„Kutsugu enese juurde koguduse vanemad”
„Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad.” — JAKOOBUSE 5:14.
1, 2. a) Millises ohtlikus olukorras leiavad Jehoova sulased end praegu olevat, ja mis võib neile tunduda? b) Millised küsimused vajavad nüüd vastust?
KÄES on „kriitilised ajad, millega on raske toime tulla”. Inimesed käituvad omakasupüüdlikult, materialistlikult ning uhkelt, ja see tekitab nendel „viimsetel päevadel” tihti rahutust. (2. Timoteosele 3:1—5, NW) Käesoleva kurja asjadesüsteemi ajal elavate kristlastena leiame, et meid on ähvardamas kolm suurt ohtu: Kurat-Saatan, jumalatust inimkonnast koosnev maailm ja meie endi päritud patused kalduvused. — Roomlastele 5:12; 1. Peetruse 5:8; 1. Johannese 5:19.
2 Mõnikord võib meile tunduda, et need ähvardavad ohud matavad meid endi alla. Kust me siis võime leida toetust, mis aitaks meil ustavalt vastu pidada? Kelle poole me võime juhtnööride saamiseks pöörduda, kui meil tuleb oma kristliku tegevuse ja kummardamise asjus otsuseid langetada?
Abi on saadaval
3. Kellelt me võime saada lohutavat kinnitust, ning kuidas?
3 Teadmine, et Jehoova on meie tugevuse Allikas, annab meile lohutavat kinnitust. (2. Korintlastele 1:3, 4; Filiplastele 4:13) Laulik Taavet, kes koges Jumala abi, kuulutas: „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 37:5; 55:23) Kui tänulikud me võime sellise toetuse eest olla!
4. Kuidas Peetrus ja Paulus lohutust pakuvad?
4 Me võime saada lohutust ka teadmisest, et mitte ainult meie üksi ei kohta katseid ja ohte. Apostel Peetrus ergutas kaaskristlasi: „[Kurat-Saatana] vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda.” (1. Peetruse 5:9) Kindlasti soovivad kõik kristlased usus kindlad seista. Tõsi küll, me tunneme ehk tihti, et meid „rõhutakse kõikepidi”, nagu tundis apostel Paulus. Kuid teda ei ’surutud maha’. Nagu tema, võime ka meie olla nõutud, „aga me ei heida meelt”. Isegi kui meid taga kiusatakse, „ei ole [me] hüljatud”. Kui olemegi „maha vajutatud”, „me ei hukku”. Niisiis „me ei anna alla” (NW). Me ei püüa vaadata „nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele”. (2. Korintlastele 4:8, 9, 16, 18) Kuidas me võime seda teha?
5. Millist kolmekordset abi Jehoova pakub?
5 Jehoova, „palve Kuulja”, pakub selleks kolmekordset abi. (Laul 65:2, NW [65:3, EP]; 1. Johannese 5:14) Esiteks pakub ta oma inspireeritud Sõna Piibli kaudu juhatust. (Laul 119:105; 2. Timoteosele 3:16) Teiseks annab tema püha vaim meile tema tahte täitmiseks jõudu. (Võrdle Apostlite teod 4:29—31.) Ja kolmandaks on Jehoova maine organisatsioon valmis meid aitama. Mida tuleb meil abi saamiseks teha?
„Annid inimeste näol”
6. Millist abi Jehoova Tabeeras pakkus, ja kuidas?
6 Üks vahejuhtum prohvet Moosese päevilt aitab meil mõista Jehoova armastavat hoolt, mida ta oma sulastele abi andes ilmutab. See leidis aset Tabeeras, mis tähendab „põlemine; tulekahju; lõõm”. Selles Siinai kõrbes asunud paigas pani Jumal kaeblevate iisraellaste vastu tule lõõmama. „Segarahvas”, kes oli Egiptusest koos Iisraeli rahvaga välja tulnud, liitus iisraellastega Jumala poolt antud toidu üle nurisemises. Mooses, kes märkas Jumala viha ja tundis end maetuna vastutuse alla, mida ta pidi rahva ja nende vajaduste eest hoolitsemisel kandma, hüüdis: „Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske! Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!” (4. Moosese 11:1—15) Kuidas Jehoova sellele vastas? Ta määras „seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist” ja pani nende peale oma vaimu, et nad võiksid koos Moosesega juhtimistööst kohaselt osa võtta. (4. Moosese 11:16, 17, 24, 25) Kui sellised kõlblikud mehed said ametisse määratud, oli abi iisraellastele ja suurele „hulgale segarahvale” hõlpsamini kättesaadav. — 2. Moosese 12:38.
7, 8. a) Kuidas andis Jehoova vanas Iisraelis „ande inimeste näol”? b) Kuidas kohaldas Paulus Laul 68:19 sõnu esimesele sajandile?
7 Pärast seda kui iisraellased olid mitmeid aastaid Tõotatud Maal elanud, tõusis Jehoova piltlikult Siioni mäele ja tegi Jeruusalemmast pealinna eelpiltlikule kuningriigile, mille kuningaks sai Taavet. Taavet laulis Jumala, „Kõigeväelise” kiituseks: „Sina läksid üles kõrgele, sa viisid vangid vangi, sa võtsid ande inimeste seast [„näol”, NW].” (Laul 68:15, 19) Mehed, kes Tõotatud Maa vallutamise ajal vangi võeti, võisid tõepoolest leviite nende kohustustes aidata. — Esra 8:20.
8 Meie ajaarvamise esimesel sajandil pööras kristlik apostel Paulus tähelepanu lauliku sõnade prohvetlikule täitumisele. Paulus kirjutas: „Igaühele meist on antud armu Kristuse annetuse mõõtu mööda. Sellepärast öeldakse: ’Tema läks üles kõrgele, viis vangid vangi, andis inimestele ande [„andis ande inimeste näol”, NW]!’ Aga et ta on läinud üles, mis on see muud kui et ta ka enne on läinud alla maa alamaisse paikadesse? Kes on läinud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste, et tema kõik täidaks.” (Efeslastele 4:7—10) Kes on see „tema”? Ei keegi muu kui Jehoova esindaja Suurem Taavet ja Messias-Kuningas Jeesus Kristus. Tema on see, kelle Jumal üles äratas ja „kõrgele” ülendas. — Filiplastele 2:5—11.
9. a) Kes olid esimese sajandi annid inimeste näol? b) Kes on kaasaja annid inimeste näol?
9 Kes on siis need „annid inimeste näol” (ehk „annid, mille moodustavad inimesed”)? Paulus selgitab, et Jumala Peaesindaja „on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumikuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks”. (Efeslastele 4:11, 12) Kõik Kristuse järelkäijad, kes teenisid apostlite, prohvetite, evangeeliumikuulutajate, karjaste ja õpetajatena, tegid seda teokraatliku juhtimise all. (Luuka 6:12—16; Apostlite teod 8:12; 11:27, 28; 15:22; 1. Peetruse 5:1—3) Meie ajal teenivad vaimselt kõlblikud kogudusevanemad, kes on määratud püha vaimu poolt, ülevaatajatena umbes 70000 Jehoova tunnistajate koguduses üle maailma. Nemad on meie annid inimeste näol. (Apostlite teod 20:28) Nüüd, mil Kuningriigi kuulutamise töö ülemaailmne laiendamine hoogsalt jätkub, püüab üha rohkem ja rohkem vendi „edasi jõuda” ja võtta endi õlgadele vastutusi, mis on seotud „ülevaataja ametiga”. (1. Timoteosele 3:1, NW) Pärast ametisse määramist saavad ka nemad andideks inimeste näol.
10. Kuidas sobib Jesaja kirjeldus „vürstide” kohta sellele osale, mida täidavad tänapäeva kristlikud kogudusevanemad?
10 Nendele kristlikele kogudusevanematele ehk andidele inimeste näol sobib prohvet Jesaja antud kirjeldus, millega ta ennustas seda, milline saab olema „vürstide” ehk Kuningriigi valitsuse all tegutsevate juhtide osa. Igaüks neist peab olema „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal”. (Jesaja 32:1, 2) See näitab, kui suureks toeks peaks nende määratud meeste armastav ülevaatustöö olema. Kuidas võiksid sina sellest võimalikult palju kasu saada?
Algatuse üles näitamine
11. Kuidas me võime vaimses madalseisus olles abi saada?
11 Uppuv inimene karjub instinktiivselt appi. Ta ei kõhkle hetkegi. Kui kaalul on elu, ei pea kedagi õhutama, et ta abi paluks. Kas ei palunud kuningas Taavet Jehoovalt korduvalt abi? (Laul 3:5; 4:2; 5:2—4; 17:1, 6; 34:7, 18—20; 39:13) Kui me oleme vaimses madalseisus ja võib-olla meeleheitesse langemas, pöördume ka meie palves Jehoova poole ja anume, et ta meid oma püha vaimu kaudu juhataks. (Laul 55:23; Filiplastele 4:6, 7) Me otsime Pühakirjast lohutust. (Roomlastele 15:4) Me otsime praktilise nõu saamiseks abi Vahitorni Ühingu kristlikest väljaannetest. Nii suudame tihti oma probleemid ära lahendada. Aga kui meile tundub, et raskused meid enda alla matavad, siis võime otsida nõuandeid ka määratud kogudusevanematelt. Tegelikult võib esineda aegu, mil me tõesti peame ’kutsuma enese juurde kogudusevanemad’. Miks tuleks kristlikud vanemad enese juurde kutsuda? Kuidas nad võivad vaimse abi vajajaid aidata?
12—14. a) Millist teguviisi on tark järgida, kui keegi on haige? b) Mida soovitatakse vastavalt Jakoobuse 5:14 sõnadele „haigetel” kristlastel teha? c) Missugusele haigusele Jakoobuse 5:14 viitab, ja miks sa nii vastad?
12 Kui me jääme haigeks, siis me lebame, et anda keha toibumisjõududele võimalus tegutseda. Aga kui meie haigus ei möödu, on meil tark otsida kvalifitseeritud arstiabi. Kas ei peaks me tegema sama, kui muutume vaimselt nõrgaks?
13 Pane tähele, millist nõu jünger Jakoobus meile selles suhtes annab. Ta ütleb: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel.” (Jakoobuse 5:14) Millisele haigusele Jakoobus siin viitab? Mõned Piibli kommentaatorid järeldavad, et see on füüsiline haigus, põhjendades oma arvamust sellega, et õliga võidmine oli tollal üldlevinud ravimisviis. (Luuka 10:34) Samuti arvavad nad, et Jakoobus pidas silmas tervendamisanni abil tehtavat imeravimist. Aga mida näitab kaastekst?
14 Siin on ’head tuju’ vastandatud ’viletsuse kannatamisega’. See viitab sellele, et Jakoobus arutles vaimse haiguse üle. (Jakoobuse 5:13, UT) Kutsuda tuli „koguduse vanemad”, mitte arstid või koguni need, kellel on imeline tervendamisand. Ja mida nad pidid tegema? Jakoobus ütles: „Need palvetagu tema kohal. . . . Ja usupalve päästab tõbise.” (Jakoobuse 5:14, 15; võrdle Laul 119:9—16.) Seda, et Jakoobus viitab vaimsele haigusele, tõestab lõplikult tõsiasi, et ta julgustab loodetavaks tervenemiseks patte üles tunnistama. Ta kirjutab: „Tunnistage üksteisele oma eksimused ja palvetage üksteise eest, et saaksite terveks.” Kui vaimse haiguse põhjuseks on raske patt, võib haige inimese paranemist loota ainult siis, kui ta avaldab Jumala Sõnal põhinevale manitsusele soodsat vastukaja, kahetseb ja pöördub oma patusest teguviisist. — Jakoobuse 5:16; Apostlite teod 3:19.
15. Millist teguviisi soovitatakse Jakoobuse 5:13, 14?
15 Jakoobuse nõuandes on veel midagi, mida tähele panna. Kui kristlane kannatab viletsust, siis peaks ta ’palvetama’. Kui ta on heas tujus, siis „ta laulgu kiituslaule”. Iga olukord — kannatagu siis keegi viletsust või olgu heas tujus — nõuab millegi tegemist. Ühest küljest on vaja palvetamist ja teisest küljest rõõmuhüüdeid. Mida me peaksime ootama sel puhul, kui Jakoobus ütleb: „Kui keegi teie seast on haige”? Jällegi soovitab ta positiivselt tegutseda ja algatust üles näidata. „Ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad.” — Laul 50:15; Efeslastele 5:19; Koloslastele 3:16.
Kuidas „koguduse vanemad” aitavad
16, 17. Kuidas aitavad vanemad meil Piibli põhimõtteid rakendada?
16 Mõnikord ei tea me hästi, kuidas Piibli põhimõtteid oma isiklikes oludes rakendada. Selle koha pealt võivad kristlikud kogudusevanemad osutuda hindamatuks abiallikaks. Näiteks palvetavad nad vaimselt haige kohal ja ’võiavad teda õliga Issanda nimel’, rakendades oskuslikult Jumala Sõna leevendavaid juhendeid. Sellega võivad kogudusevanemad meie vaimsele paranemisele suuresti kaasa aidata. (Laul 141:5) Tihti piisab meile vaid sellest, kui meile kinnitatakse, et meie mõtlemine on õige. Kui asjad kogenud kristliku vanemaga läbi arutada, tugevdab see meie otsustavust teha seda, mis on õige. — Õpetussõnad 27:17.
17 Kui kristlikke vanemaid kellegi juurde kutsutakse, peavad nad ’rääkima lohutavalt masendunud hingedele’. Samuti nad ’toetavad nõrku ja on pika meelega kõikide vastu’. (1. Tessalooniklastele 5:14, NW) Sellised lähedased ja mõistvad suhted „koguduse vanemate” ja „nõrkade” vahel on heaks eelduseks vaimse tervise täielikule taastumisele.
Isiklik vastutus ja palve
18, 19. Millist osa kristlikud vanemad seoses Galaatlastele 6:2, 5 sõnadega täidavad?
18 Kristlikud vanemad peavad kandma oma vastutust Jumala karja suhtes. Nad peavad pakkuma tuge. Näiteks ütles Paulus: „Vennad, kui inimene teebki mõne valesammu, enne kui ta on sellest teadlik, siis teie, kellel on vaimsed võimed, püüdke parandada sellist inimest tasase vaimuga, pidades kartuses igaüks ka endal silma peal, et ka sind ei kiusataks. Kandke pidevalt üksteise koormaid, ja täitke niiviisi Kristuse seadust.” Samuti kirjutas apostel: „Igaüks peab kandma oma kandamit.” — Galaatlastele 6:1, 2, 5, NW.
19 Kuidas me võime kanda üksteise koormaid ja siiski kanda igaüks oma kandamit? Võtme annab vahe kreeka sõnade tähenduses, mis on siin „koormateks” ja „kandamiks” tõlgitud. Kui kristlane satub vaimsesse raskusesse, mis on tema jaoks väga koormav, annavad vanemad ja teised kaasusklikud talle abi, aidates tal sellega tema „koormaid” kanda. Kuid siiski oodatakse, et inimene kannaks ise oma Jumala ees vastutamise „kandamit”.a Vanemad kannavad julgustamise, Pühakirja nõuannete ja palve abil rõõmuga oma vendade „koormaid”. Kuid vanemad ei võta ära meie vaimse vastutuse isiklikku „kandamit”. — Roomlastele 15:1.
20. Miks ei tohiks palvet unarusse jätta?
20 Oluliselt tähtis asi on palve ja seda ei tohiks unarusse jätta. Kuid paljud vaimselt haiged kristlased leiavad, et neil on raske palvetada. Kui vanemad esitavad vaimselt haiglase venna eest usupalveid, siis mis on selle eesmärk? „Issand tõstab ta jalule”, otsekui masendusest välja, ning annab talle jõudu taotleda tõe ja õigluse teed. Vaimselt haigel kristlasel võib olla vale suhtumine, kuid ta ei pea tingimata olema mõnda rasket pattu toime pannud, sest Jakoobus ütleb: „Ja kui ta on mingeid patte teinud, siis need antakse talle andeks.” Mõnikord ajendavad vanemate antud Pühakirja nõuanded ja tõsine palve vaimselt nõrka inimest tunnistama üles tõsiseid patte, mida ta on ehk toime pannud, ja ilmutama kahetsemise vaimu. See omakorda soodustab seda, et Jumal talle andeks annab. — Jakoobuse 5:15, 16, UT.
21. a) Miks ei taha mõned kristlased vanemaid enese juurde kutsuda? b) Mida vaadeldakse järgmises artiklis?
21 Seistes silmitsi väljakutsega kanda hoolt suure hulga uute inimeste eest, kes kristlikusse kogudusse tulevad, on kohusetundlikel vanematel piisava ülevaatustöö tagamiseks palju teha. Need annid inimeste näol on tõesti suurepärane korraldus Jehoovalt, millega aidatakse meil nendel kriitilistel aegadel vastu pidada. Kuid mõned kristlased hoiavad end nendelt abi palumisest tagasi, arvates, et nendel vendadel on liiga palju teha või et nad on probleemidega üle koormatud. Järgmine artikkel aitab meil mõista, et need mehed abistavad meid rõõmuga, sest nad teenivad kristlikus koguduses meeleldi alamkarjastena.
[Allmärkus]
a Fritz Rieneckeri raamat A Linguistic Key to the Greek New Testament määratleb sõna for·tiʹon kui „kandamit, mida inimest oodatakse kandvat,” ja lisab: „Seda kasutati sõjalise terminina inimese kompsu või sõduri varustuse koti kohta.”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Millist kolmekordset abi Jehoova pakub, kui meil on raske?
◻ Kes on kaasaja annid inimeste näol?
◻ Millal me peaksime kutsuma enese juurde kogudusevanemad?
◻ Millist abi me võime kristlikelt kogudusevanematelt oodata?
[Pilt lk 15]
Kas sa kasutad ära vaimseid abinõusid — palvet, Piibli uurimist ja kristlike kogudusevanemate abi?