Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • od yitso 14 bf. 141-156
  • Bɔ Ni Wɔbaafee Wɔhã Toiŋjɔlɛ Ahi Asafo Lɛ Mli Ni Ehe Atse Hu

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ Ni Wɔbaafee Wɔhã Toiŋjɔlɛ Ahi Asafo Lɛ Mli Ni Ehe Atse Hu
  • Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • BÉI BIBII ASAAMƆ
  • BƆ NI WƆBAAFEE WƆKƐ ŊMALƐ NAA ŊAAWOO NI SA AHÃ
  • MƐI NI ENYIƐƐƐ YƐ GBƐJIANƆTOO NAA LƐ AKADIMƆ
  • EFƆŊ NI YƆƆ HIƐDƆƆ KOMƐI AJAJEMƆ
  • BƆ NI ATSUƆ EFƆŊFEEMƆ NI YƆƆ HIƐDƆƆ HE NII
  • JAJEMƆ HE ADAFITSWAA
  • KƐ́ AKPƐ MLI AKƐ ABAASHWIE MƆ LƐ
  • SHWIEMƆ HE ADAFITSWAA
  • ASAFO LƐ NI AKƐFOƆ TAKO MLI
  • BƆ NI AFEƆ AHEƆ MƆ KO KƐBAA ASAFO LƐ MLI EKOŊŊ
  • MƆ KO NI AHE LƐ KƐBA ASAFO LƐ MLI EKOŊŊ LƐ HE ADAFITSWAA
  • SAJI NI KƆƆ GBƐKƐBII NI ABAPTISI AMƐ LƐ AHE
  • KƐ́ MƐI NI EFEE EFƆŊ LƐ JI SHIƐLƆI NI ABAPTISIKO AMƐ
  • YEHOWA JƆƆ TOIŊJƆLƐ KƐ HETSEMƆ MLI NI AJƐƆ AJÁA LƐ LƐ NƆ
  • Tsuitsakemɔ Ni Kɛ Mɔ Yaa Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ Ekoŋŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
  • Kpɛlɛmɔ Yehowa Tsɔsemɔ Nɔ Daa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Bɔ Ni Asafoŋ Onukpai Lɛ Hãa Mɛi Ni Efee Esha Lɛ Naa Akɛ Amɛsumɔɔ Amɛ Ni Amɛnaa Mɔbɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • Mɛi Krokomɛi ni Aaaye Abua Amɛ Koni Amɛja Nyɔŋmɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii
od yitso 14 bf. 141-156

YITSO 14

Bɔ Ni Wɔbaafee Wɔhã Toiŋjɔlɛ Ahi Asafo Lɛ Mli Ni Ehe Atse Hu

DAA afi lɛ, mɛi akpekpei abɔ keɔ yuu kɛbaa Yehowa shĩa lɛ koni amɛkɛ jamɔ krɔŋŋ abahã lɛ, ni enɛ hãa Biblia mli gbalɛ baa mli. (Mika 4:1, 2) Kɛ́ wɔhere mɛi nɛɛ atuu kɛba “Nyɔŋmɔ asafo lɛ” mli lɛ, wɔnáa miishɛɛ naakpa! (Bɔf. 20:28) Amɛhiɛ sɔɔ hegbɛ ni amɛná akɛ amɛkɛ wɔ baafee ekome kɛsɔmɔ Yehowa, ni amɛná shihilɛ ni he tse ni hãa mɔ náa toiŋjɔlɛ ni wɔnáa mli ŋɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni sa ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔhã toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli ni ehe atse hu.​—Lala 119:105; Zak. 4:6.

2 Be ni wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii lɛ, belɛ wɔmiiwo “subaŋ hee lɛ” ji no. (Kol. 3:10) Wɔhiɛɛɛ béi bibii kɛ naataamɔi amli. Akɛni wɔhãa Yehowa susumɔi kudɔɔ wɔ hewɔ lɛ, wɔhãaa nibii ni kɛ mligbalamɔi baa yɛ je lɛŋ lɛ aná wɔnɔ hewalɛ, ni wɔfeɔ ekome kɛtsuɔ nii akɛ nyɛmimɛi yɛ je lɛŋ fɛɛ.​—Bɔf. 10:34, 35.

3 Kɛ̃lɛ, yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, naagbai komɛi baa ni baanyɛ afite toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Mɛni kɛ naagbai nɛɛ baa? Bei pii lɛ, ejɛɔ Biblia mli shishitoo mlai ni akɛtsuuu nii. Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔwu wɔshi eshafeemɔ sui ni yɔɔ wɔhe lɛ. Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko bɛ ni tɔ̃ɔɔ. (1 Yoh. 1:10) Wɔteŋ mɔ ko baanyɛ akɔ gbɛ fɔŋ ko ni baanyɛ ekɛ jeŋba gbonyo loo jamɔŋ nifeemɔ ko ni he tseee aba asafo lɛ mli. Wɔbaanyɛ wɔwie loo wɔfee nɔ ko ni wɔsusuuu he jogbaŋŋ kɛgba mɔ ko naa, aloo nɔ ko ni mɔ ko baawie loo ebaafee lɛ baanyɛ atɔ̃tɔ wɔnane. (Rom. 3:23) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsu he nii?

4 Akɛni Yehowa sumɔɔ wɔ hewɔ lɛ, ekuuu ehiɛ eshwieee shihilɛi nɛɛ anɔ. E-Wiemɔ lɛ tsɔɔ wɔ nɔ ni esa akɛ wɔfee kɛ́ naagbai te shi. Asafoŋ onukpai ni ji mumɔŋ tookwɛlɔi lɛ jɛɔ suɔmɔ mli amɛyeɔ amɛbuaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Kɛ́ wɔkɛ ŋaawoi ni amɛjɛɔ Ŋmalɛ lɛ mli amɛkɛhãa wɔ lɛ tsu nii lɛ, toiŋjɔlɛ baahi wɔ kɛ mɛi ateŋ ni Yehowa baakpɛlɛ wɔnɔ. Kɛ́ amɛtsɔse wɔ loo amɛjaje wɔ yɛ efɔŋ ko ni wɔfee lɛ hewɔ lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ miitsɔ jajemɔ ni tamɔ nakai lɛ nɔ eejie suɔmɔ kpo eetsɔɔ wɔ.​—Abɛi 3:11, 12; Heb. 12:6.

BÉI BIBII ASAAMƆ

5 Bei komɛi lɛ, béi loo naataamɔi bibii teɔ shi yɛ asafoŋbii lɛ ateŋ. Esa akɛ wɔjɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ mli wɔsaa béi loo naataamɔi nɛɛ oya. (Efe. 4:26; Fip. 2:2-4; Kol. 3:12-14) Bɔfo Petro wo wɔ ŋaa akɛ, ‘wɔsumɔsumɔɔ wɔhe kɛ suɔmɔ ni mli wa, ejaakɛ suɔmɔ haa eshai babaoo anɔ.’ (1 Pet. 4:8) Bei pii lɛ, kɛ́ okɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii lɛ, obaanyɛ osaa naagbai ni teɔ shi yɛ okɛ onyɛmi Kristofonyo ko teŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo.” (Yak. 3:2) Kɛ́ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ Mateo 7:12 lɛ tsu nii ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔtaoɔ akɛ mɛi afee ahã wɔ lɛ wɔhã amɛ lɛ, ewaaa akɛ wɔkɛ tɔmɔi bibii baake ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ.​—Mat. 6:14, 15.

6 Kɛ́ oyɔse akɛ nɔ ko ni owie loo ofee lɛ egba mɔ ko naa lɛ, bo tsutsu bɔɔ mɔdɛŋ ni osaa okɛ mɔ lɛ teŋ amrɔ nɔŋŋ. Kaimɔ akɛ, nɔ ni eba lɛ saa okɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ hu he. Yesu wo ekaselɔi lɛ ŋaa akɛ: “Kɛ́ okɛ onikeenii miiba afɔleshaa latɛ lɛ he ni okai yɛ jɛmɛ akɛ onyɛmi kɛ bo yɛ sane ko lɛ, shi onikeenii lɛ yɛ jɛmɛ, yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ, ni oya. Klɛŋklɛŋ lɛ, okɛ onyɛmi lɛ ayasaa, ni oku osɛɛ oba, ni okɛ onikeenii lɛ abahã.” (Mat. 5:23, 24) Ekolɛ niiashishinumɔ ko eyabaaa. Kɛ́ nakai ni lɛ, nyɛjɛa nyɛtsui krɔŋŋ mli nyɛgbaa he sane. Kɛ́ asafoŋbii lɛ fɛɛ jɛɔ tsui krɔŋŋ mli amɛkɛ amɛhe gbaa sane lɛ, ehãŋ amɛná susumɔi ni ejaaa yɛ amɛnyɛmimɛi ahe, ni ehãa wɔsaa naagbai ni teɔ shi yɛ wɔteŋ akɛni wɔyeee emuu lɛ hewɔ.

BƆ NI WƆBAAFEE WƆKƐ ŊMALƐ NAA ŊAAWOO NI SA AHÃ

7 Bei komɛi lɛ, ehe bahiaa ni nɔkwɛlɔi awo mɔ ko ŋaa kɛjaje mɔ lɛ susumɔ. Jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Bɔfo Paulo kɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Galatia lɛ yɛ wolo ko ni eŋma emaje amɛ lɛ mli akɛ: “Nyɛmimɛi, kɛji mɔ ko kɔ gbɛ ko ni ejaaa ní eleee po lɛ, nyɛ mɛi ni mumɔ lɛ tsɔɔ nyɛ gbɛ lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛjajea nakai mɔ lɛ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli.”​—Gal. 6:1.

8 Kɛ́ nɔkwɛlɔi lɛ kwɛ tooku lɛ jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ abu asafoŋbii lɛ ahe kɛjɛ nibii babaoo ni baanyɛ afite amɛhemɔkɛyeli lɛ ahe, ni ekolɛ naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ eteŋ shi yɛ asafo lɛ mli. Asafoŋ onukpai bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛsɔmɔ asafoŋbii lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa tsɔ Yesaia nɔ ewo shi lɛ pɛpɛɛpɛ. Yehowa wie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ baatsɔ tamɔ teemɔhe be ni kɔɔyɔɔ miitswa, abobaahe be ni nugbɔ miinɛ, tamɔ fai ni hoɔ yɛ shikpɔŋ ni nu bɛ nɔ lɛ nɔ, tamɔ hɔɔŋ ni tɛsaa agbo hãa yɛ shikpɔŋ gbiŋ nɔ.”​—Yes. 32:2.

MƐI NI ENYIƐƐƐ YƐ GBƐJIANƆTOO NAA LƐ AKADIMƆ

9 Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ mɛi komɛi ni baanyɛ aná asafoŋbii lɛ anɔ hewalɛ gbonyo lɛ ahe. Paulo kɛɛ akɛ: “Wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi miihã nyɛ . . . akɛ nyɛtsia nyɛhe kɛjea nyɛmi fɛɛ nyɛmi ni enyiɛɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa, ni agbɛnɛ hu enyiɛɛɛ yɛ kusum ni nyɛná kɛjɛ wɔdɛŋ lɛ naa lɛ he.” Egbála nɔ ni eŋma lɛ mli akɛ: “Kɛ́ mɔ ko booo wɔwiemɔ ni yɔɔ wolo nɛɛ mli lɛ toi lɛ, nyɛyaa nɔ nyɛkadia mɔ nɛɛ, ni nyɛkɛ lɛ akpaa bɔɔ, koni ehiɛ agbo. Shi nyɛkabua lɛ akɛ henyɛlɔ, shi moŋ nyɛyaa nɔ nyɛwiea nyɛtsɔa lɛ akɛ nyɛmi.”​—2 Tes. 3:6, 14, 15.

10 Bei komɛi lɛ, mɔ ko baaku ehiɛ efɔ̃ gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhãa Kristofoi lɛ nɔ kwraa, eyɛ mli akɛ efeko efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni baanyɛ ahã ashwie lɛ kɛje asafo lɛ mli. Ekolɛ mɔ nɛɛ feɔ anihao waa fe nine, loo ewieɔ nii ahe nyanyaanya, loo efeɔ fɔ̃ waa. Ekolɛ ‘ekɛ ehe woɔ saji ni kɔɔɔ ehe eko lɛ amli.’ (2 Tes. 3:11) Aloo etsɔɔ ŋaa koni eye mɛi ahe nii, loo ekɛ ehe woɔ hiɛtserɛjiemɔ ni eyɛ faŋŋ akɛ esaaa lɛ mli. Ejeŋba nɛɛ tsɔɔ akɛ enyiɛɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa ni eyɛ hiɛdɔɔ bɔ ni baahã awie asafo lɛ he efɔŋ, ni kɛfata he lɛ ebaanyɛ etsɛŋe Kristofoi krokomɛi.

11 Klɛŋklɛŋ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baajɛ Biblia lɛ mli amɛwo mɔ ni enyiɛɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa lɛ ŋaa kɛye abua lɛ. Shi kɛ́ awie atsɔɔ lɛ shii abɔ ni fɛɛ sɛɛ lɛ ekuɔ ehiɛ eshwieɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ akpɛ mli akɛ ahã kɔkɔbɔɔ wiemɔ yɛ asafo lɛ mli. Onukpai lɛ baajɛ sɛɛyoomɔ mli amɛkwɛ kɛji shihilɛ lɛ yɛ hiɛdɔɔ ni eegba mɛi krokomɛi anaa, ni no hewɔ lɛ ebaabi ni ahã kɔkɔbɔɔ wiemɔ. Wielɔ lɛ baawo ŋaa ni sa yɛ jeŋba ni tsɔɔ akɛ anyiɛɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa lɛ he, shi etsĩŋ mɔ ni enyiɛɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa lɛ gbɛ́i tã yɛ wiemɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, mɛi ni le shihilɛ ni awie he yɛ wiemɔ lɛ mli lɛ baakwɛ jogbaŋŋ koni amɛkɛ mɔ lɛ akabɔ, eyɛ mli akɛ amɛbaaya nɔ amɛkɛ lɛ abɔ yɛ jamɔŋ nifeemɔi amli ni ‘amɛwie amɛtsɔɔ lɛ akɛ nyɛmi.’

12 Ekolɛ, gbɛ ni yɔɔ shiŋŋ ni Kristofoi anɔkwafoi lɛ baakɔ lɛ baaye abua mɔ ni enyiɛɛɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa lɛ koni ehiɛ agbo yɛ gbɛ ni ekɔ lɛ he, ni no atsirɛ lɛ ni etsake. Kɛ́ ebafee faŋŋ akɛ mɔ lɛ miinyiɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa agbɛnɛ lɛ, esaaa akɛ akɛ lɛ yeɔ akɛ mɔ ni akadi lɛ dɔŋŋ.

EFƆŊ NI YƆƆ HIƐDƆƆ KOMƐI AJAJEMƆ

13 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie tɔmɔi anɔ ni wɔkɛke lɛ, no etsɔɔɔ akɛ kɛ́ mɛi fee efɔŋ lɛ, egbaaa wɔnaa, loo wɔkpɛlɛɔ nɔ. Jeee efɔŋ fɛɛ efɔŋ abaanyɛ akpa atere emuu ni wɔyeee lɛ; ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ anɔ. (3 Mo. 19:17; Lala 141:5) Mla kpaŋmɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ, eshai komɛi yɛ hiɛdɔɔ fe ekrokomɛi, ni nakai nɔŋŋ hu eji yɛ Kristofoi asafo lɛ mli.​—1 Yoh. 5:16, 17.

14 Yesu tsɔɔ gbɛ pɔtɛɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ atsu naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni teɔ shi yɛ nyɛmimɛi Kristofoi ateŋ lɛ he nii. Kadimɔ gbɛi ni ewie he lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ onyɛmi fee esha ko lɛ, [1] yaa ni oyatsɔɔ lɛ etɔmɔ lɛ, okɛ lɛ yi enyɔ lɛ pɛ. Kɛ́ ebo bo toi lɛ, no lɛ onine eshɛ onyɛmi lɛ nɔ. Shi kɛ́ ebooo toi lɛ, [2] okɛ mɔ kome loo mɛi enyɔ afata ohe koni yɛ odasefoi enyɔ loo etɛ awiemɔ naa lɛ, sane fɛɛ sane ama shi. Shi kɛ́ ebooo amɛ toi lɛ, [3] kɛɛmɔ asafo lɛ. Kɛ́ ebooo asafo lɛ hu toi lɛ, buu lɛ tamɔ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ mɔ ko, kɛ toohelɔ.”​—Mat. 18:15-17.

15 Yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu gba yɛ sane nɛɛ sɛɛ ni aŋma yɛ Mateo 18:23-35 lɛ hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni eshai ni awie he yɛ Mateo 18:15-17 lɛ ateŋ ekome kɔɔ mɛi anibii loo shika saji ahe, tamɔ shika ni ayafa ni awooo, loo shishiumɔ he. Aloo ebaanyɛ efee heguɔgbee, ni ji nɔ ko ni baanyɛ afite mɔ ko gbɛ́i waa lɛ.

16 Kɛ́ oyɛ nɔmimaa akɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli efee esha ni tamɔ nɛkɛ eshi bo lɛ, kaaye ohe oyai otee onukpai lɛ aŋɔɔ oyabi ni amɛye osane amɛhã bo. Tamɔ bɔ ni Yesu wo ŋaa lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, yaa ni okɛ mɔ ni etɔ̃ onɔ lɛ ayawie. Bɔɔ mɔdɛŋ ni osaa sane lɛ yɛ nyɛyi enyɔ lɛ pɛ teŋ ni okɛ mɔ kroko akaba mli. Hã ehi ojwɛŋmɔŋ akɛ Yesu ekɛɛɛ akɛ ‘yaa shi kome pɛ ni oyatsɔɔ lɛ etɔmɔ lɛ.’ No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ tɔmɔ lɛ nɔ ni ebiii ni okɛke lɛ lɛ, ebaahi akɛ oyana lɛ ekoŋŋ sɛɛ mli. Kɛ́ asaa sane lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, mɔ ni tɔ̃ lɛ hiɛ baasɔ bo waa akɛ ohãko mɛi krokomɛi ale efɔŋ ni efee lɛ loo ogbeko ehe guɔ yɛ asafo lɛ mli. Ni no baahã ‘onine ashɛ onyɛmi lɛ nɔ.’

17 Kɛ́ mɔ ni etɔ̃ lɛ kpɛlɛ etɔmɔ lɛ nɔ, ebi ni okɛke lɛ, ni efee nibii ni he hiaa kɛjaje efɔŋ lɛ, ehe ehiaaa ni ogbala sane lɛ mli dɔŋŋ. Eyɛ mli akɛ efɔŋ ni efee lɛ yɛ hiɛdɔɔ moŋ, shi abaanyɛ ajaje tɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ yɛ mɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ pɛ ateŋ.

18 Kɛ́ otee onyɛmi lɛ ŋɔɔ oyatsɔɔ lɛ etɔmɔ “okɛ lɛ yi enyɔ lɛ pɛ” ni ekpɛlɛɛɛ etɔmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ, tamɔ bɔ ni Yesu kɛɛ lɛ, “okɛ mɔ kome loo mɛi enyɔ afata ohe” ni okɛ onyɛmi lɛ ayawie ekoŋŋ. Esa akɛ efee oti ni ma mɛi ni baafata ohe lɛ hu ahiɛ akɛ onine ashɛ onyɛmi lɛ nɔ ekoŋŋ. Kɛ́ ebaahi lɛ, esa akɛ amɛfee mɛi ni ye efɔŋ ni okɛɛ onyɛmi lɛ efee lɛ he odase. Shi kɛ́ mɔ ko mɔ ko yeee efɔŋ lɛ he odase lɛ, no lɛ, obaanyɛ ohã mɔ kome loo mɛi enyɔ aye sanegbaa ni baaya nɔ yɛ nyɛteŋ lɛ he odase. Ekolɛ amɛyɛ niiashikpamɔ yɛ sane lɛ he ni amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ kɛji nɔ ni tee nɔ lɛ ji efɔŋ lɛɛlɛŋ. Kɛ́ ohala asafoŋ onukpai komɛi koni amɛyaye odase lɛ, amɛdamɔɔɔ asafo lɛ najiaŋ, ejaakɛ jeee onukpai akuu lɛ ni hala amɛ.

19 Kɛ́ otee eŋɔɔ shii abɔ​—okɛ lɛ yi enyɔ lɛ pɛ yawie ni okɛ mɔ kome loo mɛi enyɔ fata ohe ni nyɛtee eŋɔɔ​—ni fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛnyɛɛɛ nyɛtsu sane lɛ he nii, ni osusuɔ akɛ onyɛŋ oku ohiɛ ofɔ̃ nɔ lɛ, no lɛ, esa akɛ oyabɔ nɔkwɛlɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ amaniɛ. Kaimɔ akɛ oti ni ma amɛhiɛ ji, ni amɛbaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi, ni agbɛnɛ hu, amɛhã ehe atse. Kɛ́ oyabɔ onukpai lɛ amaniɛ lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ obaashi sane lɛ ohã amɛ ni okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ. Kaaŋmɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni mɔ ko nifeemɔ tɔ̃tɔ onane loo ehã miishɛɛ ni okɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ nɔ gbɔ.​—Lala 119:165.

20 Nɔkwɛlɔi ni kwɛɔ tooku lɛ nɔ lɛ baatao sane lɛ mli. Kɛ́ efee faŋŋ akɛ mɔ lɛ efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ eshi bo lɛɛlɛŋ ni etsakeee etsui ni esumɔɔɔ ni efee nibii ni sa kɛjaje tɔmɔ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni nɔkwɛlɔi ajinafoi akuu ashwie efɔŋfeelɔ lɛ kɛje asafo lɛ mli. Amɛkɛ nakai feemɔ buɔ tooku lɛ he ni amɛhãa asafo lɛ he tseɔ.​—Mat. 18:17.

BƆ NI ATSUƆ EFƆŊFEEMƆ NI YƆƆ HIƐDƆƆ HE NII

21 Efɔŋfeemɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ komɛi yɛ ni kɛ́ mɔ ko fee lɛ, mɔ ni atɔ̃ enɔ lɛ fai ni abaakpa lɛ kɛkɛ faaa. Efɔŋfeemɔi nɛɛ ekomɛi ji ajwamaŋbɔɔ, gbalafitemɔ, hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ, musubɔɔ, jamɔ kwamɔ, amagajamɔ, kɛ efɔŋfeemɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi. (1 Kor. 6:9, 10; Gal. 5:19-21) Akɛni efɔŋfeemɔi nɛɛ baanyɛ ekɛ jeŋba gbonyo kɛ jamɔŋ nifeemɔi ni he tseee aba asafo lɛ mli hewɔ lɛ, esa akɛ ahã asafoŋ onukpai lɛ ale ni amɛtsu he nii. (1 Kor. 5:6; Yak. 5:14, 15) Mɛi komɛi baanyɛ abajaje efɔŋ ko ni amɛfee lɛ amɛtsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ loo amɛbaababɔ onukpai lɛ efɔŋ ko ni amɛle akɛ mɛi komɛi efee lɛ he amaniɛ. (3 Mo. 5:1; Yak. 5:16) Ekɔɔɔ he eko gbɛ nɔ ni onukpai lɛ tsɔ amɛnu efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ko ni Odasefonyo ko ni abaptisi lɛ lɛ efee lɛ he klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, onukpai enyɔ baatao sane lɛ mli dã. Kɛ́ efee faŋŋ akɛ nɔ ni amɛnu lɛ yɛ mli ni odaseyeli yɛ ni tsɔɔ akɛ mɔ lɛ efee efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛɛlɛŋ lɛ, onukpai akuu lɛ baahala kɛ́ hooo lɛ onukpai etɛ akɛ saneyeli ajinafoi akuu koni amɛtsu sane lɛ he nii.

22 Asafoŋ onukpai hãa amɛhiɛ hiɔ tooku lɛ nɔ jogbaŋŋ koni amɛbu amɛhe kɛje nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ afite wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ he. Kɛfata he lɛ, amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ kɛjajeɔ mɔ ko ni etɔ̃ lɛ koni ehe awa lɛ ekoŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. (Yuda 21-23) Enɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni bɔfo Paulo kɛhã Timoteo lɛ kpãa gbee. Eŋma akɛ: “Mikɛ hiɛdɔɔ miifã bo yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu, mɔ ni baakojo hiɛkãalɔi kɛ gbohii lɛ ahiɛ, . . . Jajemɔ mɛi, kã hiɛ, wiemɔ otsɔɔ, yɛ tsuishitoo kɛ nitsɔɔmɔ he ŋaa fɛɛ mli.” (2 Tim. 4:1, 2) Ebiɔ ni aná be babaoo kɛtsu enɛ he nii, shi enɛ fata nii ni onukpai lɛ tsuɔ waa lɛ he. Asafoŋbii lɛ ahiɛ sɔɔ amɛmɔdɛŋbɔi lɛ ni amɛbuɔ amɛ akɛ “amɛsa woo toi enyɔ.”​—1 Tim. 5:17.

23 Be fɛɛ be ni ebaafee faŋŋ akɛ mɔ ko etɔ̃ lɛ, nɔ titri ni nɔkwɛlɔi lɛ feɔ ji, amɛyeɔ amɛbuaa efɔŋfeelɔ lɛ ni ehe awa lɛ ekoŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Kɛ́ mɔ lɛ etsake etsui lɛɛlɛŋ ni onukpai lɛ baanyɛ aye abua lɛ lɛ, kɛ́ amɛjaje lɛ yɛ teemɔŋ loo yɛ mɛi ni baye odase be ni ayeɔ sane lɛ ahiɛ lɛ, ebafeɔ tsɔsemɔ kɛhãa efɔŋfeelɔ lɛ, ni ehãa mɛi ni baye odase lɛ hu kwɛɔ amɛhe nɔ jogbaŋŋ. (2 Sam. 12:13; 1 Tim. 5:20) Be fɛɛ be ni saneyeli ajinafoi akuu baajaje mɔ ko lɛ, amɛtsĩɔ enaa yɛ nibii komɛi amli. Amɛkɛ nakai feemɔ yeɔ amɛbuaa efɔŋfeelɔ lɛ ni ‘ejajeɔ gbɛ ni enyiɛ nɔ lɛ.’ (Heb. 12:13) Be ni efeɔ faŋŋ akɛ mɔ lɛ he miiwa lɛ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ, fiofio lɛ ajieɔ naatsii lɛ.

JAJEMƆ HE ADAFITSWAA

24 Kɛ́ saneyeli ajinafoi akuu lɛ kpɛ mli akɛ mɔ lɛ etsake etsui shi ekolɛ abaaná ale sane lɛ yɛ asafo lɛ loo akutso lɛ mli, loo ebaabi ni asafoŋbii lɛ akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ efɔŋfeelɔ ni etsake etsui lɛ he lɛ, abaatswa he adafi kuku yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee lɛ shishi. Esa akɛ atswa adafi lɛ nɛkɛ: “Ajaje [ashimashi].”

KƐ́ AKPƐ MLI AKƐ ABAASHWIE MƆ LƐ

25 Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, akɛni efɔŋfeelɔ lɛ kpiliŋɔ etsui yɛ efɔŋ ni efee lɛ he hewɔ lɛ, yelikɛbuamɔ ni akɛhãa lɛ lɛ wooo yibii. Ekolɛ be ni saneyeli ajinafoi akuu lɛ kɛ lɛ ta shi lɛ, no mli lɛ ‘etsuko nitsumɔi ni sa tsuitsakemɔ’ bɔ ni sa. (Bɔf. 26:20) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, mɛni esa akɛ afee? Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli lɛ, ebaabi ni ashwie efɔŋfeelɔ ni tsakeko etsui lɛ kɛje asafo lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ aatsĩ lɛ gbɛ koni ekɛ Yehowa webii ni he tse lɛ akabɔ. Kɛ́ afee nakai lɛ, efɔŋfeelɔ lɛ su gbonyo lɛ náŋ asafo lɛ nɔ hewalɛ, ni no baahã asafo lɛ he aya nɔ atse yɛ jeŋba mli kɛ mumɔŋ koni akawie asafo lɛ he efɔŋ. (5 Mo. 21:20, 21; 22:23, 24) Be ni Paulo ná ele hiɛgbejianii ni mɔ ko ni yɔɔ Korinto asafo lɛ mli lɛ fee lɛ, ewie etsɔɔ asafoŋ onukpai lɛ akɛ ‘esa akɛ amɛkɛ nuu ni tamɔ nɛkɛ lɛ awo Satan dɛŋ koni ahere [asafo lɛ] mumɔ lɛ yiwala.’ (1 Kor. 5:5, 11-13) Paulo bɔ blema Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ni tse anɔkwale lɛ hiɛ atua ni ashwie amɛ lɛ hu he amaniɛ.​—1 Tim. 1:20.

26 Kɛ́ saneyeli ajinafoi akuu ko kpɛ mli akɛ esa akɛ ashwie efɔŋfeelɔ ko ni tsakeko etsui lɛ, esa akɛ amɛhã mɔ lɛ ale ni amɛhã Ŋmalɛ naa yiŋtoo loo yiŋtoi ahewɔ ni ashwieɔ lɛ lɛ afee lɛ faŋŋ. Kɛ́ saneyeli ajinafoi akuu lɛ hã ele yiŋ ni amɛkpɛ lɛ, amɛbaakɛɛ lɛ akɛ kɛ́ eheɔ eyeɔ akɛ amɛkojoko sane lɛ jogbaŋŋ ni eesumɔ ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ lɛ, esa akɛ eŋma wolo ni etsɔɔ yiŋtoi ahewɔ ni esumɔɔ ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ lɛ mli faŋŋ. Kɛ́ saneyeli ajinafoi akuu lɛ hã ele yiŋ ni amɛkpɛ lɛ, amɛbaahã lɛ gbii kpawo koni ekɛkpɛ eyiŋ kɛji ebaaŋma kɛbi ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ loo efeŋ nakai. Kɛ́ eŋma koni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ lɛ, onukpai akuu lɛ baahã kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ale, ni lɛ hu ebaahala asafoŋ onukpai ni sa koni amɛsɔmɔ akɛ ajinafoi akuu ni baakwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ. Kɛ́ nine shɛ wolo lɛ nɔ lɛ, ajinafoi akuu nɛɛ baabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛbaanyɛ koni amɛkwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ dani otsi aho. Kɛ́ efɔŋfeelɔ lɛ bi ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ lɛ, abaatsi eshwiemɔ lɛ he adafitswaa lɛ ato. Be ni amɛɔ lɛ, mɔ ni akɛɛ efee efɔŋ lɛ hãŋ saji ahetoo ni esɔleŋ yɛ kpeei ashishi, ni ahãŋ lɛ sɔɔmɔ hegbɛ krɛdɛɛ ko hu.

27 Ajɛɔ mlihilɛ mli ahãa mɔ ni akɛɛ efee efɔŋ lɛ hegbɛ koni ebi ni akwɛ sane lɛ mli ekoŋŋ ni ale nɔ ni gbaa enaa yɛ sane lɛ he. No hewɔ lɛ, kɛ́ efɔŋfeelɔ lɛ hiɛ kã he ni ekpoo akɛ ekɛ ajinafoi akuu lɛ baata shi, ni abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni abaanyɛ shi nine shɛɛɛ enɔ lɛ, esa akɛ atswa eshwiemɔ lɛ he adafi.

28 Kɛ́ efɔŋfeelɔ lɛ sumɔɔɔ ni akwɛɔ sane lɛ mli ekoŋŋ lɛ, saneyeli ajinafoi akuu lɛ baatsɔɔ lɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ etsake etsui kɛ nibii ni esa akɛ efee koni anyɛ ahe lɛ ekoŋŋ yɛ be ni sa mli. Enɛ baaye abua lɛ, ni etsɔɔ hu akɛ ajie mlihilɛ kpo atsɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ afee enɛ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ebaatsake ejeŋba koni yɛ be ni sa mli lɛ enyɛ eku esɛɛ kɛba Yehowa asafo lɛ mli.​—2 Kor. 2:6, 7.

SHWIEMƆ HE ADAFITSWAA

29 Kɛ́ ehe bahia ni ashwie efɔŋfeelɔ ko ni tsakeko etsui lɛ kɛje asafo lɛ mli lɛ, atswaa adafi kuku akɛ: “[Ashimashi] jeee Yehowa Odasefonyo dɔŋŋ.” Enɛ baahɛle asafoŋbii anɔkwafoi lɛ ashi koni amɛkɛ mɔ lɛ akpa bɔɔ.​—1 Kor. 5:11.

ASAFO LƐ NI AKƐFOƆ TAKO MLI

30 Kɛ́ akɛɛ Odasefonyo ko ni abaptisi lɛ lɛ “kɛ asafo lɛ efo tako mli” lɛ, etsɔɔ akɛ, mɔ lɛ eje gbɛ ewie akɛ esumɔɔɔ ni abuɔ lɛ loo aleɔ lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo dɔŋŋ, ni ekɛ no ekwa Kristofonyo ni eji lɛ. Aloo mɔ nɛɛ kɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ ekwa gbɛfaŋnɔ ni etsuɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ ehe eyadɔmɔ kuu ko ni Yehowa Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛni oti ni kuu lɛ tsuɔ he nii lɛ kɛ Biblia mli tsɔɔmɔi kpãaa gbee lɛ hewɔ.​—Yes. 2:4; Kpo. 19:17-21.

31 Bɔfo Yohane ŋma yɛ Kristofoi ni kwa amɛhemɔkɛyeli yɛ ebeiaŋ lɛ ahe akɛ: “Wɔteŋ amɛjɛ amɛtee, shi kɛ̃lɛ amɛjeee wɔteŋ mɛi komɛi; ejaakɛ wɔteŋ mɛi komɛi ji amɛ kulɛ amɛkɛ wɔ baaya nɔ ahi shi.”​—1 Yoh. 2:19.

32 Yɛ Yehowa hiɛ lɛ, esoro mɔ ni kɛ asafo lɛ efo tako mli lɛ kwraa yɛ Kristofonyo ni ekpa shiɛmɔyaa lɛ he. Mɔ ko kpaa shiɛmɔyaa akɛni ekolɛ ekaseee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa lɛ hewɔ, aloo akɛni ekolɛ ekɛ naagbai komɛi miikpe loo aawa lɛ yi ni no ehã ehiɛ edɔɔɔ Yehowa sɔɔmɔ he lɛ hewɔ. Asafoŋ onukpai kɛ nyɛmimɛi krokomɛi lɛ baaya nɔ aye abua Kristofonyo ni ekpa shiɛmɔyaa lɛ ni ehe awa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.​—Rom. 15:1; 1 Tes. 5:14; Heb. 12:12.

33 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ Kristofonyo ko kɛ asafo lɛ fo tako mli lɛ, atswaa he adafi kuku ahãa asafo lɛ akɛ: “[Ashimashi] jeee Yehowa Odasefonyo dɔŋŋ.” Akɛ mɔ nɛɛ yeɔ tamɔ bɔ ni akɛ mɔ ko ni ashwie lɛ lɛ yeɔ lɛ nɔŋŋ.

BƆ NI AFEƆ AHEƆ MƆ KO KƐBAA ASAFO LƐ MLI EKOŊŊ

34 Kɛ́ mɔ ko ni ashwie lɛ loo ekɛ asafo lɛ efo tako mli lɛ hã efee faŋŋ akɛ etsake etsui ni ekɛ be ni fa bɔ ni sa ehi shi akɛ mɔ ni ekwa gbɛ fɔŋ ni ekɔ lɛ, abaanyɛ ahe lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Ehãa anaa akɛ eeshwe ni ená ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa kpakpa ekoŋŋ. Asafoŋ onukpai lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛhã be ni fa bɔ ni sa aho​—nyɔji babaoo, afi, loo nɔ ni fa fe nakai po, yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji lɛ naa​—koni mɔ lɛ kɛtsɔɔ akɛ etsake etsui lɛɛlɛŋ. Kɛ́ mɔ ko ŋma onukpai akuu lɛ wolo akɛ eesumɔ ni ahe lɛ ekoŋŋ lɛ, ajinafoi akuu ni baakwɛ kɛji esa akɛ ahe mɔ lɛ kɛ lɛ baata shi. Ajinafoi akuu lɛ baakwɛ kɛji mɔ lɛ ‘etsu nitsumɔi ni sa tsuitsakemɔ’ lo, ni amɛbaakpɛ yiŋ kɛji esa akɛ amɛhe mɔ lɛ yɛ nakai beiaŋ loo esaaa.​—Bɔf. 26:20.

35 Kɛ́ asafo kroko mli ajɛ ashwie mɔ ni biɔ ni ahe lɛ ekoŋŋ lɛ, abaato ajinafoi akuu ni baakwɛ kɛji esa akɛ ahe mɔ lɛ yɛ asafo ni eyɔɔ mli amrɔ nɛɛ lɛ mli, ni amɛkɛ lɛ baata shi kɛsusu enibimɔ lɛ he. Kɛ́ nakai ajinafoi akuu lɛ mli bii lɛ susuɔ akɛ esa akɛ ahe mɔ lɛ, amɛbaaŋma wolo amɛyahã onukpai akuu ni yɔɔ asafo mli ni ajɛ ashwie mɔ lɛ mli, ni amɛkɛɛ amɛ yiŋkpɛɛ nɛɛ. Ajinafoi akui enyɔ lɛ fɛɛ baafee ekome kɛtsu nii kɛtao sane lɛ mli fitsofitso koni amɛna emli anɔkwalei fɛɛ ni amɛnyɛ amɛkpɛ yiŋ ni ja. Shi mɛi ni baakpɛ yiŋ akɛ ahe lɛ loo akahe lɛ ji, ajinafoi akuu ni abaato yɛ asafo mli ni ajɛ ashwie lɛ lɛ mli koni amɛkwɛ kɛji esa akɛ ahe mɔ lɛ.

MƆ KO NI AHE LƐ KƐBA ASAFO LƐ MLI EKOŊŊ LƐ HE ADAFITSWAA

36 Kɛ́ ajinafoi akuu ni baakwɛ kɛji esa akɛ ahe mɔ lɛ ná nɔmimaa diɛŋtsɛ akɛ mɔ ni ashwie lɛ loo mɔ ni kɛ asafo lɛ efo tako mli lɛ etsake etsui lɛɛlɛŋ ni esa akɛ ahe lɛ lɛ, abaatswa enɛ he adafi yɛ asafo ni tsu esane lɛ he nii be ni ashwie lɛ loo be ni ekɛ asafo lɛ fo tako mli lɛ mli. Kɛ́ mɔ ni abaahe lɛ ekoŋŋ lɛ yɛ asafo kroko mli lɛ, abaatswa adafi lɛ hu yɛ nakai asafo lɛ mli. Esa akɛ atswa adafi akɛ: “Ahe [ashimashi] kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ akɛ Yehowa Odasefonyo.”

SAJI NI KƆƆ GBƐKƐBII NI ABAPTISI AMƐ LƐ AHE

37 Kɛ́ mɔ ko ni abaptisi lɛ shi eji gbekɛ yɛ mla naa lɛ fee efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, esa akɛ ahã onukpai lɛ ale. Kɛ́ onukpai lɛ miitsu efɔŋfeemɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni kɔɔ mɛi ni ji gbekɛbii yɛ mla naa lɛ ahe lɛ he nii lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ amɛbaahã gbekɛ lɛ fɔlɔi ni abaptisi amɛ lɛ ahi shitamɔ lɛ mli. Esa akɛ fɔlɔi nɛɛ kɛ saneyeli ajinafoi akuu lɛ afee ekome, ni esaaa akɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaatsĩmɔ gbekɛ ni etɔ̃ lɛ eshai lɛ anɔ koni akɛ tsɔsemɔ ni sa lɛ akahã lɛ. Ajinafoi akuu lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛjaje gbekɛ ni efee efɔŋ lɛ koni ehe awa lɛ ekoŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, tamɔ bɔ ni amɛfeɔ yɛ mɛi ni edara lɛ agbɛfaŋ lɛ nɔŋŋ. Shi kɛ́ gbekɛ lɛ tsakeee etsui lɛ, ashwieɔ lɛ kɛjeɔ asafo lɛ mli.

KƐ́ MƐI NI EFEE EFƆŊ LƐ JI SHIƐLƆI NI ABAPTISIKO AMƐ

38 Mɛni esa akɛ afee kɛ́ shiɛlɔi ni abaptisiko amɛ fee efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ? Akɛni amɛjeee Odasefoi ni abaptisi amɛ hewɔ lɛ, anyɛŋ ashwie amɛ yɛ asafo lɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ amɛnuko Biblia mli taomɔ nii lɛ ashishi jogbaŋŋ, ni no hewɔ lɛ kɛ́ ajɛ mlihilɛ mli awo amɛ ŋaa lɛ, ekolɛ no baaye abua amɛ koni ‘amɛjaje gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ lɛ.’​—Heb. 12:13.

39 Kɛ́ onukpai enyɔ kɛ efɔŋfeelɔ ni abaptisiko lɛ lɛ ta shi ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaye amɛbua lɛ, shi etsakeee etsui lɛ, no lɛ, ehe baahia ni ahã asafoŋbii lɛ ale enɛ. Abaatswa adafi kuku akɛ: “[Ashimashi] jeee shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ dɔŋŋ.” Belɛ asafoŋbii lɛ baabu efɔŋfeelɔ lɛ akɛ jeŋnyo. Eyɛ mli akɛ ashwieko efɔŋfeelɔ lɛ moŋ, shi asafoŋbii lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ yɛ amɛkɛ lɛ sharamɔ mli. (1 Kor. 15:33) Ahãaa ebɔ shiɛmɔyaa he amaniɛ.

40 Kɛ́ be shwie mli lɛ, ekolɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ ni ahã ekpa shiɛmɔyaa lɛ baasumɔ ni ahã ebɔi shiɛmɔyaa ekoŋŋ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, onukpai enyɔ kɛ lɛ baakpe ni amɛkwɛ bɔ ni etee ehiɛ yɛ mumɔŋ ehã. Kɛ́ eshɛɔ taomɔ nii lɛ ahe lɛ, abaatswa adafi kuku akɛ: “Akpɛlɛ [ashimashi] nɔ ekoŋŋ akɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ.”

YEHOWA JƆƆ TOIŊJƆLƐ KƐ HETSEMƆ MLI NI AJƐƆ AJÁA LƐ LƐ NƆ

41 Mɛi fɛɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ bɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aná miishɛɛ akɛ Yehowa ejɔɔ ewebii lɛ ni amɛná mumɔŋ shihilɛ kpakpa. Niyenii kpakpai eyi mumɔŋ okpɔlɔ ni aŋmɛɔ wɔ lɛ nɔ obɔ, ni wɔyɛ anɔkwale lɛ nui babaoo ni hãa wɔtsui nyɔɔ wɔmli. Kɛfata he lɛ, Yehowa tsɔɔ Kristo yitsoyeli lɛ nɔ etoɔ gbɛjianɔ kɛbuɔ wɔhe. (Lala 23; Yes. 32:1, 2) Akɛni wɔyɛ mfonirifeemɔŋ paradeiso mli yɛ naagbee gbii ni jaraa nɛɛ amli hewɔ lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe.

Kɛ́ wɔtee nɔ wɔbaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi ni wɔhã asafo lɛ he tse hu lɛ, wɔbaaya nɔ wɔhã wɔla ni ji Maŋtsɛyeli anɔkwale lɛ atso

42 Kɛ́ wɔtee nɔ wɔbaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi ni wɔhã asafo lɛ he tse hu lɛ, wɔbaaya nɔ wɔhã wɔla ni ji Maŋtsɛyeli anɔkwale lɛ atso. (Mat. 5:16; Yak. 3:18) Nyɔŋmɔ baajɔɔ wɔ, ni mɛi babaoo baaba amɛbale Yehowa ni amɛkɛ wɔ baafee ekome kɛfee esuɔmɔnaa nii, ni wɔbaaná miishɛɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje