Jehoova andestab nende patud, kes temasse usuvad. Ta andestab need täielikult ega hoia neid enam meeles. (Laul 32:1, 2.) Nad on tema silmis õiged, laitmatud. Aabraham, Taavet ja teised ustavad jumalateenijad olid ebatäiuslikud ja patused inimesed. Kuna nad aga uskusid Jehoovasse, olid nad tema silmis õiged, eriti võrreldes nendega, kes Jehoovat ei teeninud. (Efesl. 2:12.) Paulus näitas selgelt, et usk on hädavajalik selleks, et inimene võiks olla Jumala sõber. See pidas paika Aabrahami ja Taaveti puhul ning peab paika ka meie puhul. w23.12, lk 3, lõigud 6–7

Tänapäeval saavad kõik kristlased tuua Jehoovale ohvreid, andes oma aega, energiat ja ainelist vara kuningriigi heaks. Kui anname Jehoovale oma parima, siis näitame, et me peame võimalust teda teenida väga kalliks. Paulus nimetab mitmeid Jehoova teenimise tahke, mida me ei tohiks unarusse jätta. (Heebr. 10:22–25.) Nendeks on palvetamine, kuulutustöö, koosolekutel käimine ja üksteise julgustamine „seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas”. Ilmutusraamatu lõpupoole rõhutab Jehoova ingel kaks korda: „Kummarda Jumalat!” (Ilm. 19:10; 22:9.) Ärgem kunagi unustagem neid sügavaid tõdesid Jehoova vaimsest templist ja pidagem kalliks võimalust teenida meie vägevat Jumalat. w23.10, lk 29, lõigud 17–18

Me kõik soovime teisi armastada. Samas on meil tähtis pidada meeles Jeesuse hoiatust, et viimseil päevil paljude armastus jaheneb. (Matt. 24:12.) Jeesus ei väitnud siin, et suur hulk tema järelkäijaid lakkab üksteist armastamast. Sellegipoolest on meil tarvis olla valvas, et ümbritseva maailma hoiak meid ei mõjutaks. Mis aitab meil kindlaks teha, kas meie armastus vendade-õdede vastu on tugev? Me võime saada aimu oma armastuse tugevusest, kui mõtleme, kuidas me teatud olukordades käitume. (2. Kor. 8:8.) Peetrus kirjutas: „Armastage üksteist kogu südamest, sest armastus katab kinni hulga patte.” (1. Peetr. 4:8.) Kui mõni vend või õde meie vastu eksib või meile kuidagi haiget teeb, võib see meie armastuse proovile panna. w23.11, lk 10, lõigud 12–13