Namɛi Ni?
YEHOWA ODASEFOI yɛ he miishɛɛ waa akɛ ooole amɛ jogbaŋŋ. Ekolɛ okɛ amɛ ekpe ákɛ akutsoŋbii kɛ nanemɛi nitsulɔi, aloo yɛ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi krokomɛi amli dã. Ekolɛ ona amɛ yɛ gbɛjegbɛ he ní amɛkɛ amɛwoji tɛtrɛbii lɛ miiha mɛi ni hoɔ kɛyaa kɛbaa lɛ. Aloo ekolɛ okɛ amɛ egba sane kuku yɛ oshinaa naa pɛŋ.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa Odasefoi yɛ bo diɛŋtsɛ kɛ ohilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ waa. Amɛmiitao ní amɛtsɔmɔ onanemɛi, ní amɛgba bo nibii babaoo ní kɔɔ amɛ diɛŋtsɛ, amɛhemɔkɛyelii, amɛ gbɛjianɔtoo lɛ, kɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhaa gbɔmɛi kɛ je lɛ ní wɔ fɛɛ wɔyɔɔ mli lɛ he amɛhaa lɛ he saji. Amɛfee wolo bibioo nɛɛ amɛha bo, bɔni afee ní amɛnyɛ amɛtsu enɛ he nii.
Yehowa Odasefoi tamɔ mɛi krokomɛi fɛɛ, yɛ gbɛ̀i babaoo nɔ. Amɛyɛ daa gbi naagbai—shika gbɛfaŋ, heloonaa, kɛ henumɔŋ naagbai. Bei komɛi lɛ amɛtɔ̃ɔ, ejaakɛ amɛyeee emuu, ni amɛnáaa mumɔ naa kudɔmɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni amɛjeee mɛi ní tɔ̃ɔɔ. Shi amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakase nii kɛjɛ amɛniiashikpamɔi amli, ni amɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ kaseɔ Biblia lɛ koni amɛnyɛ amɛfee tsakemɔi ní he hiaa lɛ. Amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛtsu henɔjɔɔmɔ nɛɛ he nii. Amɛtaoɔ gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ŋɔɔ yɛ amɛnifeemɔi fɛɛ mli.
Eji nɔ ko ni he hiaa amɛ waa diɛŋtsɛ akɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ aaadamɔ Biblia lɛ nɔ, shi jeee adesai asusumɔi ní akaa yiŋ atsɔɔ loo jamɔ mli hemɔkɛyeli jajemɔi anɔ. Amɛnuɔ he taakɛ bɔfo Paulo nu he beni ejɛ mumɔ mli ewie akɛ: “Ha ana Nyɔŋmɔ akɛ anɔkwafo, shi kɛlɛ ana gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ akɛ amalelɔ” lɛ. (Romabii 3:4, New World Translationa) Kɛ́ eba lɛ akɛ aawie tsɔɔmɔi ní atsɔɔ ákɛ eji Biblia mli anɔkwale lɛ he lɛ, Odasefoi lɛ kpɛlɛɔ gbɛ ní Beroiabii lɛ kɔ beni amɛnu bɔfo Paulo shiɛmɔ lɛ he lɛ nɔ waa diɛŋtsɛ: “Amɛjɛ amɛyitsoŋ amɛmɔ wiemɔ lɛ mli, ni daa amɛkpaa ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:11) Yehowa Odasefoi heɔ yeɔ akɛ esa akɛ aha jamɔ mli tsɔɔmɔi fɛɛ atsɔ kaa ni ji Ŋmalɛi ní jɛ mumɔŋ lɛ ní esa akɛ ekɛkpã gbee nɛɛ mli, ekɔɔɔ he eko akɛ amɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔ lɛ aloo mɔ kroko tsɔɔ nakai. Amɛmiifɔ̃ bo nine—amɛmiiwo bo hewalɛ —ní ofee enɛ yɛ okɛ amɛ sanegbaai amli.
Anaa faŋŋ kɛjɛɔ enɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi heɔ Biblia lɛ amɛyeɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. Amɛbuɔ emli woji 66 lɛ akɛ ejɛ mumɔŋ ni amɛja yɛ yinɔsane naa hu. Amɛtsɛɔ nɔ ni mɛi fɔɔ lɛ tsɛmɔ ákɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ akɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ, ni amɛtsɛɔ Kpaŋmɔ Momo lɛ hu akɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ. Amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ enyɔ lɛ fɛɛ, ni ji Hela kɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ fɛɛ nɔ, ni amɛkpɛlɛɔ eshishinumɔ nɔ taakɛ aŋma lɛ pɛpɛɛpɛ, ja hei ní eyɔɔ faŋŋ akɛ wiemɔi ní akɛtsu nii loo shihilɛi ní awieɔ he lɛ tsɔɔ akɛ eji mfonirifeemɔŋ nɔ̃. Amɛnuɔ shishi akɛ Biblia lɛ mli gbalɛi lɛ amli babaoo eba mli, ekrokomɛi miiba mli amrɔ nɛɛ, ni ekrokomɛi yɛ lolo ní miimɛ amɛmlibaa yɛ wɔsɛɛ be mli.
AMƐGBƐI
Yehowa Odasefoi? Hɛɛ, nakai ji bɔ ni amɛtsɛɔ amɛhe. Eji gbɛi ní tsɔɔ mɛi ní amɛji, ní tsɔɔ akɛ amɛyeɔ Yehowa, kɛ e-Nyɔŋmɔyeli lɛ, kɛ eyiŋtoi ahe odase. “Nyɔŋmɔ,” “Nuntsɔ,” kɛ “Bɔlɔ”—taakɛ “Maŋ Nɔkwɛlɔ,” “Maŋtsɛ,” kɛ “Tatsɛ Nukpa” ji lɛ—ji sabalai, ni abaanyɛ akɛtsu nii kɛha gbɔmɛi srɔtoi babaoo. Shi “Yehowa” ji gbɛi diɛŋtsɛ, ni ekɔɔ Nyɔŋmɔ ofe lɛ ni ji jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ he. Atsɔɔ enɛ faŋŋ yɛ Lala 83:19, taakɛ King James Biblia shishitsɔɔmɔ ni ji Ga Biblia lɛ eŋma lɛ, akɛ: “Koni amɛná amɛle akɛ bo, ní okome too ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!”
Gbɛi ni ji Yehowa (loo Yahweh, taakɛ Roma Katolik Jerusalem Bible lɛ kɛ woloŋlelɔi komɛi sumɔɔ ní amɛtsɛ lɛ lɛ) jeɔ kpo aaafee shii 7,000 yɛ shishijee Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Bibliai babaoo eŋmaaa lɛ nakai, shi moŋ amɛkɛ “Nyɔŋmɔ” loo “Nuntsɔ” yeɔ gbɛi lɛ najiaŋ. Shi kɛlɛ, yɛ Bibliai nɛɛ amli po lɛ, bei pii lɛ, anyɛɔ anaa hei ni shishijee Hebri ŋmalɛ lɛ kɛ gbɛi Yehowa lɛ tsu nii yɛ ejaakɛ aŋmalaa wiemɔi ní akɛyeɔ gbɛi lɛ najiaŋ yɛ nɛkɛ hei nɛɛ kɛ niŋmaa okadii wuji kɛ bibii, tamɔ akɛ: NYƆŊMƆ, NUNTSƆ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi babaoo kɛ gbɛi Yehowa loo gbɛi Yahweh lɛ tsuɔ nii. No hewɔ lɛ, New World Translation lɛ kaneɔ yɛ Yesaia 42:8 lɛ akɛ, “Mi ji Yehowa. Migbɛi ji no.”
Ŋmalɛ mli sane ní Yehowa Odasefoi damɔ nɔ amɛhala amɛgbɛi lɛ yɛ Yesaia yitso 43 lɛ mli. Anaa je lɛŋ shihilɛ yɛ jɛmɛ akɛ etamɔ nifeemɔ ko ní miiya nɔ yɛ kojomɔhe: Aafɔ̃ jeŋmaji lɛ anyɔŋmɔi lɛ anine ní amɛkɛ amɛ odasefoi aba ní amɛbaye amɛwiemɔi ní amɛkɛɔ akɛ eji anɔkwale lɛ ahe odase, aloo ní amɛbo odasefoi ní damɔ shi kɛha Yehowa lɛ toi ní amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Yehowa jaje etsɔɔ ewebii lɛ yɛ jɛmɛ akɛ: “Nyɛ ji midasefoi, Yehowa kɛɛ, kɛ mitsulɔ ní mihala; koni nyɛle ní nyɛhe mi nyɛye, ní nyɛnu shishi akɛ mi nɔŋŋ ni: ashɔ̃ko Nyɔŋmɔ ko kɛtsɔko mihiɛ, ni eko eko baŋ yɛ misɛɛ. Mi, mi diɛŋtsɛ, ji Yehowa lɛ; ni misɛɛ lɛ yiwalaherelɔ ko bɛ.”—Yesaia 43:10, 11, American Standard Version.
Yehowa Nyɔŋmɔ ná odasefoi yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ afii akpei abɔ ní ho dani afɔ́ Yesu lɛ mli. Beni Hebribii yitso 11 lɛ etsĩ nakai hii ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ ateŋ mɛi komɛi atã sɛɛ lɛ, Hebribii 12:1 lɛ kɛɔ akɛ: “No hewɔ lɛ agbɛnɛ wɔ hu, gbii abɔ ni wɔyɔɔ odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ní wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni kã wɔhiɛ lɛ.” Yesu wie yɛ Pontio Pilato hiɛ akɛ: “Mi lɛ, enɛ hewɔ afɔ́ mi ni enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.” Atsɛɔ lɛ akɛ “odasefonyo anɔkwafo lɛ kɛ anɔkwayelɔ lɛ.” (Yohane 18:37; Kpojiemɔ 3:14) Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kɛ́ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ná ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaaná hewalɛ ni nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 1:8.
Enɛ hewɔ lɛ, gbɔmɛi aaashɛ 6,000,000 ní jajeɔ Yehowa Maŋtsɛyeli ní Kristo Yesu yeɔ nɔ lɛ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ yɛ shikpɔji ní fa fe 230 nɔ ŋmɛnɛ lɛ nuɔ he akɛ amɛtsɛɔ amɛhe yɛ gbɛ ní ja nɔ akɛ Yehowa Odasefoi.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Biblia ŋmalɛi ní atsɛ yɛ wolo bibioo nɛɛ mli lɛ jɛ Ga Biblia lɛ mli, ja hei ni atsɔɔ yɛ akɛ ejɛ hei krokomɛi pɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
Amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]
Gbɛi lɛ, taakɛ ekɔɔ kojomɔhe nifeemɔ ko he ehaa
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]
Odasefoi aaashɛ 6,000,000 yɛ shikpɔji ní fa fe 230 nɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]
Amɛyɛ ohe miishɛɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
Nyɔŋmɔ gbɛi diɛŋtsɛ yɛ blema Hebri wiemɔ mli