Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • es25 bf. 7-17
  • January

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • January
  • Ŋmalɛi Lɛ Amli Ni Wɔɔkwɛ Daa—2025
  • Saneyitsei Bibii
  • Shɔ, January 1
  • Soo, January 2
  • Sohaa, January 3
  • Hɔɔ, January 4
  • Hɔgbaa, January 5
  • Ju, January 6
  • Jufɔ, January 7
  • Shɔ, January 8
  • Soo, January 9
  • Sohaa, January 10
  • Hɔɔ, January 11
  • Hɔgbaa, January 12
  • Ju, January 13
  • Jufɔ, January 14
  • Shɔ, January 15
  • Soo, January 16
  • Sohaa, January 17
  • Hɔɔ, January 18
  • Hɔgbaa, January 19
  • Ju, January 20
  • Jufɔ, January 21
  • Shɔ, January 22
  • Soo, January 23
  • Sohaa, January 24
  • Hɔɔ, January 25
  • Hɔgbaa, January 26
  • Ju, January 27
  • Jufɔ, January 28
  • Shɔ, January 29
  • Soo, January 30
  • Sohaa, January 31
Ŋmalɛi Lɛ Amli Ni Wɔɔkwɛ Daa—2025
es25 bf. 7-17

January

Shɔ, January 1

Atere nuu ko ni egbo kɛmiije kpo, ni emami bi kome pɛ ji lɛ. Agbɛnɛ hu, okulafo ji yoo lɛ.—Luka 7:12.

Yesu “hiŋmɛi gba” yoo lɛ ni binuu lɛ egbo lɛ nɔ, ni no sɛɛ lɛ, “emusuŋ tsɔ lɛ yɛ ehe.” (Luka 7:13) Shi jeee nu kɛkɛ Yesu nu he ehã yoo lɛ, shi efee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ emusuŋ tsɔ lɛ yɛ ehe. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yesu kɛ yoo lɛ wie ni eshɛje emii. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Kpa yaafo.” No sɛɛ lɛ, efee nɔ kroko kɛye ebua yoo lɛ. Etee oblanyo lɛ shi ni ‘ekɛ lɛ hã enyɛ.’ (Luka 7:​14, 15) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yesu he be ni etee yoo okulafo lɛ binuu lɛ shi lɛ? Wɔkaseɔ akɛ, esa akɛ wɔnu he wɔhã mɛi ni agboi yɛ amɛnɔ lɛ. Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ shi, tamɔ Yesu fee lɛ, wɔbaana nibii ni baahã wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ mɛi ni agboi yɛ amɛnɔ lɛ ahe tamɔ bɔ ni Yesu musuŋ tsɔ lɛ lɛ. Ni kɛ́ wɔmusuŋ tsɔ wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie nɔ ko loo wɔfee nɔ ko kɛye wɔbua amɛ ni wɔkɛshɛje amɛmii. (Abɛi 17:17; 2 Kor. 1:​3, 4; 1 Pet. 3:8) Nɔ ko fioo ni wɔbaawie loo nɔ ko fioo ni wɔbaafee lɛ po baanyɛ awo amɛ hewalɛ ni eshɛje amɛmii. w23.04 5-6 kk. 13-15

Soo, January 2

Nɛkɛ hela nɛɛ jeee nɔ ni baayagbe naa yɛ gbele mli, shi moŋ koni akɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.—Yoh. 11:4.

Eyɛ mli akɛ Yesu le akɛ enaanyo Lazaro egbo moŋ, shi eje gbɛ ehi he ni eyɔɔ lɛ gbii enyɔ efata he dani eyi gbɛ akɛ eeya Betania. No hewɔ lɛ, be ni eshɛɔ Betania lɛ, Lazaro egbo gbii ejwɛ. Yesu kpɛ eyiŋ akɛ ebaafee nɔ ko kɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ni enanemɛi lɛ hu baaná he sɛɛ. (Yoh. 11:​6, 11, 17) Sane nɛɛ hãa wɔnaa nɔ ko ni kɛ́ wɔfee lɛ ebaahã ana akɛ nanemɛi kpakpai ji wɔ. Bo lɛ, susumɔ he okwɛ: Be ni Maria kɛ Marta tsu kɛtee Yesu ŋɔɔ lɛ, ani amɛkɛɛ lɛ ni eba Betania? Dabi. Amɛtsu ni ayakɛɛ lɛ kɛkɛ akɛ enaanyo ni esumɔɔ esane waa lɛ bɛ hewalɛ. (Yoh. 11:3) Be ni Lazaro gbo lɛ, kulɛ Yesu baanyɛ ehi he ni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ ni etee lɛ shi. Shi Yesu kpɛ eyiŋ akɛ ebaaya Betania koni ekɛ Maria kɛ Marta ahi shi be fioo ni eshɛje amɛmii. Ani oyɛ naanyo ko ni baajɛ esumɔ mli ebaye ebua bo kɛ́ obiko lɛ po? Belɛ, obaanyɛ omu ofɔ̃ nakai naanyo lɛ nɔ “yɛ haomɔ beiaŋ.” (Abɛi 17:17) Nyɛhãa wɔfea wɔhe nanemɛi kpakpai tamɔ Yesu fee lɛ. w23.04 10 kk. 10-11

Sohaa, January 3

Mɔ ni wo shi lɛ, anɔkwafo ni.—Heb. 10:23.

Kɛ́ wɔmiitsɔ shihilɛ ko ni mli wa mli lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ jeŋ hee ni Yehowa ewo he shi lɛ baŋ kɔkɔɔkɔ. Ani no tsɔɔ akɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli egbɔjɔ? Jeee doo. Hã wɔsusu nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he wɔkwɛ. Kɛ́ nugbɔ nɛ kɛtsara nɔ aahu ni ekpaaa lɛ, ekolɛ wɔbaasusu akɛ hulu etsoŋ da. Shi hulu lɛ tsoɔ kɛ̃. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔmiitsɔ shihilɛ ko ni wa mli lɛ, ekolɛ wɔnijiaŋ baaje wui ni wɔbaanu he akɛ jeŋ hee lɛ baŋ kɔkɔɔkɔ. Shi kɛ́ wɔyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa lɛ, wɔle akɛ Yehowa shiwoi lɛ baaba mli. (Lala 94:​3, 14, 15; Heb. 6:​17-19) No wajeɔ wɔ koni wɔya nɔ wɔkɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. Agbɛnɛ hu, ja wɔyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa dani wɔbaanyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Mɛi ni wɔshiɛɔ “sane kpakpa” lɛ wɔhãa lɛ ateŋ mɛi babaoo heee amɛyeee akɛ shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ jeŋ hee lɛ baaba lɛ baaba mli. (Mat. 24:14; Eze. 33:32) Ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, susumɔ nɛɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni ekaba lɛ nakai? Esa akɛ wɔhã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa. w23.04 27 kk. 6-7; 30 kk. 14

Hɔɔ, January 4

Wɔle akɛ nibii ni wɔbi lɛ lɛ, wɔnine baashɛ nɔ.—1 Yoh. 5:15.

Ani onu he pɛŋ akɛ Yehowa hãaa osɔlemɔ ko hetoo? Kɛ́ nakai lɛ, jeee okome. Nyɛmimɛi pii ewie akɛ amɛ hu amɛnuɔ he nakai, titri lɛ, mɛi ni miitsɔ shihilɛ ko ni mli wa mli lɛ. Kɛ́ wɔmiitsɔ shihilɛi ni mli wawai amli lɛ, ekolɛ ebaawa kɛhã wɔ akɛ wɔbaayɔse akɛ Yehowa miihã wɔsɔlemɔi hetoo. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye waa akɛ, kɛ́ Yehowa tsuji sɔle amɛhã lɛ lɛ, ehãa hetoo? Biblia lɛ hãa wɔleɔ faŋŋ akɛ, Yehowa sumɔɔ wɔ waa ni wɔsane kã etsui nɔ. (Hag. 2:7; 1 Yoh. 4:10) Enɛ hewɔ ekɛɔ wɔ akɛ wɔsɔle wɔbi lɛ ni eye ebua wɔ lɛ. (1 Pet. 5:​6, 7) Yehowa miisumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔhi emasɛi kpaakpa ni wɔnyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. Biblia lɛ gbaa wɔ Yehowa tsuji pii ni ehã amɛsɔlemɔi hetoo lɛ ahe sane. Ani okaiɔ amɛteŋ mɔ ko? w23.05 8 kk. 1-4

Hɔgbaa, January 5

Maria kɛɛ: “Misusuma miiwó Yehowa nɔ gojoo.”—Luka 1:46.

No mli lɛ, wekukpaa kpakpa yɛ Maria kɛ Yehowa teŋ, ejaakɛ lɛ diɛŋtsɛ efee nibii ni baahã ehemɔkɛyeli lɛ mli awa. Maria le Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, ehe be kɛjwɛŋ nibii ni ekase lɛ anɔ. (Luka 2:​19, 51) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, bɔ ni Maria sumɔɔ Yehowa waa lɛ hã etsɔ ŋa kpakpa diɛŋtsɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi yei pii ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaakase Maria. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Emiko lɛ wie akɛ: “Be ni miji oshijafo lɛ, miyɛ mi diɛŋtsɛ migbɛjianɔ ni mito kɛhã Biblia kasemɔ, sɔlemɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai. Shi be ni mibote gbalashihilɛ mli lɛ, miwu sɔleɔ ehãa wɔ, ni lɛ etoɔ gbɛjianɔ ni wɔfeɔ nibii krokomɛi ni kɔɔ Yehowa jamɔ lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, mikpa aŋkro nikasemɔ kɛ sɔlemɔ. Mibana akɛ, eji mi diɛŋtsɛ misɔ̃ akɛ mafee nibii ni baahã mi kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa. No hewɔ lɛ, bianɛ lɛ, mito be kɛhã sɔlemɔ, Biblia kanemɔ, kɛ niianɔjwɛŋmɔ.” (Gal. 6:5) Ŋamɛi, kɛ́ nyɛtee nɔ nyɛfee nibii ni baahã nyɛsumɔ Yehowa waa lɛ, nyɛwumɛi lɛ baasumɔ nyɛ waa, ni amɛbaajie nyɛ yi.—Abɛi 31:30. w23.05 21 kk. 6

Ju, January 6

Matsɔɔ nyɛ Yehowa gbeyeishemɔ.—Lala 34:11.

Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko bɛ ni be ni abaafɔ lɛ lɛ esheɔ Yehowa gbeyei momo. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔje gbɛ wɔkase bɔ ni asheɔ Yehowa gbeyei. Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee nakai ji, ni wɔbaakwɛ nibii ni ebɔ lɛ ni wɔsusu he. Kɛ́ wɔkwɛ ‘nibii ni Nyɔŋmɔ efee lɛ,’ wɔbaana akɛ ehiɛ kã shi, eyɛ hewalɛ, ni esumɔɔ wɔ waa, ni enɛ baahã wɔbu lɛ ni wɔ hu wɔsumɔ lɛ waa. (Rom. 1:20) Nɔ kroko ni baahã wɔshe Nyɔŋmɔ gbeyei ji, ni wɔbaasɔle daa. Be fɛɛ be ni wɔbaasɔle lɛ, wɔjwɛŋmɔ baaya nɔ ko ni hãa wɔnaa akɛ Yehowa yɛ lɛɛlɛŋ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be fɛɛ be ni wɔbaasɔle ni Yehowa awaje wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ naagba ko naa lɛ, no hãa wɔkaiɔ akɛ Yehowa yɛ hewalɛ waa. Be fɛɛ be ni wɔbaada lɛ shi yɛ e-Bi lɛ ni ekɛ lɛ hã wɔ lɛ hewɔ lɛ, no kaiɔ wɔ akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ waa. Ni be fɛɛ be ni wɔbaakpa Yehowa fai ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu naagba ko he nii lɛ, no kaiɔ wɔ akɛ ehiɛ kã shi waa. Kɛ́ wɔsɔle yɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ ahe lɛ, no baahã wɔbu Yehowa waa, ni wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔfeŋ nɔ ko ni baafite wɔ kɛ lɛ teŋ. w23.06 15 kk. 6-7

Jufɔ, January 7

Yehowa ji wɔ-Mlawolɔ.—Yes. 33:22.

Be fɛɛ be lɛ, mlai ni Yehowa woɔ lɛ yɛ faŋŋ ni amɛshishinumɔ waaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, blema gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ tsɔɔ nibii etɛ ni esa akɛ Kristofoi afee shiŋŋ yɛ he. Nomɛi ji: (1) amɛtsi amɛhe kɛje amagai ahe ni amɛjá Yehowa pɛ, (2) amɛbo Yehowa mla akɛ amɛtsi amɛhe kɛje lá he lɛ toi ejaakɛ lá yɛ krɔŋkrɔŋ, (3) amɛbo Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ akɛ amɛtsi amɛhe kɛje ajwamaŋbɔɔ he lɛ toi. (Bɔf. 15:​28, 29) Mɛni Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ afee ni baatsɔɔ akɛ amɛmiibo Yehowa toi yɛ nibii etɛ nɛɛ amli? Wɔjáa Yehowa pɛ, ni wɔboɔ lɛ toi. Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ amɛjá ekome pɛ. (5 Mo. 5:​6-10) Agbɛnɛ hu, be ni Abonsam ka Yesu lɛ, Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ, Yehowa pɛ esa akɛ wɔjá. (Mat. 4:​8-10) Enɛ hewɔ lɛ, wɔtsɔɔɔ amagai anɔ wɔjáaa Yehowa. Agbɛnɛ hu, wɔjáaa gbɔmɛi, ni tsɔɔ akɛ, wɔfeee nɔ ko ni baatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔ ko, maŋkwramɔ kuu ko hiɛnyiɛlɔ, loo mɔ ko ni ehe gbɛ́i, tamɔ bɔɔlutswalɔ, sinijielɔ, loo lalafolɔ ko sane waa oookɛɛ nɔ ni eji wɔnyɔŋmɔ. Moŋ lɛ, wɔjáa Yehowa, mɔ ni ‘bɔ nibii fɛɛ’ lɛ.—Kpo. 4:11. w23.07 14-15 kk. 3-4

Shɔ, January 8

Yehowa gbeyeishemɔ hãa mɔ tsiɔ ehe kɛjeɔ efɔŋ he.—Abɛi 16:6.

Mɛi pii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ enaaa bɔlɛnamɔ mli jeŋba sha kɛ ponografi kwɛmɔ akɛ nɔ ko gbonyo. (Efe. 4:19) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã wɔshe Nyɔŋmɔ gbeyei, ni wɔtsi wɔhe kɛje efɔŋ he. Yɛ Abɛi yitso 9 lɛ mli lɛ, akɛ hiɛshikamɔ kɛ kwashiafeemɔ toɔ yei srɔtoi enyɔ ahe. Yei lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ miifɔ̃ “mɛi ni bɛ jwɛŋmɔ,” ni ji mɛi ni jwɛŋmɔ esako lɛ nine ni amɛba eshĩa lɛ. Etamɔ nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miikɛɛ amɛ akɛ, ‘Nyɛbaa mishĩa lɛ ni nyɛbayea nii.’ (Abɛi 9:​1, 4-6) Shi esoro bɔ ni mɛi ni yaa yoo kwashia lɛ shĩa lɛ baayagbe naa amɛhã lɛ kwraa yɛ bɔ ni mɛi ni yaa yoo hiɛshikalɔ lɛ shĩa lɛ baayagbe naa amɛhã lɛ he. Naa nɔ ni awie yɛ “yoo kwashia” lɛ he. (Abɛi 9:​13-18) Eboɔ etsɛɔ mɔ fɛɛ mɔ ni jwɛŋmɔ esako lɛ akɛ, ‘Ba biɛ’ ni obaye nii. Shi mɛni baa mɛi ni yaa eshĩa lɛ anɔ? Biblia lɛ kɛɛ: “Mɛi ni egboi ni bɛ hewalɛ dɔŋŋ lɛ ji mɛi ni yɔɔ jɛmɛ.” Awie yɛ yoo ni “bɛ subaŋ” ni “bɛ jeŋba” lɛ he akɛ: “Eshĩa lɛ kɛ mɔ kpelekeɔ shi kɛyaa gbele mli.” (Abɛi 2:​11-19) Yɛ Abɛi 5:​3-10 lɛ, awie yoo kroko ni “bɛ subaŋ” ni lɛ hu “enaji kpelekeɔ shi kɛyaa gbele mli” lɛ he. w23.06 22 kk. 6-7

Soo, January 9

Nyɛhãa gbɔmɛi fɛɛ alea nyɛniiashishinumɔ lɛ.—Fip. 4:5.

Esa akɛ asafoŋ onukpai ahã ana akɛ amɛnuɔ nii ashishi ni amɛkɛ enɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. (1 Tim. 3:​2, 3) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esaaa akɛ asafoŋ onukpa ko nuɔ he akɛ akɛni eye asafoŋ onukpai krokomɛi lɛ fɛɛ onukpa hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni ebaawie lɛ, esa akɛ amɛkpɛlɛ nɔ. Esa akɛ ehã ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa mumɔ lɛ baanyɛ atsirɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni ewie nɔ ko ni baaye abua ni onukpai akuu lɛ akpɛ yiŋ kpakpa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ onukpai akuu lɛ miikpɛ yiŋ, ni amɛteŋ mɛi babaoo kpɛlɛ nɔ akɛ atsu sane lɛ he nii yɛ gbɛ ko nɔ ni eteee shi ewooo Biblia mli shishitoo mla ko lɛ, asafoŋ onukpa ni nuɔ nii ashishi lɛ baafi nɔ ni mɛi babaoo lɛ kɛɔ lɛ sɛɛ kɛ́ esoro no yɛ bɔ ni kulɛ ebaasumɔ ni atsu sane lɛ he nii ahã lɛ he po. Kɛ́ wɔnuɔ nii ashishi lɛ, wɔbaaná he sɛɛ yɛ gbɛi srɔtoi pii anɔ. Suɔmɔ ni mli wa baahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ, ni toiŋjɔlɛ baahi asafo lɛ mli. Agbɛnɛ hu, eyɛ mli akɛ wɔjɛ hei srɔtoi kɛ shihilɛi srɔtoi amli moŋ, shi akɛni wɔnuɔ wɔhe shishi hewɔ lɛ, wɔfee ekome kɛmiija Yehowa, ni enɛ hãa wɔnáa miishɛɛ waa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli, ejaakɛ wɔle akɛ wɔmiikase Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni nuɔ nii ashishi lɛ. w23.07 25 kk. 16-17

Sohaa, January 10

Mɛi ni yɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ baanu shishi.—Dan. 12:10.

Daniel kase gbalɛi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa. Ekɛma ehiɛ akɛ, eekase gbalɛi lɛ koni ele anɔkwale lɛ. Agbɛnɛ hu, Daniel ba ehe shi. Eyɔse akɛ, kɛ́ etee nɔ ekɛ Yehowa nyiɛ ni ebo lɛ toi lɛ, ebaaye ebua lɛ ni enu gbalɛi lɛ ashishi. (Dan. 2:​27, 28) Nɔ kroko ni efee kɛtsɔɔ akɛ ebaa ehe shi ji, esɔle ebi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ. (Dan. 2:18) Daniel kase gbalɛi lɛ jogbaŋŋ. Bɔ ni efee lɛ ji, etao gbalɛi lɛ ahe saji amli fitsofitso yɛ Biblia lɛ fãi ni yɔɔ yɛ ebeiaŋ lɛ amli. (Yer. 25:​11, 12; Dan. 9:2) Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okase Daniel? Kwɛmɔ akɛ mɛɛ jwɛŋmɔ okɛkaseɔ Biblia mli gbalɛi lɛ. Ani ookase koni ole anɔkwale lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, Yehowa baaye ebua bo. (Yoh. 4:​23, 24; 14:​16, 17) Shi mɛi komɛi yɛ ni esoro jwɛŋmɔ ni amɛkɛkaseɔ Biblia mli gbalɛi lɛ kwraa. Amɛ lɛ, jwɛŋmɔ ni amɛkɛkaseɔ ji, amɛmiitao amɛna nɔ ko yɛ mli ni amɛbaanyɛ amɛdamɔ nɔ amɛwie akɛ Biblia lɛ jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Amɛsusuɔ akɛ kɛ́ amɛnyɛ amɛna nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, agbɛnɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛhi shi bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ. Shi esaaa akɛ wɔkɛ nakai jwɛŋmɔ kaseɔ Biblia mli gbalɛi lɛ. w23.08 9 kk. 7-8

Hɔɔ, January 11

Kɛ́ onijiaŋ je wui . . . lɛ, ohewalɛ baaba shi.—Abɛi 24:10.

Kɛ́ wɔkɛ wɔhe to mɛi krokomɛi ahe lɛ, no baanyɛ ahã wɔkɛ otii ni wɔnyɛŋ wɔshɛ he kɔkɔɔkɔ amamɔ wɔhiɛ. (Gal. 6:4) Ebaanyɛ ehã wɔhe atsɛ̃ amɛ loo wɔnu he akɛ wɔfee fe bɔ ni amɛfeɔ lɛ. (Gal. 5:26) Kɛ́ mɛi komɛi miitsu nɔ ko yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni wɔka akɛ doo lɛ wɔ hu wɔbaafee eko eyɛ mli akɛ wɔhewalɛ shɛɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔhe awui. Biblia lɛ kɛɛ, “kɛ́ aakwɛ nɔ ko gbɛ ni ebaaa mli mra lɛ, ewoɔ tsui hela.” (Abɛi 13:12) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ otii ni wɔnyɛŋ wɔshɛ he kɔkɔɔkɔ mamɔ wɔhiɛ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, te wɔbaayagbe naa wɔhã tɛŋŋ? Wɔbaagbo deŋme efolo, ni wɔnyɛŋ wɔda wala he foi lɛ jogbaŋŋ. Okɛ otii ni onyɛŋ oshɛ he akamamɔ ohiɛ ejaakɛ Yehowa sumɔɔɔ ni ofeɔ nakai. Nɔ ni obaanyɛ otsu yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ, no pɛ ekpaa gbɛ akɛ otsu. (2 Kor. 8:12) Be fɛɛ be lɛ, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa kɛ nɔ ni onyɛɔ otsuɔ lɛ etooo nɔ ni mɛi krokomɛi nyɛɔ amɛtsuɔ lɛ he. (Mat. 25:​20-23) Nɔ pɛ ni ekpaa gbɛ ji, ni osɔmɔ lɛ kɛ osusuma muu fɛɛ, oye lɛ anɔkwa, ni ofi shi kɛyawula shi. Ni kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaná he miishɛɛ waa. w23.08 29 kk. 10-11

Hɔgbaa, January 12

Ani obaahã kumai agbe mi?—Koj. 15:18.

Yehowa bo Samson toi ni etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã nu ko tue ehã lɛ. Be ni Samson nu nu lɛ, “ená hewalɛ ekoŋŋ ni ehiɛ tserɛ lɛ.” (Koj. 15:19) Eeenyɛ efee akɛ, afii komɛi asɛɛ be ni Yehowa tsɔ emumɔ lɛ nɔ ehã gbalɔ Samuel ŋma Kojolɔi awolo lɛ, no mli lɛ nuhiŋmɛi nɛɛ yɛ. Ekolɛ, be fɛɛ be ni Israelbii lɛ baana nuhiŋmɛi nɛɛ, ehãa amɛkaiɔ akɛ, kɛ́ amɛyaje fimɔ ko mli ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ebaaye ebua amɛ. Ekɔɔɔ he eko nyɛmɔi loo hesai ni wɔyɔɔ loo nɔ ni wɔnyɛ wɔtsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã yelikɛbuamɔ. Esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, ja Yehowa eye ebua wɔ dani wɔbaaye omanye yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔtsuɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ mli. Bɔ ni nu ni Yehowa hã Samson lɛ hã ená hewalɛ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu kɛ́ wɔkɛ nibii ni Yehowa edro wɔ lɛ fɛɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔya nɔ wɔye lɛ anɔkwa.—Mat. 11:28. w23.09 4 kk. 8-10

Ju, January 13

Naajɔlɛ hetoo lɛ, ekuɔ mlila naa, shi wiemɔ ni dɔɔ mɔ lɛ, eteɔ mlifu shi.—Abɛi 15:1.

Kɛ́ mɔ ko wie nɔ ko fɔŋ yɛ Yehowa loo Biblia lɛ he loo nɔ kroko ni tamɔ nakai ni ewo wɔmli la lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee? Esa akɛ wɔbi Yehowa ni edro wɔ emumɔ lɛ kɛ hiɛshikamɔ koni wɔmɔ wɔtsui mli ni wɔkawie loo wɔfee nɔ ko ni esaaa. Ni kɛ́ sɛɛ mli lɛ wɔna akɛ bɔ ni wɔfee wɔnii wɔhã lɛ esaaa hu? Esa akɛ wɔsɔle ekoŋŋ yɛ sane lɛ he, ni wɔkwɛ bɔ ni wɔbaafee wɔtsu shihilɛ lɛ he nii jogbaŋŋ be kroko kɛ́ wɔkɛkpe. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baadro wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ koni wɔnyɛ wɔye wɔhe nɔ ni wɔtsɔɔ akɛ wɔmli jɔ. Ŋmalɛi pii yɛ Biblia lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkawie nɔ ko ni esaaa kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko ni woɔ mɔ mli la lɛ kpe. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkai ŋmalɛi nɛɛ. (Yoh. 14:26) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shishitoo mlai pii yɛ Abɛi awolo lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ naajɔlɛ awie. (Abɛi 15:18) Abɛi awolo nɛɛ nɔŋŋ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ wɔbaamɔ wɔtsui mli.—Abɛi 10:19; 17:27; 21:23; 25:15. w23.09 15 kk. 6-7

Jufɔ, January 14

Mito miyiŋ akɛ makai nyɛ nibii nɛɛ be fɛɛ be.—2 Pet. 1:12.

Bɔfo Petro sɔmɔ Yehowa afii pii, ni eye lɛ anɔkwa. Efata Yesu he kɛshiɛ, lɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni shiɛ ehã mɛi ni jeee Yudafoi lɛ, ni sɛɛ mli lɛ, ebatsɔ gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ mli nyo. Yɛ aaafee afi 62 kɛmiimɔ afi 64 Ŋ.B. be ni egbɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ele akɛ etsɛŋ ebaagbo lɛ, Yehowa hã lɛ nitsumɔ kroko akɛ etsu. Ekɛ emumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni eŋmala woji enyɔ. Nomɛi ji Biblia mli woji ni wɔle ŋmɛnɛ akɛ 1 Petro kɛ 2 Petro lɛ. (2 Pet. 1:​13-15) Be ni Petro ŋmala ewoji lɛ, no mli lɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛ “shihilɛi ni mli wawai srɔtoi” miikpe. (1 Pet. 1:6) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ mɛi fɔji komɛi miitao amɛkɛ amale tsɔɔmɔi kɛ jeŋbai gbohii abule Kristofoi asafo lɛ. (2 Pet. 2:​1, 2, 14) Agbɛnɛ hu, etsɛŋ, Kristofoi ni yɔɔ Yerusalem lɛ baana “nibii fɛɛ anaagbee” lɛ, ni tsɔɔ akɛ, etsɛŋ Romabii lɛ baakpãtã Yerusalem kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ hiɛ. (1 Pet. 4:7) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, woji ni Petro ŋmala lɛ ye ebua Kristofoi lɛ ni amɛna nibii ni baaye abua amɛ ni amɛkpee shihilɛi ni mli wawai ni amɛkɛkpeɔ lɛ kɛ nɔ ni amɛkɛbaakpe wɔsɛɛ lɛ anaa. w23.09 26 kk. 1-2

Shɔ, January 15

[Kristo kase] bɔ ni aboɔ Nyɔŋmɔ toi kɛjɛ amanehului ni ena lɛ amli.—Heb. 5:8.

Tamɔ eba lɛ yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, kɛ́ wɔ hu wɔtsɔ shihilɛi ni mli wawai amli lɛ, bei pii lɛ, ehãa wɔkaseɔ bɔ ni aboɔ gbɛtsɔɔmɔ toi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni COVID-19 tsɛŋemɔ hela lɛ je shishi lɛ, akɛɛ wɔ akɛ wɔkakpe yɛ wɔ-Maŋtsɛyeli Asai lɛ anɔ, ni wɔkɛ shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ akpasa shi dã. Ani oná lɛ mlɛo akɛ obaabo gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ toi ni okɛtsu nii? Shi be ni okɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ tsu nii lɛ, ebu ohe, ehã okɛ onyɛmimɛi Kristofoi lɛ fee ekome, ni ehã Yehowa ná miishɛɛ. Shihilɛ nɛɛ ni wɔtsɔ mli lɛ esaa wɔ fɛɛ jogbaŋŋ koni wɔnyɛ wɔbo gbɛtsɔɔmɔi ni akɛbaahã wɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ toi. Nakai gbɛtsɔɔmɔi lɛ ni baahere wɔyiwala! (Hiob 36:11) Yiŋtoo titri hewɔ ni wɔboɔ Yehowa toi ji, wɔsumɔɔ lɛ, ni wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ. (1 Yoh. 5:3) Yehowa efee nibii kpakpai pii ehã wɔ, ni wɔnyɛŋ wɔto lɛ najiaŋ kɔkɔɔkɔ. (Lala 116:12) Shi nɔ ko ni wɔbaanyɛ wɔfee wɔhã lɛ ji, ni wɔbaabo lɛ toi, ni agbɛnɛ hu, wɔbo mɛi ni ehã amɛ hegbɛ ko lɛ toi. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi, ni mɛi ni hiɛ kã shi lɛ, hãa Yehowa tsui nyaa.—Abɛi 27:11. w23.10 11 kk. 18-19

Soo, January 16

Nyɛjáa mɔ ni fee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ.—Kpo. 14:7.

Kɛ́ ŋwɛibɔfo ko kɛ bo miiwie lɛ, ani obaabo toi? Ŋmɛnɛ lɛ, ŋwɛibɔfo ko kɛ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ weku fɛɛ weku, kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ, kɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ” miiwie, ni nɔ ni ekɛɔ amɛ ji: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahãa lɛ . . . Nyɛjáa mɔ ni fee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ.” (Kpo. 14:​6, 7) Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome pɛ ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ajá. No hewɔ lɛ, eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ ehã wɔ hegbɛ ni nɔ bɛ akɛ wɔjá lɛ yɛ efonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa kpeteŋkpele lɛ mli! Mɛni tuuntu ji mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ? Ni nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔna ehe saji fitsofitso yɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ, mfonirifeemɔŋ sɔlemɔ shĩa lɛ jeee tsũ diɛŋtsɛ. Moŋ lɛ, eji gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛhã jamɔ krɔŋŋ ni damɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ. Bɔfo Paulo gbála gbɛjianɔtoo nɛɛ mli fitsofitso yɛ wolo ni eŋma emaje blema Hebri Kristofoi ni hi shi yɛ Yudea lɛ mli. w23.10 24 kk. 1-2

Sohaa, January 17

“Jeee asraafoi anyɛmɔ naa, ni jeee hewalɛ naa hu, shi moŋ, mimumɔ lɛ naa,” Yehowa, taiatsɛ lɛ kɛɛ.—Zak. 4:6.

Yɛ afi 522 D.Ŋ.B. lɛ, Israelbii lɛ ahenyɛlɔi lɛ hã atsĩ sɔlemɔ shĩa lɛ nitsumɔ lɛ naa. Shi Zakaria wo Israelbii lɛ hewalɛ akɛ, Yehowa baatsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ eye ebua amɛ ni amɛma sɔlemɔ shĩa lɛ. Ni nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. Yɛ afi 520 D.Ŋ.B. lɛ, Maŋtsɛ Dario jie naatsii ni akɛfɔ̃ sɔlemɔ shĩa lɛ maa nɔ lɛ, ni ehã Israelbii lɛ shika kɛ nibii ni he baahia amɛ kɛhã sɔlemɔ shĩa lɛ maa. (Ezr. 6:​1, 6-10) Yehowa wo ewebii lɛ shi akɛ, kɛ́ amɛhã sɔlemɔ shĩa lɛ maa lɛ he hia amɛ fe nibii krokomɛi lɛ, ebaaye ebua amɛ. (Hag. 1:​8, 13, 14; Zak. 1:​3, 16) Bɔ ni gbalɔi nɛɛ wo Israelbii lɛ hewalɛ hewɔ lɛ, amɛje sɔlemɔ shĩa lɛ maa shishi ekoŋŋ yɛ afi 520 D.Ŋ.B., ni amɛkɛ nɔ ni shɛɛɛ afii enumɔ ma amɛgbe naa. Israelbii lɛ fee Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ naagbai ni amɛyɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa ye ebua amɛ ni amɛto anɔkwa jamɔ shishi. Enɛ hã amɛjá Yehowa kɛ miishɛɛ.—Ezr. 6:​14-16, 22. w23.11 15 kk. 6-7

Hɔɔ, January 18

[Nyiɛmɔ] wɔtsɛ Abraham nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa yɛ hemɔkɛyeli ni ená . . . lɛ naa.—Rom. 4:12.

Mɛi pii enu Abraham he sane pɛŋ, shi amɛleee lɛ jogbaŋŋ. Shi bo lɛ, ole lɛ jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ole akɛ Biblia lɛ tsɛɔ lɛ ‘mɛi fɛɛ ni heɔ amɛyeɔ lɛ atsɛ.’ (Rom. 4:11) Shi ekolɛ obaabi ohe akɛ, ‘Ani manyɛ manyiɛ Abraham nanemaahei lɛ asɛɛ ni maná hemɔkɛyeli ni mli wa tamɔ lɛ?’ Hɛɛ, obaanyɛ. Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔná hemɔkɛyeli tamɔ Abraham ji, ni wɔbaakase ehe sane. Abraham fee nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ efee lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, efã kɛjɛ emaŋ ni eyahi he ko shɔŋŋ, ehi mama tsũi amli afii pii, ni be ni Nyɔŋmɔ kɛɛ ekɛ ebi Isak ni esumɔɔ lɛ waa lɛ ashã afɔle lɛ, ekɛɛɛ dabi. Nibii nɛɛ ni Abraham fee lɛ tsɔɔ akɛ, eheɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ waa. Abraham hemɔkɛyeli lɛ kɛ enitsumɔi lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ná ehe miishɛɛ ni ebatsɔ enaanyo. (Yak. 2:​22, 23) Yehowa miisumɔ ni ená wɔ fɛɛ, ni bo hu ofata he lɛ, he miishɛɛ ni wɔtsɔmɔ enanemɛi. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ emumɔ lɛ tsirɛ Paulo kɛ Yakobo ni amɛwie nɔ ni Abraham fee lɛ he. w23.12 2 kk. 1-2

Hɔgbaa, January 19

Mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ sane toiboo, ekaye ehe oyai kɛwie.—Yak. 1:19.

Nyɛmimɛi yei, nyɛkasea bɔ ni aboɔ sane toi jogbaŋŋ kɛ bɔ ni akɛ mɔ wieɔ jogbaŋŋ. Esa akɛ Kristofoi ale bɔ ni aboɔ sane toi jogbaŋŋ kɛ bɔ ni akɛ mɔ wieɔ jogbaŋŋ. Yesu kaselɔ Yakobo wo wɔ ŋaa kpakpa yɛ enɛ he, tamɔ wɔnaa yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ. Kɛ́ mɔ ko kɛ bo miiwie ni obo lɛ toi jogbaŋŋ lɛ, no hãa mɔ lɛ naa akɛ ‘onuɔ he ohãa lɛ.’ (1 Pet. 3:8) Kɛ́ ekolɛ onuuu nɔ ni mɔ lɛ wieɔ lɛ shishi jogbaŋŋ loo onako bɔ ni enuɔ he ehãa lɛ jogbaŋŋ lɛ, obaanyɛ obi lɛ saji ni baaye abua bo ni ona. Be ni obo lɛ toi ogbe naa lɛ, jwɛŋmɔ nii ahe jogbaŋŋ dani owie. (Abɛi 15:​28, shn.) Bi ohe akɛ: ‘Ani nɔ ni miyawie lɛ anɔkwale ni, ni etswaa mɔ emaa shi? Ani bulɛ yɛ he? Ani ebaahã mɔ lɛ ana akɛ misusuɔ ehe?’ Kasemɔ nyɛmimɛi yei ni edara yɛ mumɔŋ ni le bɔ ni aboɔ sane toi jogbaŋŋ kɛ bɔ ni awieɔ jogbaŋŋ lɛ. (Abɛi 31:26) Kɛ́ amɛmiiwie lɛ, bo nɔ ni amɛwieɔ lɛ toi jogbaŋŋ ni okɛ ojwɛŋmɔ aya bɔ ni amɛwieɔ lɛ amɛhãa lɛ nɔ. Kɛ́ oboɔ sane toi jogbaŋŋ ni owieɔ jogbaŋŋ lɛ, okɛ mɛi baahi shi jogbaŋŋ ni toiŋjɔlɛ baahi okɛ amɛ teŋ. w23.12 21 kk. 12

Ju, January 20

Mɔ fɛɛ mɔ ni tseɔ ehe lɛ, . . . esumɔɔɔ hiɛshikamɔ fɛɛ hiɛshikamɔ.—Abɛi 18:1.

Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ wɔwekumɛi, wɔnanemɛi, loo asafoŋ onukpai lɛ anɔ eye ebua wɔ. Shi bei komɛi kɛ́ wɔhao waa lɛ, wɔsumɔɔɔ ni wɔbɛŋkɛɔ mɛi, ni kɛ́ mɛi miitao amɛye amɛbua wɔ po lɛ, wɔŋmɛɛɛ amɛ gbɛ. Enɛ lɛ, adesai asu ni. Shi kɛ́ wɔmiitao Yehowa aye abua wɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Miamɔ ohiɛ waa ni okatse ohe kɛje mɛi ahe. Kɛ́ wɔtse wɔhe lɛ, bei pii lɛ ehãa wɔsusuɔ wɔ kɛ wɔnaagbai lɛ pɛ ahe ni wɔnyɛɛɛ wɔsusu nibii krokomɛi ahe. Enɛ baanyɛ ahã wɔkpɛ yiŋ komɛi ni ejaaa. Wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ ni wɔná be ni wɔkɛsusu wɔnaagbai lɛ ahe, titri lɛ, kɛ́ wɔkɛ naagba wulu ko kpe, ni enɛ jeee tɔmɔ. Shi kɛ́ wɔtse wɔhe kɛje mɛi ahe be kplaŋŋ lɛ, belɛ wɔmiitsi wɔhe kɛmiije mɛi ni Yehowa baanyɛ etsɔ amɛnɔ eye ebua wɔ lɛ ahe. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔŋmɛ gbɛ ni wɔwekumɛi, wɔnanemɛi, kɛ asafoŋ onukpai lɛ aye abua wɔ. Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ, Yehowa miitsɔ amɛnɔ eeye eebua wɔ.—Abɛi 17:17; Yes. 32:​1, 2. w24.01 24 kk. 12-13

Jufɔ, January 21

Yishɛɛ kakla akatsɔ eyiteŋ kɛho.—4 Mo. 6:5.

Nazirmɛi lɛ wo shi akɛ amɛkuŋ amɛyitsɔi. Amɛfee nakai kɛtsɔɔ akɛ amɛmiiba amɛhe shi amɛmiihã Yehowa. Dɔlɛ sane ji, ebashɛ he ko lɛ, Israelbii lɛ ebuuu Nazirmɛi lɛ ni amɛyeee amɛbuaaa amɛ hu. Anɔkwa, bei komɛi lɛ ebi ni Nazirmɛi lɛ afee ekãa koni amɛnyɛ amɛye shi ni amɛwo lɛ nɔ ni amɛhã esoro amɛ yɛ mɛi krokomɛi ahe. (Amos 2:12) Wɔ hu akɛni wɔboɔ Yehowa toi hewɔ lɛ, mɛi naa wɔ akɛ esoro wɔ. No hewɔ lɛ, ja wɔfee ekãa dani wɔbaanyɛ wɔhã mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii loo mɛi ni wɔkɛyaa skul lɛ ale akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ. Agbɛnɛ hu, daa gbi lɛ, mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ajeŋba miikpɔtɔ fe tsutsu lɛ, ni no baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaahi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ anaa, ni wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi. (2 Tim. 1:8; 3:13) Shi be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, kɛ́ wɔfee ekãa ni wɔhã ana faŋŋ akɛ esoro wɔ yɛ mɛi ni jáaa Yehowa lɛ ahe lɛ, ‘Yehowa tsui nyaa.’—Abɛi 27:11; Mal. 3:18. w24.02 16 kk. 7; 17 kk. 9

Shɔ, January 22

Nyɛhereherea nyɛhe atuu.—Rom. 15:7.

Hã wɔsusu nyɛmimɛi ni yɔɔ Roma asafo lɛ mli lɛ ahe wɔkwɛ. No mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ji Yudafoi, ni akɛ Mose Mla lɛ etsɔse amɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi. Shi mɛi krokomɛi lɛ, jeŋmajiaŋbii ji amɛ, ni esoro bɔ ni atsɔse amɛ ahã. Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi hu yɛ ni no mli lɛ nyɔji ji amɛ, ni mɛi komɛi hu jeee nyɔji. Mɛi komɛi po yɛ ni nuŋtsɔmɛi ji amɛ, ni tsɔɔ akɛ amɛyɛ nyɔji. Mɛni ye ebua nyɛmimɛi nɛɛ ni amɛtee nɔ amɛsumɔ amɛhe waa yɛ bɔ ni esoro amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ? Bɔfo Paulo wo amɛ hewalɛ ni ‘amɛhereheree amɛhe atuu.’ Mɛni etsɔɔ be ni ewie nakai lɛ? Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘nyɛherea atuu’ lɛ shishi ji, ni mɔ ko baatse ehiɛ ehã mɔ ko ni ehere lɛ hiɛmɛɛ ekolɛ kɛba eshĩa loo ni ebafata enanemɛi ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Filemon nyɔŋ ko ni atsɛɔ lɛ Onesimo lɛ jo foi ni sɛɛ mli lɛ Paulo miihã eku esɛɛ kɛba Filemon ŋɔɔ lɛ, Paulo kɛɛ Filemon akɛ: “Heremɔ lɛ hiɛmɛɛ.” (Flm. 17) Agbɛnɛ hu, Priskila kɛ Akwila here Apolo ni no mli lɛ eleee Kristo jamɔ lɛ he nɔ ko tsɔ lɛ hiɛmɛɛ, ni “amɛhã eba amɛŋɔɔ.” (Bɔf. 18:26) Nyɛmimɛi ni yɔɔ Roma lɛ hãaa shihilɛi srɔtoi amli ni amɛjɛ lɛ ahã amɛtsetsee amɛhe kɛje amɛnyɛmimɛi lɛ ahe. Moŋ lɛ, amɛfee ekome kɛhi shi yɛ suɔmɔ mli. w23.07 6 kk. 13

Soo, January 23

Maye mishiwoi lɛ anɔ mahã Yehowa.—Lala 116:14.

Suɔmɔ ji nɔ titri ni baatsirɛ bo ni ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa. Jeee bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ kɛkɛ hewɔ osumɔɔ Yehowa. Moŋ lɛ, nibii ni okase yɛ Yehowa he, ni ji nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “nilee krɔŋŋ” kɛ “niiashishinumɔ fɛɛ ni mumɔ lɛ hãa lɛ” ji nɔ ni ehã obasumɔ lɛ waa lɛ. (Kol. 1:9) Nibii ni okase yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ ehã ohe oye akɛ (1) Yehowa yɛ, (2) Biblia lɛ ji e-Wiemɔ, ni (3) etsɔɔ esafo lɛ nɔ ehãa afeɔ esuɔmɔnaa nii. Dani mɔ ko baajɔɔ ehe nɔ ehã Yehowa lɛ, esa akɛ ele nibii ni he hiaa ni esa akɛ mɔ ko ale klɛŋklɛŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ, ni ehi shi yɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ anaa hu. Mɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ egbaa mɛi nibii ni ekaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. (Mat. 28:​19, 20) Esumɔɔ Yehowa waa, ni nɔ ni kã etsui nɔ ji, ni ejá Yehowa kome too pɛ. Ani nakai eji yɛ ogbɛfaŋ? w24.03 4-5 kk. 6-8

Sohaa, January 24

Amɛbaatsɔ heloo kome.—1 Mo. 2:24.

No mli lɛ, Abigail wu ji Nabal, ni Biblia lɛ kɛɛ nuu nɛɛ yitsoŋ wa ni ebɛ subaŋ. (1 Sam. 25:3) Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ hewɔ lɛ nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ kwraa kɛhã Abigail yɛ gbalashihilɛ nɛɛ mli. Ani Abigail ná hegbɛ ko ni kulɛ ebaanyɛ ekɛje shihilɛ nɛɛ mli? Hɛɛ, ená hegbɛ ko ni tamɔ nakai be ni enu akɛ David, ni ji mɔ ni baaye Israel nɔ maŋtsɛ wɔsɛɛ lɛ miiba ebagbe ewu lɛ yɛ jɛ ni ewu lɛ jɛ David kɛ mɛi ni fata ehe lɛ hewɔ lɛ. (1 Sam. 25:​9-13) Kulɛ Abigail baanyɛ ejo foi kɛshi shĩa lɛ koni David abagbe Nabal. Shi efeee nakai, moŋ lɛ, eyakpa David fai koni ekagbe Nabal. (1 Sam. 25:​23-27) Mɛni tsirɛ lɛ ni efee nakai? Abigail sumɔɔ Yehowa, ni ena gbalashihilɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ. Ele akɛ, gbalashihilɛ ji nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ ni akɛshwɛɔ kwraa. Eesumɔ ni efee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ, ni ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ ni tsirɛ lɛ ni efee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ kɛhere eshĩabii lɛ, ni ewu fata he lɛ yiwala. Etsu saji ahe nii oya nɔŋŋ koni David akabagbe Nabal. w24.03 16-17 kk. 9-10

Hɔɔ, January 25

Mikɛ midaaŋ wiemɔi baawo nyɛ hewalɛ.—Hiob 16:5.

Ani mɛi komɛi yɛ osafo lɛ mli ni miifee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛshihilɛ akafee haŋtsii bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? Ani ole oblahii kɛ oblayei bibii ni kɛ́ amɛtee skul lɛ amɛfeɔ ekãa ni amɛhãa anaa akɛ esoro amɛ yɛ mɛi ni jáaa Yehowa lɛ ahe, eyɛ mli akɛ enɛ feemɔ wa hã amɛ? Ani ole mɛi komɛi ni amɛwekumɛi miite shi amɛmiiwo amɛ yɛ anɔkwale lɛ hewɔ shi amɛmiifi shi? Tswaa ofai shi akɛ obaafee nɔ fɛɛ nɔ ni obaanyɛ kɛwo mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ hewalɛ, ni ojie amɛyi yɛ bɔ ni amɛfeɔ ekãa ni amɛkɛ nibii shãa afɔle yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ hewɔ. (Flm. 4, 5, 7) Yehowa le akɛ wɔmiisumɔ ni wɔfee esuɔmɔnaa nii, ni akɛ wɔfee klalo akɛ wɔkɛ nibii baashã afɔle koni wɔnyɛ wɔhi shi yɛ wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ naa. Yehowa ewo wɔ hiɛnyam waa. Ehã wɔ hegbɛ akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔjɛ wɔtsui mli wɔfee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ lɛ. (Abɛi 23:​15, 16) No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔnibii ni hi fe fɛɛ lɛ ashã afɔle wɔhã lɛ. w24.02 18 kk. 14; 19 kk. 16

Hɔgbaa, January 26

Eyakpa shikpɔŋ lɛ nɔ efee ekpakpa ni etsa mɛi.—Bɔf. 10:38.

Feemɔ sane ko ni ba yɛ afi 29 Ŋ.B. naagbeegbɛ be ni Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ he mfoniri okwɛ. Yesu kɛ emami Maria etee yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi yɛ Kana. Eeenyɛ efee akɛ, Maria etee eeye eebua kɛ gbɔi ni eba lɛ akwɛmɔ. Shi be ni nifeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, nɔ ko ba; wain lɛ tã. Maria tee Yesu ŋɔɔ oya nɔŋŋ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Amɛbɛ wain.” (Yoh. 2:​1-3) Mɛni Yesu fee? Ehã nu folo tsɔ “wain kpakpa.” (Yoh. 2:​9, 10) Yesu fee naakpɛɛ nii pii be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Ekɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛdro lɛ lɛ ye ebua mɛi akpei abɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ hii 5,000, ni be kroko hu lɛ, elɛ hii 4,000. Kɛ́ akɛ yei kɛ gbekɛbii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fata hii lɛ ahe lɛ, belɛ eeenyɛ efee akɛ, Yesu lɛ mɛi 27,000 kɛ sɛɛ. (Mat. 14:​15-21; 15:​32-38) Ni bei enyɔ lɛ fɛɛ lɛ, dani ebaalɛ amɛ lɛ etsa amɛteŋ mɛi babaoo ni bɛ hewalɛ.—Mat. 14:14; 15:​30, 31. w23.04 2 kk. 1-2

Ju, January 27

Mi, Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mihiɛ oninejurɔ mli, mi mɔ ni kɛɔ bo akɛ, “Kaashe gbeyei. Maye mabua bo” lɛ.—Yes. 41:13.

Kɛ́ sane wulu ko nina wɔ lɛ, bei komɛi lɛ wɔgbɔjɔɔ ni wɔnuɔ he akɛ wɔnyɛɛɛ nɔ ko wɔfee. Tamɔ bɔ ni Elia nu he lɛ, ekolɛ wɔ hu wɔbaanu he akɛ wɔkã shi wɔwɔ kɛkɛ. (1 Maŋ. 19:​5-7) Ekolɛ ehe baahia ni aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ hãa wɔnaa nɔ ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ kɛ́ wɔyaje shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ mli. Yehowa ye ebua Maŋtsɛ David yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ. Be ni David kɛ shihilɛi ni mli wawai kpe ni ehenyɛlɔi lɛ ka akɛ amɛbaagbe lɛ lɛ, ekɛɛ Yehowa akɛ: “Onine jurɔ hiɛ mimli.” (Lala 18:35) Bei pii lɛ, gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ ji, etsirɛɔ mɛi koni amɛye amɛbua wɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko be ni David nijiaŋ je wui lɛ, enaanyo Yonatan shɛje emii ni ewo lɛ hewalɛ. (1 Sam. 23:​16, 17) Nakai nɔŋŋ Yehowa hã Elisha ye ebua Elia.—1 Maŋ. 19:​16, 21; 2 Maŋ. 2:2. w24.01 23-24 kk. 10-12

Jufɔ, January 28

Yehowa ji mɔ ni hãa mɔ hiɛ kãa shi; lɛ edaaŋ wiemɔ hãa mɔ nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ.—Abɛi 2:6.

Yehowa nineshi jɔ, ni ehãa wɔ nibii kpakpai babaoo. Nɔ ni awie yɛ yoo lɛ ni akɛ lɛ damɔ shi kɛhã “anɔkwa hiɛshikamɔ” lɛ he yɛ Abɛi yitso 9 lɛ hãa wɔnaa nakai. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awie yɛ “anɔkwa hiɛshikamɔ” [loo “yoo lɛ”] he akɛ, esaa kooloo ni egbe lɛ jogbaŋŋ, efutu ewain lɛ, ni eŋmɛ ekpɔlɔ lɛ hu. (Abɛi 9:​2, shn.) Awie yɛ kuku 4 kɛ 5 lɛ hu akɛ, “Yoo lɛ [loo “hiɛshikamɔ”] kɛɔ mɔ ni bɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ: ‘Nyɛbaa nyɛbayea miniyenii lɛ eko.’” Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya anɔkwa hiɛshikamɔ shĩa lɛ ni wɔyaye eniyenii lɛ eko? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Yehowa miisumɔ ni ebii fɛɛ ahiɛ akã shi ni amɛkafee nibii ni baaye amɛ awui. Esumɔɔɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ ayashi dani wɔkase nii yɛ mli. Enɛ hewɔ “ekɛ hiɛshikamɔ toɔ ehãa mɔ ni ja” lɛ. (Abɛi 2:7) Kɛ́ wɔsheɔ Yehowa gbeyei lɛ, wɔbaafee nibii ni esumɔɔ. Wɔbaabo ŋaa kpakpa ni ewoɔ wɔ lɛ toi, ni wɔbaajɛ wɔtsuiŋ wɔkɛtsu nii.—Yak. 1:25. w23.06 23-24 kk. 14-15

Shɔ, January 29

Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni ejaaa ni ehiɛ baakpa nyɛnitsumɔ lɛ . . . nɔ.—Heb. 6:10.

Kɛ́ shihilɛ ko hewɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔtsu bɔ ni wɔtsui shweɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ Yehowa hiɛ sɔɔ nɔ ni wɔjɛɔ wɔtsui mli wɔtsuɔ lɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Yɛ Zakaria gbii lɛ amli lɛ, Yehowa kɛɛ lɛ ni ekɛ jwiɛtɛi kɛ shika tsuru ni amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Babilon lɛ kɛmaje lɛ eko afee akekere. (Zak. 6:11) “Akekere kpeteŋkpele” nɛɛ “baatsɔ kaimɔ nɔ” ni akɛbaakai amɛ yɛ nibii ni amɛkɛmajeɔ amɛnyɛmimɛi lɛ hewɔ. (Zak. 6:​14, shn.) Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa hiɛ kpaaa wɔtsui mli ni wɔjɛɔ wɔsɔmɔɔ lɛ yɛ shihilɛi ni mli wawai amli lɛ nɔ. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔbaaya nɔ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai akpe yɛ naagbee gbii nɛɛ amli, ni nibii amli baanyɛ awo wu po. (2 Tim. 3:​1, 13) Shi esaaa akɛ wɔyeɔ wɔtsui fe nine. Kaimɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ ewebii lɛ yɛ Hagai gbii lɛ amli lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Mikɛ nyɛ yɛ . . . Nyɛkashea gbeyei.” (Hag. 2:​4, 5) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, Yehowa baaya nɔ eye ebua wɔ kɛ́ wɔtee nɔ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛfee esuɔmɔnaa nii. w23.11 19 kk. 20-21

Soo, January 30

Nuu eshafeelɔ ji mi.—Luka 5:8.

Kulɛ Yehowa baanyɛ ehã aŋma Biblia lɛ ni atsĩii bɔfo Petro fãtɔi lɛ atã kwraa yɛ mli, shi ehã aŋmala yɛ mli koni wɔkase nii kɛjɛ mli. (2 Tim. 3:​16, 17) Kɛ́ wɔkase Petro he nii lɛ, wɔbaana akɛ eyɛ fãtɔi kɛ henumɔi tamɔ wɔ nɔŋŋ, ni no baaye abua wɔ ni wɔna akɛ, Yehowa le akɛ wɔyeee emuu ni no hewɔ lɛ bei komɛi lɛ wɔbaanyɛ wɔtɔ̃. Shi nɔ ni etaoɔ ji, ni wɔmia wɔhiɛ wɔsɔmɔ lɛ yɛ wɔfãtɔi lɛ fɛɛ sɛɛ, ni wɔnijiaŋ akaje wui. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhãa wɔnijiaŋ jeɔ wui lɛ? Kɛ́ wɔnuɔ he akɛ wɔye wɔgbɔjɔmɔ ko nɔ po lɛ, nakai gbɔjɔmɔ lɛ baanyɛ ajie ehiɛ kpo ekoŋŋ. Shi kɛ́ eba lɛ nakai po lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔtsu he nii. Wɔ fɛɛ wɔwieɔ nibii loo wɔfeɔ nibii ni sɛɛ mli lɛ wɔshwaa wɔhe. Shi kɛ́ wɔhãaa no aje wɔnijiaŋ wui ni wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ ni wɔya wɔhiɛ. (1 Pet. 5:10) Bɔ ni Yesu ná Petro he tsui yɛ efãtɔi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa. w23.09 20-21 kk. 2-3

Sohaa, January 31

Nuŋtsɔ, eji oyɛ biɛ kulɛ, minyɛmi nuu lɛ gboŋ.—Yoh. 11:21.

Kulɛ, Yesu baanyɛ etsa Lazaro, tamɔ Marta wie yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ. Shi no mli lɛ, eetao efee nɔ ko ni fe no kwraa. Ekɛɛ Marta akɛ: “Onyɛmi nuu lɛ baate shi.” Agbɛnɛ hu, ewie akɛ: “Miji gbohiiashitee lɛ kɛ wala lɛ.” (Yoh. 11:​23, 25) Lɛɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ ehã Yesu hewalɛ ni ekɛtee gbohii ashi. Dani sane nɛɛ baaba lɛ, no mli lɛ, Yesu etee gbekɛ yoo fioo ko shi. Gbekɛ yoo nɛɛ gbo etsɛɛɛ nɔŋŋ ni Yesu tee lɛ shi lɛ. Agbɛnɛ hu, etee oblanyo ko shi, ni eeenyɛ efee akɛ gbi ni egbo lɛ nɔŋŋ nɔ etee lɛ shi lɛ. (Luka 7:​11-15; 8:​49-55) Shi ani ebaanyɛ etee mɔ ko ni egbo gbii ejwɛ ni ebɔi fitemɔ lɛ shi? Lazaro nyɛmi yoo Maria je kpo ni ekɛ Yesu yakpe. Lɛ hu ewie wiemɔi ni enyɛmi yoo lɛ wie lɛ nɔŋŋ. Ewie akɛ: “Nuŋtsɔ, eji oyɛ biɛ kulɛ, minyɛmi nuu lɛ gboŋ.” (Yoh. 11:32) Be ni Yesu na bɔ ni Maria kɛ mɛi ni fata ehe lɛ fóɔ lɛ, ewerɛ ho ehe waa. Ni bɔ ni emusuŋ tsɔ lɛ yɛ enanemɛi lɛ ahe sɔŋŋ hewɔ lɛ, lɛ hu efó. Ele bɔ ni eyɔɔ dɔlɛ ehã kɛ́ mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane waa lɛ gbo. Eesumɔ waa ni efee nɔ ko ni ehã amɛkpa yaafó lɛ. w23.04 10-11 kk. 12-13

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje