Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
◼ Akɛni Yehowa Odasefoi le akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko Iɛ, mɛni hewɔ ni amɛnuɔ he lolo akɛ ehe miihia ni amɛya amɛnanemɛi heyelilɔi ayarafeemɔi ashishi lɛ?
Anɔkwale nilee ni jɛ Biblia lɛ mli ni kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ buɔ Yehowa Odasefoi ahe kɛjɛɔ sui komɛi ni ejaaa ni jɛɔ nifeemɔi ni nilee bɛ mli ni afeɔ yɛ yarafeemɔi ashishi Iɛ mli. Ehaa amɛnaa nɔ ni amɛbaadamɔ nɔ ni amɛya Kristofoi ayarafeemɔi ashishi.
Nyɔŋmɔ Wiemɔ Iɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ kɛ gbɔmɔ gbo lɛ. eyaaa nɔ ehiii shi akɛ susuma ni gbooo. (Jajelɔ 9:5) Yɛ gbele sɛɛ lɛ, gbɔmɔtso Iɛ kuɔ esɛɛ kɛyaa sũ mli, akɛ eeekpɔtɔ loo aaasha. Mɔ ni egbo lɛ bɛ wala mli dɔŋŋ; ebaanyɛ ehi wala mli ekoŋŋ kɛji akɛ Nyɔŋmɔ aaatee lɛ shi yɛ wɔsɛɛ be mli.—Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi ediii yarafeemɔ mli nifeemɔi ni damɔ hemɔkɛyeli akɛ mɔ ni egbo Iɛ yɛ susuma ni gbooo, ni yahiɔ he kroko Iɛ sɛɛ. Amɛkɛ amɛhe wooo kpeshii kɛ bolɔmɔi kɛ hoofeemɔi koni akɛwo “mumɔi” lɛ ahe gbeyei, aloo ni amɛaashi kpe aahu jenamɔ fɛɛ aloo ni amɛaaye awerɛho kɛteke nɔ koni akɛ nakai feemɔ asa gbonyo lɛ hiɛ Iɛ mli.
Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ yeee awerɛho. Wekunyo loo naanyo ko ni bɛŋkɛ kpaakpa Iɛ gbele kɛ awerɛho shihilɛ baa, ebaa anɔkwa jalɔi ni yɔɔ gbohii Iɛ ahe anɔkwale nilee lɛ po nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni Yakob susu akɛ kooloo awuiyelɔ ko egbe Yosef lɛ, blematsɛ Iɛ ‘ye ebi Iɛ he ŋkɔmɔ gbii pii.” Wɔkaneɔ akɛ “ni ebihii lɛ kɛ ebiyei lɛ fɛɛ te shi, koni amɛbashɛje emii.” (1 Mose 37:33-35) Beni anɔkwafo Yakob gbo lɛ, Yosef “fa etsuji tsofatsɛmɛi lɛ akɛ amɛwo etsɛ tsofa” ni “Mizraim fo lɛ gbii nyɔŋmai kpawo.” Yɛ be mli ni Yakob weku Iɛ ehiɛɛɛ Mizraimbii apasa jwɛŋmɔ ni kɔɔ gbohii lɛ ahe lɛ eko Iɛ, Yakob gbele lɛ sa amɛhe diɛŋtsɛ yɛ faŋŋ mli. “Yosef shiabii lɛ fɛɛ kɛ enyɛmimɛi lɛ fɛɛ” miisumɔ ni afu Yakob jogbaŋŋ, ni mɛi ni yɔɔ sɛɛ po Iɛ na akɛ amɛmiifo.—1 Mose 50:1-11.
Abaanyɛ atsɛ Biblia mli nɔkwɛmɔ nii krokomɛi babaoo asɛɛ ni tsɔɔ bɔ ni naanyo Nyɔŋmɔ jalɔ ko gbele loo wekunyo ko gbele saa Yehowa tsuji ahe diɛŋtsɛ ehaa ni no haa amɛyeɔ awerɛho loo amɛfoɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ Iɛ.a Beni Yesu kɛ Lazaro wekumɛi ni werɛ eho amɛhe Iɛ yɔɔ lɛ, Yesu eyafeee mɔ ni nɔ ko tsirɛɛɛ lɛ loo nɔ ko jeee ehe sane ko. Eyɛ mli akɛ eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ gbohiiashitee he hewalɛ Iɛ mli moŋ, shi Yesu fo. (Yohane 11:33-35) Beni Yesu diɛŋtsɛ gbo lɛ, ekaselɔi Iɛ fo lɛ, eyɛ mli akɛ etsɔ hiɛ ekɛɛ amɛ akɛ abaagbe Iɛ ni abaatee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ kɛba wala mli ekoŋŋ.—Mateo 16:28; Yohane 16:17-20; 20:11.
Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ Iɛ hu baanyɛ anu awerɛho ni gbele kɛbaa Iɛ he ni amɛnuɔ he hu. Kɛlɛ Biblia mli shishinumɔ ni amɛyɔɔ lɛ yeɔ ebuaa ni ehaa amɛ awerɛho lɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ, ni ekɛ 1 Tesalonikabii 4:13, 14 kpaa gbee: “Anyɛmimɛi, wɔmiisumɔ akɛ nyɛle mɛi ni ewɔ Iɛ ahe sane, koni nyɛkaye ŋkɔmɔ tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, mɛi ni bɛ nɔhiɛkamɔ ko lɛ. Ejaakɛ kɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yesu gbo ni ete shi lɛ, belɛ nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ baatsɔ Yesu nɔ aŋɔ mɛi ni ewɔ lɛ hu afata ehe kɛba.”
No hewɔ Iɛ Kristofonyo yarafeemɔ (aloo heyelilɔ Iɛ kaimɔ he wiemɔ) shishi ni oooya Iɛ hu? Biblia mli yiŋtoi yɛ ni haa Odasefoi nuɔ he akɛ sɛɛnamɔ yɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ shishi ni aaaya Iɛ he.
Kaimɔ akɛ beni ebafee tamɔ nɔ ni Yakob elaaje ebinuu lɛ, “ebihii lɛ kɛ ebiyei lɛ fɛɛ te shi, koni amɛbashɛje emii.” (1 Mose 37:35) Kusum ni yaa nɔ yɛ shikpɔji pii anɔ ji ni wekumɛi lɛ ababua amɛhe naa kɛha yarafeemɔ. Enɛ kɛ hegbɛ haa, koni mɛi krokomɛi ni bɛŋkɛɛɛ Iɛ tsɔ ni amɛbɛ henumɔ ni tamɔ nakai Iɛ anyɛ ni amɛkɛ miishɛjemɔ wiemɔi aha. Beni Lazaro gbo sɛɛ lɛ, ‘Yudafoi Iɛ ateŋ mɛi pii ba Marta kɛ Maria ŋɔɔ koni amɛbaye amɛ ŋkɔmɔ yɛ amɛnyɛminuu lɛ gbele hewɔ.’ (Yohane 11:19) Enɛ hu kɔɔ Kristofoi ni miisumɔ ni “amɛshɛje mɛi ni naa amanehulu fɛɛ amanehulu lɛ amii” lɛ ahe.—2 Korintobii 1:4.
Esa akɛ nɔkwɛlɔi Kristofoi ni bɛ deka kwraa ni tsuɔ nii waa yɛ asafo lɛ mli fe mɛi krokomɛi Iɛ po abɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔmɔ miishɛjemɔ jɛɛhe amɛha asafoku lɛ. Amɛhaa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, akɛ nitsumɔ wo mɔ ni fee nɔkwɛmɔ nɔ kɛha amɛ, Yesu, Tookwɛlɔ Kpakpa lɛ dɛŋ akɛ ‘etsa mɛi ni amɛtsuii ekumɔ lɛ ni eshɛje ŋkɔmɔyelɔi fɛɛ amii.’ (Yesaia 61:1,2; Yohane 10:14) Yesu kɛ miishɛjemɔ ni tamɔ nɛkɛ haa ni jeee yɛ be mli ni eyɔɔ deka pɛ efeɔ nakai. Eesumɔ ni ejɛ esuɔmɔ mli ni ekɛ Lazaro ni egbo Iɛ wekumɛi ni nɔ enyɔ amɛhiŋmɛi mli Iɛ ahi shi—efata amɛhe kɛye awerɛho.—Yohane 11:11,17, 33.
Kristofoi ni nyɛɛɛ awie babaoo atsɔɔ mɛi ni amɛlaaje amɛgbɔmɔ ko yɛ yarafeemɔ shishi Iɛ baanyɛ afee jogbaŋŋ kɛtsɔ jɛmɛ po ni amɛyɔɔ lɛ nɔ. Weku ni yeɔ awerɛho Iɛ mlibii Iɛ baanyɛ ana miishɛjemɔ kɛtsɔ mɛi pii—gbekɛbii kɛ onukpai—ni jɛ Kristofoi asafo Iɛ mli ni aaaba jɛmɛ Iɛ nɔ. Kaimɔ bɔ ni Yudafoi komɛi wie ha beni Yesu ba Lazaro nyɛmimɛi yei ni yeɔ awerɛho lɛ masɛi lɛ: “Kwɛmɔ bɔ ni edɔɔ ehe ehaa!” (Yohane 11:36) Wekumɛi ni heee yeee, akutseiaŋ bii, loo nanemɛi nitsulɔi ni yaa Kristofoi ayarafeemɔi ashishi lɛ anaa ekpɛ amɛhe yɛ Odasefoi babaoo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ ni ehaa amɛboɔ Biblia mli anɔkwalei ni akɛhaa Iɛ toi jogbaŋŋ.
Esa akɛ Odasefoi ni yaa jɛmɛ lɛ ajeŋba kɛ shihilɛ lɛ akpa gbee. Eyɛ mli akɛ wɔle akɛ mɔ ni egbo lɛ bɛ piŋmɔ mli, ni wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ gbohiiashitee miimɛ anɔkwafoi fɛɛ moŋ, shi amɛkɛ ŋaawoo nɛɛ toɔ amɛtsui mli: ‘Yaafo be yɛ, ni ŋmɔlɔ be yɛ, bolɔmɔ be yɛ ni tuumɔ be yɛ.’ (Jajelɔ 3:4)Yarafeemɔ be loo be ni ahaa mɔ ko kaimɔ he wiemɔ lɛ jeee bolɔmɔ loo naaŋmɔlɔwoo fɛoyeli be. Eji be ni akɛnuɔ nii ahe ahaa mɔ, ni ekɛ ŋaawoo nɛɛ kpaa gbee: “Nyɛkɛ mɛi ni nyaa Iɛ anyaa, ni kɛ nyɛkɛ mɛi ni foɔ Iɛ afoa.”—Romabii 12:15.
Yiŋtoo kroko hu yɛ ni haa Yehowa Odasefoi yaa yarafeemɔi ashishi. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋkɔmɔyeli shia yaa hi fe ni aaatee shia ni aŋmɛ okpɔlɔ yɛ mli: ejaakɛ no ji mɔ fɛɛ mɔ naagbee, ni hiɛkalɔ aaajwɛŋ he. . . . Nilelɔi atsui yɛ ŋkɔmɔyeli shia, shi kwashiai atsui yɛ miishɛɛ shia.”—Jajelɔ 7:2-4.
Yɛ be mli ni Yehowa Odasefoi yɔɔ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛna hiɛnɔkamɔ lɛ, ajɛ mumɔŋ aŋmala nakai wiemɔi Iɛ awo Biblia Iɛ mli kɛha wɔ sɛɛnamɔ. Abaanyɛ akɛ yarafeemɔ ato “ŋkɔmɔyeli shia” he. Yɛ be mli ni wɔyaa shishi lɛ, wɔjwɛŋmɔi baaje shihilɛ mli nibii ni wɔsusuɔ he loo wɔtsuɔ he nii lɛ anɔ ni wɔjwɛŋ bɔ ni wala yɔɔ kukuoo ha lɛ he. Gbele baanyɛ aba wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ trukaa ni eha wɔfee mɛi ni bɛ nɔ ko mli kɛtsɔ hela loo ‘shihilɛ mli nibii ni baa trukaa ni aleee nɔ,’ “ejaakɛ gbɔmɔ hu leee ebe.” (Jajelɔ 9:11, 12) Fɔlɔi ni amɛbii fataa amɛhe yɛ yarafeemɔi ashishi lɛ baana akɛ enɛ baatee bɔ ni gbele ji nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ, bɔ ni kpɔmɔ nɔ Iɛ he hiaa wɔ ha, kɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔsɔmɔ “Nyɔŋmɔ ni teɔ gbohii ashi” Iɛ he susumɔ shi.—2 Korintobii 1:9; Jajelɔ 12:1, 13.
Yehowa Odasefoi ebuuu yarafeemɔi akɛ jɔɔmɔi ahe okadi, shi amɛyɔseɔ akɛ nɛkɛ shihilɛi ni kɛ awerɛho baa nɛɛ kɛ hegbɛ haa koni akɛshɛje mɛi amii. Kɛ Kristofoi tee shishi lɛ, amɛbaanyɛ amɛjie suɔmɔ kɛ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha amɛnaanyo Kristofonyo lɛ kpo amɛtsɔɔ. Ni enɛ baanyɛ atsirɛ amɛ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ asusu nɔ ni wala shishinumɔ diɛŋtsɛ ji, kɛ gbɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ amɛkɛ amɛwala atsu nii yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he.
[Shishigbɛ niŋmai]
a 1 Mose 23:2, 19; 4 Mose 20:29; 5 Mose 34:7, 8; 2 Samuel 1:11,12; 3:31-34; 13:32-37; 18:33; 2 Kronika 35:24, 25; Hiob 1:18-20: Lala 35:14; Yeremia 9:1; Luka 7:12,13; 8:49-52; Bɔfoi lɛ Asaji 8:2; 9:39.