Kust otsida vastuseid
”Igaveste piinade teooria on vastuolus uskumusega, et Jumal armastab oma loodut. .. uskuda, et hinge karistatakse igavesti vaid mõne aasta jooksul tehtud vigade eest, andmata talle võimalust olukorra parandamiseks, tähendab täielikult eirata mõistuse häält.” (NIKHILANANDA, HINDU FILOSOOF)
1., 2. Millised küsimused tekivad, pidades silmas hauatagust elu puudutavate uskumuste mitmekesisust?
NAGU hindu filosoofile Nikhilanandale, nii tundub igaveste piinade õpetus tänapäeval paljudele ebameeldiv. Samal põhjusel on teistel raske mõista selliseid ideid nagu nirvaana saavutamine ja taoga ühtsuses olemine.
2 Kuid lähtudes ideest, et hing on surematu, on nii Ida kui Lääne religioonid kujundanud hauataguse elu kohta peadpööritava uskumuste kaleidoskoobi. Kas on võimalik saada teada tõde selle kohta, mis meist saab, kui me sureme? Kas hing on tõesti surematu? Kust me võime neile küsimustele vastuseid otsida?
Teadus ja filosoofia
3. Kas teadus või teaduslikud uurimismeetodid võivad anda vastuse küsimustele surmajärgse elu kohta?
3 Kas ehk teadus või teaduslikud uurimismeetodid võivad anda vastuse küsimustele hauataguse elu kohta? Viimasel ajal on mõned teadlased püüdnud surmalähedaste või ”kehaväliste” elamuste kirjelduste põhjal teha järeldusi surmajärgse elu kohta. Käsitledes mõningaid nende väiteid oma loengus ”Kas surm on võimalus pääseda valgusse?”, järeldas katoliiklik teoloog Hans Küng: ”Seesugused elamused ei tõesta midagi võimaliku surmajärgse elu kohta: siin on tegemist viie viimase minutiga enne surma, mitte igavese eluga pärast surma.” Ta lisas: ”Võimaliku surmajärgse elu küsimus on määratu tähtsusega enne surma. Kui meditsiin vastust anda ei suuda, tuleb seda otsida kusagilt mujalt.”
4. Kas võib filosoofia aidata meil leida vastuse paljude surmajärgse elu võimaluste hulgast, mida pakuvad mitmesugused religioonid?
4 Kuidas on filosoofiaga? Kas võib see aidata meil leida vastuse paljude surmajärgse elu võimaluste hulgast, mida pakuvad mitmesugused religioonid? Filosoofiline uurimine on ”spekulatiivne tegevus”, ütleb 20. sajandi briti filosoof Bertrand Russell. ”The World Book Encyclopedia” sõnul on filosoofia ”üks järeleuurimise mooduseid — analüüsimise, hindamise, tõlgendamise ja spekuleerimise protsess”. Hauataguse elu teemal on filosoofilised spekulatsioonid varieerunud selle nimetamisest tühipaljaks soovunelmaks kuni selle kuulutamiseni iga inimese sünnipäraseks õiguseks.
Ainulaadne vastuste allikas
5. Milline on vanim eales kirjutatud raamat?
5 Kuid on olemas üks raamat, milles leiduvad õiged vastused tähtsatele küsimustele elu ja surma kohta. See on vanim eales kirjutatud raamat, mille mõningad osad on koostatud umbes 3500 aastat tagasi. Selle raamatu esimene osa kirjutati mõned sajandid enne seda, kui koostati hindude pühakirja veedade esimesed hümnid, ja umbes tuhat aastat enne, kui elasid Buddha, Mahāvīra ja Konfutsius. Selle raamatu kirjutamine lõpetati aastal 98 m.a.j., rohkem kui 500 aastat enne seda, kui Muhamed rajas islami. See ülima tarkuse ainulaadne allikas on Piibel.a
6. Miks me võime oodata, et Piibel ütleb meile, mis on hing?
6 Piibel annab vanaaja ajaloost täpsema pildi kui ükski teine olemasolev raamat. Piiblisse kirja pandud ajalugu ulatub päris inimkonna algusaega ja selgitab, kuidas me siia maa peale saime. See viib meid tagasi isegi nii kaugesse aega, kui inimesi polnud veel loodud. See raamat võib tõesti aidata meil mõista, kuidas inimene loodi ja mis on hing.
7., 8. Miks me võime Piiblist kõhkluseta õigeid ja rahuldavaid vastuseid otsida küsimusele, mis saab siis, kui me sureme?
7 Lisaks sellele on Piibel ka täpselt täitunud prohvetiennustuste raamat. Näiteks ennustas ta väga üksikasjalikult Meedia-Pärsia ning Kreeka impeeriumi tõusu ja langust. Need kirjeldused olid niivõrd täpsed, et kriitikud üritasid tõestada, kuigi tulemusteta, nagu oleksid need kirjutatud alles pärast mainitud sündmuste toimumist (Taaniel 8:1—7, 20—22). Mõningad Piiblisse kirja pandud prohvetiennustused on täitumas üksikasjalikult otse meie silme all (Matteuse 24. peatükk; Markuse 13. peatükk; Luuka 21. peatükk; 2. Timoteosele 3:1—5, 13).b
8 Mitte ükski inimene, olgu ta kuitahes intelligentne, ei suudaks nii täpselt tulevasi sündmusi ennustada. Seda suudab ainult kõikvõimas ja kõiketeadev universumi Looja (2. Timoteosele 3:16, 17; 2. Peetruse 1:20, 21). Piibel on tõesti Jumala antud raamat. Kindlasti võib selline raamat anda meile õiged ja rahuldavad vastused küsimusele, mis saab meist siis, kui me sureme. Vaatame kõigepealt, mida on tal öelda hinge kohta.
[Allmärkused]
a Vaata brošüüri ”Raamat kõigile inimestele”, mille väljaandja on Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
b Vaata raamatut ”Kas Piibel on Jumala või inimese sõna?” (”The Bible—God’s Word or Man’s?”), mille väljaandja on Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
[Pilt lk 18]
Vanim eales kirjutatud raamat
[Pilt lk 18]
Raamat, mis annab usaldusväärsed ja rahuldavad vastused