Nyɔŋmɔ Ni Yɔɔ Suɔmɔ Lɛ Nyɛɛɔ Gbala-Mlifoo
“Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ nyɛmumɔ lɛ hewɔ; ni okaye obalahiiaŋ ŋa lɛ kutumpɔo! Miinyɛ ŋashwiemɔ [gbalamlifoo], Yehowa. . .kɛɛ.”—Mal. 2:15, 16.
1, 2. (a) Mɛɛ gbɛ ni anyaŋeɔ ji nɔ ni mɔ ko ni tsutsu lɛ eji onukpa yɛ asafo lɛ mli tsɔ nɔ nyɛsɛɛ nɛɛ? (b) Akɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ ha koni akɛku mɛɛ subaŋ naa?
1 NUU ko ni ekɛ afii babaoo esɔmɔ akɛ onukpa yɛ Kristofoi asafo ko mli je shishi akɛ ekɛ naagbai aaakpe yɛ egbalashihilɛ mli. Ekɛ je lɛŋ yoo ko fite gbala, ni esusumɔ ji akɛ eŋa lɛ baafo gbala lɛ mli, kɛkɛ lɛ lɛ ni ji nuu lɛ baaye ehe ni ekɛ mɔ ni heɔ yeɔ ko ahi shi yɛ sɛɛ mli. Nɔ ni ha enaa kpɛ ehe ji akɛ, eŋa lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ eesumɔ ni ekɛ sane lɛ ake lɛ ni amɛkpata ekoŋŋ. Shi akɛni nuu lɛ etswa efai shi akɛ ebaaye ehe hewɔ lɛ, nuu nɛɛ fo gbala lɛ mli yɛ mla naa ni ekɛ yoo kroko yahi shi. Nakai feemɔ ha ashwie nuu nɛɛ kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli.
2 Kwɛ bɔ ni eji nɔ ni wɔsumɔɔ akɛ nifeemɔ ni abɔ he amaniɛ ni haa mɔ jijaa nɛɛ aaafee nɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa lɛ ateŋ! Shi eyɛ awerɛho akɛ wɔɔkɛɛ akɛ, jeee nakai sane lɛ ji. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi komɛi miikpɛlɛ pɛsɛmkunya miishɛɛnamɔ loo gbɛ ni waaa ni atsɔɔ nɔ ajoɔ foi kɛjɛɔ gbalashihilɛ ni miishɛɛ bɛ mli lɛ nɔ yɛ be babaoo mli moŋ fe ni amɛkɛ amɛhe aaakpɛtɛ emli shishitoo mlai lɛ ahe ni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni amɛtao e-Wiemɔ lɛ mli ni amɛtao yelikɛbuamɔ kɛjɛ nɔkwɛlɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ adɛŋ. Wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ nɔ ni atsɔɔ mli yɛ biɛ nɛɛ baaha Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ fɛɛ awaje amɛjwɛŋmɔi yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli ni eha mɛi ni susuɔ akɛ amɛaatsɔ pɛsɛmkunya gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ aku sɛɛ asusu saji ahe ekoŋŋ.
3. Yɛ gbala-mlifoo gbɛfaŋ lɛ, mɛni ji su ni je lɛ fɛɛ hiɛ?
3 Yɛ bɔ ni nifeemɔ nɛɛ dɔɔ wɔ ni wɔnyaŋeɔ babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ yɛ nibii ni wɔnaa yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ hewɔ. Sanebimɔ ko bɛ anɔkwale ni eji akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo miifo gbalashihilɛ mli lɛ he. Afoɔ gbalashihilɛi etɛ fɛɛ etɛ ni aboteɔ mli lɛ ekome mli yɛ maji tamɔ U.S Amerika kɛ Rushia, ni maji komɛi po yɛ ni afoɔ enyɔ fɛɛ enyɔ mli ekome mli Maji komɛi po yɛ ni amɛŋmɛɔ “mɔ ko yeee fɔ” gbala-mlifoo gbɛ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ eha gbala-mlifoo efa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kulɛ gbala-mlifoo lɛ baafa waa diɛŋtsɛ eji jeee anɔkwale ni eji akɛ hii kɛ yei babaoo po hiɔ shi yɛ he kome akɛ wu kɛ ŋa yɛ be mli ni amɛboteko gbalashihilɛ mli po lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, amaniɛbɔɔ jieɔ lɛ kpo akɛ hii kɛ yei ni hiɔ shi yɛ he kome tamɔ wu kɛ ŋa ni amɛboteko gbalashihilɛ mli lɛ fe akpekpei ejwɛ yɛ Brazil.
BƆ NI YEHOWA BUƆ GBALA-MLIFOO EHAA
4, 5. (a) Te Yehowa Nyɔŋmɔ buɔ kutumpɔo gbala-mlifoo ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni Yesu diɛŋtsɛ wie yɛ gbala-mlifoo sane lɛ he?
4 Te Yehowa Nyɔŋmɔ buɔ gbala-mlifoo ehaa tɛŋŋ? Ani ekuɔ ehiɛ eshwieɔ nɔ tamɔ bɔ ni Kristendom osɔfoi lɛ ateŋ mɛi babaoo feɔ lɛ? Dabi! Wɔkaneɔ yɛ Maleaki 2:15, 16 akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ nyɛmumɔ lɛ hewɔ, ni okaye obalahiiaŋ ŋa lɛ kutumpɔo! Miinyɛ ŋashwiemɔ [gbala-mlifoo], Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ kɛɛ, . . . no hewɔ lɛ nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ nyɛmumɔ lɛ hewɔ, ni nyɛkaye kutumpɔo!” Yesu Kristo jie susumɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo. Beni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ bi lɛ kɛji akɛ mla ŋmɛɔ gbɛ ni afo gbala mli lɛ, Yesu ha hetoo akɛ: “Ani nyɛkaneko akɛ, mɔ ni bɔ gbɔmɔ yɛ shishijee lɛŋ lɛ, ‘nuu kɛ yoo ebɔ amɛ’ ni ekɛɛ: ‘Enɛ hewɔ ni nuu aaashi etsɛ kɛ enyɛ ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaatsɔ heloo kome lɛ.’ Belɛ agbɛnɛ amɛjeee mɛi enyɔ dɔŋŋ, shi moŋ heloo kome; no hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.”—Mat. 19:4-6.
5 Beni Farisifoi lɛ nu hetoo ni ekɛha nɛɛ, amɛbi akɛ: “Mɛɛhewɔ ni Mose wo kita akɛ aha yooshwiemɔ wolo ni ashwie lɛ mɔ?” Yesu ha hetoo akɛ: “Nyɛtsuiwalɛ hewɔ ni Mose ha nyɛ hegbɛ akɛ nyɛshwie nyɛŋamɛi [nyɛfo gbala mli] lɛ; shi shishijee lɛŋ lɛ, ebɛ nakai. Shi miikɛɛnyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni jeee ajwamaŋbɔɔ hewɔ jɛ ni eeeshwie eŋa ni eyawɛ yoo kroko lɛ, efite gbala.” (Mat. 19:7-9) Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ ŋmalɛi nɛɛ kɛɔ wɔ? Ákɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi Yesu Kristo fɛɛ ebuuu Nyɔŋmɔ mlai ni kɔɔ gbalashihilɛ kɛ gbala-mlifoo he lɛ mlikuu akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ. Gbala-mIifoo gbálaa nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ mli. Ebuɔ gbalashihilɛ akɛ kpãa ni fiɔ mɔ wala be fɛɛ mli.
6. Mɛni Mose mla lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ gbalafitemɔ he?
6 No hewɔ ni Kitai Nyɔŋmɔ lɛ mli nɔ ni ji kpawo lɛ jaje akɛ: “Kaafite gbala.” (2 Mose 20:14, NW) Nɔ ni fe nakai lɛ, Mose mla lɛ biɔ ni Israelbii lɛ atswia nuu fɛɛ nuu ni kɛ nuu kroko ŋa fiteɔ gbala loo amɛkuɔ gbala mli lɛ tɛi ni amɛgboi, ni nakai nɔŋŋ eji kɛha yoo fɛɛ yoo ni feɔ nakai (3 Mose 20:10) Nakai pɛ ji bɔ ni bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ Hebribii 13:4 akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baakojo gbalaŋkuɔlɔi kɛ ajwamaŋbɔlɔi.
7. Mɛni hewɔ anyaŋeɔ gbalafitemɔ waa fe ajwamaŋbɔɔ lɛ?
7 Kɛ wɔɔwie lɛ veveeve lɛ, hiɛdɔɔ yɛ gbalafitemɔ mli babaoo kwraa fe ajwamaŋbɔɔ ni Ŋleshi wiemɔi ashishitsɔɔlɔi tsɔɔ mli akɛ eji bɔlɛnamɔ ni baa yɛ gbɔmɛi enyɔ ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ lɛ. Shi gbalafitemɔ kɛ nɔ ko ni ji ebulemɔ, aloo emlikuu, aloo emlifutumɔ fataa gbalashihilɛ tsakpaa lɛ he. No hewɔ lɛ German wiemɔ kɛha gbalafitemɔ ji ehebruch, ni eshishitsɔɔmɔ diɛŋtsɛ ji, gbalashihilɛ kpãa lɛ mlifoo.
MƐNI HEWƆ YEHOWA NYƐƆ GBALA-MLIFOO LƐ
8, 9. (a) Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni Nyɔŋmɔ nyɛɛɔ kutumpɔo gbala-mlifoo lɛ? (b) Mɛni ji yiŋtoo kroko hewɔ ni efeɔ nakai?
8 Yehowa Nyɔŋmɔ nyɛɛɔ gbala-mlifoo ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ, ejaakɛ, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ eji esha ni afeɔ ashiɔ lɛ. Eyɛ mla naa hegbɛ ko yɛ gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ mɔ fɛɛ mɔ ni teɔ shi woɔ esuɔmɔnaa nii ni kɔɔ enɛ he lɛ miifee esha diɛŋtsɛ kɛmiishi Nyɔŋmɔ. Ákɛ gbalafitemɔ ji esha ni afeɔ ashiɔ Nyɔŋmɔ lɛ, abaana enɛ kɛjɛ nɔ ni Yosef kɛɛ Potifar ŋa ni bɔ mɔdɛŋ ni elaka lɛ ni ebafata ehe yɛ gbalafitemɔ mli lɛ mli: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔŋ?” (1 Mose 39:9) Ni mɛni ji nɔ ni Maŋtsɛ David kɛɛ Yehowa ni ekɛtsɔɔ ehe ni eshwa loo etsuitsakemɔ kɛmiijɛ esha ni ji gbala ni ekɛ Uria ŋa lɛ fite lɛ mli? “Bo okome too mifee esha mishi, ni mifee efɔŋ yɛ ohiɛ.”—Lala 51: 6.a
9 Yiŋtoo hoko hewɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ nyɛɛɔ gbala-mlifoo ji akɛ eyɛ miishɛɛ yɛ jalɛsaneyeli kɛ hiɛaŋ ni akwɛɛɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, e-Wiemɔ lɛ wieɔ eshiɔ niiatsɛmɛi ni nyɛɛɔ amɛnitsulɔi anɔ waa Iɛ yɛ Yakobo 5:1-6. Gbala-mlifoo (ni damɔɔɔ Ŋmalɛ nɔ) tsɔɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ mɔ ko miiye ehefatalɔ lɛ kutumpɔo, taakɛ bɔ ni Yehowa tsɔ egbalɔ Maleaki nɔ ejaje lɛ. Eyeɔ hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ awui. Taakɛ bɔ ni yɛ Mose mla lɛ mli lɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ti mli shii abɔ ejaje etsɔɔ akɛ eyeɔ awusai kɛ okulafoi asane ehaa amɛ, ni ebaagbala mɛi ni feɔ amɛ efɔŋ lɛ atoi lɛ, nakai nɔŋŋ Yehowa Nyɔŋmɔ hu kɛ fɔbuu kojomɔ baaba mɛi ni tsɔɔ mla nɔ bɔ ni esaaa koni amɛkɛ shwie amɛhefatalɔi ni amɛnyɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi abote gbalashihilɛ mli lɛ anɔ.—5 Mose 10:17, 18; 27:19.
10. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ gbalafitelɔ lɛ ji laholɔ loo ŋɔɔmɔyelɔ lɛ?
10 Yɛ anɔkwale mli lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ gbalafitelɔ lɛ ebatsɔ laholɔ loo ŋɔɔmɔyelɔ. Laholɔ loo ŋɔɔmɔyelɔ? Hɛɛ, Laholɔ loo ŋɔɔmɔyelɔ ji mɔ ni hiɔ shi titri kɛhaa miishɛɛnamɔ kɛ heloo mli akɔnɔi asɛɛdii ni ji pɛsɛmkunya nii. Mɔ ni shɛreɔ tawa loo sigaret lɛ, eyɛ mli akɛ ele bɔ ni eyeɔ awui ehaa lɛ jogbaŋŋ moŋ, shi abaanyɛ akɛɛ akɛ nɛkɛ mɔ nɛɛ ji laholɔ loo ŋɔɔmɔyelɔ. (Luka 8:14; Tito 3:3, Kingdom Interlinear Translation) No hewɔ lɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ mɛi ni kɛ miishɛɛ ni gbala-mlifoo kɛ gbalashihilɛ ni akɛ mɔ kroko boteɔ mli ekoŋŋ lɛ kɛbahaa amɛ lɛ yeɔ amɛ gbɛnaa nii akɛ amɛsa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ji laholɔi loo ŋɔɔmɔyelɔi. Amɛji mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ lɛlɛŋ.—2 Tim. 3:1, 2, 4.
11. Yɛ esha ni efeɔ eshiɔ Nyɔŋmɔ kɛ ehefatalɔ lɛ sɛɛ lɛ namɛi hu gbalafitelɔ ni foɔ gbala mli lɛ feɔ esha eshiɔ?
11 Nɔ ni fata esha ni afeɔ ashiɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ mɔ lɛ hefatalɔ lɛ he lɛ, gbalafitelɔ ni foɔ gbala lɛ mli lɛ hu feɔ esha eshiɔ asafo lɛ ni ekɛ ehe ebɔ he lɛ, ejaakɛ egbɛ lɛ woɔ asafo lɛ gbɛi kpakpa lɛ he muji. Agbɛnɛ efeɔ esha eshiɔ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yɛ enɔkwɛmɔ fɔŋ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, yoo ko ni ale lɛ waa yɛ New York Maŋtiase lɛ asafoi lɛ ekome mli tsɔ gbɛ ni ejaaa nɛɛ nɔ, ni yɛ no sɛɛ lɛ etsɛɛɛ kwraa ni obalayei enyɔ hu na ekaa ni amɛkɛnyiɛ enɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ eshi mɛi krokomɛi ananetɔtɔmɔ lɛ.—Filip. 1:9, 10.
12. Mɛɛ sanebimɔi ni pɛiɔ susuma mli esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ abi lɛ diɛŋtsɛ ehe?
12 Biblia lɛ feɔ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo nuɔ gbala-mlifoo he amɛhaa lɛ faŋŋ. Amɛnyɛ̃ɛɔ enɛ! Shi te onuɔ enɛ he ohaa tɛŋŋ? Te osusuɔ gbalashihilɛ ni ji gbɛjianɔtoo krɔŋkrɔŋ nɛɛ he ohaa tɛŋŋ? Ani osusuɔ he tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ feɔ lɛ lɛ, aloo oŋmɛ gbɛ ni ana onɔ hewalɛ, taakɛ bɔ ni eba yɛ je lɛŋ fɛɛ kɛtsɔ gbalashihilɛ fitelɔ fɔŋ ni ji Satan Abonsam nɔ lɛ? Ani efɔɔ kaa akɛ okpɛlɛɔ mɛi ni amɛku Nyɔŋmɔ mlai ni kɔɔ gbalashihilɛ, gbalafitemɔ kɛ gbala-mlifoo he lɛ asubaŋ lɛ nɔ? Ani ofata mɛi ni kɛ ahoshwibɔɔ shwɛɔ kɛtsɔɔ hii loo yei ni akɛ amɛ nyiɛɔ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ lɛ ahe? (Mat. 5:28; 15:19) Ani oobu otsui he yɛ nɛkɛ saji nɛɛ amli, aloo osumɔɔ ni okɛ ohe awo miishɛɛnamɔ he lamɔi ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ amli?—Abɛi 4:23.
13. Mɛni tsɔɔ akɛ shishiumɔ kɛ gbalafitemɔ fɔɔ gbɛ kome nɔ nyiɛmɔ?
13 Gbala-mlifoo kɛ gbalafitemɔ fɔɔ nyiɛmɔ yɛ gbɛ kome nɔ yɛ be fɛɛ mli. Ni titri lɛ kɛji akɛ afo gbala lɛ mli yɛ mla naa yɛ be mli ni hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ ko fiteko gbala loo ebɔko ajwamaŋ lɛ, nɔ ni baa ji akɛ kaa lɛ mli baawa kɛhaa mɔ ni yeee fɔ lɛ akɛ eeetsɔ ‘mɔ ni aaaha efite gbala.’ (Mat. 5:32, NW) Ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ gbala ni amɛteŋ mɔ kome aaafite kɛtsɔ bɔlɛ ni ekɛ mɔ kroko aaana nɔ lɛ haŋ nakai mɔ lɛ afee mɔ ni yɔɔ henilee ni mli tse yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ eeetsɔ ena henilee kpakpa yɛ be mli ni shishiumɔ nɔ adamɔ afee enɛ, taakɛ wɔkaneɔ po lɛ: “Ni gbalafitelɔ hu hiŋmɛi kwɛɔ hiɛbulɛ gbɛ, ekɛɔ akɛ: Hiŋmɛi ko enaaa mi! Ni ekɛ nɔhaanɔ hu haa ehiɛ.” (Hiob 24:15) Anaa bɔ ni gbalafitemɔ haa mɔ ko bafeɔ shishiulɔ lɛ yɛ niiashikpamɔ ni akɛha yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee mli lɛ mli.
14. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔi ni yɔɔ Lala 36:2-5 lɛ sa gbalafitelɔ ni foɔ gbala mli lɛ jogbaŋŋ ha?
14 Nɔ ni yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnu gbalafitemɔ nɔ ni adamɔɔ afoɔ gbala mli lɛ shishi jogbaŋŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ ji David wiemɔi ni yɔɔ Lala 36:2-5 lɛ: “Nɔ ni mɔfɔŋ lɛ nɔtɔmɔ kɛɔ yɛ mitsui mli ji akɛ: Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kome folo po bɛ ehiɛ. Ejaakɛ elakaa ehe yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛiiaŋ, ákɛ anaŋ enɔsha lɛ ni aaanyaŋe. Edaaŋ wiemɔi lɛ, nishaianii kɛ shishiumɔ ni; eshi nilee kɛ ekpakpafeemɔ sɛɛ. Nɔsha he ŋaa etoɔ yɛ esaa nɔ; eyadamɔɔ gbɛ ni ehiii nɔ; enyaŋeee nɔfɔŋ.” Kwɛ bɔ ni emlitsɔɔmɔ nɛɛ sa gbalafitelɔ ni foɔ gbala mli lɛ jogbaŋŋ ha!
15. Esa akɛ mɛi ni fiteɔ gbala ni amɛfoɔ gbala lɛ mli ni amɛkuɔ sɛɛ amɛboteɔ gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ kɛ hiɛdɔɔ asusu mɛɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai ahe?
15 Yɛ be babaoo mli lɛ ashwieɔ mɛi ni fiteɔ gbala ni amɛshwieɔ amɛhefatalɔi ni amɛkuɔ sɛɛ amɛboteɔ gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ, shi etsɛɛɛ, yɛ afi loo nɔ̃ sɛɛ lɛ kɛkɛ lɛ aku sɛɛ ahe amɛ awo asafo lɛ mli ekoŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ onukpai ni tsuɔ saji ni tamɔ nɛkɛ he nii lɛ kɛ amɛyiŋkpɛɛ lɛ damɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ mɔbɔnalɛ ni aaajie lɛ kpo lɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔbɔnalɔ ni esa akɛ onukpai lɛ hu afee nakai nɔŋŋ. Shi kɛ̃ lɛ, abaanyɛ akɛɛ yɛ nuu fɛɛ nuu loo yoo fɛɛ yoo ni kɛ ŋaa toɔ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ he gbɛjianɔ bɔni afee ni amɛkɛ amɛhe abote gbalashihilɛ mli lɛ ahe akɛ, tsɛbelɛ onukpai lɛ eku sɛɛ ehe amɛ kɛwo asafo lɛ mli ekoŋŋ moŋ, shi enɛ etsɔɔɔ sane lɛ naagbee. Onukpai lɛ baanyɛ adamɔ tsuitsakemɔ ni je kpo lɛ pɛ nɔ aŋmɔ amɛyiŋ kpɔ, shi amɛnyɛŋ amɛle tsui lɛ mli sane jogbaŋŋ. Akɛni amɛnyɛɛɛ amɛkojo mɔ ko yiŋtoo hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛhe hefatalɔi ni amɛbote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ nɛɛ awo asafo lɛ mli. Shi nakai gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ hiɛ akakpa Paulo wiemɔi akɛ “ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkuɔlɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ” lɛ nɔ. (Heb.13:4) Naagbee kojomɔ ni kɔɔ nɛkɛ saji nɛɛ fɛɛ he lɛ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ dɛŋ, ejaakɛ lɛ ji mɔ ni le shihilɛi fɛɛ ni ha enɛɛmɛi ba lɛ. Ele tsui lɛ mli sane tamɔ bɔ ni Yeremia 17:9, 10 tsɔɔ lɛ. Ele yiŋtoo lɛ, ni ele shishiumɔ loo susumɔ fɔŋ ni jeɔ kpo yɛ mɛi ni kuɔ emla ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ mli lɛ fɛɛ. Hɛɛ, “nibii fɛɛ yɛ faŋŋ ni agbele nɔ yɛ lɛ mɔ ni wɔkɛyɔɔ sane lɛ hiŋmɛiiaŋ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ nɛkɛ ŋmalɛi nɛɛ ahɛle wɔ shi ni wɔwa ni wɔsusu saji ahe.—Heb. 4:13.
16. Mɛni hewɔ hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ baanyɛ ahala akɛ eshwieŋ mɔ ni eye fɔ lɛ?
16 Shi kɛ̃ lɛ, Nyɔŋmɔ mla lɛ biii ni hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ afo gbala lɛ mli po yɛ enɛ mli. Shihilɛi komɛi baaha efee nɔ ni hi akɛ mɔ ni yeee fɔ lɛ kɛ mɔ ni yeɔ fɔ lɛ tɔmɔ lɛ ake lɛ, titri lɛ kɛji akɛ nakai mɔ lɛ baa ehe shi ni etsake etsui lɛlɛŋ. Eji anɔkwale akɛ, anɔkwale ni mɔ ko hefatalɔ yeŋ lɛ baanyɛ afee niiashikpamɔ ni shwieɔ mɔ hiɛ shi diɛŋtsɛ—akɛ mɔ ko hefatalɔ eyatao miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛjɛ he kroko. Shi ŋamɛi kɛ nyɛmɛi babaoo ni yɔɔ suɔmɔ enyɛ amɛkɛ amɛ wumɛi pɛsɛmkunyatsɛmɛi loo mɛi ni yee anɔkwale po ehi shi yɛ amɛbii lɛ ahewɔ.
YIŊTOO KƐ TSABAAI
17. Mɛni ji nɔ ni ekolɛ eeenyɛ efee yiŋtoo kome hewɔ ni mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ gbalafitemɔ mli koni amɛfo gbala lɛ mli ni amɛku sɛɛ amɛbote mli ehee lɛ?
17 Mɛni hewɔ mɛi komɛi yeee omanye yɛ emuuyeli mlihiɛmɔ he kaa ni amɛkɛ aaaye amɛgbalashihilɛ kpaŋmɔ lɛ anɔkwale lɛ mli lɛ? Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ yiŋtooi sɔrɔtoi babaoo yɛ. Ani yiŋtoo nɛɛ ekome aaanyɛ afee akɛ Yehowa odasefoi Kristofoi lɛ sheee naanɔ piŋmɔ gbeyei, akɛni amɛle akɛ he ko ni ji hɛl ni ashãa mɛi yɛ jɛmɛ bɛ hewɔ? Gbi ko lɛ Lutheran osɔfo ko kɛɛ gbekɛ ko ni ji Odasefonyo akɛ, kɛji akɛ lɛ osɔfo lɛ heee hɛl ni ashãa mɛi yɛ jɛmɛ eyeee lɛ, ebaafee nibii fɔji babaoo. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi pii yɛ Kristendom ni nuɔ he nakai nɔŋŋ. Ákɛ anɔkwale Kristofoi lɛ, wɔye wɔhe kɛjɛ naanɔ piŋmɔ he gbeyeishemɔ he, shi wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ “heyeli nɛɛ atsu nii akɛ lakamɔ kɛha heloo lɛ,” aloo wɔmiisumɔ ni wɔfee nakai?—Gal. 5:13, NW.
18. Mɛɛ shihilɛi ahewɔ ehe hiaa akɛ mɔ ko aya nɔ akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ saji ni kɔɔ mɔ ko susumɔi kɛ nifeemɔi yɛ bɔlɛnamɔ he lɛ mli?
18 Ŋmɛnɛ, je lɛ eye bɔlɛnamɔ he sɛkɛ. Aŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ehiii lɛ feemɔ he gbɛ ŋmɛnɛ. Ŋwanejee ko bɛ mlakwamɔ ni efa babaoo lɛ he. (Mat. 24:12) Ashɛɔ Kristofonyo nuu loo yoo lɛ awoɔ kaa mli yɛ enitsumɔhe, akɛni gbɔmɛi ni jeee Biblia mli shishitoo mlai yeɔ amɛnɔ lɛ ji mɛi ni ebɔle ehe kɛ́kpe, ni ekolɛ amɛbaafee mɛi ni he yɔɔ fɛo hu yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aya nɔ akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ, ana henɔyeli ni wɔkɛ mɛi ni jeee wɔhefatalɔi yɛ gbalashihilɛ mli nɛɛ aye yɛ nitsumɔ gbɛ nɔ pɛ kɛkɛ. Agbɛnɛ nɔ ni esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he hu ji adafitswaa—woji, woji tɛtrɛbii, televishin kɛ sinii sɔrɔtoi. Kaatsɔ TV nɔ ogbala ajwamaŋbɔlɔi, gbalafitelɔi kɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi ni tamɔ nakai kɛmiiba oshia. Ni asaŋ esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ anɔkwale ni eji akɛ niyenii kpakpai ni ŋɔɔ kɛ daanumɔ babaoo ni akɛ he aaawo mli lɛ baaha Kristofonyo, titri lɛ mɔ ni ji nyɛminuu ko henumɔi loo akɔnɔi ate shi mra. Kasemɔ henɔyeli yɛ shihilɛ mli nibii fɛɛ mli! “Nyɛnyɛa efɔŋ.” “Nyɛhia efɔŋ kwraa.”—Lala 97:10; Rom. 12:9.
19. Te esa akɛ mɛi ni nibii komɛi eŋɔɔɔ amɛnaa yɛ amɛgbalashihilɛ mli lɛ asusu sane he amɛha tɛŋŋ?
19 Agbɛnɛ hu, ekolɛ eeenyɛ eba akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi kɛ kojomɔ kpakpa tsuuu nii yɛ be mli ni amɛhalaa amɛhe lɛ. Amɛbaana akɛ amɛkɛ amɛhe kpaaa gbee tsɔ̃ taakɛ amɛsumɔɔ ni kulɛ amɛfee lɛ, aloo ekolɛ amɛhiɛnɔkamɔi baafee yaka yɛ gbalashihilɛ mli teemɔŋ nibii amli. Kɛji akɛ nɛkɛ sane lɛ ji lɛ, belɛ feemɔ nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ shihilɛ lɛ he, koni okɛ woo kɛ bembuu aha Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ. Biblia lɛ wieɔ mɔ ni ekã nɔ ni ehiii kɛhaaa lɛ diɛŋtsɛ lɛ kita, shi kɛ̃ lɛ etsakeee lɛ he ekpakpa. (Lala 15:4) Ekukufoo ji akɛ, obaakpɛlɛ nɔ ni jooɔ kɛ nɔ ni ŋɔɔ lɛ fɛɛ nɔ. Enɛ haa wɔkaiɔ onukpa ko ni ale lɛ jogbaŋŋ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo sumɔɔ esane lɛ. Ebote gbalashihilɛ mli dani ebatsɔ Odasefonyo, ni eŋa ni heee yeee lɛ fee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ ni ekɛhao nyɛminuu lɛ ni eha enii afee mɔbɔ yɛ shihilɛ mli. Be ko ni abi lɛ enɛ he sane lɛ, eha hetoo akɛ, “Yoo nɛɛ eha mitsɔ̃ nuu diɛŋtsɛ.” Bɔni afee ni enyɛ ekɛ yoo nɛɛ ahi shi lɛ, esa akɛ ekase tsuishitoo kɛ henɔyeli babaoo. Ni etsui nyɔɔ emli akɛni ele akɛ eebo bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ toi hewɔ.—1 Kor. 7:12-16.
20. Mɛni ji shihilɛi komɛi ni baaha mɔ ko afite gbala ni efo ekɛ ehefatalɔ lɛ gbala lɛ mli lɛ?
20 Shi kɛ̃ lɛ, etamɔ nɔ ni yɛ bei komɛi amli lɛ kɛ hefatalɔ “ni yeee fɔ” lɛ jie henumɔ, nilee, suɔmɔ kɛ shishinumɔ babaoo kpo lɛ, abaanyɛ akwa gbala-mlifoo ni damɔ gbalafitemɔ nɔ lɛ. Ŋa ko baanyɛ aje shishi fiofio aku ehiɛ ashwie ewu lɛ hiɛ ni eeesa yɛ gbɔmɔtsoŋ jwɛŋmɔŋ, henumɔŋ, hesaamɔ kɛ mumɔŋ lɛ nɔ, ni nɔ ni baaba ji akɛ ebaaha nuu lɛ akwɛ he kroko kɛha miishɛjemɔ yɛ enɛɛmɛi ateŋ ekome loo babaoo mli. No hewɔ lɛ, akɛni eŋa lɛ shashaoɔ shi akɛ ekɛ gbalashihilɛ mli gbɛnaa nii ni sa lɛ aaaha hewɔ lɛ, eha be-fɛɛ sɔɔlɔ ko tee eŋa lɛ nyɛmiyoo ŋɔɔ kɛha miishɛjemɔ ni tamɔ nɛkɛ. Shi kɛ̃ lɛ, yɛ bɔ ni ŋa lɛ tsuuu enɛ he nii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni aaadamɔ nɔ abu nuu lɛ bem yɛ gbalafitemɔ mli ni ekɛ ehe aaawo hewɔ.
21. Mɛni hewɔ ni ejaaa akɛ mɔ ko aadamɔ kutumpɔo nɔ efo ekɛ ehefatalɔ lɛ gbala lɛ mli? (b) Shi yɛ gbalashihilɛ ni adamɔɔ kutumpɔo nɔ afoɔ mli lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni ji nɔ ni abaanyɛ awie yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahe?
21 Yɛ anɔkwale mli lɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni suɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ nyɛɛɔ gbala-mlifoo lɛ. Kutumpɔo gbala-mlifoo ji esha ni afeɔ ashiɔ Nyɔŋmɔ, afeɔ ashiɔ mɔ ko hefatalɔ, afeɔ ashiɔ Kristofoi asafo lɛ ni ekɛ ehe ebɔ he lɛ kɛ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ mli lɛ, ejaakɛ nifeemɔ nɛɛ baanyɛ atɔ̃tɔ̃ mɛi krokomɛi anane. Shi kwɛ bɔ ni eyɔɔ fɛo jogbaŋŋ ha akɛ Yehowa Odasefoi jeee gbɔmɛi ni foɔ gbala mli! Ale amɛ akɛ gbɔmɛi ni kɛ anɔkwayeli bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ he lɛ atsu nii. Enɛ haa amɛfeɔ gbɔmɛi ni yɔɔ miishɛɛ babaoo fe mɛi krokomɛi. Ni mɛi krokomɛi naa amɛ gbalashihilɛ ni mli wa ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ yɛ be babaoo mli, ni egbalaa amɛteŋ mɛi komɛi kɛbɛŋkɛɔ anɔkwale lɛ he.b
[Shishigbɛ niŋmai]
a David hu fee esha eshi Uria, shi bɔ ni esha ni efee eshi Nyɔŋmɔ lɛ da agbo ha lɛ ha esha ni efee eshi Uria lɛ bafee nɔ ni kɛ akɛto he lɛ ejeee nɔ ko nɔ ko kwraa.
b Ajie kɛjɛ July 1, 1981 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]
Gbala-mlifoo ni damɔɔ ŋmalɛ nɛ ji esha ni afeɔ ashiɔ mɛi krokomɛi
Yehowa
Hefatalɔ
Aŋkroaŋkroi
Asafo