Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 3/1 bf. 2-5
  • Sane Wulu Lɛ—Mɛni Ni?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Sane Wulu Lɛ—Mɛni Ni?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Sane Wulu Lɛ
  • Bɔ ni Fee ni Jeŋ Muu lɛ Fɛɛ Ba
  • Wala Shishijee
  • Sane lɛ Naa ni Aaana
  • Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Nuklea Ta He?
    Saji Krokomɛi
  • Bɔlɔ Lɛ Baanyɛ Aha Oshihilɛ Afee Nɔ Ni Shishinumɔ Yɔɔ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 3/1 bf. 2-5

Sane Wulu Lɛ​—Mɛni Ni?

MƐNI ji sane wulu ni ka wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiɛ lɛ? Ani ŋshɔ ni yaa nɔ eyiɔ babaoo lɛ kɛ kɔɔyɔɔŋ tsakemɔ ni yɔɔ oshara ni jeŋ dɔlɛ kɛbaa lɛ? Ani kɔɔyɔɔ ni atsɛɔ lɛ ozone ni miita, ni no hewɔ lɛ ehaa hulu hewalɛ ni ehiii lɛ saa wɔhe lɛ hewɔ? Ani gbɔmɛi ayi ni faa babaoo, ni haa je lɛŋ naagbai krokomɛi, tamɔ ohia kɛ awuiyeli mli woɔ wu lɛ hewɔ? Aloo no ji adesai akpekpei abɔ ahiɛkpatamɔ yɛ nuklea tawuu mli he gbɛkpamɔ ni ka shi, ni mɛi ni baaje nɛkɛ amanehulu kpeteŋkpele nɛɛ mli lɛ po baagboi yɛ sɛɛ mli yɛ fɛ̃i, hɔmɔ, kɛ dɔlɛ babaoo lɛ hewɔ?

Yɛ be mli ni esusuɔ saji nɛɛ kɛ saji krokomɛi ahe lɛ, Scientific American lɛ mu sane lɛ naa yɛ 1989 mli akɛ: “Ŋwanejeei ko bɛ he akɛ bɔ ni eyɔɔ faŋŋ akɛ nuklea ta baanyɛ afɛ lɛ ji oshara kpele fe fɛɛ ni yɔɔ . . . wɔyibaamɔ he.” Belɛ, ani nuklea tawuu ji sane wulu ni ka wɔhiɛ lɛ?

Sane Wulu Lɛ

Akɛni maŋkwramɔŋ shihilɛ lɛ etsake kɛjɛ 1989 kɛbaa nɛɛ hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni nuklea ta nyɛŋ afɛ dɔŋŋ. Shi kɛji nakai ni po lɛ, shii abɔ ni nuklea tawuu nibii yɔɔ lolo lɛ, amɛbaafee hegbeyeiwoo nɔ kpele kɛha adesai. Shi kɛlɛ, adafitswaa ko ni je kpo yɛ 1990 Britannica Book of the Year wolo lɛ mli lɛ wieɔ sane kroko ni he hiaa waa ko he. Taakɛ bɔ ni wolo ni wɔtsɛɔ yisɛɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ateŋ mɛi ni fa fe akpekpei 230 heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee. Woji krokomɛi hu tsɔɔ akɛ mɛi akpekpei abɔ krokomɛi hu yɛ ni Bokagbɛ jeŋ nilee ni haa mɛi wieɔ akɛ Bɔlɔ ko bɛ lɛ ena amɛnɔ hewalɛ. Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ heɔ Bɔlɔ ko nɔ amɛyeɔ moŋ, shi amɛhiɛ jwɛŋmɔi sɔrɔtoi babaoo yɛ ehe. Ni yɛ shihilɛi pii amli lɛ, amɛnifeemɔi lɛ kɛ heguɔgbee kpele baa Mɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛjaa lɛ lɛ nɔ.​—2 Petro 2:​1, 2.

Kɛji Nyɔŋmɔ yɛ​—ni eka shi faŋŋ akɛ eyɛ hu​—lɛ, no lɛ eyɛ faŋŋ akɛ sane oti ni ka shi ŋmɛnɛ lɛ kɔɔ lɛ hu ehe. Mɛni hewɔ ni ebɔ adesai? Mɛni ji gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ yɛ egbɛfaŋ? Mɛni ebaafee yɛ bɔ ni adesai kpataa shikpɔŋ lɛ hiɛ lɛ he? Ni te ebaafee enii yɛ mpoatswaa ni ejɛ kpoomɔ ni mɛi pii ekpoo akɛ amɛaahe enɔ amɛye loo amɛaafee esuɔmɔnaa nii lɛ mli eba lɛ he eha tɛŋŋ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, sane kpele ni ka wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiɛ lɛ ji kɛji wɔkpɛlɛɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ nɔ aloo wɔkpooɔ, mɔ ni ‘ekometoo egbɛi ji YEHOWA lɛ.’​—Lala 83:⁠19.

Bɔ ni Fee ni Jeŋ Muu lɛ Fɛɛ Ba

Eji anɔkwale akɛ, yɛ mɛi ni heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee lɛ ajwɛŋmɔ naa lɛ, gbɛnaa nii ko bɛ ni ka wɔnɔ yɛ egbɛfaŋ. Shi mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ anɔkwayeli kwɛɔ bɔ ni ato wɔshia ni ji shikpɔŋ nɛɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ aha lɛ baakpɛlɛ nɔ akɛ ehe Gbɛjianɔtolɔ kpele ko yɛ lɛlɛŋ. Eji anɔkwale akɛ kɛ jeŋ nilelɔi miika akɛ amɛaatsɔɔ adebɔɔ mli naakpɛɛ nibii ni ebɔle wɔ lɛ amli lɛ, amɛteŋ mɛi pii jieɔ Nyɔŋmɔ yɛ sane lɛ mli kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛi pii kɛɔ akɛ jeŋ muu lɛ fɛ da kɛshɛ bɔ ni eyɔɔ ŋmɛnɛ nɛɛ kɛjɛ kpɔ kuli bibioo ko ni shɛɛɛ aklotia yitso dalɛ mli, ni akɛ fɛɛ ba “yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛ nɔ,” yɛ heniianaa, ni Bɔlɔ ko he ehiaaa. Shi, yɛ be mli ni etsɔɔ nilee hee ko ni ehe shi jogbaŋŋ ni kɔɔ bɔ ni fee ni jeŋ muu lɛ fɛɛ je shishi lɛ mli lɛ, adebɔɔ mli mlai ahe nilelɔ Hanbury Brown kpɛlɛ nɔ yɛ ewolo ni ji The Wisdom of Science lɛ mli akɛ: “Misusuɔ akɛ, enɛ bafeɔ tamɔ ŋaa nifeemɔ ko moŋ fe nii amlitsɔɔmɔ kɛha mɛi pii.” Nilelɔ Brown mu naa akɛ “je lɛ shishijee kɛ yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ” lɛ ji “teemɔŋ saji kpelei” ni bafeɔ nibii ni jeŋ nilee nyɛŋ ana naa.

Jeŋ nilelɔi etsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ kɛ hewalɛ yɛ tsakpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa, ni akɛ abaanyɛ atsake nibii ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ afee lɛ hewalɛ, kɛ hewalɛ hu ni atsɔ lɛ nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Taakɛ wɔnaa yɛ nuklea okpɛlɛmii agbɛfaŋ lɛ, nɔ ko bibioo ko pɛ damɔ shi kɛha nakai hewalɛ kpele lɛ fɛɛ. Belɛ nɛgbɛ ji hewalɛ ni ŋulamii akpekpei 100,000 ni yɔɔ wɔ ŋulamii kusha lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha lɛ jɛɛhe, kɛ agbɛnɛ ŋulamii kushai fe akpekpei 1,000 ni feɔ wɔjeŋ muu fɛɛ ni anaa lɛ hu?

Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛholea nyɛhiŋmɛii anɔ kɛyaa ŋwɛi, ni nyɛkwɛa. Namɔ bɔ enɛɛmɛi? Lɛ mɔ ni jieɔ amɛsafo lɛ kpo yɛ yibɔ naa, ni etsɛɔ amɛ fɛɛ kɛ amɛgbɛii; enyɛmɔ ni fa kɛ ehewalɛ kpele lɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ ekome folo po eshwɛɛɛ.” Namɔ ji nakai Mɔ lɛ? Nɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ haa hetoo akɛ: “Mi ji Yehowa, migbɛi ji no, ni mikɛ minunyam lɛ haŋ mɔ kroko.”​—Yesaia 40:​26; 42:​5, 8.

Nɔ ni akaa hiɛ akɛɔ akɛ shikpɔŋ lɛ kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ ni eshwɛ lɛ ba yɛ heniianaa lɛ heɔ anunyam ni sa akɛ akɛha Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ. (Kpojiemɔ 4:11) Ejieɔ henumɔ ni mli wa ni sa akɛ akɛtsu shikpɔŋ lɛ he nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ hu kɛjɛɔ jɛmɛ. Kɛji adesai le akɛ amɛbaabu nɔ ni amɛfeɔ enibɔɔ nii lɛ ahe akɔntaa amɛha Nyɔŋmɔ lɛ, kulɛ eeenyɛ eba akɛ amɛbaakwɛ jogbaŋŋ yɛ nibii tamɔ kɔɔyɔɔŋ kɛ nu mli mujiwoo, kɔɔyɔɔ ni atsɛɔ lɛ ozone lɛ hiɛkpatamɔ, kɛ jeŋ dɔlɛ ni yaa hiɛ lɛ ahe.

Wala Shishijee

Susumɔ sanebimɔ nɛɛ hu he okwɛ: Te fee tɛŋŋ ni wala je shishi hu? Atsɔɔ gbɔmɛi akɛ wala ba shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ he bɛ mli kwraa. Shi ene teɔ shi woɔ jeŋ nilee mli mla ko ni akpɛlɛɔ nɔ jogbaŋŋ lɛ kwraa. Be ko mli lɛ ahe aye akɛ koklogbanteŋi jɛɔ tsina wamɔ mli, ni gɔgɔmii jɛɔ loo ni esha mli baa, ni kwakwei jɛɔ ŋmɔtɔ mli. Ni yɛ afii oha ni ho lɛ mli po lɛ, jeŋ nilelɔi tsɔɔ akɛ muawai bibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ jɛ nibii ni wala bɛ mli lɛ amli. Shi jeŋ nilelɔi tamɔ Redi, Pasteur, kɛ mɛi krokomɛi tsɔɔ akɛ susumɔi nɛɛ ejaaa. The World Book Encyclopedia (1990 nɔ) lɛ jajeɔ akɛ: “Yɛ Pasteur niiamlitaomɔ lɛ sɛɛ lɛ, jeŋ nilelɔi ni kaseɔ wala he nii lɛ kpɛlɛ jwɛŋmɔ nɛɛ nɔ akɛ wala jɛɔ wala mli kɛbaa.”

Shi yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, jeŋ nilelɔi wieɔ akɛ yɛ blema be babaoo ni eho lɛ mli lɛ, no mli lɛ nibii yɛ sɔrɔto. Amɛkɛɔ akɛ klɛŋklɛŋ bɔɔ nii ni yɔɔ wala yibii kome pɛ lɛ ba trukaa kɛjɛ nɔ ko ni afutu ni amɛtsɛɔ lɛ primeval soup, loo tsutsu blema nu ko ni afutu ni tsofai ni he hiaa kɛha wala lɛ yɔɔ mli lɛ mli. Christian de Duve jaje yɛ A Guided Tour of the Living Cell lɛ mli akɛ: “Heniianaa, kɛ heniianaa pɛ ni fɛɛ ba, kɛjɛ tsutsu blema nu ni afutu lɛ mli kɛbatsɔ gbɔmɔ.”

Biblia lɛ wieɔ yɛ Nyɔŋmɔ he akɛ: “Ejaakɛ bo oŋɔɔ wala nu bu yɔɔ.” (Lala 36:10) Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ ji anɔkwale yɛ nɔ ni akpa shi ana lɛ kɛ gbeekpamɔ naa​—akɛ wala baanyɛ ajɛ nɔ kroko ni wala yɔɔ mli pɛ mli. Shi kɛlɛ, akɛni jeŋ nilee ni ale titri sumɔɔ ni amɛbu Nyɔŋmɔ nikeenii ni jara wa fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome, ni ji wala lɛ akɛ nɔ ko ni ba kɛkɛ hewɔ lɛ, mɛi pii nuuu he akɛ gbɛnaa nii ko ka amɛnɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ yɛ bɔ ni amɛkɛ amɛwala tsuɔ nii lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, amɛkuɔ Nyɔŋmɔ mla mli, ni amɛwaa mɛi krokomɛi ayi, ni amɛjuɔ mɛi krokomɛi anibii, ni amɛgbegbeɔ amɛhe, ni amɛfiteɔ shika, kɛ be kɛ nilee babaoo ni amɛkɛfeɔ tawuu nibii ni gbeɔ gbɔmɛi ni ekpataa nii ahiɛ hu yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ.

Sane lɛ Naa ni Aaana

Yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nilelɔi asɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi pii hu kpooɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ. Mɛi pii kɛɔ ŋmɛnɛ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ, ni mɛi ni fa fe akpekpei 1,700 tsɛɔ amɛhe Kristofoi. Kristendom jamɔi lɛ kɛ nɔ ni fe afii ohai abɔ ejie Nyɔŋmɔ yi yɛ faŋŋ mli yɛ amɛsɔlemɔi amli. Shi nɛgbɛ ji he ni gbɔmɛi akpekpei 1,700 lɛ ateŋ mɛi pii damɔ diɛŋtsɛ yɛ sane ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji nɛɛ he lɛ mli?

Aŋkroaŋkroi kɛ maji fɛɛ etsɔɔ bɔ ni amɛbɛ bulɛ kɛha enɛ lɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ kitai pɔtɛɛ ni amɛteɔ shi amɛwoɔ lɛ nɔ. Jeŋmaji ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ efee awuiyeli nibii ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli, ni tai enyɔ ni ehiii fe fɛɛ yɛ adesai ayinɔsane mli lɛ fata he​—ni “Kristofoi” osɔfoi ni yɔɔ afai enyɔ ni wuu ta lɛ jɔɔ nakai tai lɛ anɔ! Amɛgbe Nyɔŋmɔ he guɔ kwraa kɛtsɔ nakai osatofeemɔ kpele lɛ nɔ. Taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ: “Amɛkɛɛ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛnitsumɔi kwaa lɛ.”​—Tito 1:⁠16.

Shi yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ “nyɛŋ ekpa yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe sɛɛ.” (2 Timoteo 2:13) Be baashɛ ni ebaana saji fɛɛ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli he sane nɛɛ he lɛ naa yɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋtoo ni ejaje lɛ kɛ gbeekpamɔ naa akɛ: “Ni amɛaana amɛle akɛ mi ji Yehowa lɛ.” (Ezekiel 38:23) Shi mɛni hewɔ etsɛ nakai lɛ? Te abaana sane lɛ naa yɛ naagbee kwraa aha tɛŋŋ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee yiŋkpɛi kpakpai yɛ nɛkɛ sane ni he hiaa waa nɛɛ he?

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]

Cover background: U.S. Naval Observatory photo

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]

Background: U.S. Naval Observatory photo

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje