Toiŋjɔlɛ Ni Aaaba Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Kɛtsɔ Henɔjɔɔmɔ Kɛ Baptisimɔ Nɔ
“Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: ‘. . . Mɔ fɛɛ mɔ ni okadi lɛ yɔɔ ehe lɛ nyɛkataa ehe.’”EZEKIEL 9:4,6.
1, 2. (a) Mɛni hewɔ toiŋjɔlɛ bɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi fɛɛ teŋ lɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni mɔ fɛɛ mɔ ana toiŋjɔlɛ nɛɛ?
TOIŊJƆLƐ ni aaaba wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ? Shi mɛni hewɔ? Mɛi fioo pɛ buɔ amɛhe mɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ. Shi, ani eeenyɛ eba akɛ mɔ ko ji Nyɔŋmɔ henyɛlɔ diɛŋtsɛ beni eleee enɛ? Bɔfo Paulo gbala enɛ mli etsɔɔ Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ: “Nomɛi amli wɔ fɛɛ hu wɔba wɔjeŋ yɛ sa yɛ wɔheloo akɔnɔ lɛ amli ni wɔtsu nii ni heloo kɛ jwɛŋmɔ sumɔɔ lɛ, ni wɔji mlifu bii yɛ fɔmɔsu lɛ naa,tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ nɔŋŋ.”—Efesobii 2:3.
2 Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ hu, ekolɛ osumɔɔ ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ, shi esha ni ona kɛjɛ Adam mli lɛ yeɔ osusumɔ nɔ ni ebaanyɛ etsirɛ bo kɛya “heloo akɔnɔi” asɛɛdii he. Kɛ oji mɔ ni Yehowa Odasefoi yeɔ buaa bo kɛkaseɔ biblia lɛ eloo oji obalaŋta ni ofɔlɔi ji Odasefoi, shi onako baptisimɔ hu lɛ, ekolɛ hesuɔmɔ aloo mifeɔ-nɔ-ni-misumɔɔ su ni baaye oshihilɛ nɔ lɛ baanyɛ agbala bo kɛjɛ Nyɔŋmɔ he. Mɔ ni hiɛɔ jeŋba ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ ‘miitia mlifu kɛmiiha lɛ diɛŋtsɛ ehe.’ (Romabii 2:5; Kolosebii 1:21; 3:5-8) Nyɔŋmɔ baajie emlifu kpo yɛ “mlifu kɛ Nyɔŋmɔ jalɛ kojomɔ kpojiemɔ gbi lɛ” ni bɛŋkɛɔ kɛ foi lɛ nɔ. (Romabii 1:28-2: 6) Te obaafee tɛŋŋ oha toiŋjɔlɛ aba okɛ Nyɔŋmɔ teŋ ni oje ‘mlifu gbi’ nɛɛ mli lɛ?
Shishitoo Kɛha Toiŋjɔlɛ
3. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ eto gbɛjianɔ kɛha kpatamɔ?
3 Yehowa je shishi koni eye ebua. “Lɛ ni esumɔ wɔ, ni etsu e-Bi lɛ akɛ ebafee wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔnɔ.” (1 Yohane 4:10) Yesu afɔleshaa gbele lɛ kpataa, ekɛ nɔ ni Yehowa jalɛ kojomɔ biɔ lɛ haa. Enɛ kɛ nɔ ni adamɔɔ nɔ anaa eshaifaa baa, ni yɛ naagbee lɛ, ebaajie nyɛ̃ɛ ni ka Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɔ teŋ lɛ kɛya kwraa. Hɛɛ, taakɛ bɔfo Paulo ŋma lɛ, abaanyɛ ‘atsɔ Nyɔŋmɔ Bi lɛ gbele lɛ nɔ akpata wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.’—Romabii 5:8-10.
4. Mɛɛ ninaa ajie lɛ kpo atsɔɔ Ezekiel, ni mɛni hewɔ ehe hiaa wɔ?
4 Shi bɔni afee ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔna Kristo afɔleshaa nɛɛ he sɛɛ lɛ, esa ni wɔfee he nɔ ko. Ajie enɛ kpo atsɔɔ gbalɔ Ezekiel yɛ ninaa ko mli, ninaa ko ni baa mli yɛ wɔgbii nɛɛ amli beni Nyɔŋmɔ ‘mlifu gbi’ lɛ enina wɔ lɛ. Akɛ hii ekpaa ni hiɛ mɔgbee dade fee Nyɔŋmɔ hiɛkpatamɔ ta lɛ he mfoniri yɛ ninaa nɛɛ mli. Dani hii nɛɛ aaafɔse Nyɔŋmɔ mlifu ashwie shi lɛ, afa nuu ni ji kpawo ni hiɛ woloŋmalɔtɔ akɛ: “Yaakpa shi kɛtsɔ maŋ lɛ teŋ, . . . ni okadi hii ni dɔmɔɔ ntsɔi ni amɛyeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihii nii fɛɛ ni afeɔ yɛ eteŋ lɛ hewɔ lɛ ahiɛnaai! Shi mɛi krokomɛi [hii ekpaa ni hiɛ mɔgbee dade] lɛ, ekɛɛ amɛ yɛ mitoiiaŋ akɛ: ‘Nyɛnyiɛa esɛɛ kɛkpaa ma lɛŋ ni nyɛtswiaa nii; . . . shi mɔ fɛɛ mɔ ni Okadi lɛ yɔɔ ehe lɛ nyɛkataa ehe.’”—Ezekiel 9:1-6.
5. Mɛni kɛ tsuitsakemɔ baa?
5 Mɛi ni ‘akadi amɛ’ kɛha yibaamɔ nɛɛ hao ejaakɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛjaa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ “yiwalɛ sɔŋŋ ewo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ,” ni amɛkɛ amɛhe woɔ ajwamaŋbɔɔ, wɔŋjamɔ kɛ jeŋbai fɔji amli. (Ezekiel 8:5-18; Yeremia 7:9) Nakai nɔŋŋ, ŋmɛnɛ hu, esa akɛ mɛi ni ‘abaakadi’ amɛ lɛ ale klɛŋklɛŋ kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ akɛ esa akɛ amɛna bulɛ amɛha Nyɔŋmɔ taomɔ nii ni amɛye awerɛho, hɛɛ, ‘amɛdɔmɔ ntsɔi ni amɛye ŋkɔmɔ,’ yɛ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ hewɔ. Ekolɛ yɛ le ni amɛleee hewɔ lɛ, mɛi komɛi kɛ amɛhe wo nɔ fɔŋ feemɔ mli aloo amɛfi efɔŋ feelɔi asɛɛ. Shi amrɔ nɛɛ amɛje shishi amɛmiikwɛ nifeemɔi nɛɛ taakɛ Nyɔŋmɔ kwɛɔ amɛ lɛ nɔŋŋ—nihii nii! (Romabii 1:24-32; Yesaia 2:4; Kpojiemɔ 18:4; Yohane 15:19) Le ni aleɔ enɛ babaoo lɛ tsirɛɔ mɔ ni etsuɔ klɛŋklɛŋ nii ni kɛ toiŋjɔlɛ baa ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he nii: tsuitsakemɔ Bɔfo Petro Wo hewalɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛtsakea nyɛtsuii, ni nyɛkua nyɛsɛɛ, koni agbe nyɛhe eshai lɛ, beni afee ni hejɔɔmɔ yinɔ ajɛ Nuŋtsɔ lɛ hiɛ aba [shi jeee emlifu].” (Bɔfoi lɛ Asaji 3:19) Mɛɛ miishɛɛ sane nakai eshaifaa lɛ ji nɛkɛ!
‘Kadimɔ’ Lɛ Ni Mɔ Ko Aaana
6. Mɛni hewɔ akadi mɛi komɛi yɛ blema bei amli?
6 Bɔni afee ni Nyɔŋmɔ mlifu akaba amɛ nɔ lɛ, esa akɛ akadi mɛi ni “dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛyeɔ ŋkɔmɔ lɛ ahiɛnaai.” (Ezekiel 9:4) Yɛ blema bei amli lɛ, afɔɔ nyɔji ahiɛnaai akadimɔ bɔni afee ni anyɛ ayɔse amɛ faŋŋ. Hiɛnaa aloo gbɔmɔtso he kadimɔi nɛɛ hu nyɛɔ etsɔɔ nɔ nyɔŋmɔ ni mɔ ko jaa.a (Okɛto Yesaia 44:5 he.) No hewɔ lɛ, yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, mɛɛ kadimɔ nɔ sɔrɔto haa ayɔseɔ mɛi ni yɔɔ nakai kadimɔ nɔ lɛ akɛ Yehowa anɔkwa jalɔi aloo tsuji?
7. Mɛni ji okadi gbɛ nɔ kadimɔ nɔ̃ lɛ?
7 Nakai okadi gbɛ nɔ kadimɔ nii, ni tamɔ nɔ ni yɔɔ ohiɛnaa lɛ yeɔ ohe odase, (1) akɛ oji Yesu Kristo kaselɔ ni ojɔɔ ohe nɔ kɛ mɔ ni abaptisi bo ni (2) akɛ owo Kristo gbɔmɔtso hee lɛ. (Efesobii 4:20-24) Akɛni esa ni ajɔɔ he nɔ klɛŋklɛŋ dani ‘akadi mɔ ko’ hewɔ lɛ, esa ni wɔle nɔ ni enɛ biɔ. Yesu tsɔɔ nɔ̃ hewɔ lɛ mli akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ni ewo esɛŋmɔtso lɛ, ni enyiɛ misɛɛ daa.”—Marko 8:34, NW.
8, 9. (a) Akɛ ‘oookwa ohe’ lɛ tsɔɔ mɛni? (b) Abaanyɛ akɛ nɔ ni henɔjɔɔmɔ biɔ lɛ afee mɛni he nɔkwɛmɔ nɔ?
8 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘akwa he’ lɛ tsɔɔ ‘kwamɔ kwraa’ aloo kpoomɔ. No hewɔ lɛ, akɛ ‘oookwa ohe’ lɛ tsɔɔ babaoo fe miishɛɛ ko sɛɛdii aloo nifeemɔ ko ni onyaa he bianɛ lɛ kwamɔ yɛ be kɛ bei amli. Shi moŋ etsɔɔ suɔmɔ ni osumɔɔ ni okɛɛ, dabi, beni ebi ni oha oheloo mli akɔnɔi kɛ taomɔ nii aye oshihilɛ nɔ lɛ. Kɛ wɔkadi bɔ ni atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi kɛtee wiemɔi sɔrɔtoi amli lɛ eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa bɔ ni Yesu wiemɔ nɛɛ mli lɛɛ ha: “Ni mɔ ko aaakpa nɔ ni etsui shweɔ diɛŋtsɛ lɛ sɛɛdii lɛ’ (Tzeltal, Mezico) “ni mɔ ko gbɔmɔtso jeee lɛ diɛŋtsɛ enɔ dɔŋŋ lɛ” (K’anjobal, Guatemala) , kɛ “ni mɔ ko aaatsɔ esɛɛ aha ehe” (Javenese, Indonesia) . Hɛɛ, enɛ tsɔɔ henɔjɔɔmɔ kwraa, shi jeee nii ni abaanyɛ afee aha nibii sɔrɔtoi babaoo.
9 Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Susan, ni tsutsu ko lɛ ebɛ mɔ ko shishi lɛ jaje nɔ ni henɔjɔɔmɔ tsɔɔ kɛha lɛ akɛ: “Mituu migbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ miha mɔ kroko. Yehowa ji mɔ ni tsɔɔ mi gbɛ bianɛ, ekɛo mi nɔ ni mifee ni ekɛ nɔ ni baa klɛŋklɛŋ mamɔɔ mihiɛ.” Ani oosumɔ ni ojɔɔ ohe nɔ kwraa nɛkɛ oha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ? Kaimɔ akɛ, Okadi gbɛ nɔ kadimɔ nɔ lɛ haa ayɔseɔ bo akɛ Nyɔŋmɔ ‘nɔ’ kɛ Nuŋtsɔ lɛ tsulɔ ni yɔɔ miishɛɛ—Okɛto 2 Mose 21:5, 6; Romabii 14:8 he.
10. Mɛɛ nibii esa akɛ asusu he dani afee henɔjɔɔmɔ?
10 Yesu bi akɛ: “Nyɛteŋ namɔ ni kɛji eetao mɔɔ ema lɛ ni etaŋ shi, ni ebu naa ekwɛ da akɛ eyɛ nii bɔ ni aaashɛ naagbee lo? (Luka 14:28) No hewɔ lɛ, ani oosumɔ ni: Oya Kristofoi akpeei daa? (Hebribii 10:25) Ohiɛ jeŋba kpakpa taomɔ nii ni nɔ kwɔlɔ ni Nyɔŋmɔ eto kɛha etsuji lɛ mli? (1 Tesalonikabii 4:3, 4, 7) Ona gbɛfaŋnɔ babaoo yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli bɔ ni obaanyɛ? Okɛ Nyɔŋmɔ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe beni ohalaa nitsumɔ ko aloo beni okɛ otii komɛi mamɔɔ ohiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ? (Mateo 6:33; Jajelɔ 12:1) Ni okwɛ oweku mli gbɛnaanii anɔ? (Efesobii 5:22–6:4; 1 Timoteo 5:8) Kɛ otsɔ sɔlemɔ nɔ ojɔɔ ohe nɔ oha pɛ lɛ, nifeemɔ ni nyiɛɔ sɛɛ lɛ haa mɛi krokomɛi leɔ enɛ yɛ faŋŋ mli.
Baptisimɔ—Kaha Namɛi?
11. Baptisimɔ feɔ mɛni he okadi, ni mɛni etsuɔ?
11 Yesu fa akɛ abaptisi esɛɛnyiɛlɔi lɛ. (Mateo 28:19, 20) Akɛ amɛ baawo nu lɛ shishi kwraa ni ahole amɛ nɔ kɛje kpo. Etamɔ mɔ lɛ fuu kɛ eshitee, efeɔ mɔ lɛ gbele kɛmiiha etsutsu pɛsɛmkunya shihilɛ gbɛ lɛ kɛ eshitee kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ lɛ he mfoniri. Otsɔɔ baptisimɔ nɔ ojieɔ ohe kpo akɛ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome ni kɛ ehe ebabɔ Nyɔŋmɔ je muu fɛɛ asafo” lɛ he. Baptisimɔ woɔ kpaŋmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ feɔ lɛ mli hewalɛ. (Okɛto 2 Mose 19:3-8 he.) Esa ni oshihilɛ kɛ emlai lɛ akpa gbee. (Lala 15; 1 Korintobii 6:9-11) Baptisimɔ ni woɔ bo Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ lɛ hu tsɔɔ “kpaŋmɔ ni ajɛɔ henilee kpakpa mli akɛ Nyɔŋmɔ kpaŋɔ” ejaakɛ ole akɛ toiŋjɔlɛ kã okɛ Nyɔŋmɔ teŋ.—1 Petro 3:21.
12. Mɛɛ be mli fɔlɔi ‘akadimɔ’ buɔ amɛbii ahe?
12 Ani esa akɛ gbekɛbii hu asusu baptisimɔ he? Ojogbaŋŋ, kaimɔ akɛ Yehowa fa hii ekpaa ni hiɛ mɔgbee dade lɛ yɛ ninaa lɛ mli akɛ: “Onukpai kɛ obalahii kɛ obalayei kɛ gbekɛbii kɛ yei lɛ, nyɛgbɛa amɛ butubutu; shi mɔ fɛɛ mɔ ni Okadi lɛ yɔɔ ehe lɛ, nyɛkɛtaa ehe.” (Ezekiel 9:6) Shi, gbekɛbii ni darako tsɔ kɛha henɔjɔɔmɔ lɛ baana yibaamɔ kɛtsɔ fɔlɔ lɛ ‘kadimɔ’ nɔ kɛ́ nakai fɔlɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni etsɔse amɛ ni amɛsumɔ Yehowa ni gbekɛbii lɛ hu feɔ toiboo amɛhaa enɛ lɛ. (1 Korintobii 7:14) Shi, kɛ́ gbekɛ lɛ le nii bɔ ni sa ni enyɛɔ etoɔ eyiŋ ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, ni eshɛ he ni abaanyɛ awie ehe akɛ “mɔ ni le ekpakpafeemɔ” lɛ, belɛ kaasusu akɛ ebaaka he ena efɔlɔ lɛ ‘kadimɔ’ he sɛɛ yɛ gbɛ ko nɔ kɛya naanɔ.—Yakobo 4: 17.
13. Mɛni nibii komɛi akɛnaa akɛ gbekɛ ko esaa ehe kɛha baptisimɔ?
13 Dani gbekɛ ko aaajɔɔ ehe nɔ lɛ, esa akɛ ena nilee ni fa bɔ ni baaha ena nɔ ni yɔɔ enɛ feemɔ mli, ni esa akɛ efee mɔ ni taoɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa sɛɛgbɛ. Esa akɛ enu Biblia shishitoo mlai ashishi ni ekɛ ehe akpɛtɛ he, ni ele akɛ ebaabu nɔ ni baajɛ enifeemɔ fɛɛ mli aba lɛ he akɔntaa. Esa akɛ efee mɔ ni ena niiashikpamɔ bɔ ni sa yɛ ehemɔkɛyeli lɛ jajemɔ kɛ mɛi krokomɛi atsɔɔmɔ mli koni ele akɛ enɛ ji anɔkwale jamɔ lɛ fa ko ni he hiaa jogbaŋŋ; esa akɛ esumɔ diɛŋtsɛ akɛ ebaasɔmɔ Nyɔŋmɔ. Ekashi faŋŋ akɛ akpaŋ gbɛ akɛ eeejie dalɛ kpo tamɔ onukpa, shi esa akɛ emumɔŋ nɔyaa lɛ afee nɔ ni yaa ehiɛ tɛ̃ɛ bɔ ni sa.
14. Mɛni hewɔ gbekɛ ko bu ebaptisimɔ akɛ hebuu nɔ̃ ko lɛ?
14 Kɛ mɔ lɛ ‘ebu naa ekwɛ’ lɛ ehaaa ni gbekɛ ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ alaaje nɔ ko. Yɛ Kristofoi heei fɛɛ agbɛfaŋ lɛ, hiɛsɔɔ mli kwɔɔ yɛ baptisimɔ sɛɛ. David tsɔɔ mli akɛ: “Baptisimɔ ni mina beni miji gbekɛ lɛ ji hebuu nɔ̃ kɛhami. Beni midaa lɛ, miyoo bɔ ni gbekɛbii komɛi ni nako baptisimɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nuɔ he akɛ amɛbɛ onukpai lɛ anɔyeli shishi ní enɛ ha amɛkɛ amɛhe wo jeŋba fɔŋ mli lɛ. Shi mikaiɔ yɛ be fɛɛ mli akɛ mijɔɔ miwala nɔ miha Nyɔŋmɔ, aŋɔ miwala lɛ momo, no hewɔ lɛ, minyɛɛɛ manyiɛ gbekɛbii nɛɛ asɛɛ.”
15. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ gbekɛbii baanyɛ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ ahiɛ anɔkwa jamɔ mli lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ fɔlɔi baatsɔ aye ebua yɛ?
15 Fɔlɔi komɛi biɔ akɛ, ‘Shi kɛ́ mibinuu loo mibiyoo lɛ na baptisimɔ beni edako ni ehe jɔ yɛ sɛɛ mli hu?’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ gbekɛ ko kɛ ehe haa kɛba baptisimɔ bɔni afee ni esa efɔlɔ hiɛ aloo akɛni enanemɛi komɛi feɔ enɛ lɛ hewɔ. Yosef, Samuel, Maŋtsɛ Yosia kɛ Yesu, kɛ hiɛdɔɔ tsu Yehowa jamɔ he nii ni amɛmɔ mli tswɛ beni amɛji gbekɛbii. (1 Mose 37:2; 39:1-3; 1 Samuel 1:24-28; 2:18-21; 2 Kronika 34:3; Luka 2:42-49) Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ abaptisi Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Jean beni eye afii nyɔŋma pɛ. Beni abi lɛ yɛ afii komɛi esɛɛ kɛji akɛ enu enifeemɔ nɛɛ shishi lɛ, Jean ha hetoo akɛ: “Mile akɛ misumɔɔ Yehowa, mihiɛ sɔɔ nɔ ni Yesu fee kɛha wɔ lɛ, ni miisumɔ ni masɔmɔ Yehowa.” Enyɛ ekɛ anɔkwayeli esɔmɔ afii nyɔŋmai ejwɛ sɔŋŋ yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ. Gbekɛ fɛɛ gbekɛ lɛ gbɔmɔ aŋkro ni, mɔ ko nyɛŋ afo husu aha afii abɔ ni esa akɛ aye. Esa akɛ fɔlɔi abɔ mɔdɛŋ ni amɛshɛ amɛbii atsui he, ni amɛyɛ amɛbua amɛ koni amɛna Nyɔŋmɔ-jamɔ mli hetuu-kɛhamɔ.b Jeee henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ pɛ esa akɛ amɛkɛma amɛbii ahiɛ, shi moŋ amɛwaje amɛ akɛ jálɔi ni yɔɔ shiŋŋ.
Gbɛtsii Nii Anɔ Kunim Ni Wɔɔye
16. Mɛni hewɔ ebiɔ babaoo fe yitsoŋ nilee kɛkɛ lɛ?
16 Beni Biblia mli nilee he hiaa lɛ, ‘kadimɔ’ lɛ biɔ babaoo fe yitsoŋ nilee kɛkɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ ninaa ni ajie lɛ kpo atsɔɔ Ezekiel lɛ mli lɛ, onukpai ni akpata amɛhiɛ yɛ tsofa kɛ ŋma ni amɛsha amɛha apasa nyɔŋmɔ hewɔ lɛ yɛ Yehowa,Wiemɔ ni aŋma afɔ shi lɛ he nilee babaoo diɛŋtsɛ. Shi amɛjeŋba yɛ dujiaŋ tsɔɔ akɛ amɛjeee anɔkwa jalɔi. (Ezekiel 8:7-12; 9:6) No hewɔ lɛ, akɛ ‘aaakadi’ mɔ ko aha yiwalaheremɔ lɛ biɔ ni mɔ lɛ awo “gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.”—Efesobii 4:22-24.
17. (a) Mɛni tsiɔ mɛi komɛi abaptisimɔ gbɛ? (b) Abaanyɛ akɛ ŋaawoo ni yɔɔ Yakobo 4:8 lɛ atsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
17 Gbɛtsii nɔ kroko ni yɔɔ gbeyei ji wɔheloo ni egbee shi lɛ. (Romabii 8:7, 8) Mɛi komɛi gbalaa amɛhe shi kɛjɛɔ baptisimɔ he yɛ heloo gbɛfaŋ gbɔjɔmɔi ni hiɛdɔɔ yɔɔ he ni amɛnyɛɛ amɛyɛ nɔ aloo akɛni amɛsumɔɔ ni amɛkɛ amɛhe awo je lɛ mli akɔnɔi ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ amli lɛ hewɔ. (Yakobo 4:1, 4) Wekukpaa ni jara wa ko miibɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi ebɛŋkɛ nyɛ. Nyɛtsua, nyɛniji ahe, eshafeelɔi, ni nyɛhaa nyɛtsuii ahe atsea, nyɛ jwɛŋmɔi enyɔnyɔtsɛmɛi.” (Yakobo 4:8) Enɛ biɔ nifeemɔ ni atswa fai shi yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nuu ko ni bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ etɔ daa aaahu kɛ tsofai ahe nitsumɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ afii 16, ni enɛ eha ehe miiye waa ni ebaanyɛ egbo. Ekɛ faishitswaa ye jeŋba nɛɛ nɔ kunim. Ekɛɛ akɛ, “beni miiya mihiɛ kɛmiishɛ henɔjɔɔmɔ he lɛ, kɛkɛ ni yoo ko je shishi ebɔi mi faikpamɔ akɛ mikɛ lɛ ana bɔlɛ. Enɛ ji kaa diɛŋtsɛ. Yoo nɛɛ susu akɛ miye sɛkɛ moŋ, shi mikɛɛ lɛ akɛ: ‘Mikɛ Yehowa Odasefoi lɛ miikase Biblia lɛ ni minyɛŋ mafee nakai.’” Mɛni tsirɛ lɛ ni eha hetoo ni tamɔ nɛkɛ? Ekɛɛ: “Mina nɔ ni Yehowa efee eha mi kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni ekɛha mi ni minyɛ mikpa daatɔɔ lɛ nɔ. Eye ebua mi yɛ gbɛ krokomɛi hu nɔ. Enɛ gbala mi kɛbɛŋkɛ ehe. Minyɛɛɛ maha enine anyɛ shi.” Nuu nɛɛ eda yɛ Nyɔŋmɔ he bɛŋkɛmɔ mli.
18. Mɛni titri nɔ atsɔɔ ayeɔ gbɛtsii nii anɔ?
18 Nɔ titri ni he hiaa lɛ jeee abɔ ni ole, shi bɔ ni osumɔɔ nɔ ni ole lɛ jogbaŋŋ ha. Lala 119:165 kɛɔ akɛ: “Mɛi ni sumɔɔ [jeee elee kɛkɛ] omla lɛ yɛ hejɔlɛ babaoo, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni woɔ amɛnajiaŋ.” Oti lɛ ji Nyɔŋmɔ mla lɛ ni aaasumɔ, ohiɛ ni aaasɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ he lɛ waa yɛ oshihilɛ mli.—Yesaia 48:17, 18.
19, 20. (a) Mɛɛ gbɛtsii nii esa akɛ aye nɔ, ni mɛɛ shiwoo wɔyɔɔ? (b) Mɛni baajɛ gbɛtsii nibii fɛɛ anɔ kunim ni wɔɔye lɛ mli aba?
19 Shi gbɛtsii nibii krokomɛi baanyɛ ate shi. Nyɛminuu ni atsi eta kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ, “Nɔ ni wa fe fɛɛ kɛha mi lɛ ji gbɔmɛi ahiɛ gbeyeishemɔ. Miyɛ ‘nanemɛi’ komɛi yɛ je lɛŋ ni mikɛ amɛ nuɔ nii. Ewa kɛha mi akɛ matsi ta makɛɛ amɛ akɛ mikɛ amɛebɔŋ dɔŋŋ ejaakɛ miitao majɔɔ miwala nɔ maha Nyɔŋmɔ.” (Abɛi 29:15) Mɛi krokomɛi kɛ hefɛoyeli ni jɛ weku mli bii aŋɔɔ kpe. Odasefonyo ko ni abaptisi lɛ ehee ni nyɛ eye ewu lɛ shitee-kɛ-woo nɔ kunim lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee gbɛtsii nɔ̃ wulu kome lɛ, enɛ bafee gbɛtsii nibii bibii pii ni esa akɛ miye eko fɛɛ ko nɔ kunim.” Anɔkwayeli ni okɛbaaye gbɛtsii nibii nɛɛ eko fɛɛ eko nɔ beni amɛbaa lɛ baawaje otsui. Na nɔmimaa akɛ gbɛtsii nɔ ko bɛ ni mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ nyɛŋ aye nɔ!—Luka 16:10.
20 Beni oyeɔ gbɛtsii nibii lɛ eko fɛɛ eko nɔ kunim lɛ, “obaana hejɔlɛ babaoo.” (Lala 119:165) Hɛɛ, “ooonyiɛ ogbɛ lɛ nɔ shweshweeshwe, . . . oooka shi, ni owɔɔ lɛ aaaŋɔɔ. Ebɛ akɛ oooshe trukaa hekpokpomɔ kɛ mɛi fɔji ahiɛkpatamɔ ni baa lɛ gbeyei. Ejaakɛ Yehowa aaatsɔ ohiɛkɛnɔfɔɔ.”—Abɛi 3:23-26.c
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ April 16, 1987 Watchtower lɛ mli.
b Hela yinɔsane ŋmalɔ Heroditus ŋma yɛ Ezekiel ninaa nɛɛ sɛɛ aaafee afii 150 beni ena akɛ nyɔŋmɔ Hercules jalɔi akadimɔ nii buɔ amɛhe lɛ akɛ: “Kɛ mɔ ko nyɔŋ yaba abo [yɛ Hercules jamɔ hé] ni ana ákɛ akɛ kadimɔ nii krɔŋkrɔŋ ekadi lɛ, ni tsɔɔ akɛ etu ehe eha nyɔŋmɔ lɛ, mla eŋmɛɛɛ gbɛ akɛ amɔ nakai nyɔŋ lɛ.”
c Nyɛsɛɛ nɛɛ aha sanebimɔi enyɔ ni abiɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ mli fee faŋŋ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛnu nɔ ni yɔɔ mli lɛ shishi yɛ be mli ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ ebote wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli lɛ.
Kwɛmɔ “Tsɔsemɔ Obi Koni Ena Nyɔŋmɔjamɔ Mli Hetuu-kɛ-Hamɔ” ni yɔɔ May 1, 1986 Bɔɔ-Mɔɔ lɛ mli lɛ.
Saji Otii kɛha Emlitii
◻ Nyɔŋmɔ yeɔ ebuaa wɔ koni toiŋjɔlɛ aba wɔkɛ lɛ teŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji ekadi gbɛ nɔ yiwalaheremɔ kadimɔ nɔ lɛ?
◻ Henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ tsɔɔ mɛni?
◻ Mɛɛ gbɛtsii nibii esa ni wɔdamɔ naa, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye nɔ kunim?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 22]
Numiimɔ aloo Nɔ Ní Atsɔɔ Ashwãa?
Yesu baptisimɔ he sane lɛ tsi ta akɛ “ni amrɔ ni ejeɔ kpo yɛ nu lɛ mli lɛ.” (Marko 1:10) Ákɛ amii Yesu nu lɛ, ekɛ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ baptisimɔ (baptisma.) lɛ shishinumɔ kpaa gbee. Enɛ jɛ wiemɔ baptizo, ni eshishi ji “akɛtsɔ nu mli, amii nu” mli, akɛ bei komɛi amli lɛ akɛtsɔɔ ‘lɛlɛ ko shiumɔ mli. Lucian ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli lɛ kɛ wiemɔ ko ni tamɔ nakai tsɔɔ mɔ ko ni miishiu mɔ ko lɛ mli, akɛ: “Ekɛ lɛ wo nu lɛ mli vii [baptizonta.] akɛ enyɛŋ eje kpo ekoŋŋ.” The New International Dictionary of New Testament Theology lɛ mu sane naa akɛ: “Yɛ nɔ ni akɛɔ ni kɛ enɛ kpaaa gbee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni baptizoo, yɛ Yudafoi kɛ Kristofoi ashishinumɔ naa lɛ tsɔɔ, ‘amii nɔ ko nu,’ ni yɛ be mli ni ábanu shishi akɛ eji baptisimɔ lɛ, kɛlɛ, shishinumɔ akɛ eji numiimɔ lɛ tee nɔ ehi shi nakai nɔŋŋ.”