Kas meie tulevik on ette kirjutatud?
KRISTLANE, muhameedlane, juut, hindu või mõne muu religiooni liige — oled sa mistahes usku, õnnetused ja kurvastus tabavad kõiki.
Näiteks leidis 6. detsembril 1997 Siberi linnas Irkutskis aset kohutav õnnetus. Vaevalt oli hiigelsuur transpordilennuk AN-124 jõudnud õhku tõusta, kui kaks mootorit lakkasid töötamast. Lennuk, mis oli täis laaditud kütust, sööstis otsejoones elumajade peale. Tuli haaras paljud kortermajad, viies surma ja vigastades massiliselt abituid elanikke, sealhulgas süütuid lapsi.
Seal Siberi kandis, kus see õnnetus toimus, on inimesi nähtavasti erisuguste religioossete vaadetega. Mõned võivad küll olla ristiusku, ent siiski mõelda, et selles tragöödias oli süüdi saatus. Nii nemad kui teisedki võivad arvata, et see oli Jumala tahe ja et kui need hukkunud poleks elu kaotanud sel moel, oleks neid surm tabanud mingil muul moel — see oli nende saatus.
Taoline mõttelaad, kas siis suuliselt väljendatud või mitte, peegeldab üht kõikjal maakeral paljudes religioonides kanda kinnitanud käsitust — saatust. Hulgaliselt on neid, kes usuvad, et meie tulevik on päevast, mil me sünnime, kuni surmapäevani mingil viisil ette kirjutatud.
Usul saatusse on mitmesuguseid vorme ning seepärast on raske anda sellele kõikehõlmavat definitsiooni. Põhiliselt kannab saatus endas mõtet, et kõik, mis juhtub, iga tegu, iga sündmus — olgu hea või halb — on paratamatu; see on määratud aset leidma, kuna selle on ette kindlaks määranud keegi kõrgem jõud, ning inimene selle vastu ei saa. Sellist saatusekäsitust võib leida astroloogias, hinduismi ja budismi karmas, samuti ristiusu ettemääratusõpetuses. Kaua aega tagasi uskusid inimesed muistses Babüloonias, et jumalad juhivad saatust ja tulevikku, tuginedes kirjalikele ülestähendustele. Arvati, et jumal, kelle vallata need ”saatusetahvlid” on, võib otsustada nii inimeste, kuningriikide kui ka jumalate endi saatuse üle.
Paljud usklikud on arvamusel, et juba enne kui inimene ilmavalgust näeb, määrab Jumal oma jumaliku seadusega kindlaks kõik, mis inimesega sünnib, sealhulgas eluea pikkuse, selle, kas temast saab mees või naine, on ta rikas või vaene, õnnetu või õnnelik. See kõik olevat kas Jumala meeles või raamatus kirjas enne, kui see aset leiab. Seega pole sugugi ebatavaline kuulda õnnetusse sattunud usklikku lausumas ”mektoub” — nii on kirjas! On ka arutletud: kuna Jumal teab kõike ette, peab ta ka olema kindlaks määranud selle, kes hakkab tema sõna kuulama, kes mitte. Seega usuvad paljud, kes taolist mõttekäiku jaatavad, et Jumal on juba enne inimese sündi määranud ta kas igavesele õndsusele paradiisis või igavesse hukatusse.
Võid ehk mõelda, et see sarnaneb paljuski mõnede ristiusu kirikute ettemääratusõpetusega. Kaalukaim protestantlik ettemääratuse toetaja oli 16. sajandil elanud prantsuse reformaator Johann Calvin. Tema defineering predestinatsiooni kohta kõlab selliselt: ”Jumala igavene seadus, millega ta määras kindlaks, mida ta tahab iga inimesega teha. Ta ei loonud kõiki samasse seisundisse, ent ühed määras ta igavesse ellu ja teised igavesse hukatusse”. Calvin väitis ka: ”Jumal mitte ainult ei näinud ette esimese inimese langemist ja ühes sellega kogu tulevase inimsoo mandumist, vaid ta lausa soovis seda.”
Siiski ei ole ettemääratusse või fatalismi usku mitte kõigil, kelle religioon seda õpetab. Mõned viitavad tõsiasjale, et religioossed kirjutised mainivad inimese tahtevabadust. Tegelikult inimese teod, see, kas on need inimese vaba valiku või Jumala ettemääratuse vili, on lõputult vaidlusi tekitanud. Mõned on näiteks väitnud, et inimesel peab olema valiku- ja tegutsemisvabadus, kuna Jumal, kes on õiglane, peab inimest vastutavaks oma tegude eest ja nõuab nende eest aru. Teised jälle on öelnud, et Jumala teha on see, millised kellegi teod on, ent inimene kuidagimoodi ”omandab” need ja saab nende eest vastutavaks. Üldiselt võib siiski öelda, et palju on neid, kes usuvad, et iga meie argielu sündmust, nii suurt või väikest, juhib Jumala sõrm.
Mida sina usud? Kas Jumal on sinu tuleviku ette määranud? Kas inimesel on ikka vaba tahe, võime langetada ise oma tuleviku osas kaalu omavaid otsuseid? Mil määral on meie saatus sõltuvuses meie tegudest? Järgmine artikkel püüabki neile küsimustele vastata.
[Pildi allikaviide lk 3]
SEL/Sipa Press