Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w81 8/1 yitso 7 bf. 18-24
  • Nyɔŋmɔ Afii Akpe Maŋtsɛyeli Lɛ Ebɛŋkɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nyɔŋmɔ Afii Akpe Maŋtsɛyeli Lɛ Ebɛŋkɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
w81 8/1 yitso 7 bf. 18-24

Yitso 7

Nyɔŋmɔ Afii Akpe Maŋtsɛyeli Lɛ Ebɛŋkɛ

ŊWƐI KOJOLƆI NI GBOOO

20. (a) Mɛni hewɔ ni ashiŋ adesai ahaŋ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe dɔŋŋ yɛ afii akpe lɛ mli taakɛ eji ye Israel kojolɔi lɛ abe lɛ mli lɛ? (b) Mɛni hewɔ ni kpɔmɔi krokomɛi ahe baahia “asafo babaoo” lɛ po ni je amanehulu lɛ mli lɛ?

20 Shi kɛlɛ, kojolɔi ni nɛkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ nɛɛ nɔŋŋ halaa amɛ ni ji Yesu Kristo kɛ ehefatalɔi kojolɔi lɛ gboiŋ ni amɛshi shikpɔŋ lɛ nɔ bii amɛha amɛhe, eyɛ mli akɛ ájie Satan Abonsam kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ amɛhe kɛtsɔ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli ni akɛ amɛ wo lɛ nɔ. Akɛni amɛyɔɔ “wala ni fitee lɛ hewalɛ” lɛ hewɔ lɛ, amɛfɛɛ amɛbaaya nɔ amɛsɔmɔ yɛ afii akpe kojomɔ be lɛ fɛɛ mli. Amɛtaraŋ kojomɔ sɛii anɔ kɛkɛ ní amɛkɛ amɛ kojomɔ kɛ yiŋtooi aha, shi moŋ amɛbaatsu nii akɛ jielɔi, taakɛ bɔni blema kojolɔi anɔkwafoi ni na Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ fee yɛ blema bei amli lɛ. “Hiɛkalɔi” ni jeɔ amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli yɛ ŋwɛi yibaamɔ shishi ni amɛhiɔ shi yɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ni akɛ amɛ woɔ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ po baafee mɛi ni kpɔmɔ kroko he baahia amɛ Iolo. Yɛ jalɛ shidaamɔ ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ hewɔ lɛ abaa amɛyi yɛ shikpɔŋ nɔ kɛbote afii akpe kojomɔ gbi lɛ mli, shi babaoo yɛ amɛsane lɛ mli ni esa akɛ ajie amɛ yɛ mli. Mɛni ji no? No ji amɛ eshafeemɔ su, emuu ni amɛyeee, gbɔjɔmɔ kɛ gbele shihilɛ mli ni amɛyɔɔ ni akɛbaa amɛyi kɛtsɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛkpatamɔ kɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ashɛremɔ kɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mliwoo lɛ nɔ lɛ.

21, 22. (a) Mɛni hewɔ ni kpɔmɔ he baahia adesai ni egboi ni abaatee amɛ shi lɛ? (b) Mɛni hewɔ abaabu mɛi komɛi akɛ “Jalɔi” tamɔ Hiob kɛ David kɛ atee amɛ shi lɛ?

21 Nakai nɔŋŋ eji yɛ “gbohii” ni ehe baahia ni atee amɛshi kɛjɛ kaimɔ gbohii abui amli lɛ agbɛfaŋ: Kɛji akɛ abu amɛ “jalɔi” aloo “mɛi ni ejaaa” jio, kɛ́ atee amɛshi kɛjɛ amɛgbele wɔɔ lɛ mli lɛ, ehe baahia ni aha amɛfɛɛ amɛye amɛhe kɛjɛ amɛ eshafeemɔ, fãtɔɔi, efɔŋfeemɔ, adesa gbɔjɔmɔ kɛ gbele ni nyɛɔ obaa amɛnɔ lɛ fɛɛ mli. Yɛ anɔkwale ni eji akɛ abuɔ mɛi komɛi akɛ “jalɔi” lɛ etsɔɔɔ akɛ amɛye emuu akɛ adesai yɛ jeŋba kɛ gbɔmɔtsoŋ. Jalɔi ni amɛji yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ amɛji hii kɛ yei ni hiɛɔ amɛ emuuyeli mli amɛhaa Nyɔŋmɔ, taakɛ blematsɛ Hiob ni hĩ Uz shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ji lɛ. (Hiob 2:​3, 9; 27:5; Yak. 5:​11; Ezek. 14:​14, 20) Aloo, tamɔ Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ Yerusalem ni sheee gbeyei akɛ Nyɔŋmɔ aaakojo lɛ lɛ, ejaakɛ David kɛɛ yɛ Lala 26:​1-3, 11 akɛ:

22 “Yehowa, kojomɔ mi, ejaakɛ emuuyeli mli mibaa mijeŋ yɛ, ni mikɛ mihiɛ fɔɔ Yehowa nɔ, mishaneŋ. Yehowa, taomɔ mimli ni oka mi okwɛ tsuumɔ misabai kɛ mitsui he! Ejaakɛ emlihilɛ lɛ yɛ mihiɛ, ni minyiɛ onɔkwale lɛ mli hu. Shi mi lɛ emuuyeli mli maba mijeŋ yɛ; heremɔ mi ni ona mi mɔbɔ!”

23, 24. (a) Yɛ mɛɛ gbohiiashitee nɛkɛ hewɔ ni mɛi ni hiɛɔ amɛ emuuyeli mli ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ kpoo akɛ amɛkɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ aaasaa lɛ? (b) Mɛni ji nɔ ni Hebribii 11:​35-40 yɔɔ kɛɛmɔ yɛ nɛkɛ mɛi nɛɛ ahe?

23 Hii krokomɛi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ ni gboi yɛ amɛ emuuyeli mli, ni amɛkpɛlɛɛɛ akɛ amɛaaku anɔkwa ni amɛyeɔ amɛhaa Yehowa lɛ mli yɛ gbɛ ko gbɛ ko kwraa nɔ, aloo ni amɛaaŋmɛɛ nibii ahe ni amɛkɛ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ asaa lɛ ji hii kɛ yei ni atsi amɛgbɛi ata yɛ wolo ni aaŋma ayaha Hebribii ni amɛtsɔmɔ Kristofoi lɛ mli yɛ yitso nyɔŋma kɛ ekome lɛ. Amɛkpa gbohiiashitee kɛmiiba wala mli yɛ shihilɛi kpakpai amli yɛ shikpɔŋ nɔ, yɛ nɔyeli kpakpa shishi, nɔ ni amɛbaanyɛ amɛhi shishi kɛya naanɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ni yeɔ emuu mli ni amɛhiɛ amɛ emuuyeli mli amɛha Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ gbɛ. Nɔ ni aŋma akɛtsɔɔ enɛ mli ji nɔ ni yɔɔ Hebribii 11:​35-40 lɛ:

24 “Yei anine shɛ amɛ mɛi ni egboi lɛ anɔ ekoŋŋ kɛtsɔ shitee nɔ. Shi mɛi krokomɛi hu, akɛ piimɔ gbe amɛ, ni amɛkpɛlɛɛɛ kpɔmɔ, koni amɛnine ashɛ shitee ni hi fe no lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu aye amɛhe fɛo ni ayi amɛ kpelebii ni awo amɛ gbokɛlɛi ni awo amɛ tsuŋ; atswia amɛ tɛi, akɛ akpalala gbala ‘amɛmli, aka amɛ, akɛ kalante gbe amɛ; aha amɛwo too gwantɛŋi kɛ too abotiai awoji kɛnyiɛ, ohia hia amɛ, awa amɛyi, atee amɛ niseniianii; mɛi ni je nɛŋ esaaa amɛ lɛ, amɛtsomlo yɛ ŋai anɔ kɛ gɔji anɔ kɛ tɛkpoloi kɛ shikpɔŋ fɔji amli. Ní mɛnɛɛmɛi fɛɛ lɛ, aye amɛhe odase kpakpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ hewɔ moŋ, shi amɛnine shɛɛɛ shiwoo lɛ nɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ esaa nɔ ko kpakpa etowɔ, koni amɛkaye emuu amɛshi wɔ.’

25, 26. (a) Mɛni hewɔ ni nakai “jalɔi” ni abaatee amɛ shi lɛ sheŋ Kojomɔ Gbi lɛ gbeyei lɛ? (b) Mɛni hewɔ ni nakai “mɛi ni ejaaa” ni abaatee amɛ shi lɛ baabote naagba mli kɛ akɛ amɛ to “Jalɔi” lɛ ahe lɛ?

25 Akɛni amɛgboi yɛ amɛ emuuyeli ni amɛhiɛɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli hewɔ lɛ, abaatee nɛkɛ “jalɔi” nɛɛ ashi yɛ amɛ emuuyeli mli ni amɛhiɛɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ, eyɛ mli moŋ akɛ ateeŋ amɛshi akɛ adesai ni eye emuu ni jeŋba mli tɔmɔ ko bɛ amɛhe. Amɛsheŋ afii akpe Kojomɔ Gbi kpeteŋkpele ni atsɔ gbohiiashitee nɔ akɛ amɛ eba mli lɛ gbeyei. Amɛ emuuyeli su ni amɛna dani amɛgboi ni akɛ no baatee amɛ shi lɛ baaha amɛ hegbɛ kpakpa fe “mɛi ni ejaaa” lɛ yɛ adesa emuuyeli kɛ heyeli kwraa ni amɛshɛɔ he kɛmiijɛ esha su mli lɛ mli. Taakɛ eji lɛ, amɛbaatsɔ “mɛi ni ejaaa” lɛ hiɛ yɛ nakai gbɛ nɔ.

26 Yɛ enɛ hewɔ lɛ aŋma akɛ: “Ohiafo ni nyiɛɔ emuuyeli mli lɛ ehi fe mɔ ni kɛ enaabu yeɔ kutumpɔo ni kwashia ji lɛ.” Agbɛnɛ hu: “Jalɔ ni nyiɛɔ emuuyeli mli lɛ, ajɔɔ ebii yɛ esɛɛ.” (Abɛi 19:1; 20:⁠7) Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ebaawa aha “mɛi ni ejaaa” lɛ ni kɛbashi amɛgbele be mli lɛ efɔŋfeemɔ sui kɛ sui gbohii kɛ akɔnɔ fɔŋ ji nɔ ni amɛdi sɛɛ lɛ. Enɛɛmɛi baafee gbɛtsii nii, jatsũi kɛ nibii ni baagba amɛnaa yɛ amɛ foidamɔ ni amɛnine ashɛ naanɔ wala nɔ yɛ adesa emuuyeli ni esha bɛ mli yɛ Paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ mli lɛ. Agbɛnɛ hu nɛkɛ “mɛi ni ejaaa” nɛɛ ateŋ mɛi pii kɛ mumɔŋ hegbɛi ni akɛhaa lɛ tsuuu nii, shi moŋ amɛku amɛhiɛ amɛshwie nɔ, amɛkpoo, amɛbɔ enɛ ahora aloo amɛte shi amɛwo yɛ shihilɛ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ amɛyɛ su ni hiɛ esɔɔɔ nii, toigbele tsui ni esa akɛ amɛye nɔ kunim. No hewɔ lɛ, ebaatsɔ̃ naagba aha amɛ. Yesu Kristo kɛ saji ni tamɔ nɛkɛ he nɔkwɛmɔ nii ha, yɛ be mli ni ewieɔ eshiɔ maji tamɔ Korazin, Betsaida kɛ Kapernaum ni amɛtsakeee lɛ ahe lɛ:

27. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ Korazin, Betsaida kɛ Kapernaum tsu nii ekɛtsɔɔ enɛ mli?

27 “Kɛkɛ ni ebɔi maji hei ni etsu ehewalɛ nitsumɔi babaoo titri yɛ lɛ ahiɛwiemɔ akɛni amɛtsakeee amɛtsuii lɛ, ekɛɛ: Kpoo ha bo, Korazin! Kpoo ha bo, Betsaida! Ejaakɛshi hewalɛ nitsumɔi ni atsu yɛ nyɛmli lɛ, ana atsu yɛ Tiro kɛ Zidon jikulɛ, amɛtsake amɛtsuii yɛ kpekpe kɛ lamlu mli jeeŋmɔ, Tsɛbelɛ miikɛɛnyɛ akɛ, ejaraŋ haŋ Tiro kɛ Zidon yɛ kojomɔ gbi lɛ nɔ tamɔ nyɛ. Ni bo, Kapernaum ni awo onɔ kɛshɛ ŋwɛi lɛ, gbohiiajeŋ tɔɔ aaabao shi kɛaatee; ejaakɛshi hewalɛ nitsumɔi ni atsu yɛ emli lɛ, ana atsu yɛ Sodom jikulɛ, ema shi kɛbashi ŋmɛnɛ Tsɛbelɛ miikɛɛnyɛ akɛ, je jaraŋ haŋ Sodom shikpɔŋ lɛ yɛ kojomɔ gbi lɛ nɔ, tamɔ bo.”​—Mat. 11:​20-24.

28, 29. Mɛni hewɔ ni blema Ninivebii lɛ kɛ wuoyigbɛ maŋnyɛ lɛ aaabu Yudafoi ayinɔ ni hi shi yɛ Yesu gbii Iɛ amii Iɛ fɔ lɛ? (b) Te nibii baatsake aha tɛɛŋ yɛ mɛi ni amɛna hegbɛ ŋmɛnɛ yɛ jamɔ mli lɛ kɛ mɛi ni amɛnaa hegbɛ ni tamɔ nakai lɛ ateŋ yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ?

28 Yɛ be mli ni ewieɔ etsɔɔ yinɔbii ko ni ji Yudafoi ni fiteɔ wekukpaa ni ka amɛ kɛ “Nyɔŋmɔ teŋ kɛtsɔ je lɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli kɛ amɛhemɔkɛyeli ni amɛkɛ damɔɔ okadii ni anaa nɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Ninivebii lɛ aaate shi awo nɛkɛ yinɔbii nɛɛ yɛ kojomɔ lɛ mli, ni amɛbu amɛ fɔ; ejaakɛ amɛtsake amɛtsuii yɛ Yona shiɛmɔ lɛ naa; ni naa, mɔ ni fe Yona yɛ biɛ. Wuoyigbɛ maŋnyɛ lɛ aaate shi awo nɛkɛ yinɔbii nɛɛ yɛ kojomɔ lɛ mli, ni eeebu amɛ fɔ ejaakɛ ejɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe ebabo Salomo nilee lɛ toi; ni naa, mɔ ni fe Salomo yɛ biɛ.”​—Mat. 12:​38-42.

29 Mɛɛ naakpɛɛ nii enɛ aaaji aha Nyɔŋmɔ jalɔi babaoo ni buɔ amɛhe jalɔi, amɛtsui enyɔ amɛmli, nɔ ko jeee amɛhe saneko, ni heɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe amɛyeɔ akɛ amɛja kwraa fe mɛi ni amɛtsɛɔ amɛ jeŋmajiaŋbii aloo wɔŋjalɔi lɛ! Amɛbaana amɛhe akɛ amɛji jamɔ mli osatofoi, yɛ be mli ni wɔŋjalɔi Iɛ ni amɛbuuu amɛ lɛ ji anɔkwafoi, mɛi ni anyɛɔ atsɔɔ amɛ nii, ni amɛhiɛ sɔɔ nii babaoo, ni amɛjeee mɛi ni ahiɔ amɛ tsɔ akɛni amɛleee nii lɛ hewɔ. Kɛkɛ lɛ nɛkɛ gbɔmɛi ni abuuu amɛ yɛ jamɔ mli nɛɛ anɔkwayeli kɛ amɛsu lɛ baabu gbɔmɛi ni na hegbɛ ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie amɛ hegbɛi nɛɛ anɔ kɛtsɔ gbɛ ni amɛje amɛfee nakai nɔ aloo sane ni kɔɔɔ amɛhe nɔ ko nɔ lɛ baabu amɛ fɔ. No hewɔ lɛ shihilɛ lɛ baatsake yɛ mɛi ni amɛna hegbɛ ŋmɛnɛ lɛ kɛ mɛi ni nako hegbɛ ni tamɔ nakai lɛ ateŋ.

KOJOMƆ GBI LƐ MLI SƐƐNAMƆI

30, 31. (a) Ani ehe baahia ni akusɛɛ atĩ adesai atsutsu shihilɛ lɛ fɛɛ mli yɛ amɛhiɛ ni ana akɛ amɛyeɔ bem aloo amɛyeɔ fɔ yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ? (b) Atsɔ Yudafoi Iɛ ni yɔɔ Mla lɛ shishi Iɛ nɔ afee mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni kɔɔ adesai fɛɛ he?

30 Anyɛŋ aje anɔkwale ni wiemɔ ni yɔɔ Romabii 3:​22, 23 lɛ ji lɛ he ŋwane: “Ejaakɛ sɔrɔto ko bɛ: ejaakɛ mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” No hewɔ lɛ, ehe baahia ni akpɔ̃ “hiɛkalɔi kɛ gbohii” lɛ fɛɛ kɛjɛ amɛ esha sui kɛ jeŋba mli gbɔjɔmɔ kɛ emuu ni ayee yɛ gbɔmɔtsoŋ ni no mli atsɔ akɛ amɛ bote Kojomɔ Gbi lɛ mli lɛ mli kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni ŋwɛi kojolɔi ni Yehowa Nyɔŋmɔ hala amɛ lɛ kɛbaaha yɛ Kojomɔ Gbi lɛ mli lɛ nɔ. Odaseyelii lɛ kɛ anɔkwalei ni yɔɔ lɛ fɛɛ teɔ shi woɔ adesa, taakɛ atsɔɔ mli faŋŋ yɛ Romabii 3:23 kɛ ŋmalɛi krokomɛi amli lɛ, ni ehe ehiaaa ni ati enɛ mli yɛ mɛi ni akojoɔ amɛ lɛ ahiɛ dani ana akɛ amɛyeɔ fɔ aloo amɛyeee fɔ. Akɛni heloo naa Yudafoi lɛ nyɛɛɛ aye Mla ni Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ekɛha amɛ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ebafee nɔkwɛmɔ nɔ akɛ adesa ko bɛ ni baanyɛ aye Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ yɛ emuuyeli mli, ni nakai nɔŋŋ ji Yudafoi ni aduro amɛ lɛ. No hewɔ lɛ yɛ nɛkɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni akɛ Yudafoi lɛ ni yɔɔ Mla lɛ shishi lɛ fee hewɔ lɛ, eha adesa naabu fɛɛ naabu fee dioo koni ekajie mɔ ni etsuɔ nii ehaa lɛ lɛ naa, ni abu adesai aje lɛ fɛɛ fɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Etamɔ bɔ pɛ ni bɔfo Paulo ŋma jeeŋmɔ beebe lɛ:

31 “Shi agbɛnɛ wɔle akɛ, nibii lɛ fɛɛ ni mla lɛ kɛɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ mla lɛ shishi lɛ ekɛwieɔ, koni mɔ ko mɔ ko akana naabu, ni jeŋ muu lɛ fɛɛ aye fɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.”​—Rom. 3:⁠19.

32. (a) Mɛni ji nɔ ni esa ni akɛɛ yɛ adesai ni baaná “hegbɛ ni ji enyɔ” yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ lɛ ahe? (b) No hewɔ lɛ akɛ amɛaahi Paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ aloo amɛhiŋ nɔ Iɛ damɔ namɔ nɔ, ni mɛni hewɔ?

32 Akɛni afɔ adesai akɛ eshafeelɔi ni abu amɛ gbele fɔ hewɔ lɛ, amɛnako “hegbɛ.” Amɛnyɛŋ amɛbu amɛhe bem yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ amɛyeɔ emuu kɛwulaa shi kɛtsɔ jalɛ nitsumɔi ni yeɔ emuu ni amɛaatsu kɛ esha ni amɛ aajie yɛ amɛhe amɛshwie lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Kojomɔ Gbi lɛ kɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ “hegbɛ ni ji enyɔ” ko haaa adesai. Shi moŋ ekɛ klɛŋklɛŋ hegbɛ lɛ diɛŋtsɛ moŋ miiha adesai koni amɛna naanɔ wala yɛ adesa emuuyeli mli kɛ efɔŋ ni aleee yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso mli. Kojomɔ Gbi lɛ kɛ hegbɛ ni Kristo afɔleshaa akɛ adesa ni eye emuu lɛ haa amɛ akɛ hegbɛ ko koni atsɔ no nɔ atsuu amɛhe kɛjɛ esha mli ni awo amɛnɔ kɛshɛ “Nyɔŋmɔ anunyam” ni amɛgbee shi bianɛ kɛjɛ he lɛ he. Yɛ anɔkwasane nɛɛ hewɔ lɛ, adamɔɔ nɔ ni “hiɛkalɔi kɛ gbohii” lɛ feɔ yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ akɛleɔ kɛji akɛ amɛbaahi Paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ aloo ebaŋ lɛ nakai. Amɛtsutsu shihilɛ lɛ etsɔ yinɔsane ni aŋma afɔ shi momo ni anyɛŋ atsake, ni eeenyɛ etsɔ nɔ̃ kpakpa aloo nɔ̃ fɔŋ kɛha amɛ. Shi Kojomɔ Gbi lɛ baaŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ ni amɛ anɔkwale tsui lɛ shweɔ ni efee kɛgbe naa, ni eje esha mli kwraa kɛya naanɔ. Ŋwɛi kojolɔi lɛ baahi shi ni amɛye amɛbua amɛ kɛ tsɔsemɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ.

33. Te afee Kojomɔ Gbi lɛ mli hegbɛ Iɛ he mfoniri yɛ Kpojiemɔ 20:​11-15 yɛ okadi wiemɔ mli aha tɛɛŋ?

33 Áfee hegbɛ ni aaaná yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ lɛ he mfoniri ahawɔ yɛ Kpojiemɔ 20:​11-15, yɛ nɛkɛ okadi feemɔ wiemɔ nɛɛ mli: “Ni mina maŋtsɛsɛi yɛŋ ko ni da, kɛ mɔ ni ta nɔ lɛ, ni shikpɔŋ kɛ ŋwɛi jo foi yɛ ehiɛ, ni anaaa gbɛ ahaaa amɛ. Ni mina gbohii lɛ, mɛi bibii kɛ mɛi wuji, damɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ, ni agbele woji anaa; ni agbele wolo kroko ni ji wala wolo lɛ hu naa. Ni akojo gbohii lɛ yɛ nibii ni aŋma yɛ woji lɛ amli lɛ anaa, bɔni sa amɛ nitsumɔi lɛ. Ni ŋshɔ jie gbohii ni yɔɔ emli lɛ ha, ni gbele kɛ gbohiiaje jie gbohii ni yɔɔ amɛmli lɛ amɛha; ni akojo amɛ, mɔ fɛɛ mɔ bɔni sa enitsumɔi lɛ. Ni gbele kɛ gbohiiaje lɛ, ashɛrɛ amɛ ashwie la kpaakpo lɛ mli. Enɛ ji gbele ni ji enyɔ lɛ, la kpaakpo lɛ nɛ. Ni kɛ mɔ ko yɛ ni anaaa akɛ aŋma egbɛi yɛ wala wolo lɛ mli lɛ, ashɛɔ lɛ afɔɔ la kpaakpo lɛ mli.”

34. (a) Ani mɛi ni naa ‘klɛŋklɛŋ shitee” lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ fata gbohiiashitee ni afee he mfoniri yɛ biɛ lɛ he? (b) Mɛni ji nɔ ni bɛ “woji” ni agbele naa lɛ amli, ni mɛni hewɔ?

34 Nɛkɛ okadi feemɔ mli mfoniri nɛɛ kɔɔɔ mɛi ni naa “klɛŋklɛŋ shitee” lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni awie amɛhe momo yɛ Kpojiemɔ 20:​4-6 akɛ “gbele ni ji enyɔ” lɛ bɛ hewalɛ ko yɛ amɛnɔ lɛ ahe. Nɛkɛ mfoniri nɛɛ kɔɔ mɛi ni naa gbohiiashitee kɛmiiba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ, ni abaakojo amɛ akɛ amɛsa naanɔ wala yɛ afii akpe lɛ naagbee pɛ, yɛ be mli ni amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ amɛjalɛ yɛ adesa gbɔmɔtso ni eye emuu mli lɛ yɛ faŋŋ mli lɛ ahe. “Woji” ni agbele naa ni nibii ni aŋmala yɛ mli lɛ nɔ adamɔ akojo amɛ akɛ amɛsa aloo amɛsaaa lɛ jeee woji ni amɛtsutsu shihilɛ ni yeee emuu akɛ eshafeelɔi yɔɔ mli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ. Ehe ehiaaa ni ŋwɛi kojolɔi lɛ kɛ afii akpe abote adesa wala shihilɛ ni eho lɛ ahe saji amli beni afee ni amɛkɛna akɛ aŋkroaŋkroi ni atee amɛ shi lɛ yeɔ fɔ aloo amɛyeɔ bem. Amɛjeee mɛi ni leee adesai atsutsu shihilɛ ni eho lɛ he nɔ ko. Jeee nɔ ni kojolɔi lɛ kwɛɔ ji adesa shihilɛ ni eho, shi moŋ adesai awɔsɛɛ be. Gbɛtsɔɔmɔ Hee miihia adesai kɛha wɔsɛɛ be!

35, 36. (a) Belɛ mɛni ji nɔ ni nakai “woji” Iɛ feɔ he mfoniri, ni namɛi baale emli saji lɛ? (b) Mɛni hewɔ ni mɔ ko ejieŋ enaa yɛ nɔ hewɔ ni eleee emli saji lɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ?

35 Nakai “woji” ni agbele naa lɛ ji fãmɔi, gbɛtsɔɔmɔi kɛ mlai heei ni kojolɔi ni damɔ Nyɔŋmɔ najiaŋ lɛ kɛbaaha adesai. No hewɔ lɛ adesai fɛɛ baale nakai “woji” ni agbele naa lɛ mli saji, beni afee ni amɛle tɛi ni afolɔ ashwie shi ni abaadamɔ nomɛi anɔ akojo amɛ kɛ nɔ ni akpaa gbɛ yɛ amɛdɛŋ yɛ amɛ wɔsɛɛ be jeŋba kɛ nitsumɔ he. Ashiŋ adesai akɛ mɛi ni leee nɔ ko nɔ ko, abaaha mɔ fɛɛ mɔ hegbɛ ni ele nɔ ni mla lɛ ji taakɛ kojomɔ woji lɛ tsɔɔ lɛ. Satan Abonsam kɛ edaimonioi lɛ eko bɛ ni amɛbɔle wɔ yɛ ŋwɛi ni anaaa jɛmɛ lɛ mli koni amɛbashwila gbɔmɛi ahiŋmɛi, amɛlaka amɛ, amɛtsake mla kɛ kitai ni akɛha lɛ hiɛ. Dabida kwraa! Ejaakɛ nakai blema “ŋwɛi” lɛ ejo foi kɛjɛ Nyɔŋmɔ ni to be kɛha nɛkɛ Kojomɔ Gbi nɛɛ hiɛ. Nakai nɔŋŋ hu wɔŋtsɛmɛi ehiŋ shi, mumɔi atsɛlɔi loo ashwai afeelɔi ehiŋ shi, ŋulamiiaŋ kwɛlɔi ni tsɔɔ nɔ ni baaba ehiŋ shi, ni ahɔɔŋ tsei kɛ nibii sɔrɔtoi ni akɛ tsɛ́ɔ daimonioi lɛ. Nɔ ni baahi shi pɛ ji “ŋwɛi hee” ni amɛbaafɔse jalɛ amɛshwie shi. Taakɛ wɔkaneɔ lɛ:

36 “Nyɛ ŋwɛii, nyɛtserɛa kɛjɛa yiteŋgbɛ nyɛshwiea shi, ni atatui lɛ afɔse jalɛ ashwie shi! Shikpɔŋ lɛ hu agbele enaa ni yiwalaheremɔ aba, ni ekɛ jalɛ akwɛ̃ shikome: Mi Yehowa, mibɔ enɛ!”​—Yes. 45:⁠8.

SHIKPƆŊ NƆ “LUMƐI”

37. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi kojolɔi lɛ aaatsɔ ni amɛtsɔɔ adesai nakai “woji” Iɛ amli saji lɛ? (b) Te adesai aaafee tɛɛŋ ale be mli ni áje Nyɔŋmɔ mlai kɛ ekojomɔi ahe nitsumɔ shishi Iɛ?

37 Gbɛ ni ŋwɛi kojolɔi ni anaaa amɛ lɛ baatsɔ nɔ ni amɛha shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ ale “woji” ni agbele naa lɛ mli saji lɛ no lɛ atsɔɔɔ mli ahaaa wɔ yɛ Biblia lɛ mli. Shi abaaná Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi yɛ shikpɔŋ nɔ diɛŋtsɛ. Na ni aaana amɛ yɛ adesai ateŋ lɛ ji odaseyeli ni maa nɔ mi akɛ “shikpɔŋ hee” ko eba shihilɛ mli kɛ egbɔmɛi asafo hee. “Shikpɔŋ” momo lɛ ni Satan Abonsam ye nɔ ni anaaa lɛ lɛ jo foi kɛjɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni anaaa heko ahaaa amɛ akɛ ja hiɛkpatamɔ. Saneyelihei kɛ mlalelɔi kɛ kojolɔi kɛ kojomɔ gbɛjianɔtooi lɛ efee nii ni eho etee jeeŋmɔ; Nyɔŋmɔ mla lɛ ji nɔ ni agbɛnɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ akase lɛ jogbaŋŋ, amɛkɛ no atsu nii ni amɛdamɔ no nɔ amɛkɛ-kojo. Ni kɛji akɛ Maŋtsɛyeli lɛ shikpɔŋ nɔ najiaŋdamɔlɔi lɛ tsu nii lɛ, gbɔmɛi lɛ baale ni amɛbaanu shishi yɛ faŋŋ mli akɛ Nyɔŋmɔ mla kɛ ekojomɔi ahe nii atsuɔ lɛ.

38. Ani ŋwɛi Maŋtsɛ Yesu Kristo kɛ ehe baafɔ eshikpɔŋ nɔ blema tsɛmɛi lɛ anɔ kɛha gbɛihemɔ aloo lɛ diɛŋtsɛ ebaana enɔ?

38 Akɛ nɔ ni tsɔɔ bɔni nɛkɛ gbɛjianɔtoo kɛha afii akpe Kojomɔ Gbi lɛ ji lɛ eha wɔ yɛ Ŋmalɛ mli yɛ gbalɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋɔɔ Lala 45 ni eji lala ni kɔɔ Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu, Yesu, Mesia aloo Kristo lɛ he lɛ. Yɛ be mli ni egba Yesu Kristo kɛ esafo ni tamɔ ayemforo lɛ gbalashihilɛ yɛ ŋwɛi lɛ kɛ mɛi ni nyiɛ ayemforo kuu lɛ sɛɛ lɛ he egbe naa lɛ, lala lɛ kɛɛ akɛ: “Ni amɛbaa maŋtsɛ mɔɔ lɛ mli. Obihii lɛ aaabaye otsɛmɛi lɛ anajiaŋ; ooowo amɛ lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” (Lala 45:​16, 17) Eji anɔkwale moŋ akɛ ŋwɛi Maŋtsɛ Yesu Kristo lɛ ena blematsɛmɛi ni he gbɛi, ni aŋmala amɛgbɛi yɛ Biblia lɛ mli, ni tsɔɔ kɛji akɛ mɛnɛɛmɛi tara Maŋtsɛ David maŋtsɛsɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ yɛ Yerusalem lɛ nɔ aloo amɛtaraaa nɔ. Shi ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ kɛ ehe efɔŋ amɛnɔ yɛ gbɛi ni amɛhé lɛ hewɔ. Lɛ diɛŋtsɛ ebaana enɔ̃, eyɛ mli akɛ yɛ be mli ni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ akɛ nuu ni eye emuu lɛ Yesu Kristo kpoo akɛ eeeta maŋtsɛsɛi ko ni akɛ niji fee nɔ yɛ Yerusalem aloo hekroko.

39. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛ Yesu Kristo baafe Maŋtsɛ David po yɛ gbɛihemɔ mli yɛ shikpɔŋkuku ni ahiɔ nɔ lɛ gbɛfaŋ?

39 Ŋwɛi Maŋtsɛ Yesu Kristo baafo David yɛ hiɛnyam, woo kɛ gbɛihemɔ mli. Ebaalɛɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli kɛteke shikpɔŋkuku ni Maŋtsɛ David ye nɔ yɛ egbii lɛ amli taakɛ shiwoo ni Nyɔŋmɔ kɛha Abraham lɛ ji lɛ husui lɛ. (1 Mose 15:​17-21) Hɛɛ kɛyashɛ heni Boka kɛ Anai kpeɔ yɛ, ni Kooyigbɛ kɛ Ŋshɔŋgbɛ hu kpeɔ yɛ, kɛbɔle shibɔlemɔ ŋulami nɛɛ fɛɛ, “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ.” Taakɛ aŋma “Yɛ Salomo He” ákɛ mɔ ni fee Maŋtsɛ Yesu Kristo he mfoniri yɛ gbalɛ naa lɛ he lɛ: “Nyɔŋmɔ, okɛ okojomɔi lɛ aha maŋtsɛ lɛ, ni okɛ ojalɛ lɛ aha maŋtsɛ bi lɛ. Ha ekɛ jalɛ aye omaŋ lɛ nɔ, ni ekɛ kojomɔ abu onɔnalɔi lɛ ahe. Eeeye nɔ kɛaajɛ ŋshɔ nɔ kɛaatee ŋshɔ nɔ, ni kɛaajɛ faa lɛ naa kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.”​—Lala 72: yiteŋgbɛ niŋmaa, 1, 2, 8.

40. Yɛ bihii ni ji lumɛi agbɛfaŋ lɛ, mɛni bafeɔ tamɔ naagba ko ni teɔ shi yɛ biɛ akɛni Yesu fɔɔɔ bi yɛ shikpɔŋ nɔ ni eji Maŋtsɛ David Naanɔ Gboshiniyelɔ lɛ hewɔ?

40 Shi kɛlɛ, ani etamɔ nɔ ni naagba ko teɔ shi yɛ biɛ? Nɛkɛ Maŋtsɛ nɛɛ ni da ni ele nii fe Salomo, Maŋtsɛ David bi lɛ boteee gbalashihilɛ mli yɛ be mli ni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ akɛ gbɔmɔ ni eye emuu ni efɔmɔ hewalɛi yɔɔ ehɛ mli ni ebaanyɛ efɔ adesa weku ni yeɔ emuu lɛ. Belɛ te aaafee tɛɛŋ ni gbalɛ lɛ aaaba mli akɛ, “obihii lɛ” kadimɔ enɛ “aaabaye otsɛmɛi lɛ anajiaŋ; ooowo amɛ lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ? Agbɛnɛ hu ŋwɛi Yesu Kristo lɛ ji Maŋtsɛ David Naanɔ Gboshiniyelɔ, ni akɛni eyɔɔ “Wala ni fiteee lɛ hewalɛ” lɛ hewɔ lɛ, obaaye nɔ ni sɛɛyelɔi bɛ mli, ehe ebahiaŋ ni binuu ko abaye esɛɛ. Taakɛ bɔfo Gabriel kɛɛ Maria yɛ e-Binuu Yesu ni ekpaa lɛ gbɛ lɛ he lɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ aaaŋɔ etsɛ David maŋtsɛsɛi lɛ aha lɛ, ni eeeye Yakob we lɛ nɔ maŋtsɛ kɛaatee naanɔ, ni emaŋtsɛyeli lɛ sɛɛ efoŋ.”​—Luka 1:​32, 33, NW.

41, 42. (a) Mɛni hewɔ ni 144,000 hefatalɔi niyelɔi lɛ jeee “bihii” ni abaahala amɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi Yesu Kristo lɛ baaná shikpɔŋ nɔ “bihii” ni eha mɛɛ gbalɛ sabala aba mli?

41 Wɔle akɛ Yesu Kristo hefatalɔi niyelɔi 144,000 lɛ jeee lɛ diɛŋtsɛ emumɔŋ bii, shi moŋ amɛji Nyɔŋmɔ bii, “Nyɔŋmɔ niyelɔi kɛ Kristo nanemɛi niyelɔi.” (Rom. 8:17) Belɛ namɛi ji mɛi ni awieɔ amɛhe akɛ “obihii, ooowo amɛ lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ” lɛ? Anaa faŋŋ akɛ mɛnɛɛmɛi jeee Maŋtsɛ Yesu Kristo ŋwɛi bii. Esa ni amɛfee shikpɔŋ nɔ bii, ni akɛni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ hewɔ lɛ abaanyɛ ahala amɛ akɛ lumɛi “‘yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” Mɛnɛɛmɛi baatsɔ E-bii kɛtsɔ gbohiiashitee lɛ nɔ, titri lɛ mɛi ni ji “jalɔi” ni amɛgboi lɛ. Esabala ni akɛwo lɛ shi, taakɛ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 9:​5, 6 ni ji, Naanɔ Tsɛ lɛ efeŋ sabala folo ni akɛwo ehiɛ nyam. Ebaafee tsɛ diɛŋtsɛ eha adesa weku ni abaatee amɛ shi lɛ. Lɛ ji “‘naagbee Adam” lɛ ni bafee “mumɔ ni haa mɔ yi naa wala.” (1 Kor. 15:​46, 47) Klɛŋklɛŋ Adam lɛ hɔ̃ɔ eshwiei ni ji adesai fɛɛ ewo esha kɛ gbele mli, shi “gbɔmɔ ni ji enyɔ” lɛ, ni “jɛ ŋwɛi lɛ” kɛ ewala akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ fɔ shi beni afee ni ekɛhe amɛ ekoŋŋ kɛjɛ Adam gboshinii ni amɛna nɛɛ mli. No hewɔ lɛ wɔkaneɔ akɛ:

42 “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ kome yɔɔ, kɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ateŋdamɔlɔ kome hu ni ji gbɔmɔ Kristo Yesu lɛ, mɔ ni ŋɔ ehe eha akɛ kpɔmɔ nɔ eha mɛi fɛɛ.” (1 Tim. 2:​5, 6) “Shi mɔ ni aha shwɛ fioo kɛkɛ ni ekɛ ŋwɛibɔfoi aye egbɔ lɛ, wɔna akɛ Yesu ni, mɔ ni gbele mli amanehulu lɛ hewɔ ni akɛ anunyam kɛ woo fi lɛ akekre lɛ, beni afee ni Nyɔŋmɔ duromɔ naa lɛ ekɛ gbele asa enaa eha mɔ fɛɛ mɔ.”​—Heb. 2:​9, NW.

43. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ aaatsɔ afee “asafo babaoo” ni jɛ amanehulu lɛ mli ni ehia akɛ amɛná shitee lɛ atsɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ tsɛ ni eeefee eha adesai lɛ baafee nɔ ni baahi shi kɛya naanɔ?

43 Yɛ ehe ni ekɛsha afɔle yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ naa nɛɛ hewɔ lɛ, Yesu Kristo ná hegbɛ ni ekɛ wala aha adesai aweku nigboiɔ lɛ, ni yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ ebatsɔ amɛ tsɛ. Ekɛ wala baaha “gbohii” lɛ, “jalɔi kɛ mɛi ni ejaa” lɛ fɛɛ kɛtsɔ tsɛ́ ni eeetsɛ amɛ kɛjɛ kaimɔ gbohii abui aloo nui ni amɛgboi yɛ mli lɛ amli lɛ nɔ, ni ehole mɛi fɛɛ ni sumɔɔ lɛ anɔ kɛshɛ adesa wala ni yeɔ emuu lɛ mli. Yɛ “mɛi ni yɔɔ wala mli” ni jeɔ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli kɛboteɔ Kristo afii akpe nɔyeli lɛ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ, ebaahole nɛkɛ “jalɔi” ni je mli nɛɛ anɔ kɛyashɛ wala ni nɔ kwɔ mli koni amɛna wala ni amɛna ni “ateke nɔ” akɛ adesa bɔɔnii yɛ anunyam ni eye emuu mli. (Yoh. 10:​10; 2 Tim 4:1; Bɔf. 24:15) Ebaatsu enɛɛmɛi fɛɛ he nii egbe naa yɛ afii akpe lɛ naagbee mli. Shi nɛkɛ wala ni baateke nɔ ni eshikpɔŋ nɔ bii lɛ baaná lɛ baaya nɔ kɛya naanɔ ni mɛi yɛ ni amɛbaatsɔ amɛ emuuyeli mli hiɛmɔ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛsa naanɔ wala Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni baafee enaanɔ bii, ni ebaafee amɛ Naanɔ Tsɛ diɛŋtsɛ.

44, 45. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ kɛ lumɛi ni fa saŋŋ baaje shishi yɛ shikpɔŋ nɔ. ni mɛni hewɔ abaatsɛ mɛi fɛɛ ni ahala amɛ lɛ akɛ “lumɛi” lɛ? (b) Shi kɛlɛ, ani odehei aweku he miihia dani atsɛ mɔ ko ni ji onukpa yɛ mɛi krokomɛi anɔ akɛ lumɔ (sar) ?

44 Yɛ Maŋtsɛ Yesu Kristo ni ehe gbɛi nɛɛ afii akpe nɔyeli lɛ shishijee mli lɛ, ebaaje shishi ni ehala mɛi ni sa kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ ateŋ koni amɛbafee “lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” “Hiɛkalɔi” ni je “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ kɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ abu kwɔŋkwɔŋ lɛ ni akɛ amɛ wo mli lɛ mli lɛ ateŋ abaaná nɛkɛ “lumɛi” nɛɛ ateŋ mɛi pii kɛaajɛ. Abaana mɛi krokomɛi hu kɛjɛ “jalɔi” ni ji “gbohii” ni atee amɛ shi kɛjɛ gbele wɔɔ mli lɛ ateŋ, bɔni fa beni afee ni nine ashɛ mɛi fɛɛ ni ahala amɛ akɛ “lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ” lɛ anɔ. Etamɔ nɔ ni Lala 45:17 miitsɔɔ akɛ mɛi ni baafata nɛkɛ “lumɛi” nɛɛ ahe ji hii ni ji “jalɔi” ni jɛ ‘etsɛmɛi’ ni atee amɛ shi lɛ ateŋ lɛ. Be ko lɛ amɛji eblematsɛmɛi, agbɛnɛ lɛ amɛbatsɔmɔ ‘ebihii’ kɛtsɔ gbohiiashitee nɔ. Akɛni amɛji ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ bihii hewɔ lɛ mɛi ni ahala amɛ nɛɛ agbɛhei lɛ baatamɔ “lumɛi” anɔ̃.

45 Shi kɛlɛ esa ni akadi akɛ Hebri wiemɔ ni yɔɔ Lala 46:17 kɛha “lumɛi” lɛ ji sarim. Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ “sar” yɛ blema Israelbii lɛ ateŋ lɛ ji odehe. Anyɛɔ atsɛɔ akpei anɔ asafoatsɛ, oha nɔ asafoatsɛ, nyɔŋmai enumɔ nɔ asafoatsɛ, kɛ nyɔŋma nɔ asafoatsɛ po akɛ “sar.” Anyɛɔ atsɛɔ maŋtsɛ lɛ daa wolɔi anukpa aloo abolooshãlɔi anukpa lɛ akɛ “sar.”​—2 Mose 18:​21, 25; 5 Mose 1:​15; 20:9; 1 Sam. 8:​12; 1 Mose 40:⁠2. Okɛto 1 Mose 23:​5, 6 he.

46, 47. (a) Ani esa akɛ mɛi ni ahalaa amɛ lɛ fɛɛ afee Maŋtsɛ lɛ blema tsɛmɛi aloo odehei, ni mɛɛ hii nɛkɛ esa akɛ amɛfee? (b) Namɛi anibii ni he hiaa amɛ lɛ ahe nii amɛbaatsu, taakɛ atsɔɔ mli yɛ Yesaia 32:​1, 2?

46 Jeee mɛi fɛɛ ni ahalaa amɛ ni amɛbafee “lumɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ” lɛ ehe hiaa ni amɛfee Yesu Kristo ni ji gbɔmɔ lɛ blematsɛmɛi aloo odehei. Nɔ ni ataoɔ pɛ ji ni amɛfee hii ni hiɛɔ amɛ emuuyeli mli, “hii ni sa,” “hii ni le nii ni yɔɔ niiashikpamɔ,” tamɔ bɔni gbalɔ Mose hala amɛ ni amɛfee kojolɔi lɛ, mɛi ni wɔkaneɔ yɛ amɛhe akɛ: “Ni Mose hala Israelbii fɛɛ mli hii ni sa, ni ewo amɛ onukpai yɛ maŋ lɛ nɔ, akpeakpei atsɛmɛi [sarim], ohaha atsɛmɛi [sarim] kɛ nyɔŋma nyɔŋmai atsɛmɛi [sarim]. Ni amɛkojoɔ maŋ lɛ be fɛɛ be; saji ni wa lɛ amɛkɛbaa Mose ŋɔɔ, shi saji bibii fɛɛ lɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyeɔ.” (2 Mose 18:​25, 26; 5 Mose 1:​15, NW) Shikpɔŋ nɔ Lumɛi ni Maŋtsɛ Yesu Kristo halaa amɛ lɛ bafee mɛi ni yɔɔ gbɔmɛi lɛ anaanɔ hilɛ he miishɛɛ diɛŋtsɛ ni amɛbaasaa amɛteŋ saji ni wawai fɛɛ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shishinumɔ mli. Amɛbaafee ekãa ni amɛbaa nɔ ni ja lɛ yi tamɔ lumɛi ni atsɔɔ bɔni amɛji lɛ mli yɛ Yesaia 32:​1, 2 ni kɛɔ akɛ:

47 “Naa, maŋtsɛ ko baaye maŋtsɛ yɛ jalɛ naa, ni lumɛi [sarim] hu, baaye lumɛi yɛ kojomɔ naa; ni mɔ fɛɛ mɔ aaatsɔ tamɔ abobaahe yɛ kɔɔyɔɔ naa kɛ teemɔhe yɛ nyɔŋmɔnɛmɔ naa, tamɔ faai yɛ ŋa kpataa nɔ loo tɛsaa kpele ko ni haa hɔɔŋ yɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ.”

48, 49. (a) Mɛni ji nɔ ni aha awuyelɔi ehe ye ni no eha awuyeli eta yɛ mla mli saneyeli hewɔ? (b) Taakɛ Jajelɔ 8:​11-13 tsɔɔ lɛ, namɛi ebaahi eha amɛmɛi ni kãa he amɛyeɔ awui lɛ aloo namɛi?

48 Yɛ nakai ŋwɛi Hejɔlɛ Lumɔ [Sar] lɛ gbii lɛ amli lɛ, jalɛsaneyeli kɛ nɔtɔlɔi ni akɛ amɛ yeɔ lɛ efeŋ shɔ̃ɔ, ni egbala shi, ni kojolɔi kɛ maŋ onukpai ni fa bɛ ni baaye mɛi ni tɔ̃ɔ nɛɛ sane amrɔ nɔŋŋ. Saji ni yeɔ be kakadaŋŋ, afii po, dani akɛ nɔtɔlɔi baa kojomɔhe koni ajaje nibii ni aye jalɛsane ni atsu kojomɔ he nii lɛ awo efɔŋfeelɔi ahewalɛ ni eha amɛhe amɛye akɛ amɛbaanyɛ amɛje mli shweshweeshwe ni agbalaaa amɛ toi yɛ naagbee. Awuyeli efa waa diɛŋtsɛ yɛ wɔ afii ohai nyɔŋmai enyɔ nɛɛ naagbee fa lɛ mli, shi dani afii ohai nyɔŋma kɛ ekome dani wɔ-Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Be nɛɛ aaaje shishi po lɛ, no mli lɛ mumɔ naa nilelɔ kɛ niŋmalɔ ni yɔseɔ nii jogbaŋŋ lɛ eŋma akɛ:

49 “Akɛni awooo nitsumɔ fɔŋ he nyɔmɔ amrɔ hewɔ lɛ, gbɔmɛi abii atsuii eje ekaa yɛ amɛmli kɛmiifee efɔŋ. Eyɛ mli akɛ eshafeelɔ feɔ efɔŋ shii oha”​—bo lɛ susumɔ enɛ he! Shi mumɔ naa niŋmalɔ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “ni etsɛɔ yɛ jeŋ moŋ, shi kɛlɛ mile akɛ be fɛɛ be ni fee lɛ, mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni amɛsheɔ gbeyei yɛ ehiɛ lɛ, aaahi aha amɛ. Shi ehiŋ haŋ mɔ fɔŋ, ni etsɛŋ yɛ jeŋ, etamɔ hɔ̃ɔŋ, ejaakɛ esheee gbeyei yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.”​—Jaj. 8:​11-13.

50. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jalɛsane ni yɔɔ shɔ̃ɔ ni tsɛɔ lɛ jɛ mɛni ni yeɔ adesai anɔ hewɔ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ shikpɔŋ hee” lɛ baahere “ŋwɛi hee” lɛ nɔ yɛ jalɛsaneyeli mli?

50 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ jalɛsaneyeli ni yɔɔ shɔ̃ɔ yɛ efɔŋfeelɔi akojomɔ mli aloo ni akojooo amɛ kwraa nɛɛ jɛ ‘shikpɔŋ momo’ ni wɔyɔɔ nɔ lɛ kɛ ‘ŋwɛi momo’ ni wɔyɔɔ shishi lɛ kɛ Satan Abonsam kɛ “mumɔi fɔji asafoi ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ” lɛ ni yeɔ adesa weku lɛ nɔ lɛ hewɔ. Adesa weku momo lɛ ni ekpɔtɔ lɛ hiɛkpatamɔ kɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ni akɛ amɛ aaawo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli lɛ baajie nibii ni tsĩɔ jalɛsaneyeli fɛɛ naa lɛ kɛya yɛ hejɔlɛ Lumɔ [Sar] lɛ kɛ ehefatalɔi kojolɔi 144,000 lɛ afii akpe kojomɔ be lɛ mli. Yɛ jalɛ ni baatsere ni efɔse eshwie shi kɛjɛ “ŋwɛi hee” lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, adesa sũ lɛ ni ji “shikpɔŋ hee” lɛ baatsɛ̃ ni ebaawo yibii babaoo yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ. Yehowa etsɔ hiɛ egba enɛ efɔ shi, akɛ: “Nyɛ ŋwɛii, nyɛtserea kɛjɛa yiteŋgbɛ nyɛshwiea shi, ni atatui lɛ afɔse jalɛ ashwie shi! Shikpɔŋ lɛ hu agbele enaa ni yiwalaheremɔ aba, ni ekɛ jalɛ akwɛ̃ shikome: mi, Yehowa, mibɔ enɛ!”​—Yes. 45:⁠8.

51. Belɛ mɛɛ be, wɔ, kɛ Yesaia fɛɛ shweɔ haa wɔsusumai?

51 Ani wɔshweee jalɛ kɛ jalɛsaneyeli yinɔ ni tamɔ nɛkɛ? Yɛ nakai be lɛ mli lɛ jalɔ gbɛ lɛ efeŋ dokoidokoi taakɛ eji ŋmɛnɛ lɛ, shi moŋ ebaafee trotro kɛ trɔmɔɔ. Akɛni ekpaa nakai be ni eshweɔ waa lɛ gbɛ hewɔ lɛ, gbalɔ Yesaia, ni miikpa gbohiiashitee yɛ shikpɔŋ nɔ gbɛ lɛ ŋma yɛ mumɔ naa akɛ: “Jalɔ gbɛ Iɛ ja trɔmɔɔ; bo ojajeɔ jalɔ tempɔŋ lɛ pɛpɛɛpɛ Yehowa, wɔmiikwɛo gbɛ yɛ okojomɔi agbɛ lɛ nɔ hu; wɔsusuma miishwe ogbɛi kɛ okaimɔ lɛ! Misusumɔ shweɔo nyɔɔŋ, mimumɔ hu ni yɔɔ mimli lɛ taoɔo mra; ejaakɛ kɛ ekojomɔi lɛ ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, je lɛŋ bii lɛ kaseɔ jalɛ. Kɛ́ aduro efɔŋfeelɔ tete lɛ, ekaseee jalɛ; shi moŋ eyeɔ saji fɔji yɛ jalɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ekwɛɛɛ Yehowa agbojee lɛ.”​—Yes. 26:​7-10.

52, 53. (a) Namɛi ebaawa eha amɛ akɛ amɛaakase jalɛsaneyeli yɛ jalɛ shikpɔŋ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi duromɔ shishi lɛ nɔ po? (b) Yɛ amɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ shishitoo mla ni bɔfo Petro jaje sa amɛ jogbaŋŋ?

52 Afii akpe “jalɛ shikpɔŋ” ni akɛ gbɔmɛi yeɔ jalɛsane ni afeɔ nakai nɔŋŋ hu yɛ amɛteŋ yɛ nɔ lɛ baafee heko ni abaajie duromɔ kpele kpo atsɔɔ adesai fɛɛ yɛ emuu ni ayeee ni akɛfɔ amɛ lɛ hewɔ. Adesa weku lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi komɛi ebote esha mli vii fo mɛi krokomɛi ni amɛkpiliŋ yɛ amɛsu kɛ baŋ ni ejaaa lɛ mli yɛ kojomɔ ni akojooo amɛ yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ hewɔ. Nɔ ni amɛdɔ kɛ feemɔ ji jalɛsane ni ayeee. Ewaaa kwraa akɛ aaana bɔni eeewa eha efɔŋ feelɔi ni tamɔ nɛkɛ ákɛ amɛaakase jalɛ kɛ jalɛsaneyeli yɛ be mli ni mɛi fɛɛ ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ po miiye jalɛsane ni aajie ŋwɛi duromɔ kpo aatsɔɔ amɛ kɛmiitsɔ Maŋtsɛ Yesu Kristo nɔ lɛ. Yɛ yelikɛbuamɔ ni akɛbaaha amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛfee nɔ ni ejaaa. Amɛbasumɔŋ akɛ amɛaakwɛ Yehowa agbojee lɛ akɛ Mlahalɔ ni ja aloo ni amɛaakwɛ bɔni E-tɛ ni efolɔ eshwie shi kɛha shihilɛ lɛ ja ha lɛ. Shishitoo mlai ni bɔfo Petro kɛmamɔ shi yɛ amɛhe lɛ sa jogbaŋŋ:

53 “Ejaakɛ be ni abaaje kojomɔ shishi kɛjɛ Nyɔŋmɔ we lɛ eshɛ eta; shi kɛ wɔnɔ tsutsu ejɛ lɛ, mɛi ni booo Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ toi lɛ, te amɛnaagbee aaafee tɛɛŋ? Ni kɛ́ ekpakpa aaafee dani aaahere jalɔ yiwala lɛ, mɔ ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei kɛ eshafeelɔ lɛ, nɛgbɛ amɛbaadamɔ?”​—1 Pet. 4:​17, 18.

54. Ani esa akɛ abaa mɛi ni nine shɛɔ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ nɔ yakatswaa ni amɛlaajeɔ eyiŋtoo lɛ ayi kɛyashi Kojomɔ Gbi Iɛ naagbee, ni mɛni hewɔ?

54 Gbɔmɛi ni amɛnine shɛɔ Nyɔŋmɔ “duromɔ” nɔ yaka yɛ “jalɛ shikpɔŋ” lɛ nɔ ni amɛlaajeɔ yiŋtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli ni yɔɔ sɛɛ lɛ, ni amɛfeɔ amɛhe mɛi ni tsakeee amɛtsui lɛ, ehe ehiaaa ni abaa amɛyi kɛyashi afii akpe lɛ naagbee dani akpata amɛhiɛ kɛ mɛi ni naanɔ wala esaaa amɛ yɛ Paradeiso ni áku sɛɛ akɛba ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ nɔ. Mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ akɛ ekojo shikpɔŋ ni ayɔɔ nɔ lɛ yɛ jalɛ naa lɛ baakpata amɛhiɛ, ni enɛ etsɔɔɔ akɛ ayeee amɛ sane yɛ jalɛ naa. Aŋmaaa mɛnɛɛmɛi agbɛi yɛ “wala wolo lɛ mli,” ni yɛ enɛ hewɔ lɛ sɛɛnamɔ ko bɛ amɛhe akɛ ja akɛ amɛ wo “gbele ni ji enyɔ” lɛ ni “la kpaakpo” lɛ fee ehe mfoniri ni kɛ naanɔ hiɛkpatamɔ kwraa baa lɛ mli. (Kpoj. 20:​14, 15) Belɛ kwɛ bɔni nilee kɛ jwɛŋmɔ yɔɔ mli akɛ aaafee toiboo bianɛ aha “Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ,” ni akase suɔmɔ kɛha jalɛnifeemɔ yɛ Kojomɔ Gbi ni baa lɛ hewɔ!

September Daa Gbi Ŋmalɛ

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje