ära lase Saatanal panna sind neid eirama. w19.06, lk 5, lõik 13; lk 7, lõik 17

Ükskõik mis vestlusteema sa valid, on hea mõelda inimeste peale, kellega sa rääkima hakkad. Kujutle, kui palju head võib tuua see, kui nad saavad teada, mida Piibel tegelikult õpetab. Kui nendega räägid, on tähtis neid ka kuulata ja pidada nende arvamusest lugu. Nii mõistad neid paremini ja nemad omakorda on rohkem valmis sind kuulama. Enne seda, kui saad hakata kellegagi Piiblit uurima, on vaja teha korduskülastusi ning see võib võtta palju aega ja jõudu. Miks? Inimesed ei pruugi alati kodus olla või on nad hõivatud, kui neid külastame. Samuti on ehk tarvis käia nende juures mitu korda, enne kui nad on valmis alustama piibliuurimist. Pea meeles, et taime kasvamiseks on vaja teda korrapäraselt kasta. Samamoodi võib huvilise armastus Jehoova ja Jeesuse vastu kasvada, kui arutleme temaga korrapäraselt Jumala sõna üle. w19.07, lk 14, lõik 1; lk 15–16, lõigud 7–8

Mida Jeesus nende sõnadega mõtles? Ta ei tahtnud öelda, et kristlastele meeldib, kui neid vihatakse. Ta oli lihtsalt realistlik. Me ei kuulu sellesse maailma. Me elame kooskõlas Jeesuse õpetustega ja kuulutame sama sõnumit, mis temagi. Seetõttu maailm vihkab meid. (Joh. 15:18–21.) Me soovime rõõmustada Jehoovat. Kui keegi vihkab meid seepärast, et me armastame oma taevast isa, ei peaks me end halvasti tundma. Me ei tohiks arvata, et teiste lugupidamisest sõltub meie väärtus. Me ei tea, millal tagakiusamislaine meid tabab või meie töö keelustatakse. Kuid me teame, et saame praegu selleks valmistuda, kui tugevdame oma suhteid Jehoovaga, kasvatame julgust ja õpime tulema toime vastupanuga. Praegune ettevalmistus aitab meil seista tulevikus kindlalt. w19.07, lk 6, lõigud 17–18; lk 7, lõik 21

Kui me uurime Piiblit inimestega, kellel on mittereligioosne taust, tuleb meil pidevalt aidata tugevdada nende usku Jumala olemasolusse. Samuti on meil vaja kasvatada nende usaldust Piibli vastu. Selleks võib olla tarvis mõnda mõtet mitu korda korrata. Igal uurimiskorral võib olla vaja käsitleda tõendeid selle kohta, et Piibel on Jumala sõna, rääkides mõnest täitunud prohvetiennustusest, praktilisest nõuandest või Piibli teaduslikust ja ajaloolisest täpsusest. Me aitame inimestel saada Kristuse jüngriteks, kui oleme nende vastu armastavad, ükskõik kas nad on usklikud või mitte. (1. Kor. 13:1.) Neid õpetades on meie eesmärk näidata, et Jumal armastab meid kõiki ja soovib, et meie armastaksime teda. Igal aastal läheb ristimisele tuhandeid inimesi, kes ei olnud varem usuasjadest eriti või üldse huvitatud. Nad astuvad selle sammu, sest nad on hakanud Jumalat armastama. Seega ole positiivne. Ilmuta armastust ja huvi kõiksuguste inimeste vastu. Kuula neid ja püüa neid mõista. Õpeta neid oma eeskujuga olema Kristuse jüngrid. w19.07, lk 24, lõigud 16–17

Sallumi tütred olid nende seas, kes aitasid üles ehitada Jeruusalemma müüre. (Neh. 2:20; 3:12.) Kuigi nende isa oli peamees, tegid nad meeleldi seda rasket ja ohtlikku tööd. (Neh. 4:15–18.) Nüüdisajal löövad paljud õed kaasa Jehoova teenimiseks kasutatavate hoonete ehitamises ja hooldustöödes. Nad on rõõmsad, et saavad sellises erilises teenistuses osaleda. Need oskuslikud, entusiastlikud ja ustavad õed teevad tõesti väga vajalikku tööd. Jehoova teenija Tabiita „tegi palju häid tegusid ja jagas rohkesti armuande” ning seda eriti lesknaiste heaks. (Ap. t. 9:36.) Kuna ta oli nii heldekäeline ja lahke, olid paljud suures kurvastuses, kui ta suri. Kui Peetrus Tabiita üles äratas, said nad aga ülirõõmsaks. (Ap. t. 9:39–41.) Mida me Tabiitalt õpime? Ükskõik kas oleme noored või eakad, mehed või naised, me kõik saame oma vendade ja õdede heaks midagi praktilist teha. w19.10, lk 23, lõigud 11–12

Kuidas võib juhtuda, et me saame kellelegi komistuskiviks? Kujutle näiteks järgmist olukorda. Pärast pikka ja rasket võitlust suudab piibliõpilane oma alkoholisõltuvust lõpuks kontrolli all hoida. Ta mõistab, et ei tohi võtta tilkagi. Ta edeneb ja laseb end ristida. Millalgi kutsub üks vend teda külla ja käib talle sõbralikult peale, et ta ühe väikse dringi võtaks, öeldes midagi sellist: „Kui sa ennast valitsed, siis ei tohiks olla probleem, kui sa veidi alkoholi jood.” Võib vaid ette kujutada, millised tagajärjed oleksid sellel, kui uus vend selle eksliku nõuande järgi toimiks. Nõuandeid, mis on tänases päevatekstis, aitavad meil mitmel moel ellu rakendada kristlikud koosolekud. Need tuletavad meile meelde, mida peab tähtsaks Jehoova, ning õpetavad, kuidas rakendada kuuldut ellu, et võiksime olla veatud. Samuti õhutavad koosolekud meid armastama Jumalat ja usukaaslasi. Kui meie südant täidab armastus nende vastu, siis teeme kõik selleks, et mitte saada kellelegi komistuskiviks. w19.08, lk 10, lõik 9; lk 11, lõigud 13–14

Enesekindel ja otsekohene inimene pole tingimata uhke. (Joh. 1:46, 47.) Ükskõik, kas oleme intro- või ekstraverdid, tuleb meil kõigil pingutada, et olla tõeliselt alandlik. Mõelgem Paulusele. Jehoova abiga rajas ta kogudusi ühes linnas teise järel. Võimalik, et ta tegi Jehoova teenistuses rohkem kui ükski teine Jeesuse apostel. Siiski ei arvanud ta, et on teistest parem. Ta selgitas, et tal pole Jehoovaga head suhted mitte tänu tema enda omadustele või tegudele, vaid tänu Jehoova armule. (1. Kor. 15:10.) Kuigi mõned Korintose kogudusest kritiseerisid Paulust, ilmnes tema kirjadest tõeline alandlikkus. (2. Kor. 10:10.) w19.09, lk 3, lõigud 5–6

Üks põhjus, miks pole alati kerge Jehoovale alluda, on see, et me oleme pärinud patu ja oleme ebatäiuslikud. Seega on meis kõigis peidus mässumeelsust. Kui Aadam ja Eeva Jumalale vastu astusid ja keelatud vilja sõid, näitasid nad, et tahavad ise otsustada, mis on hea ja mis halb. (1. Moos. 3:22.) Ka tänapäeval eelistab enamik inimesi Jehoovat ignoreerida ja elada omaenda seatud normide järgi. Isegi neil, kes tunnevad ja armastavad Jehoovat, võib vahel olla raske talle alluda. Paulus tundis sedasama. (Rooml. 7:21–23.) Nagu Paulus, soovime meiegi teha seda, mis on Jehoova silmis õige. Ent kahjuks tuleb meil pidevalt võidelda kalduvusega teha seda, mis on väär. Teine põhjus, miks võib olla raske Jehoovale alluda, on see, et meid mõjutab olustik, milles me oleme üles kasvanud. Paljud inimeste prioriteedid on vastuolus Jehoova tahtega. Meil on kogu aeg tarvis võidelda, et hoiduda maailma mõtteviisist. w19.09, lk 15, lõigud 4–6

Me peame olema realistlikud ja tunnistama, et meie jõuvarud on piiratud. Seega tuleb meil hoolikalt mõelda, millele me oma jõudu kulutame. Näiteks võib juhtuda, et raiskame energiat vara kogumise peale. Pane tähele, mida Jeesus ütles ühele noorele rikkale mehele, kes küsis talt: „Mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?” Ta pidi olema hea inimene, sest Markuse evangeelium ütleb, et Jeesus tundis tema vastu armastust. Jeesus ütles talle tänases päevatekstis olevad sõnad. Mees oli otsekui lõhki kistud: ta tahtis järgida Jeesust, kuid näib, et ta ei suutnud loobuda oma varast. (Mark. 10:17–22.) Ta polnud nõus võtma enda peale Jeesuse pakutud iket ning kummardas edasi rikkust. (Matt. 6:24.) Millise otsuse oleksid sina teinud? Aeg-ajalt on hea vaadata üle oma prioriteedid. Miks? Et võiksime teha kindlaks, kas kasutame oma jõuvarusid targalt. w19.09, lk 24, lõigud 17–18

Kuulutustööd tehakse seni, kuni Jehoova ütleb, et nüüd aitab. Kui palju aega on inimestel veel jäänud, et Jehoovat ja Kristust tundma õppida? (Joh. 17:3.) Me ei tea seda. Kuid me teame, et kuni suure viletsuse alguseni on kõigil, kes on „valmis vastu võtma tõde”, võimalus Jehoovat teenima hakata. (Ap. t. 13:48.) Kuidas neid inimesi aidata, enne kui on liiga hilja? Oma organisatsiooni kaudu annab Jehoova meile kõik vajaliku, et saaksime õpetada inimestele Piibli tõdesid. Näiteks antakse meile väljaõpet nädalasisesel koosolekul. Tänu sellele oskame alustada esmavestlusi ja teha korduskülastusi. Kui jätad pärast huvilisega vestlemist talle mõne voldiku või ajakirja, saab ta seda lugeda, enne kui teil õnnestub uuesti kohtuda. Meil igaühel on vastutus teha iga kuu kuulutustöös oma parim. w19.10, lk 9, lõik 7; lk 10, lõigud 9–10

Jehoova tõotas Jeruusalemmas elavale eakale mehele Siimeonile, et ta ei sure enne, kui on näinud messiat. See tõotus rõõmustas Siimeoni ilmselt väga, sest ta oli aastaid messiat oodanud. Tema usk ja kannatlikkus saidki tasutud. Ühel päeval läks ta püha vaimu mõjutusel templisse, kus ta nägi väikest Jeesust, kellest pidi saama messias. Jehoova andis Siimeoni kaudu selle lapse kohta ennustuse. (Luuka 2:25–35.) Kuigi Siimeon ei elanud tõenäoliselt nii kaua, et ta oleks näinud Jeesust alustamas oma maapealset teenistust, oli ta väga tänulik selle aulise võimaluse eest, mis Jehoova talle andis. Ja palju head ootab teda veel ees. Uues maailmas näeb see ustav mees, kuidas Jeesuse valitsuse kaudu saavad õnnistused osaks kõigile inimestele maa peal. (1. Moos. 22:18.) Ka meie võime olla Jehoovale tänulikud mistahes võimaluse eest anda tema töös oma panus. w19.10, lk 22, lõik 7; lk 23, lõik 12

Ükskõik kui rikkad või vaesed me oleme, meil tuleb valvata oma südant. Kuidas seda teha? Ära lase endas tekkida rahaarmastusel. Ja ära lase ilmalikul tööl saada Jehoova teenimisest tähtsamaks. Mille järgi aru saada, kas midagi sellist on juhtumas? Sa võid esitada endale mõned küsimused. Kas ma mõtlen koosolekutel või kuulutustööl olles sageli oma ilmaliku töö peale? Kas ma muretsen alatasa sellepärast, kuidas end majanduslikult kindlustada? Kas raha ja ainelised asjad on saanud tüliõunaks minu ja mu abikaasa vahel? Kas ma oleksin valmis tegema tööd, mida teised põlgavad, kuid mis võimaldaks mul pühendada rohkem aega Jehoova teenimisele? (1. Tim. 6:9–12.) Nende küsimuste peale mõeldes on oluline meeles hoida, et Jehoova armastab meid. Ta on tõotanud neile, kes teda pühendumusega teenivad: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” Seepärast kirjutas Paulus: „Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust.” (Heebr. 13:5, 6.) w19.10, lk 29, lõik 10

Kui tegutseme koos usukaaslastega ja näeme nende häid omadusi, siis võime neilt palju õppida ja saame nendega lähedasemaks. Mida sa näiteks tunned, kui kuulutustööl olles kuuled, kuidas su kaaslane kaitseb oma usku või räägib veendumusega Jehoovast ja tema eesmärkidest? Arvatavasti lähendab see sind temaga. 23-aastane õde Adeline kutsus oma sõpra Candice’i endaga kuulutama harva läbitöötatud territooriumile. Ta ütleb: „Tahtsime olla innukamad ja tunda kuulutustööst rohkem rõõmu. Me mõlemad vajasime vaimset laengut.” Kuidas nende koostöö läks? Adeline jutustab: „Igal õhtul rääkisime oma tunnetest ning sellest, mis meile päeva jooksul peetud vestlustes meeldis ja kuidas olime tajunud kuulutustööl Jehoova juhatust. Me mõlemad nautisime neid jutuajamisi ja õppisime teineteist veelgi paremini tundma.” w19.11, lk 5, lõigud 10–11

Vanal ajal oli sõdurile suurimaks häbiks see, kui ta naasis sõjast ilma kilbita, nagu ütles Rooma ajaloolane Tacitus. Seepärast hoidsid sõdurid oma kilpi kindlalt. Meil on usukilp kindlalt käes, kui käime korrapäraselt koosolekutel ning räägime teistele Jehoova nimest ja tema kuningriigist. (Heebr. 10:23–25.) Lisaks on tarvis lugeda iga päev Piiblit ning paluda Jehoova abi, et järgida kõiges tema juhatust. (2. Tim. 3:16, 17.) Siis ei suuda Saatan ühegi relvaga põhjustada meile jäävat kahju. (Jes. 54:17.) Meid kaitseb meie suur usukilp. Me seisame kindlalt, õlg-õla kõrval oma vendade-õdedega. Nii oleme võidukad oma igapäevalahingutes. Lisaks on meil au olla Jeesuse poolel, kui ta võidab sõja Saatana ja tema käsilaste vastu. (Ilm. 17:14; 20:10.) w19.11, lk 18–19, lõigud 18–19

Selge kirja pandud plaan aitab sul oma otsuse järgi toimida. (1. Kor. 14:40.) Näiteks vanematekogule on antud juhend panna vanemate koosolekul kirja, mis otsus vastu võeti, kes selle ellu viib ja mis ajaks seda võiks teha. See aitab kaasa sellele, et otsused ka täidetakse. Sa võid proovida midagi samalaadset. Näiteks võid panna kirja, mida sa päeva jooksul pead tegema ja millises järjekorras sa kavatsed neid asju teha. See aitab sul alustatu lõpule viia. Lisaks saad nii rohkem tehtud. Kuid sul tuleb olla usin. Plaani järgimine ja alustatu lõpule viimine nõuab pingutusi. (Rooml. 12:11.) Kui apostel Paulus ergutas Timoteost arendama õpetamiskunsti, andis ta talle nõu sellele keskenduda ja olla püsiv. See nõuanne on kasulik ka teiste eesmärkide saavutamiseks Jehoova teenistuses. (1. Tim. 4:13, 16.) w19.11, lk 29–30, lõigud 15–16

Kui Mooses sai ülesande viia Iisraeli rahvas Egiptusest välja, tundis ta end ebakindlana ja ütles Jehoovale korduvalt, et ta ei saa sellega hakkama. Jehoova oli tema vastu väga kaastundlik ja pakkus talle abi. (2. Moos. 4:10–16.) Tänu sellele suutis Mooses teha vaaraole teatavaks jõulised kohtuotsused. Mooses nägi, kuidas Jehoova kasutas oma väge. Jumal päästis iisraellased, kuid hävitas vaarao ja tema sõjaväe Punases meres. (2. Moos. 14:26–31; Laul 136:15.) Pärast seda, kui Mooses oli iisraellased Egiptusest välja viinud, kaeblesid need pidevalt millegi üle. Mooses nägi, kui kannatlik Jehoova oma rahvaga on. (Laul 78:40–43.) Samuti pani Mooses tähele Jehoova alandlikkust, kui see tema palve peale meelt muutis. (2. Moos. 32:9–14.) Pärast Egiptusest väljaminekut oli Mooses saanud Jehoovaga nii lähedaseks, et ta otsekui nägi oma taevast isa. (Heebr. 11:27.) w19.12, lk 17, lõigud 7–9

Enamik Jeesuse jüngreid olid galilealased. Seepärast oli nii suurt hulka inimesi lihtsam kokku kutsuda ühele mäele Galileas, mitte kellegi koju Jeruusalemmas. Pealegi oli ülesäratatud Jeesus juba kohtunud 11 apostliga Jeruusalemmas ühes majas. Kui Jeesus oleks tahtnud, et ainult apostlid teeksid kuulutus- ja õpetustööd, oleks ta võinud seda neile öelda Jeruusalemmas, mitte hakata kutsuma neid ning naisi ja teisi jüngreid Galileasse. (Luuka 24:33, 36.) On veel üks põhjus, miks me võime öelda, et Jeesuse käsk inimesi õpetada ei käinud vaid 11 ustava apostli kohta. See käsk ei saanud kehtida vaid esimesel sajandil elanud kristlastele. Jüngritele juhendeid andes ütles Jeesus viimaks: „Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.” (Matt. 28:19, 20.) Praegu käib inimeste õpetamine täie hooga. Igal aastal laseb ligi 300 000 inimest end ristida ja saab Jeesus Kristuse jüngriks. w20.01, lk 2, lõik 1; lk 3, lõigud 5–6

Noor vend saab teada, et tal on raske haigus. Keskealine vend kaotab töö ega suuda kuidagi leida uut töökohta. Eakas õde ei jaksa enam teha Jehoova teenistuses nii palju, kui ta varem tegi. Kui sina oled mõnes sedalaadi olukorras, võid tunda, et sinust pole enam kasu. See võib röövida su rõõmu ja eneseväärikuse ning mõjuda halvasti sinu suhetele teistega. Praeguse maailma ja Saatana suhtumine inimestesse on üsna sarnane. Saatan on alati pidanud inimelu väärtusetuks. Ta ütles Eevale, et kui see Jumala keelust üle astub, siis ta võib olla tõeliselt vaba. Samas teadis Saatan väga hästi, et see viib surma. See maailm on alati olnud Saatana võimu all. Seepärast pole üllatav, et paljud ärimehed, poliitikud ja usujuhid ei pea eriti lugu inimelust ega -väärikusest. Jehoova aga tahab, et me tunneksime end väärtuslikuna. Ta toetab meid, kui miski mõjub meie enesehinnangule laastavalt. (Rooml. 12:3.) w20.01, lk 14, lõigud 1–4

Jeremija elas vähemalt 40 aastat ustavusetute inimeste keskel. Talle osutasid vastupanu tema kodulinna Anatoti elanikud ja võimalik, et ka mõned ta sugulased. (Jer. 12:6.) Kuid Jeremija ei muutunud eraklikuks. Ta rääkis oma tunnetest oma truule abilisele Baarukile ja Piibli kaudu ka meile. (Jer. 8:21; 9:1; 20:14–18; 45:1.) Kui Baaruk kirjutas Jeremija sündmusterohkest elust, hakkasid nad ilmselt teineteisest üha rohkem lugu pidama ja nende sõprussuhted tugevnesid. (Jer. 20:1, 2; 26:7–11.) Jeremija oli iisraellasi palju aastaid vapralt hoiatanud selle eest, mis Jeruusalemmas juhtuma hakkab. (Jer. 25:3.) Püüdes rahvast kahetsema ajendada, käskis Jehoova Jeremijal hoiatused rullraamatusse kirja panna. (Jer. 36:1–4.) Jeremija ja Baaruk tegid seda tööd koos arvatavasti mitu kuud. Kahtlemata oli neil sel ajal vestlusi, mis tugevdasid nende usku. w19.11, lk 2–3, lõigud 3–4

Kuidas võitud vendadesse ja õdedesse suhtuda? Oleks väär mõnda inimest üleliia imetleda, isegi kui ta on Kristuse vend. (Matt. 23:8–11.) Kogudusevanematest rääkides innustab Piibel meid võtma eeskujuks nende usku, mitte pidama neid oma juhtideks. (Heebr. 13:7.) Tõsi, Piibli sõnul on tublid vanemad „kahekordse austuse väärilised”, kuid seda mitte seetõttu, et nad on võitud, vaid seetõttu, et nad „kogudust hästi juhivad” ja „näevad kõvasti vaeva, et Jumala sõna rääkida ja õpetada”. (1. Tim. 5:17.) Kui me võituid ülistaksime või pööraksime neile liiga palju tähelepanu, võiks see tekitada neis piinlikkust. Ja veel kurvem oleks see, kui nad meie sõnade või tegude tagajärjel uhkeks muutuksid. (Rooml. 12:3.) Keegi meist ei soovi teha midagi, mis võiks panna mõnda Kristuse võitud venda patustama. (Luuka 17:2.) w20.01, lk 28, lõik 8

Paulusel oli muretsemiseks palju põhjuseid. Vendade ja õdede probleemid läksid talle südamesse. (2. Kor. 2:4.) Vastased peksid teda ja panid ta vangi. Vahel pidi ta elama puuduses. (Filipl. 4:12.) Vähemalt kolm korda elas ta üle laevahuku. Võib vaid kujutleda, mida ta tundis, kui pidi taas laevale astuma. (2. Kor. 11:23–27.) Mis aitas Paulusel muredega toime tulla? Paulus oli mures, kui tema usukaaslastel oli probleeme, kuid ta ei püüdnud ise kõiki neid probleeme lahendada. Ta oli tasakaalukas ja palus koguduse eest hoolitsemisel appi ka teisi, näiteks usaldusväärseid mehi Timoteost ja Tiitust. Selliste tublide vendade töö kahtlemata kergendas Pauluse murekoormat. (Filipl. 2:19, 20; Tiit. 1:1, 4, 5.) w20.02, lk 22, lõigud 11–12

Samamoodi soovib Jehoova, et meie kuuletuksime talle. Üks põhjus talle kuuletumiseks on see, et ta on andnud meile elu ja kõik eluks vajaliku ning et ta on targem kui ükski maine isa. Kuid peamine põhjus, miks me tema sõna kuulame, on see, et me armastame teda. (1. Joh. 5:3.) Ehkki on palju põhjuseid, miks me peame Jehoovale kuuletuma, ei sunni ta meid alluma. Ta on andnud meile tahtevabaduse. Seepärast on ta väga rõõmus, kui me ise tahame talle kuuletuda armastusest tema vastu. Vanemad tahavad, et nende lapsed oleksid kaitstud. Seepärast panevad nad paika teatud reeglid. Kui lapsed neist kinni peavad, näitab see, et nad usaldavad ja austavad oma vanemaid. Kuid palju tähtsam on teada meie taevase isa antud juhiseid ja nende järgi toimida. See näitab meie armastust ja lugupidamist Jehoova vastu ning tuleb ka meile endile kasuks. (Jes. 48:17, 18.) Need aga, kes Jehoova ja tema põhimõtted kõrvale heidavad, teevad iseendale haiget. (Gal. 6:7, 8.) w20.02, lk 9–10, lõigud 8–9

Abigaili eeskujul on ka meil tarvis julgelt rääkida, kui näeme, et keegi on liikumas vales suunas. (Laul 141:5.) Me peame olema lugupidavad, aga samas julged. Kui anname kellelegi vajalikku nõu, on see märk tõelisest sõprusest. (Õpet. 27:17.) Eriti kogudusevanemad peaksid julgelt rääkima sellega, kes astub eksiteele. (Gal. 6:1.) Vanemad tunnustavad alandlikult, et nad on ka ise ebatäiuslikud ja võivad vahel vajada nõu. Kuid nad ei jäta seetõttu kedagi manitsemata, kui seda on vaja. (2. Tim. 4:2; Tiit. 1:9.) Kui nad annavad nõu, püüavad nad kasutada oma kõneandi oskuslikult ja kannatlikult. Nad armastavad oma usukaaslasi ja see ajendab neid tegutsema. (Õpet. 13:24.) Nende peamine eesmärk on aga austada Jehoovat, hoides au sees tema põhimõtteid ja kaitstes kogudust kahju eest. (Ap. t. 20:28.) w20.03, lk 20, lõigud 8–9

Jehoova aitas Moosesel saada Iisraeli rahva vabastajaks. Kuid millal Jehoova teda kasutas? Kas siis, kui Mooses oli õppinud „kõike egiptlaste tarkust” ja tundis end pädevana? (Ap. t. 7:22–25.) Ei, Jehoova andis talle ülesande alles siis, kui ta oli teda vorminud ning Moosesest oli saanud alandlik ja tasase loomuga mees. (Ap. t. 7:30, 34–36.) Jehoova andis talle julguse seista Egiptuse kõige võimsama valitseja ees. (2. Moos. 9:13–19.) See näitab, et Jehoova kasutab neid, kes ilmutavad talle meelepäraseid omadusi ja talle toetuvad. Kogu inimajaloo vältel on Jehoova kasutanud oma teenijaid väga mitmesugustel viisidel. Kuidas ta sind kasutab? Palju sõltub sellest, kui kõvasti sa ise oled valmis pingutama. (Kol. 1:29.) Kui sa oled teenistusvalmi hoiakuga, võib Jehoova teha sinust innuka kuulutaja, tõhusa õpetaja, kaastundliku lohutaja, oskusliku töölise, toetava sõbra või kelle tahes teise, et viia täide oma eesmärk. w19.10, lk 21, lõik 5; lk 25, lõik 14

Head sõbrad aitavad meil Jehoovale ustavaks jääda. Parim viis selliseid sõpru leida on olla ise hea sõber. (Matt. 7:12.) Näiteks innustab Piibel meid kasutama oma aega ja energiat teiste, eriti puuduses olijate aitamiseks. (Efesl. 4:28.) Kui keskendume teiste aitamisele, oleme rõõmsamad. (Ap. t. 20:35.) Sõbrad saavad aidata meil raskustes rahulikuks jääda. Just nagu Eliihu kuulas Iiobit, kui too rääkis oma kannatustest, aitavad sõbrad meid, kui kuulavad meie muresid. (Iiob 32:4.) Me ei tohiks oodata, et sõbrad teeksid meie eest otsuseid, aga on tark neid kuulata, kui nad meile Piibli põhjal nõu annavad. (Õpet. 15:22.) Nagu kuningas Taavet võttis alandlikult sõprade abi vastu, ei peaks ka meie seda uhkelt tagasi lükkama. (2. Saam. 17:27–29.) Tõesti, head sõbrad on kingitus Jehoovalt. (Jaak. 1:17.) w19.04, lk 11, lõik 12; lk 12, lõigud 14–15